Kui novembri eelviimasel nädalal pidid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased seminaris mõjustavaid kõnesid pidama, rääkis üks noormees murest Eesti kahaneva rahvaarvu üle.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Seda, et julgeolekuteema on käesoleva Riigikogu Toimetiste fookuses – sellest kõnelevad vestlusringis parlamendiparteide esindajad, ning sellega kõrvuti räägime Eesti demograafiast ja Ida-Virumaa poliitikast –, ei peaks võtma umbusaldusena meie venelaste vastu. Küll aga tasub riigil mõelda, kuidas siinpool Narva jõge elavate inimeste heaolu veelgi parandada ning pakkuda neile sotsiaalseid garantiisid ning ettevõtlikele inimestele võimalust eneseteostuseks – potentsiaalselt ettevõtlikke isikuid meil leidub, nagu näitab uus Global Entrepreneurship Monitor, millest kirjutavad käesolevas numbris Arengufondi esindajad.
Sellest numbrist saab lugeda ka (miks mitte mõeldes lähenevatele valimistele!) e-valimiste temaatikast, millest kirjutavad Tartu Ülikooli uurijad eesotsas Kristjan Vassiliga; juttu tuleb Tallinna eelarve koostamise eetilistest alustest ning rahvusriikide huvidest Euroopa Liidus.
Kui novembri eelviimasel nädalal pidid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased seminaris mõjustavaid kõnesid pidama, rääkis üks noormees murest Eesti kahaneva rahvaarvu üle.
Riigikogu Toimetiste vestlusring tuletas meelde omaaegset konsensust Eesti poliitiliste erakondade seas Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse teemal. Kas praeguses olukorras ja käimasolevas valimiskampaanias tuleks mõelda samasuguse konsensuse üle? Kas niisugune konsensus on vajalik ning kuidas see võiks sündida? Selle üle arutlesid Enn Eesmaa (Keskerakond), Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Mati Raidma (Reformierakond) ja Urmas Reinsalu (IRL).
Vaevalt, et Euroopas on teist kohta, kus Venemaa on nii lähedal, laiudes kohe üle jõe. Narva elu muutus selle aasta aprillis, pärast Krimmi okupeerimist Vene vägede poolt. Alates sellest hakkasid Narva tulema ajakirjanikud lähedalt ja kaugelt ning kuna sageli on nad kinni stereotüüpides, siis on vastuvõtjatel tegemist, et küsijaid nende kivistunud arusaamades vähemalt kahtlema panna.
Ajal kui Euroopa julgeolekut on hakanud ohustama Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse levik, küberterrorism, ressursside nappus ja vaesusmigratsioon, saab Eesti julgeolekut kindlustada eelkõige sidusam ühiskond ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus.
*Artikli aluseks on Marko Mihkelsoni kõne 16. oktoobril 2014 Riigikogus peetud julgeolekudebatil.
Oleme näinud, kuidas 20. sajandi keskel muutus Ida-Virumaa jõukast põllumajanduspiirkonnast karmi tööstusmaastiku ja sisserännanud rahvaga alaks. 21. sajandi esimesel poolel seisab aga IdaVirumaal tõenäoliselt ees uus muutus.
Eesti kuulub rahvastiku kasvu ja struktuuri poolest kõige problemaatilisemate Euroopa riikide rühma. Eestis mõjutavad rahvastiku kahanemist nii ränne kui ka loomulik iive. Eesti rahvastikupoliitika eelisvaldkond on sündimuspoliitika ja mõningal määral toetatakse ka immigratsiooni.
Eesti pensionisüsteem on viimase viie-teistkümne aastaga läbinud mitu reformi, näiteks sotsiaalmaksust sõltuva I samba loomine, II ja III samba loomine, pensioniea tõstmine. Sellistel muudatustel on ka tagasimõju pensionisüsteemile tervikuna.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Riik saab abistada lastega peresid mitmel viisil, pakkudes tasuta teenuseid või jagades rahalisi toetusi. Simulatsioonimudelit kasutades analüüsitakse eri toetusmeetmete mõju vaesuse vähendamisele ja töötamise stiimulitele.
