Eesti energeetika on aastate jooksul läbi teinud märkimisväärseid muutusi, otsides tasakaalu majandusliku arengu, keskkonnasõbralikkuse ja energiasõltumatuse vahel. Nüüdseks oleme jõudnud sellel arenguteel keerulisse ajajärku.
| Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
| Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
| Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
| Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
| Ants Käärma | Kommentaarid |
|
| Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
| Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
| Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
| Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
| Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
| Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti energeetika on aastate jooksul läbi teinud märkimisväärseid muutusi, otsides tasakaalu majandusliku arengu, keskkonnasõbralikkuse ja energiasõltumatuse vahel. Nüüdseks oleme jõudnud sellel arenguteel keerulisse ajajärku.
Kliimakriis on globaalne probleem, mitte lokaalne debatt, millega enda huve teenida. Järsu rohepöörde asemel peaks Eesti võtma õppust suurriikidest, kes panevad kliimasõbralikule majandusele ülemineku plaani keskmesse inimese, vältides sellega sotsiaalmajanduslikku krahhi.
Virumaa põlevkivi on Eesti energeetikat valitsenud juba üle 60 aasta ehk kogu selle aja, mille kohta on statistikaametil andmeid. Põlevkivi tootmine jõudis tippu 1980. aastal ja kõige madalam tase saabus 1999. aastal, seejärel kasvas kaevandmine uuesti, aga Nõukogude-aegse mahuni enam pole jõudnud.
Geopoliitilised muutused ja kliimapoliitika eesmärgid mõjutavad energiamajandusi rohkem ja keerulisemalt kui varem. Kuid lahendused neile on põhimõtteliselt samad, mis varasemate kriiside ajal – uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja senisest tõhusam koostöö.
Põlevkivienergeetikal on tulevikku, kui investeerime uutesse nüüdisaegsetesse tehnoloogiatesse ja väärindame tekkivat tahket jääki vajaminevateks toormeteks ja materjalideks.
Euroopa Liit (EL) on võtnud suuna saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2022. aastal oli Euroopa suurim elektritootmise liik tuumaenergia. Millised on olnud tuumaenergia arengud maailmas ja mida me teeme Eestis, millised on hirmud seoses tuumaenergiaga ja millised on selle energialiigi olulised eelised?
Uuring „Rohepööre kogukondades“ kavandati 2021. aasta kevadel Tartu Ülikooli kolme kolledži – Pärnu, Viljandi ja Narva – ühisprojektina. Uuringu keskmes pidid olema kohalike kogukondade hoiakud ja arusaamad rohepöördest ning nende roll selle elluviimisel. Narva kolledž otsustas uurida Ida-Virumaa ettevõtjate hoiakuid rohepöördesse, nende informeeritust ja ootusi.
KPMG ja Finantsakadeemia selgitasid analüüsi tulemusena välja, et Eesti Energia ASist jaotusvõrgu eraldamiseks, jaotusvõrgu ja põhivõrgu (Elering AS) ühendamiseks ning süsteemihalduri eraldamiseks Elering ASist ei ole äriseadustikust või konkurentsiseadusest tulenevaid takistusi. Takistuseks võib aga olla elektrituruseadus oma praeguses sõnastuses.
Elektri järsk kallinemine 2021. ja 2022. aastal on pakkunud Eestis palju kõneainet ja elektriga seonduv on olnud olulisel kohal ka majanduspoliitilistes diskussioonides. Ehkki elektri kallinemises on avalikkuses sageli süüdistatud Nord Pooli elektribörsi, mille üheks hinnapiirkonnaks on Eesti, tulenevad elektri hinna tõusu juurpõhjused mujalt ja on suures osas seotud maagaasi poliitiliseks relvaks muutumisega.
Mõistmine on õppimise ülim siht ja võluvõti. Kuni võtit ei ole, saab vaid „ära õppida ja üles öelda“, ent uks teadmiste imelisse ja rikkalikku maailma jääb suletuks.
Kõrghariduse väärtus nii inimesele, kultuurile kui ka ühiskonnale väljendub kodaniku õnnelikus elus, kultuuri kestlikkuses ja riigi konkurentsivõimes. Kõrgharidusega spetsialistide puudus elutähtsates ametites võib halvata Eesti riigi toimimisvõime.
