Nr 12

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2005. aasta maist novembrini.

Uudistest valiku tegemisel on kasutatud elektroonilisi infoallikaid, näiteks uudisteagentuuride BNS ja BBC ning meediaväljaannete elektroonilisi andmebaase, täistekstandmebaasi EBSCO ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

Albaania

3. juulil toimusid Albaanias parlamendivalimised. Albaania valimisseaduse kohaselt valitakse 100 parlamendiliiget otse 100 valimisringkonnast, ülejäänud 40 kohta jagatakse parteide ja valimisliitude vahel võidetud häälte arvuga proportsionaalselt. Esindatud oli 27 parteid. Opositsiooniline Demokraatlik Partei Sali Berisha juhtimisel sai valimisvõidu seni võimul olnud Fatos Nano juhitud Sotsialistliku Partei üle. Hääletamas käis 1,6 miljonit albaanlast, valimisaktiivsus oli 56%. Valimiste käigus lasti maha üks Albaania vaatleja, sellest hoolimata leidsid välisvaatlejad, et valimised vastasid üldjoontes demokraatlike valimiste standardile. Mitu Sotsialistliku Partei kandidaati esitas siiski valimiskomisjonile protesti, väites, et nende valimisringkondades esines “tõsiseid rikkumisi”. Seetõttu kuulutati valimistulemused ametlikult välja alles kaks kuud pärast valimisi. Demokraadid said koos oma liitlastega 140-kohalises parlamendis 81 ja sotsialistid 42 kohta. Endine peaminister Fatos Nano teatas seejärel tagasiastumisest partei esimehe kohalt, et “distantseeruda valimistega kaasnenud vägivallast ja valevõitjatest”. Tulevane peaminister Sali Berisha lubas vähendada makse ning ametnike hulka.

Austria

Austria liidumaa Steiermarki parlamenti – Maapäeva – kandideeriv Rahvapartei liige Gerhard Hirschmann korraldas loterii, mille peaauhind oli koht Austria ülemkojas. Sõltumatu kandidaadina Maapäeva kandideeriv Hirschmann vajanuks 8,5% häältest, et pääseda liidumaa parlamenti, mille liikmete hulgast valitakse omakorda Austria ülemkoja liikmed. Hirschmanni sõnul oli tegemist protestiaktsiooniga, et juhtida tähelepanu vajadusele laiali saata reaalset võimu mitteomav ülemkoda. Hirschmanni väitel tühistatakse enamik ülemkoja otsuseid otse valitud alamkoja poolt niikuinii. 2. oktoobril toimunud valimistel sai Hirschmann siiski ainult 2,65% häältest.

  • 7DAYS, 30. 08.2005, “Win a seat in Austria’s government”. –http://www.7days.ae/global-news/win-a-seat-in-austria-s-government.html

Bosnia ja Hertsegoviina

Oktoobris kiitis Serblaste Vabariigi parlament heaks ühtsete politseijõudude loomise, kõrvaldades sellega järjekordse takistuse Bosnia liitumiskõneluste alustamiseks Euroopa Liiduga. Euroopa Komisjon võib esitada soovituse liitumiskõneluste alustamiseks veel selle aasta lõpus. Bosnia on ainus Balkani riik, kellel pole ametlikku Euroopa Liiduga ühinemisplaani. Parlamendi erakorralisel istungil toetas Bosnia serblaste presidendi Dragan Cavici esitatud seaduseelnõu 55 parlamendiliiget, vastu oli viis, viisteist jäi erapooletuks.

  • Reuters-BNS, 6.10.2005, “Bosnia serblaste parlament kinnitas võtmetähtsusega reformi”.

