Töölepinguseadus: võidab tööandja, kaotab töövõtja
Uue töölepinguseaduse eelnõu autoreil on kippunud meelest minema solidaarsus, euroopalikud sotsiaaltagatised, paindlikud töösuhted, austus töötegija vastu ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõuanded.
Kes keda esindavad
Tol korral arvas Nestor, et töötajate tagatiste kärpimine annab tööandjale rohkem vabadust. Just siis taheti ebaseaduslik vallandamine muuta odavamaks kui seaduslik vallandamine. Puhtam pole ka Isamaa ja Res Publica Liit. Vaid mõni aasta on möödas sellest, kui tollane minister Marko Pomerants sama räigelt töötajate õigusi kärpiva seaduseelnõu lauale pani. Too eelnõu kohustas töövõtjat koguni tasuma tema enda vallandamise korral uue töötaja palkamise kulud ja pani töötajale täisvastutuse tööandja vara eest.
Vallandamine tehakse lihtsamaks
Vallandamiskaitse nõrgeneb, koondamisest etteteatamise tähtaeg lüheneb keskmiselt kuu võrra, alla aasta töötanutel kahelt kuult 15 päevale. Ühe kuupalga võrra vähenevad ka koondamishüvitised. Ent olgu tegemist ühe-, kahe- või kolmekuuliste hüvitistega, tööandja koormus koondamishüvitise maksmisel kahaneb praeguselt neljalt, kolmelt ja kahelt kuult vaid ühele kuule töötaja staažist sõltumata. Tunduvalt suureneb töötukassa koormus. Seega muudab uus eelnõu inimesest lahtisaamise kiiremaks ja odavamaks. Töösuhete lõpetamisega seotud kulutuste ja koondamishüvitiste vähenemist ning tööandja koormuse kahanemist koondamishüvitiste väljamaksmisel vaid ühele kuule nimetas sotsiaalministeerium delegatsioonide läbirääkimistel tööandja saavutatud plussideks. Ent neid “plusse” on eelnõus veelgi.
Mis veel ära kaob
Kaob ära õhtuse tööaja eristamine, mille eest praegu rohkem makstakse. Kui palju on aga inimesi, kes töötavad õhtuti kella kuuest kümneni! Kaubanduses, transpordis, teatris, raadio- ja televisioonikanalites, ajalehetoimetustes jne. Praegu makstakse puhkepäevadel töötamise eest 50 protsenti suuremat palka, eelnõust seda enam välja ei loe.
Sotsiaaltagatistest loobumisega
Euroopas ainulaadsed
Meelis Paavel on nimetanud, et vale oleks väita, nagu ei saaks maksemäär kolm korda tõusta, olgugi et praegu ei pruugi see juhtuda. Riskistsenaarium läheks käiku, kui keskmise palga kasv jääb alla 3 protsendi ja töötute protsent kasvab üle 10. Aga just seda lähitulevik ennustab. Seega hakkavad “plusspoolele” kantud suuremaid hüvitisi töötajad ise kolmekordistuvate töötukindlustusmaksetega kinni maksma.