Nr 45

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2021. aasta oktoobri keskpaigast 2022. aasta aprilli keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale. Julgeolekualased seadused on eraldi.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

2021. aasta novembris kiitis Kongressi Esindajatekoda pärast demokraatide kuid kestnud sisetülisid heaks president Joe Bideni taristuinvesteeringute paketi, kui eelnõule andsid toetuse ka 13 vabariiklast. Triljoni dollari suuruste investeeringute seadusega paigutatakse raha taristusse, föderaalinvesteeringud suunatakse maanteede ja sildade kordategemisse ning vanade pliid sisaldavate torustike asendamisse, samuti tagatakse kiire internetiühendus kõigile ameeriklastele. Kavas on leevendada ka kliimamuutuste mõju. Menetlemine Esindajatekojas venis, sest kaks demokraadist kongressiliiget polnud nõus teise, veelgi mahukama sotsiaalsüsteemi investeeringuteseaduse eelnõu maksumusega ning ei nõustunud seetõttu ka taristuinvesteeringute seaduse poolt hääletama.

Detsembris võttis Kongress vastu seaduse, mis keelab peaaegu igasuguse impordi Hiinas asuvast Xinjiangi piirkonnast seoses kahtlustega, et seal kasutatakse sunnitöölisi. Seadus kohustab USA presidenti kehtestama sanktsioone Hiina ametnikele, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste eest Xinjiangis. Xinjiang on suur puuvillatootja ning u 20 protsenti USAsse imporditud rõivastest sisaldavad regioonist pärit materjale. Inimõiguslaste sõnul hoitakse enam kui miljonit uiguuri ja teisi turgikeelseid moslemeid laagrites, mille eesmärk on juurida välja nende islamiusu traditsioonid ning neid assimileerida. Hiina ametnikud väljendasid seaduse suhtes äärmist rahulolematust.

  • AFP-AP-BNS, 24.12.2021, „Biden allkirjastas seaduse impordikeelu kohta Xinjiangist“;
  • Congress.gov, „H.R.6256 – To ensure that goods made with forced labor in the Xinjiang Uyghur Autonomous Region of the People’s Republic of China do not enter the United States market, and for other purposes“. – https://tinyurl.com/5n72vy6s

Märtsis kiitis Senat ühehäälselt heaks veebruaris Esindajatekojas vastu võetud seaduse, mis muudab rassistliku lintšimise föderaalseks vihakuriteoks. Uue seaduse alusel võib sellise kuriteo eest määrata kuni 30aastase vangistuse. USA-s pandi kuni 1950. aastateni toime tuhandeid lintšimisi, tihti karistamatult.

  • AFP-BNS, 30.03.2022, „Biden allkirjastas seaduse lintšimise kuulutamisest vihakuriteoks“;
  • Change.org, „Pass the Emmett Till Anti-Lynching Act“. – https://tinyurl.com/3hz6ks48
  • Congress.gov, „H.R.55 – Emmett Till Antilynching Act“. – https://tinyurl.com/mtxbvmjc

ARMEENIA

Märtsis valis Rahvusassamblee riigile uue presidendi, sest senine president Armen Sargsjan esitas jaanuaris tagasiastumisavalduse. Vaid neli aastat ametis olnud riigipea põhjendas oma otsust sellega, et presidendil puuduvad vahendid praegusel riigi ja rahva jaoks raskel ajal sise- ja välispoliitika põhiprotsesside mõjutamiseks. Esimeses voorus jäi president valimata, kuigi kõik hääletusel osalenud 69 saadikut toetasid ainsat kandidaati, kõrgtehnoloogiatööstuse ministrit Vaagn Hatšaturjani (vaja läinuks 81 häält). Hääletusel osales vaid võimupartei Ühiskondlik Leping fraktsioon. Teises voorus, kus läheb vaja 65 poolthäält, toetas Hatšaturjani 71 saadikut. Presidendi ametiaeg kestab seitse aastat.

  • Interfax-BNS, 03.03.2022, „Armeenia president jäi esimeses voorus valimata“;
  • Interfax-BNS, 03.03.2022, „Armeenia uueks presidendiks valiti Vaagn Hatšaturjan“.

ASERBAIDŽAAN

2021. aasta detsembris võttis Rahvusassamblee vastu uue meediaseaduse, mis asendab varasemaid valdkonda reguleerivaid seadusi (massimeedia seadust ning televisiooni- ja raadioseadust). Seaduses sätestati raamistik elektroonilise ja trükimeedia väljaannetele, audiovisuaalsele meediale, uudisteagentuuridele ning massimeedias tegutsevatele ajakirjanikele. Luuakse meediaregister, kuhu ettevõtted ja ajakirjanikud saavad end vabatahtlikult registreerida, kuid mis on aluseks teatud eeliste ja õiguste saamisel. Seadusele on ette heidetud, et meediavaldkonda tahetakse sellega üle reguleerida, registrisse kantavad ajakirjanikud peavad andma võimudele enda kohta liiga detailset infot, registrisse mittekuulumisel on aga nende tegevus äärmiselt piiratud. Seaduses on ka nõue kajastada sündmusi „objektiivselt“ seda mõistet täpsustamata; meediaväljaannete omanikud võivad olla vaid riigis alaliselt resideeruvad Aserbaidžaani kodanikud (kui väljaanne on peamiselt siseriikliku suunitlusega); meediaväljaannete juhtidel ja omanikel peab olema kõrgharidus.

AUSTRAALIA

Märtsis võttis parlament vastu nn Maeve’i seaduse, millega legaliseeriti uute kunstliku viljastamise tehnikate kasutuselevõtt, nt võib viljastatud munaraku DNA edaspidi üle kanda teise, tervesse munarakku, kust on eemaldatud geneetiline materjal. See vähendab riski, et vanemad annavad oma lastele edasi mitokondriaalseid haigusi. Seadus sai nime Leigh’ sündroomiga kuueaastaselt tüdrukult, keda see seadus küll enam aidata ei saa. Seni oli keelatud kasutada embrüoid, milles sisaldub rohkem kui kahe inimese geenimaterjali. Lõpphääletusel Senatis sai seadus 37 poolt- ja 17 vastuhäält, toetajate hulgas olid nt lastearstid, vastu usutegelased.

  • The Conversation, 08.02.2022, „‘Maeve’s law’ would let IVF parents access technology to prevent mitochondrial disease. Here’s what the Senate is debating“. – https://tinyurl.com/22x5up8b
  • Parliament of Australia, „Mitochondrial Donation Law Reform (Maeve’s Law) Bill 2021“. – https://tinyurl.com/mpckhs2r
  • The Sidney Morning Herald, 30.03.2022, „Controversial IVF bill passed after conscience vote“. – https://tinyurl.com/2p8575up

AUSTRIA

Detsembris võttis parlament vastu seaduse, millega lubatakse täiskasvanutel, kes on ravimatult haiged ja suremas või kelle ravimatu tervislik seisund põhjustab kannatusi (v.a vaimse tervise probleemidega patsiendid), soovi korral sooritada abistatud enesetapp. Seadusemuudatus oli ajendatud senise keelu peatsest aegumisest ja põhiseaduskohtu otsusest, et senine abistatud enesetapu keeld rikub inimeste põhiõigusi. Vastavalt 2022. aasta algusest jõustunud seadusele peavad igat vastavat sooviavaldust hindama kaks arsti (neist üks palliatiivse ravi spetsialist) ja kinnitama, et patsient jõudis oma otsuseni sõltumatult. Lisaks peab otsuse vastuvõtmise ja elluviimise vahele jääma vähemalt 12 nädalat (kaks nädalat, kui patsient on suremas). Aktiivne eutanaasia jääb keelatuks ja selle eest võib määrata viie aasta pikkuse vanglakaristuse nagu senigi. Mujal Euroopas on surmaabi dekriminaliseeritud Belgias, Luksemburgis, Hollandis ja Hispaanias.

Jaanuaris võttis parlament esimesena Euroopa Liidus vastu seaduse, millega muudeti COVID19-vastane vaktsineerimine kõigile riigi täiskasvanud elanikele alates veebruarist kohustuslikuks (keelduda võis tervislikel põhjustel). Parlamendis toetas kohustuslikku vaktsineerimist 137 liiget 170-st. Vaktsineerimisest keeldujaid ähvardati märtsi keskpaigast 3600-eurose trahviga. Juba märtsis otsustas aga riigi valitsus, et olukord pole enam nii kriitiline, et seda meedet oleks vaja ellu viia. Riigi koroonapoliitika vastu on regulaarselt protesteerinud kümned tuhanded elanikud.

BENIN

Oktoobris seadustas parlament abordi, mis piiratud tingimustel oli ka seni lubatud (nt kui raseduse jätkumine ohustas ema elu või kui rasedus oli vägistamise tagajärg). Uue seaduse kohaselt võivad naised esimese kolme kuu jooksul raseduse katkestada, kui see tõenäoliselt „süvendab või põhjustab materiaalset, hariduslikku, ametialast või moraalset stressi, mis ei sobi kokku naise või sündimata lapse huvidega“. Seaduse vastuvõtmine oli ajendatud soovist vähendada naiste suremust ebaturvaliste abortide tõttu – igal aastal sureb sel põhjusel riigis u 200 naist.

  • AFP-BNS, 21.10.2021, „Lääne-Aafrika riik Benin seadustas abordi“;
  • France24, 21.10.2021, „Benin votes to legalise abortion“. – https://tinyurl.com/3akfpb67
  • Gouvernement de la République du Bénin, 21.10.2021, „Encadrement de l’avortement au Bénin : Le Parlement a adopté la loi modificative“. – https://tinyurl.com/yp7zrzdp

BRASIILIA

Oktoobris kiitis Senati komisjon pärast kuus kuud kestnud uurimist heaks kriminaalsüüdistuste esitamise president Jair Bolsonarole seoses tema tegevusega koroonaviiruse pandeemia ohjeldamisel. Seitse senaatorit 11-st kiitsid heaks 1300-leheküljelise raporti, milles kutsuti üles esitama süüdistusi veel 77 inimesele (sh Bolsonaro kolmele pojale). Samuti kutsuti ülemkohust blokeerima presidendi ligipääsu oma sotsiaalmeediakontodele COVID-19 kohta väärinformatsiooni esitamise eest, sest Bolsonaro eiras teadlikult ekspertide soovitusi ja võimaldas koroonaviiruse levikut, et tekitada nn karjaimmuunsust. Selleks ajaks oli COVID-19 epideemia nõudnud Brasiilias 606 000 inimelu (vaid USAs oli epideemia ohvreid rohkem).