* Riigikogu kõrghariduse toetusrühma raporti „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ koostas Margit Sutrop (Sutrop 2021). Ajakirja käesolevas numbris taasavaldatakse väike valik raporti artikleid.
Vajaduspõhiselt ehk ebamõistlikult palju töötavad just need üliõpilased, kellel puudub pere tugi elukoha või rahalise toetusena.
Kõrghariduspoliitika ülesanne on luua ajendid, mis motiveerivad kõrgkooli astujaid keskenduma õppimisele ning ülikoole jagama parimal nõudlikul viisil teadmisi ja oskusi, sest eesmärgipärasest kõrgharidusest võidab kogu ühiskond.
Digitehnoloogia tähtsustub ja suureneb nõudlus elukestva õppe järele, mis nõuab kõrgkoolidelt valmisolekut, et mitte jääda konkurentsis alla kodu- ja välismaistele haridustehnoloogia ettevõtetele.
Kutsehariduse ja tööturu paremasse vastavusse viimiseks tuleb nii praegused kui ka tulevased töötajad varustada oskuste-teadmistega, mis võimaldavad neil reagee-rida kiirelt muutuvatele oludele, ja tagada nende õppimisvõime kogu elukaare jooksul.
Ukraina on kinnistanud narratiivi Ukraina vaprusest ja alistamatusest ja Venemaa massiivsel desinformatsioonikampaanial ei ole Lääne inforuumis olnud edu.
Energiapoliitikat on keeruline muuta ilma energiatootmise konkurentsivõimet kahjustamata, sest alternatiivkulud on kõrged ja valitsused ei saa luua turutingimusi.
Lähikümnenditel on määrava tähtsusega, kuidas hakkab USA ja Hiina vastasseis võitluses maailmamajanduse hegemooni rolli eest mõjutama maailmamajanduse toimimist.
Lai riigikaitse tähendab inimeste, kogukondade, omavalitsuste ja riigi ühist arusaama ning panustamist nii tegevuste kui ka rahaga, et kasvatada ühiskonna vastupidavust ja olla valmis kriisideks.
Toimiv vahend Putini režiimi ja nn Vene maailma ideoloogia nõrgestamisele venelaste endi silmis võiks olla sanktsioonide selge sidumine Putini režiimi võimult kõrvaldamisega.
Sõjalistes konfliktides kannatavad kõige sagedamini tsiviilelanikud, kuid neile eraldi varjumiskohtade ehitamise asemel on otstarbekam kohandada tavalised hooned ohu korral varjumiskohtadena kasutatavaks.
* Artikkel põhineb autori magistritööl (Avarmaa 2021).
Raamatukogu kui usaldusväärse teabe keskus on väärinfo tõkestamisel oluline ja vajalik, aidates jõuda tõenduspõhise infoni.
Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks.
Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide täitmise suunas viivad meid sammud, mis tuleb astuda niikuinii, kui soovime elada kvaliteetsema elukeskkonna ja jätkusuutliku majandusega Eestis.
Riigikogu Toimetiste peatoimetaja Tiina Kaalep küsitles Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitika grupi juhti Annela Anger-Kraavit, kes on ühtlasi ÜRO kliimamuutuste poliitikate sotsiaalmajanduslike mõjude komisjoni kaasjuht ja Euroopa Liidu läbirääkija sama konventsiooni juures.
Kui inimesel on olnud võim muuta kliimat negatiivses suunas, siis ei tohiks alahinnata ka selle muutuse positiivseks pööramise võimet.
Vajame arutelu, kas või kuidas on võimalik teha rohe- ja muid pöördeid, jäädes planeedi ja ühiskonna taluvuspiiridesse, samal ajal majandust ja tarbimist kasvatades.
Rohepööre ei lähe Eestist üle ega mööda. Meie otsustada on see, kas oleme pöörde esirinnas ja saame toimida oma tingimustel või lohiseme teiste järel.
Eesti maavarade senisest paremaks väärindamiseks peab riik praegu panustama uuringutesse, et lootustandvad laborieksperimendid viiksid tehnoloogilise valmisolekuni.
Hoogu koguv rohepööre on meid juba viinud paremasse seisu kui kümme aastat tagasi – siis oli taastuvenergiat veelgi vähem, nõudlus fossiilkütuste järele suurem.
Otsustava ruumipoliitika puudumine Eestis pärsib oluliselt rohepöörde valdkondlike eesmärkide saavutamist.