Gruusia

Oktoobris nõudis Gruusia parlament Prantsusmaal sündinud välisministri Salome Zurabišvili tagandamist, sest tema tööstiil on osutunud paljude alluvate jaoks liiga võõrapäraseks. Parlamendiliikmete ning mõnede ministeeriumi tippametnike väitel hoiab Zurabišvili parlamenti oma tegevuse ja plaanide suhtes teadmatuses. Välisministri tagandamist nõuti juba aasta algul, kuid siis leidis valitsus, et keeruliste Venemaa vägede väljaviimiskõneluste ajal seda teha ei saa.

  • Reuters-BNS, 19.10.2005, “Gruusia parlament nõuab välisministri tagandamist”.

Hiina

Hiina Rahvasaadikute Kongress võttis augusti lõpus vastu seadusemuudatused, mis esimest korda riigi ajaloos “keelavad naiste seksuaalse ahistamise”. Seadusemuudatus võimaldab naistel mainitud probleemide puhul kaebuse esitada. Muu hulgas on kavas tõsta naiste osalust riigi juhtimisstruktuurides. 1. detsembril jõustuvad seaduseparandused sisaldavad ka punkti, mille kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine riigi poliitika oluline osa.

India

Indias võeti vastu maaelanikkonna tööga kindlustamise seadus. 23. augustil võttis seaduse vastu Rahvakoda ning järgmisel päeval kiitis seaduse heaks ka Osariikide Nõukogu. Maaelanikkonna vaesuse vastu võitlemine oli üks Kongressipartei valimislubadusi. Seaduse autor on Belgia majandusteadlane Jean Dreze. Seadus sätestab, et iga maal elav perekond peab olema tööga kindlustatud vähemalt sada päeva aastas. Igast majapidamisest üks inimene saab sel kombel sajaks päevaks mingi lihtsa töö, näiteks tee-ehitusel või kanalite rajamisel, mis aitab ära elada kõige vaesemal elanikkonnakihil. Alguses on kavas sel kombel tööd pakkuda kahesajas distriktis. Kolmandik töökohti on mõeldud naistele. Seadus näeb ette ka töötu abiraha maksmise, kui tööd ei ole anda. Veel pole kindel, kust valitsus projekti teostamiseks raha leiab. Töö eest hakatakse maksma miinimumpalka, mis kehtestati 1948. aasta miinimumpalkade seadusega. 70% India elanikkonnast elab külades.

Itaalia

Juulis kiitis Itaalia parlament heaks uued julgeolekumeetmed, mis annavad riigile terrorismivastaseks võitluseks suuremad volitused. Politsei saab vabamad käed kahtlusaluste vahistamiseks, kinnipidamiseks ja riigist väljasaatmiseks, suurendab karistusi terrorismiga seotud kuritegude eest ning annab loa Interneti- ja telefonisuhtlusel ulatuslikumalt silma peal hoida. Seadus keelab avalikes kohtades oma nägu varjata, selle eest võib määrata kuni kaheaastase vanglakaristuse ning 2000 euro suuruse trahvi. Pärast Londoni terrorirünnakuid on mitmes Euroopa riigis terrorismivastaseid meetmeid karmistatud.

Oktoobris ei toetanud Itaalia Senat valitsusepoolse olümpiamängude koordineerija Mario Pescante ettepanekut kergendada Torino taliolümpiamängude ajaks dopinguvastaseid karistusi. Itaalia seaduste kohaselt võib dopingu kasutamise eest määrata sportlasele vanglakaristuse, Rahvusvaheline Olümpiakomitee näeb sel juhul ette ainult diskvalifitseerimise. Olümpiakomitee liige Mario Pescante soovis, et parlament viiks olümpiamängude ajaks seadused vastavusse mängude korraldajamaa lepinguga. Ettepaneku vastased leidsid, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee peab austama mänge korraldava maa seadusi.