Detsembris avas ülemkohus kohtumenetluse presidendi väidete suhtes, et COVID-19 vaktsiinid suurendavad AIDSi väljakujunemise võimalust. 2022. aasta märtsis vabastati ka kahtlustusest seoses varem algatatud uurimisega (väidetavas sekkumises politseitöösse).

  • AFP-BNS, 27.10.2021, „Brasiilia Senati komisjon toetas kriminaalsüüdistusi Bolsonaro vastu“;
  • Agência Brasil, 27.10.2021, „Senate probe on pandemic lists 80 charges“. – https://tinyurl.com/2xdmce4j
  • BBC News, 04.12.2021, „Supreme Court opens investigation into vaccine comments“. – https://tinyurl.com/ycksabnd
  • The Canberra Times, 31.03.2022, „Bolsonaro cleared in interference probe“. – https://tinyurl.com/492s2v5a

BULGAARIA

Novembris toimusid selle aasta jooksul juba kolmandat korda üldvalimised. 240-kohalise Rahvusassamblee suurimaks poliitiliseks jõuks sai hiljuti moodustatud partei Me Jätkame Muutust (67 mandaati). GERB/SDS (Kodanikud Bulgaaria Euroopaliku Arengu Poolt / Demokraatlike Jõudude Liit) sai 59, Liikumine Õiguste ja Vabaduste Eest (DPS) 34, Bulgaaria Sotsialistlik Partei (BSP) 26 ning On Selline Rahvas (ITN) 25 mandaati. Parlamenti pääses seitse parteid või valimisliitu. Detsembris andis Rahvusassamblee toetuse Me Jätkame Muutust kaasjuhi Kiril Petkovi valitsusele: poolt hääletas 134, vastu 104 liiget.

Valimisaktiivsuse pidev langus näitab valijate tüdimust: aprillis oli see 49,1%, juulis 40,3% ja novembris 38,4%.

Jaanuaris leidsid aset kokkupõrked politsei ja koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute vastu protestijate vahel. Meeleavalduse korraldasid paremäärmusliku parlamendipartei Vazrazhdane (tõlkes Taassünd) toetajad, kes ei nõustu maskikandmise ja roheliste vaktsiinipassidega. Protestijad püüdsid parlamenti tungida, politseinikud takistasid neid ning võtsid mõned protestijad vahi alla. Parlamendiliikmetel soovitati kiiresti majast lahkuda. Kokkupõrgetes sai ka mitu inimest kannatada, sh politseinikke. Lõpuks tõrjuti meeleavaldajad eemale.

  • AP-BNS, 12.01.2022, „Vaktsiinivastased püüdsid tungida Bulgaaria parlamendihoonesse“;
  • The Hill, 12.01.2022, „Protesters clash with police outside Bulgaria’s parliament over COVID-19 measures“. – https://tinyurl.com/tuh2xvc7
  • Radio Bulgaria, 12.01.2022, „Tensions rise at national protest against anti-epidemic measures in front of Bulgarian Parliament“. – https://tinyurl.com/yv2cmznb

IISRAEL

Märtsis moodustati Knesseti põhiseaduskomitee juurde alamkomitee, mille ülesandeks on seoses Vene-Ukraina sõjaga aidata riiki inimesi, kes oma päritolu tõttu saavad taotleda Iisraeli kodakondsust. Alamkomitee kutsus üles suuremale proaktiivsusele, et diasporaa juudid ei läheks elama teistesse riikidesse.

  • The Knesset, 08.03.2022, „Constitution Committee forms Subcommittee on People Eligible for Citizenship Under the Law of Return and Relations with the Diaspora; Speaker MK Levy: „We must extend a hand to our Jewish brothers in Ukraine““. – https://tinyurl.com/mr3tm2pz
  • The Knesset, 31.03.2022, „Chair of Subcommittee on People Eligible for Citizenship Under the Law of Return demands proactive effort to bring to Israel eligible people: „I fear that here too, in the contest over the hearts of the Diaspora Jews, we are losing to other countries”“. – https://tinyurl.com/mryurcyx

ITAALIA

Jaanuaris valis valimiskogu, kuhu kuuluvad lisaks senaatoritele ja parlamendi alamkoja liikmetele ka piirkondade esindajad, järgmiseks seitsme­aastaseks ametiajaks tagasi ametisoleva presidendi Sergio Mattarella. Sellega välditi kaost, mille presidendi valimata jätmine oleks võinud kaasa tuua. Tegemist oli presidendivalimiste kaheksanda vooruga. 80-aastane Mattarella oli korduvalt välistanud teiseks ametiajaks kandideerimise, kuid lubas lõpuks siiski kandideerida, kui valimiskogu ei suutnud kokku leppida üheski teises kandidaadis. Kandidaadi heakskiiduks oli vaja vähemalt 505 häält, Mattarella kogus 759. Poliitikavaatlejate sõnul näitasid presidendivalimised, et parlamendi liikmed muretsevad ainult oma koha pärast ega julge seetõttu uuenduslikke otsuseid vastu võtta.

  • AFP-BNS, 29.01.2022, „Itaalia president Sergio Mattarella valiti tagasi ametisse“;
  • BBC News, 29.01.2022, „Sergio Mattarella: At 80, Italy president re-elected on amid successor row“. – https://tinyurl.com/2p948s4n

KANADA

Veebruaris tegid parlamendi alamkoja seadusandjad ebatavalise otsuse ja jätsid istungi ära, kuna politsei valmistus Ottawa kesklinnas juba kolmandat nädalat meelt avaldavaid inimesi laiali ajama. Peaminister Justin Trudeau õigustas protestiaktsiooni laialiajamiseks erivolituste kasutamist, sõnades, et veokijuhtide algatatud meeleavaldus ei olnud rahumeelne. Nn vabaduse konvoi algatasid veokijuhid, kes protestisid kohustusliku koroonavaktsiini nõude vastu USA piiri ületamisel, hiljem nõuti kõigi COVID-19 viirusest tingitud piirangute lõpetamist. Seni oli riigis erivolitusi rakendatud vaid 1970. aastal.

  • AFP-BNS, 17.02.2022, „Trudeau: Kanada meeleavaldused ei ole rahumeelsed“;
  • AFP-BNS, 18.02.2022, „Kanada parlament jättis protestide tõttu istungi ära“.

KASAHSTAN

Detsembris võttis parlament vastu kriminaalkoodeksi muutmise seaduse, millega riigis kaotati surmanuhtlus. 2003. aastast kehtis Kasahstanis surmanuhtlusele moratoorium. 2020. aastal ratifitseeris Kasahstan kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti juurde kuuluva teise vabatahtliku protokolli ehk surmanuhtluse kaotamise kohustuse, kuid tingimusega, et surmanuhtlust saab kasutada eriti ränkade sõjaväeliste kuritegude eest sõja ajal.

  • Interfax-BNS, 08.12.2021, „Kasahstani parlamendi alamkoda kiitis heaks surmanuhtluse tühistamise“;
  • Gov.kz, 29.12.2021, „Kazakhstan’s president signs law abolishing death penalty and law on commissioner for human rights“. – https://tinyurl.com/yc3er8aj

Detsembris võttis parlament vastu loomakaitseseaduse ja veel kaks sellega seotud seadust, millega nt keelati loomade julma kohtlemise näitamine meedias ning tõsteti loomade väärkohtlemise eest määratavaid trahve neli korda. Lisaks keelatakse rändloomaaedade ja näituste ning delfinaariumite asutamine ja käitamine, et aga selliste ettevõtete omanikel oleks võimalik oma ettevõtteid likvideerida või ümber profileerida, hakkavad need muudatused kehtima 2025. aastast, delfinaariumite puhul 2029. aastast. Riigi loomaõiguste eest seisjad on seaduse vastuvõtmise vajadusest rääkinud kümme aastat, president Kasõm-Žomart Tokajev mainis seaduse vajalikkust 2020. aasta sügisel.

  • The Astana Times, 08.10.2021, „Kazakhstan to adopt new law to protect animals“. – https://tinyurl.com/2p8jyatj
  • Сенат Парламента Республики Казахстан, 14.12.2021, „Сенаторы обсудили законопроект об усилении защиты животных“. – https://tinyurl.com/yyyukdms
  • Turan Times, 23.12.2021, „Парламент принял закон об обращении с животными“. – https://tinyurl.com/2p8bk9dx
  • Парламент Республики Казахстан, 30.12.2021, „Об ответственном обращении с животными“; „О внесении изменений и дополнений в некоторые законодательные акты /—/“; „О внесении изменений /—/“. – https://tinyurl.com/2p8rbfkx

KREEKA

Märtsis muutis parlament spordivaldkonda reguleerivat seadusandlust, sh karmistati fänniklubide järelevalve regulatsioone. Eesmärk oli tugevdada institutsionaalset raamistikku, et ohjeldada fännide vägivaldset käitumist. Muudatuste ajendiks oli tänavu Thessalonikis toimunud noore jalgpallihuvilise tapmine. Näiteks on edaspidi pealtvaatajatel keelatud spordiüritustel katta nägu viisil, mis raskendab isiku tuvastamist videosalvestustelt.

LAV

Jaanuari algul puhkes parlamendihoones tulekahju. Põleng sai arvatavasti alguse parlamendikompleksi vanemast osast, mille katus varises sisse, tuli levis ka uude ossa ja selle täielik kustutamine võttis neli päeva. Väidetavalt ei hakanud tööle automaatsed hoiatus- ja kustutussüsteemid. Põlengus hävis mh istungisaal. Parlamendihoone koosneb kolmest osast, neist vanim valmis aastal 1884. Rahvusassambleed majutavad hoone uuemad osad, mis ehitati 1920. ja 1980. aastatel. Tulekahju puhkemise päeval vahistati sündmuskohal ka süütamises kahtlustatav kodutu mees Zandile Mafe, kellele esitati terrorismisüüdistus. Mafe on süüdistusi eitanud, tema advokaadi väitel kasutatakse meest patuoinana, et varjata parlamendi turvasüsteemi puudujääke.

  • BBC News, 07.01.2022, „South Africa parliament sprinklers failed during fire, report says“. – https://tinyurl.com/5n93vkzh
  • AP-BNS, 11.01.2022, „LAV-i parlamendipõlengu kahtlusalusele esitati terrorismisüüdistus“.

