Nr 1

Laadi alla

Jaga

Prindi

Ülevaade esimese ja teise astme kohtustatistikast

Esimese ja teise astme kohtute statistikast tehakse kokkuvõtteid kaks korda aastas – juulis ja jaanuaris. Ülevaatega kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemisest kohtutes on kõigil võimalik tutvuda ka Interneti vahendusel Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil: http://www.just.ee. Kahjuks tuleb tõdeda, et veel liiga suures mahus peetakse statistikat paberkandjail (statistika-programmi kasvuraskuste tõttu), mis seab piirid ka töödeldavate arvandmete kogumisele.

Alljärgnev on tagasipilk kohtuaastasse 1998.

Artikli kirjutamise ajal ei ole veel kokkuvõtteid 1999. aastast tervikuna, mistõttu on need näitajad vaid prognoosidena.

1. Kriminaalasjad

1.1. Kriminaalasjad 1998. aastal

1998. aastal saabus vabariigi maa- ja linnakohtutesse 6290 kriminaalasja. Sel perioodil kohtute menetlusse saabunud kriminaalasjade hulk 1997. aastaga võrreldes vähenes mõnevõrra (1,9%), mis iseenesest ei tähenda kuritegevuse stabiliseerumist, sest Politseiameti info- ja sideosakonna analüüsitalituse andmeil kasvas samal ajaperioodil registreeritud kuritegude arv Eestis tervikuna 11,6%. Samadel (Politseiameti info- ja sideosakonna) andmetel avastati 1998. aastal 12 932 kuritegu, millest kohtutesse lahendamiseks jõudsid seega ligikaudu pooled.

Sisuliselt lahendati I astme kohtutes kokku 5945 kriminaalasja.

Süüdi mõisteti (jõustunud kohtuotsuste järgi) 8267 isikut ning õigeks mõisteti 331 kohtu all olnud isikut. Alaealisi süüdimõistetuid oli 1502 isikut, sh 141 tütarlast.

Esimese astme kohtute karistuspraktikas 1998. aastal olulisi muudatusi ei toimunud. Keskmiselt ¼-le süüdimõistetutest määrati vabaduskaotuslik karistus. Jätkuvalt suur erinevus oli Kirde-Eesti piirkonna kohtute ja Lõuna-Eesti ning saarte kohtute karistuspraktika osas. Kirde-Eestis mõisteti vabaduskaotuslikku karistust rohkem kui 40%-le süüdimõistetutest, Lõuna-Eestis ja saartel aga vähem kui viiendikule.

1998. aastal määrati süüdimõistetutele vabadusekaotust tingimisi mõnevõrra vähem kui eelnevatel aastatel (42,8%-le süüdimõistetustest), vaatamata sellele, et aasta esimesel poolaastal määrati nimetatud karistusliiki rohkem.

Keskmiselt kulus ühe kriminaalasja lahendamiseks 3 kuud ja 24 päeva (joonis nr 1). Analoogilisi võrdlusandmeid kogutakse aastast 1996 ning nende võrdlemine näitab, et keskmine kriminaalasja lahendamise aeg on (minimaalsete muudatustega) püsinud samaväärne: 1996. a – 3 kuud ja 23 päeva; 1997. a – 3 kuud ja 26 päeva; 1998. a – 3 kuud ja 24 päeva.

Ka kohtute paiknemine selles tabelis on stabiilne: Pärnu, Põlva, Lääne ja Saare maakohtud tabeli esimeses osas ning Kohtla-Järve ja Tartu linnakohtud lõpuosas.

1998. aastal oli iga kriminaalasju lahendava kohtuniku menetluses iga kuu keskmiselt 12,5 kriminaalasja, millest ta sisuliselt lahendas 7,8 kriminaalasja 12,7 kohtu all olnud isiku osas. Eeltoodud andmed ei näita iga konkreetse kohtuniku personaalset töökoormust, vaid on statistiliste arvutuste tulem.