Euroopa Liit soovib olla aastaks 2050 esimene kliimaneutraalne kontinent ja on viimastel aastatel teinud selleks tööd, mis on innustavalt mõjunud paljudele riikidele maailmas.
Eesti moodsam põlevkivielektritootmine võib 2023. aastaks kaotada turul konkurentsivõime. Süsinikuheite püüdmistehnoloogiaid ei ole turutingimustel võimalik kasutusele võtta.
* Käesolev ülevaateartikkel on valminud projekti RITA1/02-20„Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja
CCU tehnoloogiate“ raames (Nurk et al. 2021).
Covid-19 põhjustatud tervisekriis pole kaugeltki läbi ja võib kesta veel aastaid, seega tuleb meil olukorraga kohaneda nii hästi kui võimalik.
Eestis on paljude nakkushaiguste epideemilise leviku pidurdamiseks kasutatud aegade jooksul karme meetmeid.
Eesti saab järgmisteks võimalikeks kriisideks paremini valmis olla, panustades kõrgetasemelisse laiapõhjalisse reaalharidusse – õpetajatesse ja noortesse.
Perearst on terviseküsimustes inimese esmane usaldusisik ja peamine vahendaja tervishoiukorralduslike teemade tõlkimisel tavainimesele mõistetavasse keelde.
Kommunikatsioonile on tulnud kasuks COVID-19 statistika avalik jagamine. Selleks et viirusega koos elama õppida, peavad meil kujunema ettenägelikkusel põhinevad harjumused.
Eestis kasutatud meetmete tõhususe tervikanalüüs jääb ootama rahulikumaid aegu, et järgmisel korral oleksid kiirelt leviva viiruse kaaskahjud väiksemad.
Vaktsiinid on COVID-19 ohjamise peamine meede – eeldusel, et need jõuavad inimesteni ja inimesed usaldavad neid.
Kui kunagi peaks puhkema mõne uue tundmatu nakkuse epideemia, on meil praegusest olukorrast kaasa võtta piisavalt kogemusi.
Karjaimmuunsuse saavutamisel oleme läbinud ligi kolmandiku teekonnast. Tõenäoliselt pole ilma vaktsineerimata võimalik selleni jõuda.
Epideemiast põhjustatud kriisi mõjude majanduslik tähendus saab selgemaks alles aastate pärast.
Distantsõppe metoodika on kujunemisjärgus, selgunud on kitsaskohad ja tekkinud arusaam, kuidas edasi liikuda.
Kaugtööst võib võita nii töötaja, tööandja kui ka riik, aga see töövorm peab olema mõistlikult reguleeritud.
Maailm loodab pandeemia ohjamisel vaktsiinidele. Mõttekodade eksperdid käsitlevad vaktsineerimise poliitilisi ja majanduslikke aspekte. Arvamused on valitud 2021. aasta jaanuari lõpust mai alguseni.
Strateegilise planeerimise tulevikukindluse tagavad parimad teoreetilised teadmised ja kogemused ning laiem vaade üle valdkondade piiride.
Eesti ei vaja tingimata ambitsioonikaid tulemusnäitajaid, vaid hoopis väärtuspõhiseid strateegilisi sihte.
Eelarvepoliitiliste valikute tegemisel on õige-vale skaala üldjuhul liiga lihtsustatud. Oluline on hinnata riske, mõista kõrvalekaldeid soovitud eesmärkidest, näha otsuste mõju.
Vaid väga hea haridusega saab riik olla uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.
Riikliku tervisestrateegia peaeesmärke on inimeste tervena elatud aja pikendamine, võimalused leida lisaraha tervisekindlustusse on olemas.
* Eelretsenseeritud artikkel
Kaasamise peamine iva on see, et otsuse tegemisse on kaasatud need, keda see otsus vahetult puudutab.
Visioon „Eesti 2035“ on hea stardikoht. Selleks, et 15 aasta pärast tunda saavutustest rõõmu, on vaja julgust teha valikuid ning need missioonipõhiselt ellu viia.
Linnaruumi analüüsi ja ruumiloomesse tuleks märksa enam ja läbimõeldumalt panustada, selle juures oleks abi riigi ruumiloome kompetentsikeskusest.
Kasvab arusaam isikuandmete ühildamise vajadusest ning teadmine, kuidas seda teha turvaliselt ja mugavalt.