  • The Washington Post – The Associated Press, 19.10.2005, “Italian senators oppose olympic moratorium”. –http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2005/10/19/AR2005101901824.html

Jaapan

Augustis kuulutas Jaapani peaminister Junichiro Koizumi välja erakorralised valimised pärast seda, kui parlamendis ei leidnud toetust valitsuse postireformi kava. Alamkojas võeti seadus vastu napi häälteenamusega, kuid parlamendi ülemkoda hääletas peaministri juba kümme aastat kavandatud reformi 125 vastu- ja 108 poolthäälega maha. Hääletamine paljastas Liberaaldemokraatliku Partei lahkhelid, 22 liiget hääletas eelnõu vastu. Postisüsteemi privatiseerimine, mille käigus taheti Jaapani Post jagada neljaks osaks, on tekitanud ägedaid vaidlusi ning nõudnud isegi ühe ohvri seadusandja Yoji Nagaoka näol, kes end üles poos, suutmata taluda kriitikat reformi toetamise eest. Peaminister Junichiro Koizumi lootis mõjuvõimsa postisüsteemi reformimisega elavdada Jaapani majandust. Reformi tulemusel tekib maailma kõige suurem erapank, mis oponentide sõnul võib põhjustada teiste pankade pankrotistumist.

Oktoobris võttis Jaapani parlamendi alamkoda vastu postisüsteemi erastamise seaduse. Seaduse kiitis 134 poolt- ja 100 vastuhäälega heaks ka parlamendi ülemkoda. Seaduse kohaselt jagatakse Jaapani Post, mida peetakse maailma suurimaks rahandusettevõtteks ja millel on 25 000 postkontorit, nelja ossa ning erastatakse 2007. aastal.

  • Financial Times, 1.08.2005, “Japan post reform tainted by lawmaker’s suicide”. – http://news.ft.com/cms/s/932fb756-026f-11da-84e5-00000e2511c8.html
  • Associated Press, 8.08.2005, “Japan House rejects postal reform bills”. – http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?f=/n/a/2005/08/07/international/i221004D12.DTL
  • Reuters-BNS, 14.10.2005, “Jaapani parlament kiitis heaks postisüsteemi erastamise”.

11. septembril toimunud Jaapani üldvalimistel võitis peaminister Junichiro Koizumi juhitud Liberaaldemokraatlik Partei 480-liikmelises Jaapani parlamendi alamkojas 296 kohta, koos koalitsioonipartneri Uue Komeito Parteiga 327 kohta. Jaapani parlamendi alamkoda on kahest kojast mõjuvõimsam ning valib uue peaministri. 242-kohaline ülemkoda on suuresti tseremoniaalne ning lükkab väga harva tagasi alamkojas vastu võetud seadusi. Valimistulemused lubavad peaministril jätkata ülemkoja vastuseisu tõttu takerdunud postireformi. Suurima opositsioonipartei, Demokraatliku Partei juht Katsuya Okada lubas tagasi astuda. Demokraatlikul Parteil oli enne valimisi parlamendi alamkojas 177 kohta, nüüd saadi ainult 113 kohta. Uue parlamendikoosseisu liikmete keskmine vanus on 52,3 aastat, parlamenti valiti 43 naist.

  • Liberaaldemokraatlik Partei on Jaapanis võimul olnud peaaegu 50 aastat järjest, üksnes 1993. ja1994. aastal kaotati 11 kuuks juhtpositsioon.
  • Kyodo News, 12.09.2005, “Koizumi’s LDP clinches historic election victory with 296 seats”. –http://www.japantoday.com/e/?content=news&cat=9&id=348773

Kõrgõzstan

Oktoobris võeti Kõrgõzstani parlamendi korrakaitsejõudude ja põhiseaduse järelevalve komitee esimees Tõnõtšbek Akmatbajev ja kolm teda saatnud inimest vangilaagrit külastades pantvangi. 31. koloonia haiglas vallandus tulevahetus vangide ja Akmatbajevi ihukaitsjate vahel. Tulevahetuses sai parlamendiliige raskelt haavata ja suri. Justiitsministeeriumi andmeil tapeti veel kaks inimest – parlamendiliikme ihukaitsja ja ühe valitsusvälise organisatsiooni esindaja. Akmatbajev on juba kolmas seadusandja, kes on tapetud praeguse parlamendikoosseisu ajal.