Lisaks aruandeperioodil kohtusse saabuvatele kriminaalasjadele mõjutab menetluses olevate asjade arvu ka eelmise perioodi lõpust lahendamata jäänud asjade hulk. Ka siin saab täheldada kasvutendentsi – 1998. aastal suurenes aruandeperioodi lõpuks lahendamata jäänud kriminaalasjade hulk 6,3% võrra (lahendamata jäi 3089 kriminaalasja).

1.2. Kriminaalasjad 1999. aasta I poolaastal

1999. aasta I poolaastal saabus vabariigi esimese astme kohtutesse 3560 kriminaalasja, s.o 4,6% rohkem kui 1998. aasta esimesel poolaastal. Politseiametist saabunud andmed näitavad aga kuritegevuse suuremat kasvutendentsi. Võrreldes 1998. aasta esimese poolega, on registreeritud kuritegude arv (23 795) kasvanud 11,1%, avastatud on aga eelmisest aastast 12,6% vähem kuritegusid (6502 avastatud kuritegu). Juuresoleval joonisel nr 2 on kajastatud kriminaalasjade saabumine esimese astme kohtutesse alates 1994. aastast poolaastate kaupa ning prognoos 1999. aastaks

Sisuliselt lahendati vabariigi kohtutes kokku 3403 kriminaalasja. Süüdimõistetuid jõustunud kohtuotsuste järgi oli 4760 isikut, sh mõisteti süüdi 893 alaealist isikut.

Kohtute karistuspraktika kokkuvõtete alusel kogu vabariigi ulatuses olulisi muudatusi ei toimunud ka 1999. aasta esimesel poolaastal. Jätkuvalt ¼-le süüdimõistetutest määratati vabadusekaotuslik karistus. 2/3-le isikutest, keda karistati vabaduseset ilmajätmisega, määrati kas kuni aasta vabadusekaotust või 1–2 aastat vabadusekaotust. Mõnevõrra muutus kohtute karistuspraktika piirkondlikult. Kuigi jätkuvalt oli vabaduskaotusliku karistusliigi osakaal suurem Kirde-Eesti kohtutes, on seal tendents selle vähenemisele. Samas Lõuna-Eesti kohtutes suurenes vabaduskaotusliku karistuse osatähtsus.

Suurenes vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine (46,6% süüdimõistetuist). 1998. aasta I poolaasta andmete alusel prognoositi selle karistusliigi hüppelist tõusu, mis aasta perspektiivis paika ei pidanud. Prognoosides 1999. aasta lõpptulemust ei ole analoogilist tagasilööki ette näha. Seda tänu kriminaalhooldussüsteemi teatavale usaldusväärsusele.

Kriminaalprotsesside keskmiseks pikkuseks 1999. aasta I poolaastal oli 3 kuud ja 17 päeva. Vaadeldes kriminaalasju liigiti kogu vabariigi ulatuses, selgub, et kõige kauem kulub aega väljapressimise asjade lahendamisele – 6 kuud ja 18 päeva; pikad on ka vägistamisasjad – 5 kuud ja 2 päeva; samuti ka KrK §-de 100–103 (tahtlik tapmine) järgi kvalifitseeritud kriminaalasjad – 4 kuud ja 24 päeva.

Narkokuritegude lahendamiseks kulub aega 2 kuud ja 17 päeva. Lühikesed on ka tulirelva, laskemoona või lõhkematerjaliga seotud kriminaalasjade menetlemise tähtajad – 2 kuud ja 29 päeva. Kas on eelnimetatud kriminaalasjades läbi viidud kvaliteetsem eeluurimine või on põhjused milleski muus, sellele kohtustatistika vastust ei anna.

Ka kohtute kaupa on erinevused tähtaegades suured. Alla kahe kuu kestavad kriminaalprotsessid Põlva, Lääne, Valga ja Pärnu kohtutes. Jätkuvalt pikad on tähtajad Kohtla-Järve Linnakohtus (faktiliselt 8 kuud) ning Tartu kohtutes (poole aasta ringis)

Lõppenud aruandeperioodil jäi lahendamata 2576 kriminaalasja, s.o 40,7% kohtute menetluses olnud asjadest. Võrdluseks: 1998. aasta I poolaastal jäi lahendamata 45,4% menetluses olnud asjadest. Üheteistkümnes I astme maa- ja linnakohtus vähenes jäägis olevate kriminaalasjade arv.