LEEDU

Jaanuaris võttis Seim vastu seaduse, mis lubab isikut tõendavates dokumentides kirjutada nimesid originaalkujul ladina tähestiku tähtedega, mida leedu keeles ei kasutata. Selle poolt hääletas 82 seadusandjat, 37 oli vastu ja kolm jäi erapooletuks. Erandid peavad olema selgelt piiritletud ja tuginema konkreetsetele dokumentidele, nt välisriigi isikutunnistusele või muudele ametlikele dokumentidele. Seadus puudutab eelkõige Leedu kodanikke, kes võtavad abielludes abikaasa mitteleedu­pärase perekonnanime, mis sisaldab tähti q, x või w. Riigi kohtud on korduvalt sundinud ametkondi kirjutama nimesid eelnimetatud võõrtähtedega. Seadusesse ei jõudnud võõraste diakriitiliste märkide kasutamine, sest koalitsiooni kuuluvate parlamendiliikmete sõnul nõuaks nende kasutamine infosüsteemide muutmist ja eelarvelisi lisaressursse.

  • BNS, 18.01.2022, „Leedu Seim lubas x, w ja q kasutamise nimede kirjutamisel“;
  • Delfi, 18.01.2022, „Parliament allows letters x, w and q in ID documents“. – https://tinyurl.com/5n7hkrxz

LÄTI

Märtsis võttis Seim kiireloomuliselt vastu avalike meelelahutusürituste ja kogunemiste turvalisuse seaduse muudatused, millega keelati Nõukogude armee võitu ülistavate monumentide juures korraldada üritusi neile lähemal kui 200 meetrit. Avalikel üritustel ei tohi kiita natside ja kommunistlikku režiimi (nende sümboolika oli juba varem keelatud) ega kasutada tähiseid, mis õhutavad sõjalist agressiooni ja sõjakuritegusid, nt Venemaa sõjasümboleid Z- ja V-tähte jms. Tõsteti ka avalike ürituste sanktsioneerimata korraldamise eest määratavaid trahve (füüsilisele isikule kuni 400 eurot, juriidilisele isikule kuni 3200 eurot).

  • ERR Uudised, 31.03.2022, „Läti keelas Putini invasiooniga seotud sõjasümbolid“. – https://tinyurl.com/rfjm82cp
  • Latvijas Republikas Saeima, 31.03.2022, „Use of symbols employed to signal military aggression and war crimes now banned in public events“. – https://tinyurl.com/43c6v4wd

MALTA

Märtsis toimunud parlamendi­valimised võitis kolmandat korda järjest Malta Tööpartei. Malta Rahvuslik Partei tunnistas valimiskaotust. Valitsuse moodustas Tööpartei juht Robert Abela (kunagise presidendi George Abela poeg). Abela eelkäija Joseph Muscat astus 2020. aasta algul tagasi, sest tema lähedane sõber võeti vahi alla seoses korruptsioonijuhtumeid uurinud ajakirjaniku Daphne Caruana Galizia mõrvaga. Valimisaktiivsus oli 85,5%, mis on Malta kohta ajalooliselt madal, viimati langes see alla 90% aastakümneid tagasi (valimiskohustust riigis pole).

MOLDOVA

Veebruaris võttis parlament vastu haridusseaduse muudatused, seadusesse lisati koolikiusamise mõiste. Kiusamise all mõeldakse laste/õpilaste vahelisi korduvaid tahtliku agressiivsuse ilminguid, mis kahjustavad kiusatava inimväärikust. Tegemist on seega vägivalla vormiga, mille ennetamiseks ja mille vastaste meetmete väljatöötamiseks annab seadus edaspidi aluse.

Märtsis ratifitseeris parlament tehnilise ja finantsabi programmi lepingu Rumeeniaga, naaberriik lubas Moldovat abistada 100 miljoni euroga. Tagastamatu toetus on mõeldud Moldova piirkondlikule arengule kaasa aitavate projektide elluviimiseks, eelkõige energeetika, transpordi, keskkonna, infrastruktuuri, väikeettevõtluse, meedia sõltumatuse, avaliku halduse reformi, tervishoiu, kultuuri ning turismi valdkonnas. Programm peaks kestma seitse aastat võimalusega pikendada seda veel kolme aasta võrra. Moldova Vabariik peab igasse projekti panustama viis protsenti kuludest.

POOLA

Detsembris kiitis parlamendi alamkoda Senati vastuseisu ületades teist korda heaks meediaseaduse eelnõu, mis kriitikute sõnul oli valitsuse katse vaigistada USA meediaettevõttele Discovery kuuluvat sõltumatut ja valitsuskriitilist uudistekanalit TVN24. Valitsuse väitel kaitseb see Poola meediamaastikku ebasõbralike välisriikide nagu Venemaa mõju eest. Seaduse kohaselt ei tohi väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtted omada Poola meediafirmade enamusaktsiaid, mis tähendab, et Discovery oleks sunnitud müüma oma enamusosaluse Poola suurimas eraringhäälingus TVN. USA palus president Andrzej Dudal eelnõu vetostada ning mõnevõrra üllatuslikult president seda ka tegi.

  • AFP-BNS, 17.12.2021, „Poola seadusandjad kiitsid heaks vastuolulise meediaseaduse“;
  • The Guardian, 27.12.2021, „Polish president vetoes media law criticised by US and EU“. – https://tinyurl.com/4w2p7m9k

PORTUGAL

Jaanuaris toimunud 230-kohalise Rahvusassamblee ennetähtaegsetel valimistel sai peaministri António Costa Sotsialistlik Partei absoluutse enamuse, 120 mandaati (enne 108). Sotsiaaldemokraatlik Partei sai 72 mandaati (enne 79). Kolmandaks poliitiliseks jõuks tõusis paremäärmuslik partei Chega (tõlkes Küllalt!), mis sai 12 mandaati (enne üks mandaat). Kokku pääses parlamenti 10 parteid või valimisliitu. Erakorralised valimised kutsuti esile nii, et Costa vähemusvalitsust seni toetanud kaks vasakpoolset parteid aitasid oktoobris tagasi lükata 2022. aasta eelarveprojekti. Valimisaktiivsus oli 51,4%.

  • AFP-STT-BNS, 31.01.2022, „Portugali peaministri valitsuspartei sai valimistel absoluutse enamuse“;
  • Eleições Legislativas, „Resultados Globais“. – https://tinyurl.com/5n6tjytn
  • The Portugal News, 31.01.2022, „Historic come back for PM“. – https://tinyurl.com/2p84887c

PRANTSUSMAA

Novembris võttis parlament vastu loomakaitseseaduse, millega muudeti mitut varasemat seadust. Näiteks sätestati, et valitsus töötab poole aastaga välja meetmed ja koostab eelarve, et hulkuvaid kasse (ka kodukasse) püüda ja steriliseerida. 2024. aastast ei või loomapoed enam kasse ja koeri müüa, 2023. aastast ei või rändtsirkused metsloomi juurde osta ega aretada, 2028. aastast ei tohi metsloomi rändtsirkustes kasutada ega neid omada. Naaritsakasvatus keelustati kohe seaduse jõustumisel, riigi viimane naaritsakasvatus lõpetas tegevuse. Lisaks muutuvad rangemaks ka karistused loomade väärkohtlemise eest: selle eest on võimalik määrata kuni viieaastane vanglakaristus ja 75 000 eurot trahvi. Eelnõu oli menetluses alates 2020. aastast.
Seaduses ei käsitletud jahipidamist, härjavõitlust ja loomakasvatust (nt partide ja hanede sundtoitmist), millele on maapiirkondades suur toetus.

  • RFI, 18.11.2021, „France approves tough new laws targeting animal cruelty, banning wild animal entertainments“. – https://tinyurl.com/2p9b5v8x
  • Légifrance, 01.12.2021, „LOI n° 2021-1539 du 30 novembre 2021 visant à lutter contre la maltraitance animale et conforter le lien entre les animaux et les hommes“. – https://tinyurl.com/5h5w7frh
  • Vie-publique.fr, 01.12.2021, „Loi du 30 novembre 2021 visant à lutter contre la maltraitance animale et conforter le lien entre les animaux et les hommes“. – https://tinyurl.com/u8am3cs2

Jaanuari algul ühendasid opositsiooniparteid (parempoolsed vabariiklased ning parem- ja vasakäärmuslased) jõud, et peatada Rahvusassamblees arutelu koroonameetmete karmistamise üle. Arutleti nn vaktsiinipassi üle, mis tagaks ligipääsu üritustele, söögikohtadele ja linnadevahelisele rongiliiklusele vaid vaktsineerimiskuuri läbimise, mitte enam negatiivse testi või haigusest taastumise korral. Võimuparteil Vabariik, edasi! (La République En Marche!) on parlamendis küll enamus, aga kui arutelu jätkamine hääletusele pandi, ei olnud saalis piisavalt nende saadikuid. President Emmanuel Macron lubas vaktsineerimata inimestele, et teeb nende elu ebameeldivaks. Järgneval nädalavahetusel protesteeris enam kui 100 000 inimest üle Prantsusmaa valitsuse meetmete vastu, seda oli u neli korda rohkem kui eelnevatel meeleavaldustel detsembris. Poliitikute pahameele kutsus esile intsident, mille käigus vaktsiinipassi vastu protestijad loopisid Saint-Pierre-and-Miqueloni esindavat parlamendiliiget adruga. Eelnõu menetlemine siiski jätkus ning jaanuari keskel võeti seadus vastu. Rahvusassamblees hääletas selle poolt 215 ja vastu oli 58 liiget. Seadusega piirati kõigi vähemalt 16-aastaste vaktsineerimata inimeste liikumisvabadust. Vale vaktsiinipassi esitamise eest määratav trahv tõsteti seniselt 135 eurolt 1000 eurole. Mitme vale vaktsiinipassi omamise eest võib aga edaspidi määrata kuni viieaastase vanglakaristuse ja 75 000 euro suuruse trahvi.

