RiTo missioon on siduda eestikeelsed teadusuuringud kavakindlalt Riigikogu teabekeskkonnaga ja mõtestada olulisi poliitikaanalüüse põhiseaduse preambuli vaimus.
Aare Kasemets
Riigikogu Toimetiste esimene peatoimetaja
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
RiTo missioon on siduda eestikeelsed teadusuuringud kavakindlalt Riigikogu teabekeskkonnaga ja mõtestada olulisi poliitikaanalüüse põhiseaduse preambuli vaimus.
Riigiametnike küsitlus selgitab, miks õigusloome normid ja faktid ei ole kooskõlas ning miks võtab meie inimeste, ettevõtete ja loodusega arvestava teadmuspõhise õigusloomekultuuri kujunemine palju aega.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Ühiskonna turvariskide tuvastamine, ennetus ja kõrvaldamine oleneb siseturvalisusvaldkonna juhtide võimekusest.
*Artikkel on koostatud Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja loometegevuse programmi raames ning kajastab autorite isiklikke seisukohti.
Poliitikud, ametnikud ja teised otsustajad peaksid vajaduse korral kiiresti teada saama, kui palju kodanikuühendusi mingis Eesti elu valdkonnas tegutseb ja kus nad asuvad.
Turvalisustunde tähtsust on raske ülehinnata. Paljude ühiskonnas laiemalt ilmnevate riskide juhtimine sõltub sisejulgeolekupoliitika ja -õiguse kvaliteedist.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Riigikogu Toimetiste mõte sündis ja viidi ellu põhitöö ja pereelu kõrvalt ja arvelt, nii nagu paljud Eesti riigi institutsioonid meie ajal ja enne meid on üles ehitatud.
Seaduseelnõude seletuskirjade normatiivsed sisuanalüüsid näitavad, kuivõrd Eesti ministrid koos ministeeriumide ametnikega suudavad täita teadmistepõhise poliitika ja parema õigusloome põhimõtteid meie inimeste elu ja tööd mõjutavas seadusloomes.
Keskkonnahoidlikud riigihanked aitavad säästa mitte ainult maksumaksjate raha, vaid ka loodusvarasid ja elukeskkonda.
Eestil on arengukavade ning seaduste koostamise ja rakendamise tõhustamiseks vaja riiklikku tegevuskava, mis hõlmaks teadmistepõhise poliitika ja säästva arengu eelduste edendamise koos planeerimise, mõjude hindamise, osaliste kaasamise ja koolitusega.
Poliitikute varustamisest korruptsioonivastase tegevuse alaste teadmistega ei piisa, kui ei arvestata parlamendiliikmete huve ja motivatsiooni saadud teadmiste ja soovituste kasutamisel.
Eesti ajalehtede poliitilisi karikatuure hinnates võib väita, et Lääne-Euroopa ja USA kollase ajakirjanduse pilapiltidega võrreldes on meie lehtedes avaldatu üldjuhul inimsõbralik.
Riigikogu sotsioloogiliste ning avaliku arvamuse uuringute tellimise seitsmeaastane kogemus on Euroopa parlamentide seas üsna erandlik nii parlamendi põhiseaduslike ülesannetega seotud sisu kui ka uuringute ettevalmistuse konsensusprotseduuri poolest.
Paljudele rahvaesindajate küsimustele leiab kiiremini põhjalikumad vastused, kui teha koostööd teiste parlamentide teabeteenistustega.
Arvestades Eesti piiratud inim-, aja- ja rahakapitali ning interdistsiplinaarse uurimiskogemuse vähesust õiguspoliitika toetamisel, tundub lähiaastail otstarbekam olevat tsentraalselt koordineeritud riigiuuringute tellimine ja taseme hindamine.
Eestil on vaja teiste riikide kogemust analüüsida ja jõuda oma õiguspoliitilise mõjude hindamise meetodite rakendamist edendava programmini, mis eeldab poliitilise planeerimise ja seadusandluse kvaliteedi täiustamisel sotsiaalteadlaste koostööd.