Kõiki inimesi pole võimalik suunata kasutama ühistransporti või tõuke- ja jalgrattaid, küll aga näitavad uuringud, kuhu paigutada energiat ja raha, et säästvamalt liikuda.
Hiina investeeringud Euroopa digiplatvormidesse: millised on alternatiivsed tulevikud?
Koroonakriis on riigivalitsemisele paras proovikivi – see võib aidata näha valikuvõimalusi avarama pilguga ja seada neist kokku parima võimaliku portfelli.
Koroonaviirus on proovikivi Euroopa Liidule, kel pole kriiside haldamiseks staapi ega pädevust, seega tee seadusandlikust masinavärgist operatiivjuhtimiseni saab käia vaid liikmesriikide soovil.
* Kirjutis väljendab autori isiklikke vaateid.
Ajutiselt katkenud vabadused ja sulgunud piirid hakkavad Euroopas avanema, nüüd tuleb luua uus koostööstandard, et Euroopa ja maailm saaks jälle toimida. Kas Minerva öökull lendab taas?
* Artikkel väljendab autori isiklikke vaateid.
Ühise põllumajanduspoliitika otsetoetustel on lisaks sarnaste tingimuste alusel võrdsustamisele oluline poliitiline mõõde, kus riikide seisukohad erinevad sõltuvalt nende netopositsioonist ja toetustasemetest.
Euroopa Liit pole pärast Ühendkuningriigi lahkumist enam endine, kuid see väljaastumine aitab mõtestada Euroopa Liidu tähtust ja kohustab meid läbi mõtlema, kuidas Euroopa Liidus koos edasi minna.
Reaalajamajandus ühendab majanduse digiandmed ühtsesse tõhusalt toimivasse süsteemi, hoides kokku aega ja raha.
Meie parlamendierakonnad katavad kõik Euroopa poliitilise ruumi olulisemad piirkonnad, välja arvatud vasakpoolne tiib.
Aktiivne valimisosalus tugevdas Euroopa Parlamendi mandaati, võimaldades tal enesekindlamalt rääkida enamiku Euroopa valijate nimel, samas on otsustusprotsessid muutunud keerulisemaks.
Majanduskriisist väljumisel oleks tark silmas pidada, et kui taastumine ei arvesta rohepöörde vajadusi, siis pole see õige taastumine.
* Autor kasutab rohelepet tähistamaks Euroopa rohelist kokkulepet „The European Green Deal“ (European Commission 2019a).
Euroopa Parlamendist on saanud Euroopa Nõukogule ja Komisjonile võrdväärne partner ja kaasseadusandja oma tulevikku suunatud ning Euroopa ühtsust rõhutava hoiakuga.
Akadeemiline teadus on tervikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi lõiketera, mille rahastamistki tuleb vaadelda osana sellest kooslusest.
Eesti teaduse mitmesaja aasta jooksul loodud tugevale vundamendile toetudes edendavad teadlased alusteadusi ja loovad ühiskonnale vajalikke teadusrakendusi.
Arendades ja esindades teadusmaailma tervikuna, levitavad teaduste akadeemiad uusi teadmisi, annavad nõu riigi paremaks valitsemiseks ning populariseerivad teaduslikku maailmavaadet.
Riigireform suurendab rahva osalust riigi juhtimises ja annab kindluse, et riik on hästi, säästlikult, kuid tõhusalt juhitud.
Riigikogu vajab rohkem enesekehtestamise valmidust, et ohjata täitevvõimu sisuliselt, komisjoni loomisest ei piisa.
Demokraatiat ei saa teha lõpuni ratsionaalseks, kontrollitavaks, tõhusaks, mõõdetavaks, lihtsaimal moel tarbitavaks. Haldust aga saab.
Riigireform keskendub teenustele, tõhususele ja valitsemise lihtsusele, mitte inimeste osalusele ja kaasamisele otsustusprotsessides.
Eesti valijate e-valimiste omaksvõtt põhineb selle valimisviisi ebatavaliselt suurel usaldusel.
Õigusriigi lakmuspaber on see, kas riik lubab kodanikel enda vastu kohtusse tulla. Diktatuurid sellist luksust ei luba.
Põhiseaduse muutmise jäikuse tõttu on kõik senised katsed sätestada presidendi otsevalimist jooksnud liiva.