  • AFP-BNS, 05.01.2022, „Macron lubas vaktsineerimata inimesi „lõpuni kiusata““;
  • AFP-BNS, 09.01.2022, „Prantsusmaal avaldas 100 000 inimest meelt koroonanõuete vastu“;
  • AFP-BNS, 10.01.2022, „Prantsuse rahvasaadikut loobiti koroonameetmete tõttu adruga“;
  • France24, 17.01.2022, „Health pass becomes ‹vaccine pass›: Details of France’s tough new anti-pandemic bill“. – https://tinyurl.com/bdd6m8p8
  • Légifrance, 23.01.2022, „LOI n° 2022-46 du 22 janvier 2022 renforçant les outils de gestion de la crise sanitaire et modifiant le code de la santé publique“. – https://tinyurl.com/2hsyc5kx

Veebruaris võttis parlament vastu koolikiusamise vastase seaduse. Juba 2010. aastal kuulutati koolikiusamine probleemiks, millega tuleb tegeleda kogu riigis, kuid seda pole suudetud välja juurida, küberkiusamine on viimastel aastatel hoopis tõusuteel. 2002. aastal viidi karistusseadustikku töökeskkonnas ahistamise mõiste, 2014. aastal laiendati seda ka muudele eluvaldkondadele ning määratlusele „ahistavad teod“ lisati ka „sõnad ja käitumine“. 2022. aasta seadusega toodi karistusseadustikus eraldi välja koolikiusamine, enne oli see määratletud haridusseaduses. Koolikiusamise eest võib nüüd karistada kuni kolmeaastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse trahviga, kui ohver on seetõttu olnud kuni kaheksa päeva töövõimetu, kui ta on aga proovinud enesetappu sooritada, tõuseb kiusajate karistus kuni kümne aasta pikkuse vangistuse ja 150 000 euro suuruse trahvini. Haridusseadusesse lisati nt punkt, mille kohaselt ei tohi ühtki õpilast/üliõpilast koolis ega kooliga seotud olustikus alandada. Lisaks suurendati vahendeid kiusamise ennetustööks ja ohvrite abistamiseks.

  • AFP-BNS, 02.12.2021, „Prantsuse parlament arutab uut seadust koolikiusajate vangistamiseks“;
  • Légifrance, 03.03.2022, „LOI n° 2022-299 du 2 mars 2022 visant à combattre le harcèlement scolaire“. – https://tinyurl.com/sbefmj98
  • Justice Village. Sarton, Olivia. 14.03.2022, „LOI du 2 mars 2022 visant à combattre le harcèlement scolaire“. – https://tinyurl.com/yscpxrwv

ROOTSI

Novembris valis Riksdag riigi esimeseks naispeaministriks sotsiaal­demokraat Magdalena Anderssoni, kuid ta oli sunnitud tagasi astuma vaid mõni tund hiljem, kui rohelised tema koalitsioonist lahkusid. Ligi nädal hiljem sai ta siiski uuesti peaministriks, asudes juhtima ainult sotsiaaldemokraatidest koosnevat vähemusvalitsust. Anderssoni poolt hääletas 101 seadusandjat, 75 jäi erapooletuks ja 173 olid vastu (peaministrikandidaat ei vaja parlamendi enamuse toetust, oluline on, et enamus ehk vähemalt 175 ei oleks vastu). Rootsi oli viimane Põhjamaa, kus seni pole olnud naispeaministrit.

  • AFP-BNS, 29.11.2021, „Rootsi parlament valis Anderssoni taas peaministriks“;
  • BBC News, 01.12.2021, „How Magdalena Andersson became Sweden’s first female PM twice“. – https://tinyurl.com/2p8wxnk4

RUMEENIA

Detsembris avaldas u 2000 inimest parlamendi ees meelt ettepaneku vastu nõuda tööl COVID-19-tõendit. Protestijail õnnestus jõuda parlamendihoone siseõuele. Umbes 200 meeleavaldajat üritasid tungida läbi parlamendi väravate, kuid hoonesse nad sisse ei saanud. Valitsus tahtis tervishoiutõendit, nn rohelist passi, muuta kõikidele töötajatele kohustuslikuks, kuid oktoobris jäi Senatis heakskiitmisest kaks häält puudu ja eelnõu liikus tagasi Saadikutekotta. Meeleavalduse organiseeris parlamenti kuuluv parempopulistlik Rumeenlaste Ühtsuse Liit (AUR), mis lubas vajadusel korraldada töötajate kohustusliku vaktsineerimise vastu veel protestiaktsioone. Jaanuaris loobus valitsus oma plaanist, sest leiti, et sellega on hiljaks jäädud. Rumeenias oli selleks ajaks COVID-19 vastu vaktsineeritud u 40% täiskasvanuist.

  • Romania Insider, 28.10.2021, „Romanian Senate fails to endorse green pass law“. – https://tinyurl.com/4m8fdspk
  • AFP-BNS, 21.12.2021, „Rumeenia parlamendi ees avaldas meelt tuhandeid koroonapassi vastaseid“;
  • EURACTIV, 20.01.2022, „Romania abandons plan to introduce COVID passes for workers“. – https://tinyurl.com/yhfspjcb

SAKSAMAA

Detsembris valis Bundestag uueks liidukantsleriks sotsiaaldemokraat Olaf Scholzi, kes vahetas välja seda ametit 16 aastat pidanud Angela Merkeli. Scholz sai salajasel hääletusel 395 häält 707st. Tema nn valgusfoorivalitsus, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Vabad Demokraadid, pühendas koalitsioonilepingus suurt tähelepanu kliimaeesmärkidele.

  • BBC News, 24.11.2021, „Germany’s Scholz seals deal to end Merkel era“. – https://tinyurl.com/4s9md6ey
  • AFP-BNS, 08.12.2021, „Saksa parlament valis Olaf Scholzi kantsleriks“;
  • Die Bundesregierung, 08.12.2021, „New Federal Government in office“. – https://tinyurl.com/ye2amy9j

Aprillis lükkas Bundestag tagasi eelnõu, mis oleks muutnud COVID-19-vastase vaktsineerimise kõigile üle 60 aasta vanustele elanikele kohustuslikuks. Kantsler Olaf Scholz eeldas, et hääletamine tuleb tasavägine ja kutsus poolthäälte kindlustamiseks NATO oluliselt Ukraina-teemaliselt kohtumiselt kodumaale isegi välisministri, kuid tegelikkuses pooldas meedet alamkojas vaid 296 liiget ja vastu oli 378. Kantsler Scholzile, kes oli lubanud oma partei liikmetel hääletada südametunnistusest lähtudes, oli tegemist poliitilise kaotusega, lisaks sai negatiivset vastukaja välisministri tagasipöördumine NATO kohtumiselt. Saksamaa on teinud vaktsineerimise kohustuslikuks tervishoiutöötajatele. Kaks vaktsiinidoosi oli aprilli alguseks saanud u 76% sakslastest.

SLOVAKKIA

Detsembris võttis parlament vaktsineerimise hoogustamiseks vastu seaduse, millega sätestati, et 60aastastele ja vanematele inimestele makstakse kuni 300 eurot, kui nad end COVID19 vastu vaktsineerivad (200 eurot neile, kes tähtajaks 15.01.2022 teevad vähemalt ühe vaktsiinisüsti, selleks ajaks ka tõhustusdoosi saanutele aga 300 eurot). Seadus sai 97 poolt- ja 13 vastuhäält. Riigi 5,5 miljonist elanikust oli selleks ajaks koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud vaid 46,5 protsenti. Mõne nädala pärast selgus siiski, et inimesed ei hakanud end raha saamise lootuses vaktsineerima.
Detsembris otsustas parlament ka, et riik kompenseerib elanikele tagasiulatuvalt kõik koroonaviiruse vastasest vaktsineerimisest tulenevad tervisekahjud. Seni maksis riik ainult vene Sputnik V tekitatud tervisekahjude eest, mida kasutati vaid paari kuu vältel.

  • AP-BNS, 09.12.2021, „Slovakkia hakkab üle 60-aastastele vaktsineerimise eest maksma“;
  • Spectator, 13.12.2021, „State takes responsibility for side effects of Covid vaccines“. – https://tinyurl.com/48f58ef5
  • EURACTIV, 20.12.2021, „Slovak government’s €300 incentive to convince elderly to get jabbed failed“. – https://tinyurl.com/ycy6bxah

SUURBRITANNIA

Detsembris võttis parlament vastu 2021. aasta relvajõudude seaduse, mille eesmärk oli 2006. aasta seaduse kehtivuse pikendamine ning 2011. aastast pärineva ühiskondliku nn relvajõudude lepingu tõhusam rakendamine. Lepingus rõhutati riigi, valitsuse ja relvajõudude vastastikuseid moraalseid kohustusi. 2021. aasta seaduses anti mõningatele avalikke teenuseid osutavatele asutustele, nt riiklikule tervishoiuteenistusele ja kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid, et täita moraalseid kohustusi sõjaväelaste ja veteranide ees, pakkudes neile võrdseid võimalusi eluaseme-, haridus- ja tervishoiuteenuste osutamisel. Samuti korrastati sõjaväelastega seotud õigussüsteemi (nt luuakse sõltumatu asutus, mis hakkab tegelema sõjaväepolitsei vastaste kaebustega).

TAANI

Detsembris hääletas parlament esmakordselt viimase 30 aasta jooksul ühe parlamendiliikme välja. Parlamendist tuli lahkuda endisel rändeministril Inger Støjbergil, kelle kohus mõistis nädal varem süüdi migrantide õiguste rikkumises. Pärast pikemat arutelu hääletasid 98 seadusandjat tema väljaheitmise poolt, 18 oli vastu. Talle pandi süüks asüülitaotlejatest paaride lahutamist, ta nõudis seda juhul, kui üks osapool oli alaealine. Aastal 2016 lahutas valitsus ministri korraldusega 23 paari ilma, et võimud oleksid üksikjuhtumeid uurinud.

  • AFP-BNS, 21.12.2021, „Taani parlament heitis välja endise rändeministri“.

TŠIILI

Detsembris võttis parlament vastu samasooliste abielu võimaldava seaduse, mis lubab abielus samasoolistel paaridel ka lapsi adopteerida. Seadust toetas 82 parlamendiliiget, vastu oli 20. Samasooliste tsiviilpartnerlus seadustati riigis 2015. aastal, abieluseaduse eelnõu oli aga Kongressi menetluses 2017. aastast. Seadustamisele on olnud vastu märgatav osa Tšiili valitsevast konservatiivsest blokist, kuid konservatiivist president Sebastián Piñera on seaduse vastuvõtmist toetanud.