2. Tsiviilasjad

2.1. Tsiviilasjad 1998. aastal

Kui kriminaalasjade puhul oli märgata asjade kohtutesse jõudmise arvu mõningast vähenemist, siis I astme kohtutesse saabunud tsiviilasjade hulk (joonis nr 3) näitab pidevat kasvutendentsi aastast 1994.

Lisades 1998. aastal saabunud asjadele veel eelnevast perioodist lahendamata jäänud asjad, tuleb tõdeda, et maa- ja linnakohtute menetluses oli 30 038 tsiviilasja.

Muutunud aruandevormi tõttu ei olnud I astme kohtutesse saabunud tsiviilasjade liigiline võrdlus objektiivne. Andmed, mis olid võrreldavad näitasid, et kuigi pankrotiavalduste osakaal tsiviilasjade üldarvust on minimaalne (3%), on see siiski suurenev. Vähenenud on perekonnaõiguslike (24,9%-lt 19,8%-le) vaidluste osakaal ja seda eriti abielulahutuste (12,2%-lt 7,9%-le) arvelt.

1998. aastal lahendati 18 910 tsiviilasja (62,9% menetluses olnud asjade koguarvust). Keskmise tsiviilprotsessi pikkuseks oli 4 kuud ja 22 päeva. Tsiviilprotsessid kohtute kaupa on juuresoleval joonisel nr 4. Ka selles tabelis on Põlva Maakohus. Pärnu Maakohus, Lääne Maakohus eespool ning Kohtla-Järve ning Tartu linnakohtud lõpuosas. Vabariigi kui terviku kohta tuleb öelda, et vaatamata tsiviilasjade arvu pidevale suurenemisele mahub menetlusele kulunud keskmine aeg veel 5 kuu sisse (joonis nr 4).

Aasta-aastalt on kasvanud ka nende asjade arv, mis aruandeperioodi lõpuks lahendamata jäävad. Viimastel aastatel on kasvutempo ületanud juba 17%. 1998. aastal jäi lahendamata 9803 tsiviilasja.

2.2. Tsiviilasjad 1999. aasta I poolaastal

1999. aasta I poolaastal esitati vabariigi esimese astme kohtutesse 11 861 avaldust või hagiavaldust. Viimastel aruandeperioodidel on tsiviilasjade kasv olnud pidev. Arvestades joonisel nr 5 kajastatud tsiviilasjade kasvutendentsi kohtureformist alates on tõenäoline, et 1999. aasta lõpuks on kohtutesse lahendamiseks esitatud 23 000 tsiviilasja.

1999. aasta I poolaasta jooksul lahendati 10 891 – 51,3% menetluses olnud asjadest. Võrreldes 1998. aasta I poolaastaga, mil lahendati vähem kui pooled menetluses olnud tsiviilasjad, on seegi näitaja suurenenud.

Lõppenud aruandeperioodil lahendas kohtunik keskmiselt 27,4 tsiviilasja iga kuu (eelnimetatud arv on statistiline suurus, kusjuures on arvestatud ainult tsiviilasju lahendatavate kohtunike arvuga).

Tsiviilasja sisulisele lahendamisele kulus eelmisel poolaastal keskmiselt 5 kuud ja 5 päeva. Vaadeldes tsiviilprotsesside pikkusi asja liikide järgi, selgub, et kõige pikemad on protsessid asjaõiguses, nende menetlemiseks kulub keskmiselt 9 kuud ja 26 päeva. Võlaõiguse asjade lahendamiseks kulub keskmiselt 5 kuud ja 9 päeva. Oluliselt lühemad on tsiviilprotsessid perekonnaasjades – 4 kuud ja 16 päeva. Pikaldane on isaduse tuvastamise protsess, mille keskmiseks pikkuseks 8 kuud ja 16 päeva. Laste ülalpidamiseks elatise sissenõudmise jõuab lõpule keskmiselt 3 kuu ja 24 päevaga. Ka pärimisasjadega seotud tsiviilprotsessid on pikemad kui pool aastat – 6 kuud ja 20 päeva. Hagita menetluse asjade keskmiseks pikkuseks on 4 kuud.