Olen oma aruteludes keskendunud arenenud maailmale, mitte arenevatele riikidele. Aga kui Nick Manning kutsus osalema Maailmapanga konsultatsioonitegevuses, mõtlesin, et see võiks siiski olla kasulikuks taustaks. Mõned tähelepanekud kehtivadki pigem paljude arenevate riikide kui arenenud maade kohta.
* Autori lühikokkuvõte tema teadusartiklist: Pollitt, C. (2011). 30 Years of Public Management Reforms: Has There Been a Pattern? A Background Paper for the World Bank Consultation Exercise.
Haldusterritoriaalse reformi vigade parandust ei tasu lükata ebamäärasesse tulevikku, vaid sellega tuleb asuda vastvalminud maakondlike strateegiate raames kohe tegelema.
Meil on hästi läinud, oleme ajaloo juhusemängus tõmmanud õnneloosi, ilma et seda ise oleks märganudki.
Edukas toimetulek rahvastikumuutustega nõuab pika aja kestel sihipäraseid pingutusi, mida hõlbustaks erakondade ja ühiskonna kokkulepe rahvastiku-, sotsiaal- ja majanduspoliitika võtmeküsimustes.
* Artikkel esitab projektide „Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele” (RITA-RÄNNE), „Tööjõu pakkumine Eestis: pikaajaline vaade” (Riigikogu Arenguseire Keskus) ja PUT-projekti PRG-71 tulemusi.
Vananemine pole probleem, see on vältimatu rahvastikuprotsess ‒ muutus ‒, millega indiviidid, perekonnad, kogukonnad ja ühiskond tervikuna peavad ja saavad edukalt kohaneda.
* Artikkel esitab Eesti Teadusagentuuri PUT-projekti PRG-71 tulemusi.
Meie ühiskonna ja riigi ning rahvuse, keele ja kultuuri elujõud sõltub igast inimesest – tema võimestatusest ja elukvaliteedist.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Hargmaisuse valitsemine kui rahvastikupoliitika võimalus sõltub paljus selles valdkonnas toimijatest, nende eesmärgistatud ja oskuslikust kaasamisest riigivõimu poolt ning koostöövõimest.
Me tahame rahvusena kestma jääda, aga suhtume emadesse ühiskondlikul tasandil kui oma kohust täitvasse bioloogilisse funktsiooni, mitte kui elavatesse ja kogevatesse inimestesse.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Rahvastikuarengut käsitledes kipub tähelepanu kalduma suurtele arvudele, kuid ei maksa unustada, et nende taga on mõtlevad ja oma elu kujundavad inimesed.
Suveräänsete riikide rahaliidu toimimine sõltub riikide poliitilisest tahtest ja võimest aidata kaasa kriiside ennetamisele ja lahendamisele.
Tulevikumajandust kujundavad suuresti globaalsed trendid, samas ei jää need vastumõjudeta. Kui suures ulatuses ja millised neist tegelikult realiseeruvad, on väga keeruline ette arvata, muutusteks tuleb aga igal juhul valmis olla.
* Artikkel on valminud Arenguseire Keskuse uuringu „Tööjõu pakkumine Eestis: pikaajaline vaade” ning RITA1 projekti „Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele (RITA-RÄNNE)” rahastuse toel.
Muutused vajavad esmalt tõdemist, et muutusi on vaja, ja muuta tuleb eelkõige omaenda suhtumist.
Riigikantselei juurde loodud rakkerühm leidis, et Eesti peab investeerima teadus- ja arendustegevusse senisest enam ja eesmärgikindlamalt.
Eesti ühiskonnakorralduse mudel soodustab lühiajalist efektiivsust, kuid suurendab ebavõrdsust ning kasvatab tehingukulusid. Pikaajalise mõju saavutamiseks vajame nii seadusandlikke kui ka poliitilisi ümberkorraldusi.
Eesti võiks olla biomajanduses teerajaja, suurendades taastuvate ressursside osatähtsust taastumatute arvelt. Mets on meie riigi nafta ja on meie endi valida, kui tarku otsuseid oma metsi majandades teeme.
Aktsiisimäärade kehtestamine eeldab mitme teguri üheaegset arvestamist. Kiirustades ja analüüsita tehtud maksumuudatus võib viia oodatust vastupidistele tulemustele ning põhjustada ühiskonnas negatiivseid tagajärgi.