*Käesolev arutelutekst on edasiarendus ECPRD võrdleva uuringu "Regulatsioonide mõjude hindamine parlamendi ja kodanikeühiskonna teenistuses" tulemustest (22 riiki) ja Eesti Õiguskeskuse konverentsiks "Kuidas arendada oskusi ja pädevaid institutsioone õigusloomeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks Eestis" (7.11.01) koostatud ettekandest: http://www.lc.ee. Autori vaated tekstis ei tarvitse väljendada Riigikogu Kantselei ja MSI ametlikke seisukohti.
Sündmustel ja asjadel on oma algus, kust neid hakatakse mäletama. 2000. aasta poliitiliste karikatuuride näituse (kokku 1823 pilti!) ja parimate tunnustamise idee sai avaldatud Riigikogu Toimetiste esinumbri artiklis "Eesti poliitiline karikatuur: heatahtlikust huumorist salvava satiirini" - seda koos karikatuurivalikuga aastatest 1907-1999.1
Hea lugeja, asun kirjutama seda veergu Eesti Vabariigi 83. aastapäeval - Eesti sini-must-valge lipu heiskamisest on möödunud pool tundi. Lipukõned tõid teateid Eesti ajaloolisest õppimisvõimest ja sellestki, et Riigikogu Toimetised (RiTo) on saamas põhiseaduslike väärtuste ning valikute arutelu kohaks. Esmalt mõned mõttekillud Eesti ajakirjanduse, reformistatistika ja RiTo 3 artiklite peegeldusena ning seejärel teateid RiTo tuleviku arutelust, mille põhiteksti viisin paberi = metsa säästmiseks RiTo veebi: www.riigikogu.ee/rva/toimetised
Riigikogu Toimetiste (RiTo) teadeterubriik on Riigikogu ülesannetega, õigussüsteemiga ja Eesti ühiskonna uuringutega seotud ürituste ning sündmuste lühiinfo koht, kust lugeja leiab ühtlasi vajalikud kontaktandmed ja/või Interneti andmebaasid ning saab vajaduse korral minna tagasi ka infoallikani.
Kui peaksin koolipoisina kujutama Eesti parlamentaarset demokraatiat, siis joonistaksin talle kena paljusilmse ja -suulise tarkpea, mille sees vähemalt miljon väikest peaaju, siis suure südame, paraja kõhumajanduse ning palju-palju viipavaid või valivaid kätepaare.
Riigikogu Toimetiste (RiTo) teadete rubriik on Riigikogu ülesannetega, õigussüsteemiga ja Eesti ühiskonna uuringutega seotud ürituste ning sündmuste lühiinfo koht, kust RiTo lugeja leiab ühtlasi vajalikud kontaktandmed ja Internetiandmebaasid.
Käesolevaga avame uue alarubriigi, kust leiate lühiülevaateid ja refereeringuid raamatutest ja akadeemilistest artiklitest, mis võiks riigi ning ühiskonnaelu analüüsi või juhtimisega tegelevatele inimestele olla inspiratsiooni allikaks.
Huumor öeldakse olevat väga demokraatlik.
Naeru sundida ei saa.
Naeru ära keelata ka mitte.
Harald Peep
Eesti Vabariigi Riigikogu riiklikult tähtsa küsimuse arutelude ülesandepüstitus ja korraldus on 1992. aastast alates muutunud ja täienenud. Alljärgneva lühianalüüsi eesmärk on anda ülevaade riiklikult tähtsa küsimuse arutelu õiguslikust alusest, aruteludel käsitletud teemadest ning ajakirjanduse ja avaliku arvamuse hinnangutest arutelude tulemuslikkusele.
Käesolev artikkel annab ülevaate esimesest Riigikogu menetlusse antud seaduseelnõude seletuskirjade sisunõuetele vastavuse uuringust.
Armas kriitiline lugeja ja võimalik kaasautor!