  • Interfax-AFP-Reuters-BNS, 20.10.2005, “Kõrgõzstanis tapsid vangid parlamendiliikme”.

Leedu

Juunis astus Leedu majandusminister, Leedu Tööpartei juht Viktor Uspaskihh ametist tagasi, kui Leedu Seimi uurimiskomisjon oli jõudnud järeldusele, et Uspaskihh võis eksida avalike ja erahuvide lahususe seaduse vastu. Ajakirjandus süüdistas Viktor Uspaskihhi selles, et Leedu majandusministrina Venemaal töövisiidil käies tegi ta lobitööd oma toiduainetööstuse Krekenavos Agrofirma huvides. Leedu Seim võttis vastu resolutsiooni (61 poolt, 32 vastu ja 4 erapooletut), milles kinnitas komisjoni järeldusi ning luges komisjoni töö lõppenuks. Kuulanud ära komisjoni otsuse, teatas Uspaskihh oma tagasiastumisest.

  • Lithuanian Parliamentary Mirror No 7 (93) 2005, ” Viktor Uspaskich could have been involved in the conflict between public and private interests while holding office as minister of economy”. – http://www.lrs.lt/n/kronikos/pdf/7(93).pdf
  • Äripäev Online, 27. 06.2005, “Huvide konflikt sundis Leedu majandusministri tagasi astuma”. –http://www.aripaev.ee/2899/uud_uudidx_289905.html

Juunis võttis Leedu Seim vastu ajutise sotsiaalmaksu seaduse, mille kohaselt rakendatakse 2006. aastal ettevõtte tuludele täiendav neljaprotsendiline ja 2007. aastal kolmeprotsendiline maks, mis laekub riigieelarvesse ning millest kaetakse näiteks tööhõive suurendamise ja sotsiaalabi kulutusi. Seimis hääletas seaduse poolt 69, vastu oli 3 ning erapooletuks jäi 9 liiget. Seaduseelnõu autorite väitel on maks vajalik, et täita eelarveauku, mis tekib üksikisiku tulumaksu vähendamisel. Seim võttis vastu ka seaduse, mille kohaselt alaneb üksikisiku tulumaks 2006. aasta 1. juulist 27%-le ning 2008. aasta 1. jaanuarist 24%-le. Seadust toetas 92, vastu oli 4 ning erapooletuks jäi 7 liiget.

  • Lithuanian Parliamentary Mirror No 6 (92) 2005, “T he Seimas introduced temporary social tax”. –http://www.lrs.lt/n/kronikos/pdf/6(92).pdf

Norra

12. septembril toimunud üldvalimistel võitis 169-kohalises parlamendis (Storting’is) 61 kohta Norra Tööpartei. Punaroheline koalitsioon, kuhu kuuluvad lisaks Tööparteile veel Sotsialistlik Vasakpartei ja Keskpartei, sai kokku 87 ning nende parempoolsed oponendid 82 kohta. Valimisvõitlus kontsentreerus põhiliselt naftatuludest laekunud lisamiljardite kulutamisele. Tööpartei juhitud punaroheline koalitsioon eesotsas Jens Stoltenbergiga lubas pöörata suuremat tähelepanu sotsiaalsfäärile, senine peaminister Kjell Magne Bondevik lubas vähendada makse.

Paralleelselt Storting’i valimistega leidsid aset Sámediggi(saamide parlamendi) valimised. Saami parlament on tegutsenud juba 16 aastat, 2005. aastal vastu võetud seadus annab saamidele senisest suuremad õigused oma eluala valitsemisel, tõstes sellega Sámediggi 43 liikme valimise kaalu. Siiani administreeris 96% Norra põhjapiirkonnast Norra riik, uue seaduse kohaselt teeb Finnmarki maakonna küsimustes otsuseid 6-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm saami parlamendi liiget ja kolm maakonna esindajat. Valimistel saavutasid põhilised konkurendid Norra Saamide Assotsiatsioon (Norske Samers Riksforbund) ja Norra Tööpartei mõlemad 18 kohta.