Eesti edu võib sõltuda väga tugevalt sellest, kas suudame end siduda peale lähisturgude ka kiirelt kasvavate perspektiivsete kaugturgudega.
* Artikkel on koostatud autori ja Riigikogu Arenguseire Keskuse koostöö raames.
Enese- ja otsusesekindel, Euroopa julgeolekusse panustav USA ning edukas ja ühtne EL on Eesti elulistes huvides.
Lähemal kümnel aastal pole ette näha sõjapidamise olemuse muutust, lahinguväljalt ei kao teadmatus ‒ sõjaudu. Pigem moderniseeritakse suuri sõjamasinaid ning kasvab robootika ja valdkonnapõhise tehisintellekti kasutus.
* Artikkel on lühiversioon autori samanimelisest ingliskeelsest argumenteeritud esseest (Mõts 2017), milles siinkajastatud väited ja faktid on kõik allikapõhiselt viidatud. Võrreldes originaaliga on tekstist siinsest mahupiirangust tulenevalt mitmed alateemad ja argumendid välja jäetud, teisalt aga lisatud mõned uus-mõtted. Esitatud sõjandusalane perspektiiv uudse tehnoloogia kasutuseks on autori isiklik seisukoht, mis teatud intrigeerimissihiga lugejaid mõtteaktiivsusele ässitab.
Eesti kaitsejõud on takistustest hoolimata teinud läbi silmapaistva arengu ning pälvinud nii kodumaal kui ka liitlaste hulgas usalduse. Praegune julgeolekuolukord nõuab aga riigijuhtidelt, ametnikelt ja sõjaväelastelt jätkuvaid pingutusi kogu eesti rahva osalusele tugineva laiapõhjalise kaitsesüsteemi ülesehitamisel.
„Me teeme välispoliitikat samamoodi, nagu me peame sõda: kõigi vahenditega, kõigi relvadega, iga viimse kui verepiisaga. Kuid nagu sõjaski, sõltume nii ülemjuhataja strateegiast kui ka lihtsõduri südikusest ja vaprusest.”
Venemaa kunagine diplomaat (2017)1
Riigikaitse õiguslikud regulatsioonid vajavad ühtlustamist moel, mis tagaks riigi julgeolekut ähvardavate ohtude kiire ja efektiivse tõrjumise nii rahuajal kui ka mitterahuajal.
Eesti ei vaja sõjakohut oma rajatiste, mahuka administreerimise ning riigieelarve koormamisega. Küll aga tuleks luua institutsionaalne alus selle tegevuseks.
Eesti kui eesistuja peamiseks tööks saab erinevate vaadete vahel konsensuse otsimine parimal võimalikul moel.
Erapooletu lähenemise ja ühishuvide edendamise taustal loob liikmesriik ELi eesistumisel endale head mainet edaspidisteks läbirääkimisteks ning sõlmib paremaid sidemeid nii ELi institutsioonides kui ka teistes liikmesriikides, olles enamasti oma otseste huvide kaitsmisel tagasihoidlikum.
* Artikkel kajastab vaid autori isiklikke seisukohti.
Euroopa Liidu eesistumisel soovib Eesti pöörata tähelepanu kolmele suurele tahule: digipoliitika, digiüritused ja digieeskuju.
Eesti Rahva Muuseum kannab traditsioonilist rolli eestluse mõtestaja, rahva põhiväärtuste kandja ja järjepidevuse hoidjana. Rahva argielu ja kultuurilist arengut kirjeldatakse tänapäevases võtmes ühise tervikuna Tartus Raadil, uues moodsas ja palju võimalusi pakkuvas majas.
Eesti Rahva Muuseumil on nüüd esimest korda võimalus kõnelda täiel jõul kaasa selles, et Eesti kultuur iseolemisena kestaks ja kannaks endas rahva tahet ning loomisjõudu.
Eesti seltsiliikumise käigus rajatud rahvamajades võib näha võimsat innovaatilist hüpet modernsuse suunas – kogeti uudseid kultuurilisi ja ühiskondlikke praktikaid, mis toetasid rahvusteadvuse kujunemist ja seega riikluseni jõudmist.
* Artikkel põhineb autori doktoritööl Eesti kultuuripoliitika ajaloolisest kujunemisest ja arengust eesti rahvamajade näitel (Kulbok-Lattik 2015).