  • AFP-BNS, 07.12.2021, „Tšiili parlament kiitis heaks samasooliste abielu seadustava eelnõu“;
  • France24, 09.12.2021, „Chile president signs same-sex marriage law“. – https://tinyurl.com/4k8xw42d

UKRAINA

Märtsis otsustas Ülemraada, et Ukraina võib konfiskeerida Venemaa ja selle kodanike vara ilma kompensatsiooni maksmata, arvestades, et tegu on Ukrainale sõjaliselt kallale tunginud riigiga. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas seaduse.

  • Верховна Рада України, 10.03.2022, „Президент України В. Зеленський підписав Закон України «Про основні засади примусового вилучення в Україні об›єктів права власності Російської Федерації та її резидентів»“. – https://tinyurl.com/54ctjeba

UNGARI

Novembris võttis parlament vastu seadusemuudatused, millega mh muudeti kodanike isikuandmete ja aadresside registreerimise seadust. Edaspidi ei pea registreeritud ja alalise elukoha aadress tingimata kattuma. Kaotati seni kehtinud karistused fiktiivse aadressi kasutamise eest. Ungari inimõiguslased ja opositsioon pidasid muudatusi ohtlikeks, sest nende hinnangul võimaldavad need valimispettusi. Kõigil riigis elavatel valimisõiguslikel isikutel on kaks häält (neist ühe saab anda ühemandaadilises valimisringkonnas, teise üleriigiliste parteinimekirjade kandidaadile), välismaal elavatel valimisõiguslikel isikutel on aga üks hääl (saab hääletada üleriigiliste nimekirjade kandidaatide poolt) ja varem on olnud juhuseid, mil tegelikult välismaal elavad hääletajad on enne valimisi registreerinud kodumaal fiktiivse elukoha.
2022. aasta veebruaris otsustas riigi konstitutsioonikohus, et ei rahulda opositsiooni esitatud taotlust seadusemuudatused põhiseadusevastaseks kuulutada.

Eelmise aasta novembri lõpul võttis parlament vastu otsuse, et 2022. aastal korraldatakse referendum, kus esitatakse neli küsimust alaealiste seksuaalhariduse kohta (nt kas toetate alaealistele soovahetusprotseduuride kohta info jagamist?). Opositsioon jättis hääletusel osalemata. Varem kiitis parlament heaks seadusemuudatused, mis võimaldavad referendumit korraldada valimistega samal päeval.
2022. aasta aprillis toimusidki parlamendivalimised ja samal ajal ka referendum. Referendumi tulemused olid kehtetud, sest kehtivaid sedeleid oli alla poole. Parlamendivalimistel sai ülekaaluka võidu riigi senine peaminister Viktor Orbán, opositsiooni toetus oli poliitikavaatlejate üllatuseks senisest veelgi kahanenud. Fidesz-KDNP sai parlamendis 135 mandaati (kahe võrra varasemast rohkem).

UUS-MEREMAA

Nagu mitmel pool mujalgi, toimus ka Uus-Meremaa parlamendi juures veebruaris ja märtsi algul meeleavaldus koroonapiirangute vastu. Riik nõuab teatud valdkondade töötajailt kohustuslikku koroonavastast vaktsineerimist, keeldujaid ähvardab vallandamine. Kanada veoautojuhtide eeskujul sõideti veo- ja sõiduautodega parlamendihoone juurde. Algul püüti koroonapiirangute vastaseid peletada veepritside ja muusikaga. Esialgsed katsed parlamendihoone ümbruse muruväljakutele laagrisse jäänud mitusada protestijat veega minema ajada ei kandnud vilja. Meeleavaldajad kaevasid kraavid ja juhtisid vee ajutiste torudega eemale. Rahvas laulis ja tantsis. Parlamendispiikri Trevor Mallardi plaani kohaselt lasti kõlaritest katkematult vaktsiinisõnumeid ja Barry Manilow’ laule ning 1990. aastate hitti „Macarena“. Protestijad vastasid oma muusikaga, nt kõlas Twisted Sistersi „We’re not gonna take it“. Algselt rahumeelsed protestid muutusid vägivaldseks, kui politsei neid jõuga laiali ajama hakkas. Pärast protestide lõpetamist kerkis esile arutelu parlamendi turvalisuse paremast tagamisest ja selleks vajalikest meetmetest.

  • AP-BNS, 12.02.2022, „Uus-Meremaa püüab peletada koroonaprotestijaid 80. aastate hittidega“;
  • The Conversation. Gillespie, Alexander; Breen, Claire. 22.03.2022, „The parliament occupation is over – now New Zealand needs new laws to protect the ‘epicentre of its democracy’“. – https://tinyurl.com/2hstyswv

Märtsis võttis parlament vastu Venemaa sanktsioonide seaduse, mis oli ajendatud Venemaa kallaletungist Ukrainale. Seadus võimaldab kehtestada sanktsioone isikutele ja ettevõtetele, mis on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega või on Venemaale majandusliku või strateegilise tähtsusega. Nt annab see aluse peatada kinnisvara ostmise või müügi, laevade ja lennukite liikumise Uus-Meremaa vetes või õhuruumis, impordi ja ekspordi, raha laenamise või muud valuutaga seotud tehingud.

JULGEOLEKUGA SEOTUD SEADUSED

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Oktoobris võttis Kongress vastu seaduse, mis sätestas, et USA föderaalne kommunikatsioonikomisjon (FCC) ei pea enam läbi vaatama ega kinnitama riiklikule julgeolekule ohuks peetavate telekommunikatsioonifirmade loataotlusi. Sisuliselt keelati kasutada Huawei, ZTE ja veel kolme Hiina firma seadmeid. Senatis oli hääletus üksmeelne, Esindajatekojas oli seaduse poolt 420 liiget ja ainult neli oli vastu.

Märtsis võttis Kongress vastu valitsussektori rahastamise 2022. aasta eelnõu, nõusolek kulutada septembri lõpuni u 1,5 triljonit dollarit langetati vahetult enne rahastamise lõppemist. Eelarve lõpptekst sisaldas ka 13,6 miljardi dollari suurust humanitaar- ja sõjalist abi Ukrainale, seda oli märgatavalt rohkem, kui eelnõus algselt taotleti. Eelnõu kiiremaks menetlemiseks jäeti Esindajatekojas eelnõust välja seal algselt sisaldunud ja vaidlusi tekitanud 15,6 miljardit dollarit koroonaviiruse uuringuteks ja vaktsiinivaru soetamiseks. Eelarvega eraldati 730 miljardit dollarit mitte-sõjalistele eesmärkidele ja 782 miljardit USA sõjaväele.

Aprillis toetas Esindajatekoda 413 häälega ka eelnõu (vastu oli 9 liiget), millega keelati Venemaalt kui Ukrainale kallale tunginud riigist nafta ja muude energeetikasektori toodete import. Eraldi seaduses sätestati Venemaa ja Valgevenega normaalsete kaubandussuhete peatamine (selle poolt oli lõpphääletusel 420 Esindajatekoja liiget ja vastu 3).

ASERBAIDŽAAN

Veebruaris ratifitseerisid Aserbaidžaani ja Türgi parlament Şuşa deklaratsiooni liitlassuhete kohta. Eelmise aasta 15. juunil kahe riigi presidentide allkirjastatud deklaratsioonis anti lubadus toetada teineteist iseseisvuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud ohu või kolmanda riigi rünnaku korral. Deklaratsiooni kohaselt korraldatakse sel puhul konsultatsioonid ja riigid osutavad vastastikust abi, kahe riigi relvajõud viivad läbi vajaliku koordinatsiooni. Dokumendi kohaselt toetavad Aserbaidžaan ja Türgi arhiivide avamist ja Osmani impeeriumi 1915. aasta sündmuste uurimist, et lõpetada Armeenia nõudmised Türgile ja n-ö ajaloo väänamine. Plaanis on ka parandada kahe riigi vahelisi ühendusteid.

  • Interfax-BNS, 01.02.2022, „Aserbaidžaan ratifitseeris deklaratsiooni liitlassuhetest Türgiga“;
  • Strati.az, 01.02.2022, „Azerbaijani parliament ratifies strategic Shusha Declaration signed with Turkey“. – https://tinyurl.com/2vjjz8sv
  • Daily Sabah, 14.02.2022, „Shusha Declaration published in Turkey›s Official Gazette“. – https://tinyurl.com/bdfe6mz5
  • The Armenian Mirror-Spectator, 24.02.2022, „‘Shusha Declaration’ is virtual declaration of war against Armenia“. – https://tinyurl.com/yckryfwr

AUSTRAALIA

Detsembris kiitis parlamendi lepingute komitee heaks Austraalia, USA ja Suurbritannia valitsuste vahel sõlmitud lepingu (ENNPI), millega riigid nõustuvad vahetama mereväe tuumaseadmete andmeid. See tagab Austraaliale võimaluse hankida tuumajõul töötavaid (kuid väidetavalt mitte tuumarelvadega varustatud) allveelaevu tulenevalt USA ja Suurbritanniaga sõlmitud uuest partnerlusleppest (AUKUS). Austraalia tühistas sellega seoses varasemad Prantsusmaaga sõlmitud mahukad allveelaevade ostulepped.

Veebruaris võttis parlament kiiresti vastu valimisseaduse muutmise seaduse, mille eesmärk oli välisriikide mõjutustegevuse vähendamine. Seadusega keelati välisriikide kodanikel ja institutsioonidel Austraalias valimiskampaaniate toetuseks raha koguda või teha otseseid valimiskulutusi üle 1000 Austraalia dollari aastas. Suurendati ka karistust valija eksitamise või petmise puhul tema hääletamisotsuse langetamisel, selle eest võib edaspidi määrata kuni kolmeaastase vanglakaristuse. Juba varem (2018. aastast) oli keelatud teha välisannetusi parteidele, parlamendi­liikmetele ja kampaaniate läbiviijatele. Eelnevatel aastatel tegid välisriigid (nt Suurbritannia ja USA) ja nende kodanikud aeg-ajalt suuri annetusi, kuid viimasel ajal on riigis tuntud muret Hiina väidetavate katsete pärast rahastada Austraalia poliitilist süsteemi. Austraalia valimisseadusele on ka ette heidetud, et pole kehtestatud üldisi kampaaniasummade ja -annetuste piirmäärasid, et tagada osalejate suurem võrdsus.