Joonisel tsiviilprotsesside pikkuste kohta on palju ühist kriminaalasjade analoogilise joonisega. Kõige lühemad on tähtajad Põlva, Pärnu, Lääne ja Rapla kohtutes. Jätkuvalt on pikad tähtajad Kohtla-Järvel ja Tartus. Samas peab märkima, et pikenenud on ka Tallinna Linnkohtu ja Harju Maakohtu tsiviilprotsessid.

Eelmise poolaasta lõpuks jäi lahendamata 9978 tsiviilasja. Nii nagu saabunud tsiviil-asjade arv, nii on ka pidevalt kasvanud lahendamata jäänud tsiviilasjade arv. Võrreldes 1998. aasta I poolaastaga, mil lahendamata jäi veerandik menetluses olnud tsiviilasjadest, on kasv mõnevõrra küll pidurdunud (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10,7%).

3. Haldus- ja haldusõiguserikkumise asjad

3.1. Haldus- ja haldusõiguserikkumise asjad 1998. aastal

1998. aastal esitati halduskohtunike menetlusse 1549 haldusasja. Tallinna Haldus-kohtusse kui kõige suuremasse haldusasju lahendavasse kohtusse saabus 1998. aastal samapalju haldusasju kui aasta teisel poolel kõikidesse I astme kohtutesse kokku – 624 haldusasja. Pärnu Linnakohtusse saabus haldusasju 50% eelnevast aruandeperioodist enam.

1998. aastal oli halduskohtuniku töölaual keskmiselt 4,7 haldusasja iga kuu, millest sisulise lahendi said 2,2. Sisuliselt lahendati umbkaudu pool menetluses olnud haldus-asjadest (975), millest 605 juhul vaidlusalune õigusakt või toiming tunnistati täielikult või osaliselt seadusvastaseks.

Vastupidiselt haldusasjadele tõusis viimastel aastatel pidevalt vähenenud haldus-õiguserikkumiste arv, nii tuli kohtunikel 1998. aastal tegeleda 400 õiguserikkujaga rohkem kui eelmisel aastal.

Pisirikkujate karistamise praktikas muudatusi ei olnud, jätkuvalt on levinumaks karistusliikideks haldusarest ja rahatrahv.

Juriidilised isikud läksid seadusega vastuollu 1998. aastal 93 juhul, rikkudes muu hulgas ka tarbijakaitseseadust, maaseadust, jäätmeseadust ja maapõueseadust.

1998. aastal vaatas I astme halduskohtunik igakuiselt läbi keskmiselt 17,9 haldusõiguse-rikkumist ning lahendas 1,7 haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku tehtud otsuse peale kohtusse esitatud kaebust.

3.2. Haldusasjad 1999. aasta I poolaastal

Analoogiliselt tsiviilasjadega on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ka esimese astme halduskohtunikele lahendamiseks esitatud haldusasjade arv (joonis nr 5). Lõppenud poolaastal esitati kohtutesse 2315 avaldust või kaebust, millest 72,9% esitati Tallinna Halduskohtusse. Lõppenud aruandeperioodi saabunud haldusasjade järsk tõus on seotud ennekõike õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldustega.

Sisuliselt lahendati 20% (549 asja) menetluses olnud asjadest. Lahendamata jäi 47,6% menetluses olnud asjadest. Oluliselt suurenes nende asjade arv, mille menetlus aruandeperioodil peatati. Kui eelmistel aastatel oli nimetatud näitaja 10-11% piirimail, siis lõppenud poolaastal peatati menetlus 27,5%-l lahendamata jäänud asjadest.

Haldusasjades ei peeta arvestust protsesside pikkuste üle. Vaatamata sellele, et seadusandja on haldusasja lahendamiseks näinud ette väga lühikese tähtaja, lahendati ligikaudu pooled asjad 1 kuu jooksul. (Võrdlusena 1998. aasta I poolaastal lahendati 29,3% asjadest 1 kuu jooksul).