Regionaalsetel kõrgkoolidel on tähtis roll mitte ainult haridus- ja teaduspoliitikas, vaid kogu piirkonna sotsiaal-majanduslikus arengus ja pikaajaliste strateegiate kujundamisel, nagu näitab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tegevus.
Raamatukogudel on – eriti praegusel infoplahvatuse ajastul – tähtis roll informatsiooni kogumisel, analüüsil, süstematiseerimisel ja korrastamisel. Tänu digitaalarhiivi DIGAR arendamisele ja säilituseksemplari seadusele tekib võimalus kujundada Eesti kultuuripärandile ühtne digitaalne ruum.
Kultuuripärand on meie rahvuslik rikkus. Muinsuskaitse valdkonna suurim vastuolu Eestis seisneb praegu avaliku huvi – ühise kultuuripärandi säilitamise – ja omaniku huvi tasakaalustamatuses.
Loodus- ja kultuuripärandile tuleb läheneda dünaamiliselt ning lõimida kultuuripärandi ja maaliste väärtuste edendamise meetmed muude valdkondadega. Loobuda tuleks „päästmisideoloogiast” ja keskenduda kestlike majanduspraktikate arendamisele.
* Artiklis on kasutatud Priit-Kalev Partsi doktoritööd: Parts, P.-K. (2015). Sustainable community management in Estonia: Reflections on heritage projects on Kihnu Island, in Viljandi county, and in various protected areas. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks keskkonnakaitse erialal. Juhendaja prof Kalev Sepp. Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, keskkonnakaitse osakond. − https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/2407
Eesti kultuuri ainulaadsuse ja elujõulisuse määrab see, kas ta on suuteline ise ja iseendas peegeldama tervet maailma ning kirjeldama kõike eestikeelsena.
Levinuim ärimudel Eesti ettevõtetes on tellimuste täitmine, tööstussektoris saab seda nimetada tellimustootmiseks. Võrreldes omatoodete ärimudeliga on see vähem tulus, mistõttu ettevõtetel napib raha investeeringuiks kasvu- ja innovatsiooniprojektidesse. Uuringud näitavad, et heast nõuandest või vajaliku ukse õigel ajal avamisest on sageli suuremgi kasu kui rahast. Juurdepääsu vajalikele teenustele võiks tagada riigi toetuspoliitika.
Rändepoliitikas tuleb arvestada Eesti kui rahvusriigi huvidega, samas on meil puudu spetsialiste, keda Eestis ei saa või pole otstarbekas ise koolitada. Kas üldse, keda ja kui palju hea haridusega inimesi juurde vajame, on raske öelda – rändepoliitika sihid pole selgeks räägitud. Samuti on kõvasti arenguruumi rände korraldamisel.
Eestis on sisserännuks loodud soodus pinnas, sest lapsi on meil alla taastumismäära. Kui palju sisserändajad meid mõjutavad, oleneb eestlaste oskusest neid kohelda, neid keeleliselt sulandada, nendega eesti keeles suhelda. Rahvuskultuuri on kõige lihtsam säilitada, kasvatades lapsi, kes kultuuri varakult omandavad, tavaperes on kolm last.
Eesti majanduse kasumlikkuse kasvuks ei piisa tehnoloogilistest uuendustest. Ettevõtetel on sageli puudu sotsiaalsest kirjaoskusest ja tahtest teha koostööd. Tootlikkus võib tõusma hakata alles siis, kui juhid tõstavad esikohale inimese ja inimsuhted. Vajame ka sotsiaalset innovatsiooni.
Eesti aeglustunud majanduskasv on ajendanud küsima: kuidas edasi? Vana majandusmudeliga enam edasi ei saa, ühist arusaama uuest pole aga kujunenud. Ettevõtjate, riigi ja ülikoolide koostöös on võimalik kujundada majanduspoliitikat targalt ja kasvatada tootlikkust.
Eesti teadus on saavutanud rahvusvahelisel tasemel märkimisväärselt hea positsiooni. Selle hoidmiseks ning mõju suurendamiseks Eesti ühiskonnale ja majandusele on vaja teaduses hoida tarku inimesi. Majandusarengu kiirendamiseks on tarvis rohkem teadust, teadlasi ja insenere ka ettevõtetesse ja avalikku sektorisse.
