Raha otsib pelgupaika. Seni usaldusväärsed riikide võlakirjad seda enam pole, mõne Euroopa riigi võlakirjad on reitinguagentuurid tunnistanud rämpsuks.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Vestlusringis räägivad Jürgen Ligi, Erkki Bahovski ja Andres Tupits Euroopa Liidu võlakriisi olemusest ja euroliidu tulevikust.
Katseid valitseda õiglaselt ja ohjeldada raha võib ajaloost leida arvukalt. Paraku lõpevad need enamasti ettearvamatult. Saksa õigusajaloolane ja kauaaegne Max Plancki Euroopa Õigusajaloo Instituudi direktor Michael Stolleis seob oma essees (õigus)ajaloo, kirjanduse ja nüüdisaja mõtestamaks Euroopa ees seisvaid valikuid.
Ajakirjas on juttu Eesti pagulaspoliitikast, avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimisest ja võltsitud ravimite leviku takistamisest. Analüüsitakse kõrgete riigilõivudega ja karistusjärgse kinnipidamisega seonduvat. Vaatluse all on Balti riikide koostöö, haridusteemad ja vabatahtlik tegevus. Kaks eelretsenseeritud artiklit käsitlevad Eesti energeetikasektori tööjõuvajadust ja Eesti rahvusvahelisest positsiooni innovatsioonipoliitika rakendamisel.
Raha otsib pelgupaika. Seni usaldusväärsed riikide võlakirjad seda enam pole, mõne Euroopa riigi võlakirjad on reitinguagentuurid tunnistanud rämpsuks.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 21. novembril vaagisid kolm eksperti Euroopa võlakriisi ning euroliidu ja Euroopa ühisraha tulevikku. Vestlusringis osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski ja jurist Andres Tupits. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
*Kes soovib puhkust veeta Buenos Airese lähistel, Mar del Platast põhja pool, võib reisida moodi läinud rannalinnakesse ja Villa Geselli kuurorti, sõita mööda Silvio Geselli puiesteed, pühenduda merekalapüügile või külastada kunstnike ateljeesid.
*Essee ilmub eesti keeles autori loal. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni.
Eesti peab kujundama oma varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteemi ümber, et toime tulla pidevalt uuenevate ülesannetega.
Rahvusvahelise kaitse saanud isikute lõimimine Eesti ühiskonda pole siiani olnud kuigi tulemuslik.
Riigilõiv peab olema piisavalt kõrge, et katta osalt kohtumenetluse kulud, ja piisavalt madal, et tagada isikule üks tema põhiõigusi – juurdepääs õigusemõistmisele.
*Artikkel põhineb Riigikohtus 2011. aasta mais koostatud analüüsil. Lähemalt vt: Vutt, M., Lillsaar, M., Rohtmets, E. Kõrge riigilõiv kui õigusemõistmisele juurdepääsu takistus. Kohtupraktika analüüs. Tartu, 9. mai 2011. – http://www.riigikohus.ee/vfs/1121/RiigiLoivud.pdf.
Üleilmses konkurentsis edu saavutamiseks peab Eesti parandama oma rahvusvahelist positsiooni innovatsioonipoliitika instrumentide süsteemsel rakendamisel.
*Eelretsenseeritud artikkel. Uurimust toetati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi kaudu.
Energeetikasektori järgmise kümnendi teravad probleemid on tööjõu vananemine ja kõrgharidusega inseneride nappus.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Riigikohtu üldkogu tunnistas asjas nr 3-4-1-16-10 karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduse vastaseks. Eesti on taas olukorras, kus tuleb otsida vastust küsimusele, mida teha (ohtlike) korduvkurjategijatega.
Artikkel analüüsib aluspõhimõtete alast Riigikohtu praktikat ja riigiõiguskirjandust ning toob välja kehtivad põhiseaduse aluspõhimõtted.
*Artikkel põhineb autori raamatu “Põhiõigused, demokraatia, õigusriik” (2011) sissejuhataval artiklil ning väljendab autori isiklikke vaateid.
Euroopa Nõukogu meditsiinitoodete võltsimise ja rahvatervist ohustavate kuritegude konventsioon on esimene rahvusvaheline leping, mis lõimib rahvatervise kaitse ja kriminaalõiguse.
Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu auditooriumi laiendamiseks tuleb ringhäälingu rahastamine viia lähemale Lääne-Euroopa tasemele.
*Artikkel põhineb autori Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööl “EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994–2010”. – http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17927/joesaar_andres.pdf?sequence=1
Eesti koolidele tuleb jätta õigus kujundada ise oma õppekava ja hindamissüsteemi, samas tuleks piirata koolide võistlemist õpilaste pärast.
Poliitikahariduses on probleemiks ühiskonna ja demokraatia mõistete ebamäärasus, inimese ja ühiskonna, kodaniku ja riigi eraldatud käsitlemine.
Eestis tehtavast heategevusest teame liiga vähe, et sellest tervikpilti luua. Rahvusvahelises võrdluses on siinne heategevus mahu poolest tagasihoidlik.
Balti riikide koostöös on esmatähtis keskenduda regionaalsetele, kõiki kolme Balti riiki – Eestit, Lätit ja Leedut – hõlmavatele projektidele.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2011. aasta maist novembrini.
Mitme tule vahel. Koostanud Lehte Hainsalu ja Rein Järlik. Tartu: Bookmill 2011.
Riigikogu XI koosseis: statistikat ja ülevaateid. Peatoimetaja Aaro Mõttus. Tallinn, 2011.
“EU law: text, cases and materials”, mille viies trükk ilmus 2011. aasta augustis, on mõjukaim ingliskeelne Euroopa Liidu õiguse õpik ning Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse enim nõutud raamat. Mahuka, 1200-leheküljelise teose autorid on Paul Craig ja Gráinne de Búrca (s 1966). Kes on see iirlanna, kes Euroopa Liidu õigust on õpetanud ülikoolides nii siin- kui ka sealpool Atlandit ning kelle publikatsioonide hulk küündib kuuekümneni?
RiTo nr 24 kunstnik on Laura Põld.