  • Parliament of Australia, „Electoral Legislation Amendment (Foreign Influences and Offences) Bill 2022“. – https://tinyurl.com/j77xffrn
  • The Conversation, 18.02.2022, „Stronger laws on ‘foreign’ election influence were rushed through this week – limiting speech but ignoring our billionaire problem“. – https://tinyurl.com/yx674fx6

Märtsis andis parlament heakskiidu riikliku julgeoleku seaduse muudatustele, mille eesmärk oli pidada sammu muutuva maailma väljakutsetega ning tagada, et riigi julgeolekuteenistused saavad aidata Austraalia kodanikke välisriikides, suudavad anda kiirema vastulöögi terroristlikele ohtudele ning tugevdada ametkondade vahelist koostööd. Näiteks võib julgeolekuagentuuri juht anda välismaiseks operatsiooniks suulise või kirjaliku loa, kui mõne kodaniku turvalisus on ohus ning pärast loa andmist peab ta kaheksa tunni jooksul teavitama vastutavat ministrit.

  • Australian Government, The Department of Home Affairs. Andrews, Karen. 25.11.2021, „New legislation to support intelligence agencies will protect Australia in a changing world“. – https://tinyurl.com/2fj9p8yv
  • Parliament of Australia, „National Security Legislation Amendment (Comprehensive Review and Other Measures No. 1) Bill 2021“. – https://tinyurl.com/55fsj94u

EL SALVADOR

Märtsis kuulutas parlament seoses jõuguvägivallaga kuuks ajaks välja eriolukorra, millega piirati kodaniku­õigusi ja suurendati politsei volitusi. Kuritegelike jõukude eelnevates veristes rünnakutes hukkus kümneid inimesi, politsei teatel suri päeval enne eriolukorra väljakuulutamist vähemalt 62 inimest. Seadusega piirati kogunemisvabadust, võimudele anti õigus lugeda kirjavahetust ning kuulata pealt sidet, samuti vahistada inimesi eelneva kohtuliku loata. Võimude andmetel on kuritegelikel jõukudel 6,8 miljoni elanikuga El Salvadoris 70 000 liiget.

  • AFP-BNS, 27.03.2022, „El Salvador kehtestas jõuguvägivalla tõttu riigis eriolukorra“;
  • BBC News, 27.03.2022, „El Salvador: State of emergency after 62 gang killings in a day“. – https://tinyurl.com/yc39schb

ETIOOPIA

Novembris nõustus parlament valitsuse otsusega kuulutada riigis pooleks aastaks välja eriolukord, sest Tigray mässulised vallutasid kaks olulist linna ja kavandasid pealetungi pealinnale. Eriolukorra eesmärgina nimetati tsiviilelanike kaitsmist Tigray Rahvavabastusrinde (TPLF) eest. Konflikt Põhja-Etioopias puhkes 2020. aasta novembris, kui peaminister Abiy Ahmed saatis väed TPLFi vastu, süüdistades seda sõjaväebaaside ründamises. Eriolukord andis võimudele õiguse ilma kohtu loata vangistada isikuid, keda kahtlustatakse sidemetes TPLFiga, konfiskeerida omandit, otsida läbi kõiki inimesi ning värvata armeesse relva omavaid sõjaväeealisi kodanikke.

Veebruaris, kui mässulised olid riigi põhjaossa tagasi tõmbunud, lõpetas parlament eriolukorra ennetähtaegselt, nimetades selle kahjulikku mõju kasust suuremaks. Umbes kuue miljoni elanikuga Tigray oli kuid olukorras, mille ÜRO võrdsustas blokaadiga.

  • AFP-BNS, 04.11.2021, „Etioopia valitsus lubas jätkata „eksistentsiaalset sõda““;
  • Ethiopian Monitor, 04.11.2021, „Ethiopian parliament approves state of emergency“. – https://tinyurl.com/bp5m6nzw
  • AFP-BNS, 15.02.2022, „Etioopia lõpetas sõjaaja eriolukorra riigis“;
  • Deutsche Welle, 15.02.2022, „Ethiopia parliament lifts wartime state of emergency early“. – https://tinyurl.com/2p992vj4

IISRAEL

Märtsis võttis Knesset vastu kaitseteenistuse seaduse muudatused (poolt oli 58 ja vastu 57 liiget), millega lükati 2024. aasta juulini edasi meeste kohustusliku sõjaväeteenistuse kahekuuline lühendamine. Põhjuseks toodi sõjaväelaste puudus, mis tekkis, kui 2015. aastal vastu võetud seadusega lühendati meeste teenistusaega 36-lt kuult 32-le. 2020. aasta juulist teenistusse võetuil oleks see lühenenud 30 kuuni. Naiste teenistusaega (reeglina 24 kuud) seadus ei muuda.

  • The Knesset, 10.03.2022, „Knesset passes Defense Service Bill; compulsory army service for men to be shortened only in July 2024“. – https://tinyurl.com/43vkr2rp
  • The Times of Israel, 10.03.2022, „Knesset delays 2-month reduction in mandatory military service for men“. – https://tinyurl.com/bde9b96f

JAAPAN

Märtsis kiitis parlamendi ülemkoda heaks rekordilise eelarve. 107,6 triljoni jeeni (u 785 miljardi euro) suurune 2022. aasta eelarve sisaldab mh COVID-19 viirusega toimetuleku meetmeid ning tõstab sotsiaalkindlustuse ja riigikaitsekulusid. Kaitse-eelarve 5,4 triljonit jeeni on suunatud uute tehnoloogiate kasutuselevõtule (kosmosetehnoloogiale, küberjulgeolekule ja uute lennukite ostuks) vastukaaluks Hiina ja Põhja-Korea ohule.

KREEKA

Veebruaris kiitis parlament heaks kolme miljardi euro suuruse kokku­leppe Prantsusmaaga kolme sõjalaeva ostmiseks. Laevad ehitab Naval Group ja need tarnitakse Kreekale 2025. ja 2026. aastal. Samuti ostetakse juurde sõjalennukeid: varasemale 18 lennuki ostutellimusele lisati veel kuus uut Prantsuse hävituslennukit Rafale. Leping sisaldab ka allveelaevadele torpeedode muretsemist. Vasakpoolne peamine opositsioonipartei Syriza toetas laevade ja torpeedode ostu, aga oli vastu uute hävitajate ostmisele. 2010–2018 majanduskriisi ajal kärpis Kreeka kaitsekulutusi, ametnike sõnul on täiendav sõjatehnika aga vajalik Türgiga kasvavate pingete valguses. NATO liikmesriigid Kreeka ja Türgi vaidlevad merepiiride ja maavarade üle Egeuse meres ja Vahemere idaosas. Türgi nafta- ja gaasiuuringud 2020. aastal viisid pingelise vastasseisuni. Varem, 2021. aasta oktoobri algul kiitis parlament heaks üldise Kreeka-Prantsusmaa vastastikuse kaitse lepingu.

  • Kathimerini, 07.10.2021, „Parliament ratifies Greek-French defense deal with 191 votes“. – https://tinyurl.com/2p8fvcnd
  • AP-BNS, 15.02.2022, „Kreeka ratifitseerib arvatavalt suure relvahanke Prantsusmaaga“;
  • Hellenic Parliament, „Για την ενίσχυση της αμυντικής θωράκισης της χώρας“. – https://tinyurl.com/5n9amu6y
  • Kathimerini, 15.02.2022, „Greek Parliament set to ratify major arms deals with France“. – https://tinyurl.com/2p84wwmt
  • Kathimerini, 16.02.2022, „Parliament approves armaments acquisitions“. – https://tinyurl.com/5n8hn9bm

Märtsis ratifitseeris parlament 2020. aastal sõlmitud välispoliitilise ja kaitsekoostöö leppe Araabia Ühendemiraatidega. Lepingus lubatakse vastastikust abi, kui teise riigi julgeolek on ohus. Praeguse lepinguga reguleerimata küsimuste lahendamisel lähtutakse 2007. aastal sõlmitud sõjalise koostöö lepingust. 2020. aastal, kui Kreeka ja Türgi suhted olid pingestunud, saatis AÜE oma sõjalennukid toetuse näitamiseks Kreeta saarele.

  • Forbes. Iddon, Paul. 08.02.2022, „Will Greece help the UAE defend itself?“. – https://tinyurl.com/33s5f5wj
  • Kathimerini, 12.03.2022, „Greece-UAE foreign policy, defense deal tabled in parliament“. – https://tinyurl.com/452nmk2p
  • Hellenic Parliament, „Κύρωση της Συμφωνίας μεταξύ της Κυβέρνησης της Ελληνικής Δημοκρατίας και της Κυβέρνησης των Ηνωμένων Αραβικών Εμιράτων σχετικά /—/“. – https://tinyurl.com/5n7hz9nx

LEEDU

Novembris kehtestas Seim valitsuse ettepanekul Valgevene piiril kuuks ajaks eriolukorra (esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist), selle poolt oli 122 ja vastu üks seadusandja. Eriolukord kehtestati piiril ja piirilt viis kilomeetrit sisemaa suunas, aga samuti mitmes pagulaskeskuses seoses Valgevenest lähtuva hübriidagressiooniga – ebaseaduslikult Leetu tungivate välismaalastega. Eriolukorra piirkonnas võisid eriteenistused kontrollida liiklusvahendeid ja isikuid, alale võisid siseneda vaid kohalikud elanikud, keelati kogunemised ning piirati illegaalsete migrantide õigust kirjavahetusele ja telefonikõnedele (v.a õigust pöörduda riigiasutuste poole). Seim tegi ka avalduse, milles toetas Poolat oma ja Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisel. Hiljem on eriolukorda pikendatud, veebruaris kehtestati see Ukraina sõja tõttu kogu riigis. Märtsis otsustas Seim, et eriolukorra ajal tugevdatakse riigipiiri ja strateegiliste objektide kaitset, keelatakse kõigi Venemaa või Valgevene kontrolli all olevate jaamade saadete edastamine, samuti nähti ette võimalus piirata Leedu meedia tegevust, kui see levitab väärteavet, sõjapropagandat, kutsub üles vägivaldselt rikkuma Leedu iseseisvust ja on seotud Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse.

  • BNS, 09.11.2021, „Leedu kehtestab piiril Valgevenega alates keskööst eriolukorra“;
  • Lietuvos Respublikos Seimas, 09.11.2021, „The Seimas declares a state of emergency due to the threat posed by the mass influx of migrants“. – https://tinyurl.com/2p8mw44u
  • Lietuvos Respublikos Seimas, 11.11.2021, „The Seimas expresses support for Poland defending its territory and the EU’s external border“. – https://tinyurl.com/3v9jbxbj
  • BNS, 07.12.2021, „Leedu Seim pikendas eriolukorda Valgevene piiril“;
  • BNS, 10.03.2022, „Leedus pikendati eriolukorda 21. aprillini“.