  • Aftenposten, 12.09.2005, “Sami election tight as well”. –http://www.aftenposten.no/english/local/article1113156.ece
  • Irish Times (EBSCO), 14.09.2005, “Norway will disperse oil bonanza”. – http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&db=nfh&an=9FY636472081
  • Sami Radio, 27.09.2005, “Votes counted – even run between NSR and Labour”. –http://www.saamiweb.org/English/article22183.html

Poola

Mais hääletas Poola parlamendi 460-liikmeline alamkoda, kas enne tähtaega laiali minna või mitte. Otsustati oodata korraliste valimisteni, mis toimusid 25. septembril.

Poola keskvalimiskomisjon kinnitas üldvalimiste võitjaks konservatiivide ja liberaalide alliansi, kes lubas võidelda korruptsiooniga ja viia ellu majandusreformid. Ametlikel tulemustel sai konservatiivne partei Seadus ja Õiglus veidi alla 27% häältest ning turumajandust toetav liberaalne Kodanike Platvorm 24%. Kahel parempoolsel parteil kokku on Seimis 288 mandaadiga enamus. Samoobrona (Enesekaitse) sai 11,41%, valitsev Demokraatlik Vasakallianss 11,31% hääli. Valimas käis 40% hääleõiguslikest kodanikest, osalusprotsent oli madalam kui eelmistel valimistel.

  • AFP-BNS, 27.09.2005, “Valimiskomisjon kinnitas Poola paremtsentristide võidu”.

Portugal

Portugali parlament toetas otsust korraldada referendum abordiseaduse liberaliseerimiseks. Referendumi poolt hääletasid valitsev Sotsialistlik Partei ja Vasakblokk. Referendumi korraldamine oli kevadistel parlamendivalimistel üks sotsialistide valimislubadusi. Portugalis kehtivad Euroopa kõige karmimad abordipiirangud, referendumil peavad portugallased otsustama, kas legaliseerida abordi tegemine 10 esimese rasedusnädala jooksul. Kuus aastat tagasi lükkasid hääletajad abordiseaduse liberaliseerimise ettepaneku tagasi. Hääletuse korraldamise suhtes langetab lõpliku otsuse president Jorge Sampaio, kes on sel aastal juba kord samasuguse taotluse tagasi lükanud, väites, et tingimused pole referendumi korraldamiseks sobivad.

  • BBC News, 28.09.2005, “Portugal agrees to abortion vote”.

Prantsusmaa

Prantsusmaal on tekitanud skandaali veebruaris vastu võetud seadus, milles sätestatakse, et koolide õppekavades tuleb “tunnustada prantslaste positiivset rolli endistes asumaades”. Seaduse kritiseerijad leiavad, et kolonialismi kuriteod on jäänud tähelepanuta ning et seadus piirab mõttevabadust. Kritiseerijad kutsuvad üles ajalugu kanoniseerivat seadust muutma.

Saksamaa

18. septembril toimusid Saksamaal üldvalimised. Juulis toetas liidupresident Horst Köhler otsust saata Bundestag laiali ning korraldada ennetähtaegsed valimised. Liidukantsler Gerhard Schröder algatas parlamendi usaldushääletuse pärast seda, kui tema juhitav Sotsiaaldemokraatlik Partei sai mais toimunud piirkondlikel valimistel hävitavalt lüüa. Usaldushääletusel toetas Schröderi valitsusjuhina jätkamist ainult 151 Bundestag´i liiget, vastu hääletas 296 ning erapooletuks jäi 148 liiget.

Üldvalimistel said Kristlikud Demokraadid koos Kristlik-Sotsiaalse Liiduga Bundestag’is 226 ning Sotsiaaldemokraatlik Partei 222 kohta. Vabad Demokraadid said 61, Vasakpartei 54 ja Rohelised 51 kohta. Kristlike Demokraatide juht Angela Merkel lubab vähendada tööpuudust ning Saksamaa eelarvedefitsiiti.