*EUROMOD Tax-benefit microsimulation model for the European Union, https://www.iser.essex.ac.uk/euromod
Artiklis selgitatakse Tallinna eelarveraamatute näitel, kuidas kohaliku omavalitsuse eelarvete kaudu on eri perioodidel ühiseid väärtusi toetatud ja hoitud, mis on taganud jätkusuutliku arengu. Uuringu tulemuste põhjal tehakse ettepanekuid, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust.
Euroopa Liidus tuleb otsustada, millistes valdkondades on tulemuslikum toimida ühtse tervikuna ja millistes valdkondades võiksid riigid tegutseda iseseisvalt.
Uuringus vaadeldud Euroopa riikides valitseb keskmiselt mõõdukas umbusk oma rahvusparlamendi vastu. Riikide erinev suhtumine usaldusküsimusse sõltub suuresti kehtiva valitsemisviisi tulemuslikkusest.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Kahe suure, ka Eestis tehtud rahvusvahelise uuringu – Globaalse Ettevõtlusmonitooringu (GEM) ja Globaalse Ettevõtlusarengu Indeksi (GEDI) – tulemuste seostamine toob välja takistused, mis pärsivad ettevõtete arengut. Ühtlasi näitab analüüs, kuidas soodustada innovaatiliste ettevõtete kasvu.
Uuringud näitavad, et tehnoloogia iseenesest ei too kedagi valimiskastide juurde, küll aga võib see lihtsustada kodanike osalemist poliitikas. Samal ajal tuleb arvestada, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusi ei tohi hinnata kohe, sest nendega harjumine võtab aega.
Eesti pinnal on ajaloo jooksul elanud lisaks põlisrahvale – eestlastele – veel mitmete rahvuste esindajaid, on tuldud ja mindud, sageli on need tulekud ja minekud olnud vägivaldsed ja verised.
Eestikeelne sõna „lõimumine” tekitab seose lõime ja kangakudumisega. Artiklit pealkirjastades mõtlesimegi lõimumisest kui teatud sotsiaalsest kangast, mida hoiavad koos eri jämeduse ja tihedusega lõimed ehk ühiskonna sotsiomateriaalne struktuur.
Eestis on 25 aasta jooksul tekkinud kaks teineteisest eraldatud telemeedia ruumi. Venekeelsete elanike haaramiseks eestimaisesse inforuumi on vaja teha senisest suuremaid pingutusi.
Kavandatava venekeelse meediakompetentsi keskuse ülesanne on ennekõike vahendada venekeelsele sihtrühmale elu Eestis ja Euroopas selle mõiste kõige laiemas tähenduses.
Taasiseseisvumine seadis Eesti ühiskonnale ülesande tagada eestikeelne haridus kõigile Eesti elanikele. Rahvusvähemuste keeles haridust pakkuvad koolid teevad juba üle 20 aasta keerulist, ent tänuväärsest tööd eestikeelse õppe rakendamiseks.
*Artikkel põhineb 2013. aastal Tartu Ülikooli Narva kolledžis Eduko programmi raames tehtud uuringul ning selle alusel avaldatud artiklil: Raik, K., Kostjukevitš, I., Rootamm-Valter, J. (2013). Subject area teachers' professional competence development needs during the transition to teaching in a second language. – Problems of Education in 21st Century, vol 57, pp 111–123.
Tänavu viiekümneseks saanud Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on suurepärane näide sellest, kuidas riigid saavad koostööd teha ühiste eesmärkide nimel. Eesti liitumist Euroopa kosmoseagentuuriga tuleb vaadelda kui ettevalmistavat etappi koostööks Euroopa kosmosetööstuse firmadega.
Eesti ei ole kosmoseuuringutes uustulnukas. Möödunud sajandi keskel osalesid Teaduste Akadeemia ja ülikoolide teadlased mitmes Nõukogude Liidu kosmoseprogrammis, kuid Eesti taasiseseisvumisega tihe koostöö katkes. Euroopa Kosmoseagentuuri liikmena avanevad Eestil uued võimalused kosmosetehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2014. aasta aprillist novembrini. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNS-i, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.
Eesti Rahvusraamatukogu täidab juba 25 aastat ka parlamendiraamatukogu rolli, koondades riigivalitsemiseks vajalikku kirjandust, andmebaase ja luues infoportaale.
Riigikogu Kantselei tööst ja inimestest kõnelev artiklikogumik pakub huvitavat lugemist.
RiTo nr 30 kunstnik on Timo Toots.