1999. aasta I poolaastal vaadati läbi esimese astme halduskohtunike poolt 4181 füüsilise isiku ning 58 juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja. Karistuste osas muudatusi eelmiste aruandeperioodidega võrreldes ei olnud, st jätkuvalt on levinumaks karistusliigiks haldusarest, mida rakendati peaaegu poolte õiguserikkujate suhtes, ning rahatrahv, mida määrati kolmandikule õiguserikkujatele 2 miljoni 17 tuhande 408 krooni ulatuses.

Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku otsuse peale esitati kohtutesse 364 kaebust füüsilise isiku õiguserikkumise asjades ning 13 kaebust juriidilise isiku asjades.

4. Kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumise asjad ringkonnakohtus

Ringkonnakohtute tööd kajastav statistika ei võimalda väga detailset ülevaadet. Joonisel nr 6 on kajastatud menetluses olnud asjade, lahendatud asjade ning lahendamata jäänud asjade üldarvud 1998. aastal.

1998. aastal esitati apellatsioonikohtutele lahendamiseks 32,9% I astme kohtute menetluses olnud kriminaalasjadest, 10,4% tsiviilasjadest, 57,6% haldusasjadest ning 2,7% haldusõiguserikkumise asjadest.

Eelnevaga analoogiline tabel (joonis nr 7) on koostatud ka 1999. aasta esimese poolaasta kohta. 1999 . aasta I poolaastal esitati apellatsioonikohtutele lahendamiseks 31,8% esimese astme kohtutes lahendatud kriminaalasjadest, 11,0% esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjadest ning 49,5% haldusasjadest.

5. Lõpetuseks

Eelneva ülevaate kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et olukord kohtutes ei ole sugugi mitte rahuldav. Aasta-aastalt suureneb kohtutesse esitatavate asjade hulk ning lahendamata jäänud asjade hulk (eriti just tsiviilasjades). Osades kohtutes on lubamatult pikad kriminaal- ja tsiviilprotsessid, piirkonniti on suured erinevused töökoormustes, kohtusse esitatavate asjade kvaliteet on halb.

Kohtutesse kuhjub asju, millel ei ole just palju ühist õigusemõistmisega ning millega ei peaks kohtutes tegeldama. Kohtunikul, keda pahatihti süüdistatakse ebakompetentsuses, tuleb liiga palju teha sellist tööd, mis on kellegi teise poolt tegemata jäetud, mistõttu kohtussepöörduja ootus, et kohtusüsteem oleks efektiivne ja kvaliteetne, ei pea alati paika. Kohus on vaid üks õigusemõistmise süsteemi osa, seetõttu ei saa kohtunik olla ainuvastutav õigusemõistmise ebaefektiivsuse ja kehva kvaliteedi eest.

Siinkohal tahaks lõpetada ülevaate statistikast, sest kohtustatistika (nii nagu iga teinegi statistikaharu) tegeleb arvandmete kogumise ja töötlemisega ning näitab kätte probleemid. Selleks et saada kohtusüsteemist (ning õigussüsteemist tervikuna) üksikasjalikku ja objektiivset ettekujutust, on vaja seda hinnata erinevate kriteeriumide alusel. Ülaltoodu oli kohtustatistika vaatenurk.

Joonised

Joonis 1. Kriminaalasjade sisulisele lahendamisele kulunud keskmine aeg maa- ja linnakohtutes 1998. aastal

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Joonis 2. aastatel 1994-1999 maa- ja linnakohtutesse saabunud kriminaalasjad

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Joonis 3. Aastatel 1994-1999 maa ja linnakohtutesse saabunud tsiviilasjad

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Joonis 4. Tsiviilasjade sisulisele lahendamisele kulunud keskmine aeg maa ja linnakohtutes 1998. aastal

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Joonis 5. Aastatel 1994-1999 maa- ja linnakohtutesse saabunud tsiviilasjad

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Joonis 6. Appellatsiooni korras esitatud asjade läbivaatamine 1998. a

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Joonis 7. Appellatsiooni korras esitatud asjade läbivaatamine 1999. a I poolaastal

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

Allikas: Justiitsministeeriumi kohtute osakond

 

Tagasiside