Uuringud telesaadete vaadatavuse kohta enne ja pärast 28. septembrit 2015 näitavad, et pikaaegne langus Eesti Rahvusringhäälingu telesaadete vaadatavuses pööras tõusule alates venekeelse kanali ETV+ avamisest septembri lõpus.
Eesti tegi selle teoks: venekeelne teleprogramm ETV+ on nähtav telerites Eesti territooriumil ja kättesaadav interneti kaudu kogu maailmas.
Töövõimereformi eesmärkide saavutamiseks tuleb kõiki olulisi sidusrühmi motiveerida tegutsema samade sihtide nimel.
Üliõpilased omandavad kõrgkoolis head erialateadmised, kuid saavad õpingutelt vähem kaasa praktilisi oskusi ja üldpädevusi. Enamik lõpetanuid leiab oma haridusele vastava töö.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Artikli valmimisele aitasid kaasa Praxise analüütikud Laura Kirss, Miko Kupts, Reelika Leetmaa, Märt Masso, Liina Osila, Magnus Piirits, Mari Rell, Pirjo Turk.
Lihtsaid lahendusi töökäte puudusest ülesaamiseks Eestis ei ole, kuid erinevaid võimalusi oskuslikult kombineerides on võimalik probleemile leevendust leida.
Rahvapäraselt asjade internetiks nimetatud neljanda tööstusrevolutsiooni keskmesse tõusevad targad automatiseeritud töökohad ja mehhatroonika. Eesti on selles vallas rahvusvahelises konkurentsis seni hästi toime tulnud, kuid arenguvõimalusi tuleks kasutada veelgi intensiivsemalt, kiirendades innovatsiooniprotsessi ja muutes õppetöö sisu.
Eesti võib kaotada oma eduseisu hariduses, mis omakorda võib hakata mõjutama riigi konkurentsivõimet, kui ei tehta kiireid ja põhjapanevaid muudatusi õpetajaskonna olukorras.
*Täname Eesti Talise 2013 raporti autoreid jooniste eest.
Uuel aastal ootab vastust üks oluline riigielu küsimus: kas meie põhiseadus vajab lähiaastatel muutmist või ei. Arutelu sellel teemal ei saa kauem edasi lükata, sest põhiseaduse muutmine on raske ja aeganõudev tegevus. Kui Riigikogu IX koosseis tahab selles kaasa rääkida, tuleb arutelu põhiseaduse muutmise teemal avada.
Iga riigi õigussüsteem on muutuv ja arenev, tulenevalt ühiskonnas toimuvatest muudatustest. Seega on paratamatu ja vajalik seadustesse paranduste ja täienduste tegemine, samuti uute seaduste vastuvõtmine.
Seminar korraldajad on ettekande teema valimisega pannud mind keerulisse olukorda.* Teema asetus eeldab, et analüüsiksin põhi-seaduslikkuse järelevalve kohtuasju, mille lahendamisel oleme avastanud põhiseaduse puudusi. Rangelt teemat järgida püüdes võiksin tunnistada oma võimetust ja lõpetada siinjuures.
*Antud artikkel on valminud Riigikogu põhiseaduskomisjoni korraldatud seminari Eesti Vabariigi põhiseaduse analüüs: probleemid ja lahendused (26-27 november 1999, Haapsalu) ettekande põhjal.
Lahkunud sajandi viimane aastakümme tõstatas ühe terava riigipiire ületava probleemina korruptsioonivastase võitluse. Selle tunnistajaks on olnud nii rohkearvulised rahvusvahelised seminarid kui ka erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides väljatöötatud seadused ning eetikakoodeksid.
Esmakordselt on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja üldsuse kasutuses ametlik materjal, mis käsitleb korruptsioonivastase seaduse rakendamise praktikat, tuues esile ilmnenud probleemid.
*Avaldatakse lühendatult
**Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni kuuluvad: Jaan Pöör (esimees, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon), Lauri Vahtre (aseesimees, Isamaaliidu fraktsioon), Vambo Kaal (Mõõdukate fraktsioon) Tõnu Kauba (Keskerakonna fraktsioon), Maret Maripuu (Reformierakonna fraktsioon) Tiit Toomsalu (Eestimaa Ühendatud Rahvaparteifraktsioon) ja Mai Treial (Eesti Koonderakonna fraktsioon)Erikomisjoni e-post: korruptskom@riigikogu.ee