Märtsis võttis Seim vastu lisaeelarve, kiites heaks valitsuse ettepaneku tõsta tänavu kaitsekulutused 2,52 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis võimaldab sel aastal riigikaitsele eraldada täiendavalt 298 miljonit eurot. Selle poolt oli 123 seimisaadikut, vastu hääletanuid ja erapooletuid ei olnud. Seni oli kaitseministeeriumile seaduses ette nähtud 2022. aasta kulutusteks 2,05 protsenti SKT-st ehk veidi üle 1,2 miljardi euro. Kaitseministeerium kavatseb kasutada täiendavaid eraldisi, et kiirendada juba kavandatud raketiheitjate, droonide, tankitõrje- ja muude relvade, laskemoona ja sõjatehnika soetamist, lisaks vajadusel uute sõjaväelinnakute loomiseks.

  • BNS, 17.03.2022, „Leedu Seim kinnitas kaitsekulutuste tõstmise 2,52 protsendini SKT-st“.

LÄTI

Veebruaris, arvestades jätkuvat pingelist olukorda, nõustus Seim valitsuse otsusega pikendada 10. maini eelmise aasta augustis kehtestatud eriolukorda Valgevene piiril. Riigi siseministeeriumi andmetel oli alates 2021. aasta 10. augustist Valgevene võimude hübriidrünnaku raames riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest kinni peetud 5853 inimest.

  • BNS, 10.02.2022, „Läti Seim pikendas eriolukorda Valgevene piiril 10. maini“.

Veebruaris muutis Seim riigi julgeoleku seadust, lubades Läti elanikel vabatahtlikena Ukraina poolel sõdida. Muudatused näevad ette, et need, kes alustavad sõjaväeteenistust Ukrainas, peavad end kohe registreerima Läti relvajõudude reservi arvestusüksuses. Seni oli Läti kodanikel välisriigi relvajõududes, siseväes, sõjaväelises organisatsioonis, luure- või julgeolekuteenistuses, politsei- või kohtuteenistuses või muus rahvusvahelise õiguse subjektis teenimine keelatud (v.a teenistus Euroopa Liidu, ELi liikmesriikide, NATO ja mõne teise rahvusvahelise organisatsiooni struktuurides). Seoses sellega muutis Seim ka kodakondsuse seadust.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on kutsunud lahinguväljaõppe kogemustega Euroopa kodanikke haarama relvi ja kaitsma Ukrainat Venemaa sissetungi eest. Ukraina kaitseministeerium teatas varem eriüksuse – võõrleegioni – loomisest. Sellega ühinemise soovi avaldas üle 20 000 vabatahtliku 52 riigist, nende hulgas oli ka Läti Seimi õiguskomisjoni esimees ja konservatiivse partei liige Juris Jurašs, kes on lõpetanud politseiakadeemia. Sellega seoses loobus ta ka parlamendi mandaadist.

  • BNS, 28.02.2022, „Seim muutis seadust, et lätlased saaks Ukrainasse vabatahtlikuks minna“;
  • Euronews, 09.03.2022, „Ukraine war: Latvian MP Juris Jurašs ‹joins legion of foreign fighters›“. – https://tinyurl.com/34pevpvs
  • BNS, 14.03.2022, „Ukrainat kaitsma läinud Läti seimisaadik pani volitused maha“.

Märtsis muutis Seim kaitstud teenuste seadust. Kehtestati vastutus ebaseaduslike sidevahendite kasutamise eest, millega riigi elanikud jätkuvalt vaatavad Lätis keelustatud telekanaleid. Isiklikuks tarbeks mõeldud ebaseaduslike sidevahendite kasutamise eest võib edaspidi saada u 700 euro suuruse trahvi.

  • Elektroonilise kommunikatsiooni seaduse muudatustes aga sätestati, et riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu vastutab julgeolekut ohustavatele veebilehtedele ligipääsu piiramise eest.
  • Latvijas Republikas Saeima, 10.03.2022, „Saeima establishes responsibility for using illegal systems to access banned television channels“. – https://tinyurl.com/yc5dhvpr
  • Latvijas Republikas Saeima, 10.03.2022, „Saeima tasks National Electronic Mass Media Council with restricting access to websites that threaten national security“. – https://tinyurl.com/2p9524k7

Aprillis võttis Seim kiireloomuliselt vastu immigratsiooniseaduse muudatused, millega keelas järgmise aasta juuni lõpuni Venemaa ja Valgevene kodanikele ajutiste elamislubade esmakordse väljastamise, erandeid võib teha mõjuvatel põhjustel. Ajutise või alalise elamisloa võib nüüd ka tühistada, kui selle omanik ülistab avalikult sõda ja genotsiidi või toetab inimesi või riike, kes ohustavad teiste maade suveräänsust. Muutunud rahvusvaheline olukord võimaldas lõpuks vastu võtta märgilise otsuse, sest vajadusest n-ö kuldviisade saamist kuidagi piirata on räägitud aastaid. Lätis on väljastatud u 46 000 ajutist elamisluba, üle 10 000 neist Venemaa kodanikele, kellest pooled on saanud elamisloa Lätis asuva kinnisvara ostmisel.

  • ERR Uudised, 07.04.2022, „ERR Lätis: Seim peatas Vene kodanikele ajutiste elamislubade andmise“. – https://tinyurl.com/2p883v3t
  • Latvijas Republikas Saeima, 07.04.2022, „Issue of first-time temporary residence permits to citizens of Russia and Belarus temporarily suspended“. – https://tinyurl.com/4ce2bprh

MOLDOVA

24. veebruaril kuulutas parlament riigis 60 päevaks välja eriolukorra seoses Ukraina põgenike massilise saabumisega riiki ning vajadusega tekkinud olukorda kontrollida. Keelati meeleavalduste ja muude avalike massiürituste korraldamine, kehtestati riiki sisenemise ja riigist lahkumise ning õhuruumi kasutamise erikord, nähti ette riigile ohtu kujutavate isikute riigist väljasaatmise võimalus jne. Eriolukorra väljakuulutamisega tühistati kuu varem kehtestatud eriolukord, mis oli tingitud gaasiturul valitsevast kriisist, sest hinda tõstnud Gazprom ähvardas gaasitarned katkestada, kui tähtajaks ei laeku 50% ettemaksu.

Parlamendiliikmed ja ametnikud korraldasid Ukraina põgenikele hädavajalike esmatarbevahendite kogumise. Parlamendi töötajad annetasid ka oma ühe päeva palga Ukraina põgenike toetuseks ning mõned töötajad asusid vabatahtlikena abistama põgenikke riiki sisenemisel ja neile majutuskohtade otsimisel.

MOLDPRES, 20.01.2022, „Moldovan parliament rules to establish emergency state on gas market for 60 days“. –  https://tinyurl.com/53rcpc6s; 24.02.2022, „State of emergency for 60 days established in Moldova“. –
https://tinyurl.com/ycxc6bxf; 26.02.2022, „Moldovan MPs, parliament’s employees show solidarity with Ukraine’s people“. – https://tinyurl.com/2p924cjn; 28.02.2022, „Moldovan parliament’s employees to donate one-day salary to back refugees“. – https://tinyurl.com/528xck8r

POOLA

Märtsis võtsid Seim ja Senat vastu kiirkorras menetletud kodumaa kaitse seaduse. Seaduse eesmärk on riigi armee tugevdamine, nt nähakse ette armee isikkoosseisu suurendamine ja tehniline moderniseerimine, kaasates selleks ka kodumaist tööstust. Seadus koondab varem paljudes seadustes laiali olnud kaitsealased regulatsioonid. Mahukas seaduses sätestatakse kaitsekulutuste tõus (2022. aastal mitte alla 2,2% SKTst, edasi 3%). Eelnõu oli välja töötatud enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu, kuid muutunud oludes tõsteti menetluse käigus kaitsekulutuste plaanitavat osakaalu (algne eesmärk oli 2024. aastaks 2,5% SKTst).

  • Gov.pl, 22.02.2022, „More troops and more money for defence – the Council of Ministers adopted a draft Homeland Defence Act“. – https://tinyurl.com/2fvj6tdc
  • ISAP, „Ustawa z dnia 11 marca 2022 r. o obronie Ojczyzny“. – https://tinyurl.com/bdddbyp4
  • Polish News, 08.03.2022, „The law on the defense of the fatherland. The Sejm subcommittee adopted amendments“. – https://tinyurl.com/2p8bc2f3
  • Sejm Rzeczypospolitej Polskiej, 18.03.2022, „Podpisanie ustawy o obronie Ojczyzny. Uroczystość w Pałacu Prezydenckim“. – https://tinyurl.com/ms9rs83d

PRANTSUSMAA

Veebruaris võttis parlament vastu laiemale avalikkusele suunatud digitaalsete platvormide küber­julgeoleku sertifitseerimise seaduse. Selle kohaselt peavad teatud veebilehed (suured digitaalsed platvormid, sotsiaalvõrgustikud, sõnumside ja videovestluse rakendused) 2023. aasta oktoobrist tegema küberjulgeoleku auditi (selle viib läbi riiklik küberturbeagentuur ANSSI) ning nende lehtedel kuvatakse arusaadavalt selle tulemus.

  • Legifrance, 04.03.2022, „Loi n° 2022-309 du 3 mars 2022 pour la mise en place d’une certification de cybersécurité des plateformes numériques destinée au grand public“. – https://tinyurl.com/5n6uywun

ROOTSI

Veebruaris andis Riksdag valitsusele nõusoleku anda Ukrainale finantsabi 500 miljonit Rootsi krooni (u 48,4 miljonit eurot) ja Ukraina sõjaväele abi 413,5 miljoni Rootsi krooni ulatuses (nt tankitõrjerelvi ja kuulikindlaid veste). Selline otsus oli erandlik, arvestades riigi kauast neutraalset hoiakut, mis välistas militaarvarustuse saatmise konflikti- ja sõjapiirkondadesse.

Aprillis nõustus Riksdag valitsuse viienda lisaeelarvega, millega anti raha juurde Rootsi riigikaitsele ning kõrgete elektrihindade kompenseerimiseks kodumajapidamistele.