Sloveenia

Sloveenia parlament võttis 62 poolt- ja ühe vastuhäälega vastu seaduse, mille kohaselt luuakse Aadria mere põhjaossa kaitsetsoon, kus karmistatakse saastemäärasid. Piirkonna loodusvarade kasutamine on seaduse kohaselt Sloveenia õigus. Horvaatia on uue kaitsetsooni loomise vastu, väites, et see on seadusevastane. Tegemist on ühega paljudest piirivaidlusküsimustest kahe endise Jugoslaavia riigi vahel.

Soome

Oktoobris võttis Soome Eduskunta 121 poolthäälega vastu autoriõiguse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse. Seaduse vastu oli 34 ja hääletamiselt puudus 44 parlamendiliiget. Autoriõiguse seaduse muudatused tekitasid tarbijates protesti, päev varem toimus parlamendi ees ligikaudu 300 osavõtjaga meeleavaldus. Uus seadus keelab näiteks ostetud CD-plaadilt enda tarbeks muusika kopeerimise, kui see on autoriõigustega kaitstud. Protesteerijad nõudsid, et seaduseelnõusse tehtaks parandused, et uue seaduse jõustumisel ei muutuks tavalised kodanikud automaatselt kurjategijaiks. Seadus võeti siiski vastu parandusteta. Seadusemuudatused tingis Euroopa Liidu vastava direktiivi rakendamine.

  • Tietokone, 4.10.2005, “Äänestys tekijänoikeuslaista huomenna : mielenosoittajat vaativat tekijänoikeuslakia remonttiin”.– http://www.tietokone.fi/uutta/uutinen.asp?news_id=24873
  • Tietokone, 5.10.2005, “Vain 34 vastusti: tekijänoikeuslaki hyväksyttiin”. – http://www.tietokone.fi/uutta/uutinen.asp?news_id=24889&tyyppi=1
  • Eduskunta, “HE 28/2004”. – http://www.eduskunta.fi/

Suurbritannia

Mais toimunud Briti parlamendi alamkoja valimistel sai kolmanda järjestikuse võidu valitsev Leiboristlik Partei, kuid nende esindatus eelmise koosseisuga võrreldes vähenes. Vaatlejate hinnangul jäi Tony Blairi partei võimule tugeva majandusseisu tõttu, toetus vähenes Iraagi sõjas osalemise tõttu. Tony Blair on teine Briti peaminister, kes on võitnud kolmed valimised järjest. Varem on sellega hakkama saanud Margaret Thatcher. Leiboristlik Partei sai 356, Konservatiivne Partei 198 ning Liberaaldemokraatlik Partei 62 kohta. Suurbritannia alamkojas on 646 liiget.

Šotimaa

26. mail võttis Šotimaa parlament vastu seaduse, mis keelab tütarlaste ümberlõikamise ning sellele kaasaaitamise mitte ainult Šotimaa pinnal, vaid kriminaliseerib Suurbritannia kodanikele ning alalistele elanikele ümberlõikamise ka välismaal. Kuriteo eest on ette nähtud kuni 14 aasta pikkune vanglakaristus, trahv või mõlemad karistused koos. 1985. aastal Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal vastu võetud ning 2003. aastal täiendatud seadus puudutas ainult Suurbritannia kodanikke, Šotimaa laiendas kaitset ka alla 17-aastastele alalistele elanikele. Seadusandliku jurisdiktsiooni ekstraterritoriaalset kasutamist esineb väga harva.

