Tänavu kevadel ilmsiks tulnud parteide rahastamisega seotud hämarad asjaolud sunnivad meid jälle esitama küsimusi, mis kuuluvad eetika valdkonda. Eesti ühiskond vajab laiemat arutelu selle üle, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mis mitte.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Ajakirja essees „Teaduse kvaliteedist ja innovatsioonist” kirjutab akadeemik Mart Saarma teaduse ja ühiskonna seosest. Estonian Business School’i eetikakeskuse juhataja ning Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Mari Kooskora kirjutab eetikakoodeksi loomise protsessist kui võimalusest oluliselt poliitilist kultuuri parandada.
Ajakirja seekordse numbri vestlusringis rääkisid Venemaa regionaalsetest võimalustest ja globaalsest ambitsioonist poliitik Jevgeni Ossinovski, politoloog Karmo Tüür, diplomaat Sulev Kannike ja logistikaekspert Andrus Kuusmann.
Lugeja leiab ajakirjast artiklid taastuvenergia hinna, tervishoiuteenuse osutaja vastuse ja majandusmudelite kohta. Käsitletakse õpetajakoolitust OECD maades, saadikute esitatud eelnõusid ja hargmaise ruumi võimalusi Eesti-Soome näidetel. Lugeda saab ökokogukondade tegemistest ning e-raamatust.
Tänavu kevadel ilmsiks tulnud parteide rahastamisega seotud hämarad asjaolud sunnivad meid jälle esitama küsimusi, mis kuuluvad eetika valdkonda. Eesti ühiskond vajab laiemat arutelu selle üle, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mis mitte.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 23. mail keskendusid neli asjatundjat Vene Föderatsiooni viimase kahekümne aasta arengule.
Arenenud riikidele on iseloomulikud pikaajalised teadlikud investeeringud haridusse, teadusse ja innovatsiooni ning teaduse ja tööstuse tihe koostöö.
Riigikogu liikmete eetika- või käitumiskoodeks suurendab kodanike usaldust Riigikogu vastu ning sellest on kasu Eesti poliitilisele kultuurile.
Soodustariifide kasutust Eestis mõjutavad toime elektri hinnale ja huvirühmade osalemine taastuvenergia tootmises.
Eestis on palju töökohti, kus eesti keele oskus ei ole mitte-eestlasele vajalik ning kõrge palga saamiseks on olulisem inglise keel.
Elektrooniline hääletamine areneb. Valijale olulise uuenduse, e-hääle kontrollimise rakendamisvõimaluste üle käib elav arutelu.
Kohtupraktika analüüsi tulemused näitavad, et suur osa tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid vaidlusi kohtusse ei jõua.
Autor avab riigi majandusmudelit käsitleva diskussiooni ja analüüsib ühistulise ettevõtlusvormi rolli selles mudelis.
Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid kimbutab raha ja tippspetsialistide nappus, vähene koostöövalmidus ning halvenenud ekspordinäitajad.
Tugevnevas majanduskonkurentsis on poliitikute huviorbiiti tõusnud õpetaja – õpetajakoolitus, õpetajate pakkumise ja nõudluse klapitamine ning tulevaste ja praeguste õpetajate õpetamiskvaliteedi ja arengu kindlustamine.
Tervisesüsteemi eesmärgi – pikem eluiga ja rohkem tervelt elatud aastaid – saavutame tervishoiu eri tasandite koostöös.
Lihtsakoelise väljarändajate tagasimeelitamise asemel vajab Eesti läbimõeldud hargmaisuse poliitikat.
Sultanismist kui autokraatlikust riigikorrast rääkides tuleks eristada kolme alaliiki – traditsioonilist ning uus- ja järeltotalitaristlikku sultanismi.
Suur osa saadikute esitatud seaduseelnõudest on ekspressiivse funktsiooniga ega hakka kunagi mingit valdkonda reguleerima.
*Põhineb artikli autori 2011. aasta novembris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööl „Private Member’s Bills in Parliament – a Comparative Study of Finland and Estonia”.
Poliitikud, ametnikud ja teised otsustajad peaksid vajaduse korral kiiresti teada saama, kui palju kodanikuühendusi mingis Eesti elu valdkonnas tegutseb ja kus nad asuvad.
Ökokogukondade eesmärk on jätkusuutliku elukeskkonna loomine.
Eesti Riigikogu delegatsioon on aastaid püsinud NATO Parlamentaarse Assamblee tegevuses nähtaval kohal.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2011. aasta novembrist 2012. aasta aprillini.
Eesti e-raamatute tootmise edukaks alguseks võib lugeda 2011. aastat. Nüüd saavad lugejad end kurssi viia, mida e-raamat endast kujutab, kust seda hankida ja kuidas lugeda.
Georg Sørensen (s 1948) on 1995. aastast Århusi Ülikooli rahvusvahelise poliitika ja majanduse professor. 1983. aastal kaitses ta filosoofiadoktori väitekirja sotsiaalteadustes ja 1993. aastal doktoriväitekirja poliitikateadustes. Ta on 15 raamatu ja ligikaudu 100 artikli autor. Sørensen on Westview Pressi raamatusarja „Dilemmas in World Politics” toimetuskolleegiumi liige.
RiTo 25 kunstivalik - Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonna üliõpilaste tööd