Ukraina

Juulis vallandasid opositsioonisaadikud Ukraina parlamendis mitmel korral kaose, püüdes takistada seaduseelnõude hääletamist. Nende eelnõude abil soovis Viktor Juštšenko reforme läbi viia. Kui spiiker Volodõmõr Lõtvõn pani hääletusele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) pääsuks vajaliku seaduse eelnõu, mis avab riigi kindlustussektori välisfirmadele, tungisid kümned Kommunistliku Partei liikmed spiikripulti, rebisid tal mikrofonid eest, viisid minema ta tooli ning püüdsid teda ennast saalist eemaldada. Kõlasid sireenid ja hüüded, tõugeldi ja rabeldi. Kogu selle märuli keskel õnnestus valitsust toetavail parlamendiliikmeil eelnõu heaks kiita. Ukraina valitsus esitas parlamendile 14 Maailma Kaubandusorganisatsiooniga liitumiseks vajalikku seaduseelnõu, Ukraina eesmärk on lõpetada läbirääkimisprotsess 2005. aasta lõpuks ning saavutada ametlik liikmeksvõtt 2005. aasta detsembris Hongkongis toimuval WTO riikide ministrite kohtumisel.

  • AFP-BNS, 7.07.2005, “Ukraina parlamendis vallandus kaos”.

Valgevene

Juunis avaldas Valgevene parlamendi liige Sergei Kostjan veendumust, et on vaja vastu võtta sundsteriliseerimise seadus. Sellist seisukohta väljendas ta parlamendiarutelul seaduseelnõu üle, mis karmistab vanemate vastutust laste kasvatamise eest. Sergei Kostjani sõnul pole humaanne jälgida laste kannatusi, kelle vanemad elavad nii, nagu ei tohiks. Ta väitis, et üks protsent inimestest elab kõlvatult ning sigitab lapsi, kes on valdavalt haiged, seetõttu on iga uus põlvkond eelmisest debiilsem.

  • Interfax-BNS, 2.06.2005, “Valgevene poliitik nõuab sundsteriliseerimise seadust”.

Venemaa

11. mail kiitis Venemaa Föderatsiooninõukogu heaks uue valimisseaduse, mille Venemaa Riigiduuma võttis vastu aprilli lõpus. Seadus sätestab, et kõik Riigiduumasse kandideerijad valitakse ainult parteinimekirjade alusel. Politoloogide hinnangul jätab uus valimisseadus võimaluse parlamenti pääseda ainult mõnele suurparteile. Senise korra järgi valiti pooled Vene parlamendi alamkoja 450 liikmest proportsionaalselt parteinimekirjade põhjal ja pool ringkondadest majoritaarse süsteemi abil. 2007. aastast ei saa erakonnad moodustada valimisliite Riigiduuma valimistel osalemiseks. Mandaadid jagavad omavahel erakondade nimekirjad, mis koguvad valimistel vähemalt seitse protsenti häältest. Mais allkirjastas seaduse Venemaa president Vladimir Putin.

  • Postimees, 20.05.2005, “Vene uus valimisseadus eelistab suurparteisid”. – http://document.kremlin.ru/doc.asp?ID=27816&PSC=1&PT=3&Page=1

Oktoobris võttis Venemaa Riigiduuma 343 poolthäälega vastu president Vladimir Putini algatatud seaduse, mis kaotab maksumaksjate puhul süütuse presumptsiooni. Vastu hääletas 35 parlamendiliiget. Haldusprotseduuride seadus sätestab, et väiksemate võlgade puhul (füüsilisest isikust ettevõtjate puhul kuni 5000 rubla) on maksuametnikel lubatud raha tagasi nõuda sellekohase kohtuotsuseta. Uue seaduse järgi võib näiteks maksude maksmisega hilinenud ettevõtte pangaarvelt trahvi kohtuotsuseta maksuametile üle kanda. Seaduse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust.

  • Rusmarket: business news, 21.10.2005, “State Duma revokes presumption of innocence for taxpayers”. –http://news.rusmarket.com/20051021/79725/
  • St. Petersburg Times, 21.10.2005, “Changes to Tax Code get Duma blessing”. – http://www.sptimes.ru/story/15883

Tagasiside