  • Riksdag, 28.02.2022, „The Riksdag decides to give support to Ukraine“. – https://tinyurl.com/ynzw2cwu
  • Library of Congress, Global Legal Monitor, 15.03.2022, „Sweden: parliament approves measures in support of Ukraine“. – https://tinyurl.com/35due73k
  • The Government Offices, 25.03.2022, „Fifth additional amending budget with more money to armed forces and electricity price compensatory payments to households“. – https://tinyurl.com/u4znvvje
  • Riksdag, 08.04.2022, „The Riksdag votes in favour of measures to strengthen Sweden’s military defence and of compensation for higher electricity costs“. – https://tinyurl.com/2yph4xkz

SAALOMONI SAARED

Novembris toimusid riigis massirahutused, protestijad süütasid pealinnas hooneid ja rüüstasid ärisid, sh püüti hõivata parlamendihoonet, et valitsust võimult kõrvaldada. Kõige rohkem said kannatada hiinlaste linnaosa ja keskne äripiirkond. Poliitilise vägivalla mahasurumiseks kutsus valitsus appi Austraalia rahuvalvajad. Detsembris kukkus läbi peaministri umbusaldamine, teda toetas parlamendis 32 ja vastu oli 15 liiget. Rahutuste põhjus oli peaminister Manasseh Sogavare 2019. aastal langetatud otsus eelistada edaspidi rahvusvahelises suhtluses Taiwanile Hiinat. Hiina mõju on riigis kasvanud ning paljud kahtlustavad, et selle taga on koalitsioonipoliitikute omakasu. Näiteks süüdistati ajakirjanduses, et peaministri jätkamise poolt hääletanud parlamendiliikmeid premeeriti Hiina päritolu rahaga. Märtsi lõpul lekkis ajakirjandusse, et Hiina ja Saalomoni Saared allkirjastasid julgeolekupakti, mille täpset sisu ei avaldatud.

SLOVAKKIA

Veebruaris ratifitseeris parlament kaitsekoostöö lepingu Ameerika Ühendriikidega. Kokkuleppe poolt hääletas 79, selle vastu oli 60 seadusandjat. Leping võimaldab USA-l kümne aasta jooksul kasutada Slovakkias kaht õhuväebaasi (Sliačis ja Malacky-Kuchyňas) ning USA peaks nende baaside kaasajastamiseks investeerima 100 miljonit dollarit. USA-l on sarnased lepped veel 23 NATO riigiga. Opositsioon kritiseeris lepingut, väites, et see õõnestab Slovakkia suveräänsust, teeb võimalikuks USA vägede ja isegi tuumarelvade alalise paigutamise riiki ning ärritab Venemaad. Opositsioon segas istungit, paremäärmusliku Rahva­partei Meie Slovakkia liikmed puhusid kõnede summutamiseks vilesid ning valasid Ukraina lipule vett. Päev enne leppe hääletamist protestisid tuhanded slovakid selle vastu, parlamendi juurde kogunenud meeleavaldajad lehvitasid Slovakkia lippe ja kandsid plakateid tekstiga „Peatage USA armee“. Politsei takistas mõnel meeleavaldajal hoonesse sisenemast. Paremäärmuslased avaldasid pärast leppe ratifitseerimist selle poolt hääletanute andmeid, nimetades neid rahvareeturiteks, mille peale mõned parlamendiliikmed palusid politsei kaitset.

  • Spectator, 08.02.2022, „News digest: Blocked speaker’s desk, boos and protests. MPs discuss defence deal“. – https://tinyurl.com/55hh52v6
  • AP-BNS, 09.02.2022, „Slovakid protestisid Bratislava ja Washingtoni kaitseleppe vastu“;
  • AP-BNS, 09.02.2022, „Slovakkia parlament kiitis heaks kaitsekoostööleppe USA-ga“;
  • Spectator, 10.02.2022, „President ratified the defence agreement“. – https://tinyurl.com/5n6m68ar
  • Spectator, 14.02.2022, „News digest: Some MPs need protection after voting for the US defence deal“. – https://tinyurl.com/2p8pba8j

Veebruaris, kohe pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, võttis parlament vastu rea seadusemuudatusi, mis olid suunatud muutunud julgeolekuolukorraga toimetulekuks. Näiteks anti valitsusele õigus suure põgenikevoo puhul kuulutada välja eriolukord (valitsus kasutas seda õigust järgmisel päeval; mõni päev varem oli lõppenud COVID-19 viirusega seotud eriolukord). Kiiresti menetleti ka varjupaiga andmise ja küberjulgeolekuga seotud seadusemuudatusi, neid toetas 82 parlamendiliiget 121st kohalviibinust. Seadusemuudatuste eesmärk oli kindlustada põgenikud eluaseme, transpordi ja meditsiiniabiga, võimaldada neile ajutise kaitse andmine ja määrata kindlaks vajalikud toimingud. Sätestati, et riik võib eraldada omavalitsustele raha põgenike majutamiseks. Riiklikule julgeolekubüroole anti juuni lõpuni õigus blokeerida valeinfot levitavaid veebilehti.

Märtsis võttis parlament vastu nn Ukraina seaduse, mille eesmärgiks oli Ukraina põgenike elu lihtsustamine, nt sätestati, et põgenike majutajatele võib kohalik omavalitsus maksta 500 kuni 1250 eurot toetust. Märtsis võttis parlament vastu ka riigihangete seaduse muudatused, millega ei saa energeetika ja julgeolekuga seotud riigihangetel edaspidi osaleda Slovakkia ja ta elanike suhtes vaenulikest riikidest pärit pakkujad.

Märtsis kiitis parlament heaks kuni 2100 NATO sõjaväelase riiki paigutamise. Esialgu paigutatakse riiki umbes 1200 sõjaväelast Tšehhist, Poolast, Sloveeniast, Hollandist, Saksamaalt ja USAst. NATO vägede kohalolek aitab tugevdada Slovakkia kaitsevõimet, nt toodi riiki õhutõrjesüsteem Patriot, ka parandatakse kübersõja võimekust ning droonidega seotud valdkonda. Seaduse poolt hääletas 96 seadusandjat. Kaitseminister Jaroslav Naď märkis, et tegemist on Slovakkia ajaloo suurima kaitsevõimekuse tõstmisega. Seoses uue relvastuse saamisega andis Slovakkia aprillis oma pikamaa õhutõrjesüsteemid S-300 Ukrainale.

TAIWAN

Jaanuaris võttis parlament vastu ligi 237,3 miljardi uue Taiwani dollari (u 7,5 miljardi euro) suuruse lisaeelarve järgnevaks viieks aastaks, et tõhustada kaitset Hiina vastu. See lisandus varem kokku lepitud 2022. aasta kaitse-eelarvele (471,7 miljardit uut Taiwani dollarit). Kavas on soetada mitmesuguseid täppisrakette ja mereväealuseid. Eelmisel aastal sisenes Taiwani õhujõudude kaitsetsooni 970 Hiina sõjalennukit (2020. aastal u 380). Hiina on korraldanud ka mitu sõjaväe­õppust, kus on matkitud saare vallutamist.

  • AFP-BNS, 11.01.2022, „Taiwan võttis vastu 8,6 miljardi dollari suuruse lisakaitse-eelarve“;
  • France24, 11.01.2022, „Taiwan passes extra $8.6 bln defence budget as China threat grows“. – https://tinyurl.com/mrxrsttb

TÜRGI

Oktoobris võttis parlament vastu otsuse, millega pikendati kahe aasta võrra sõjaväe mandaati piiriüleste operatsioonide korraldamiseks Süürias ja Iraagis. Varem on mandaati uuendatud aasta kaupa. Türgi võimude sõnul on piiriülesed operatsioonid vajalikud, et võidelda Türgi piiri lähedal Süüria kurdide vägedega ning Iraagis baseeruvate Kurdistani Töölispartei võitlejatega. Süüria mõistis Türgi parlamendi otsuse hukka.

Novembris pikendas parlament aasta võrra Türgi rahuvalvejõudude kohalolekut Aserbaidžaanis. 2020. aastal aitas Venemaa sõlmida Armeenia ja Aserbaidžaani rahuleppe, millega Armeenia loovutas Aserbaidžaanile oma kontrollitud territooriume ja mille tulemusel jäid Venemaa rahuvalvajad piirkonda. Pärast relvarahu sõlmimist kiitis ka Türgi parlament heaks vägede saatmise Aserbaidžaani.

  • Al Jazeera, 26.10.2021, „Turkey extends Syria and Iraq military missions by two years“. – https://tinyurl.com/3bm5mfs8
  • The Middle East Monitor, 26.10.2021, „Turkish parliament extends troop deployment in Iraq, Syria for two years“. – https://tinyurl.com/3byfh2zy
  • AFP-BNS, 30.10.2021, „Süüria taunis Türgi otsust pikendada sõjalise tegevuse mandaati“;
  • AFP-BNS, 10.11.2021, „Türgi parlament pikendas oma rahuvalvajate kohalolekut Aserbaidžaanis“.

UKRAINA

Detsembris võttis Ülemraada vastu seaduse, millega lubati riigi territooriumil korraldada võõrvägede osalusega militaarõppusi. 2022. aastaks planeeriti kümne ühisõppuse läbiviimine. Põhiseaduses on sätestatud, et riigi territooriumile võõrvägede lubamiseks tuleb iga kord vastu võtta vastav seadus.

  • Library of Congress, 15.02.2022, „Ukraine: New law allows bigger presence of foreign troops in Ukrainian territory“. – https://tinyurl.com/vtcrdzfr

24.02.2022 kuulutas Ülemraada seoses Venemaa rünnakuga välja sõjaseisukorra. Selle poolt hääletas 300 parlamendiliiget. Parlament otsustas jääda Kiievisse, lahkujaid lubati käsitada reeturitena. Spiiker Ruslan Stefantšuki sõnul otsustab nüüd globaalse julgeoleku maailma reaktsioon agressioonile. Järgmisel päeval tegid 64 parlamendirühmadesse ja välisdelegatsioonidesse kuuluvat saadikut pöördumise välismaa kolleegidele, et need kutsuksid oma valitsusjuhte üles andma Ukrainale abi riigi sõjaliseks kaitsmiseks, kehtestaks Venemaa-vastaseid sanktsioone (sh paluti Venemaa eemaldamist ülemaailmsest maksesüsteemist SWIFT ning riigist gaasi- ja naftaimpordi lõpetamist), samuti paluti sulgeda lennutsoon Ukraina kohal kas NATO või ÜRO egiidi all jpm. Pöördumises viidati, et kaalul on Euroopa demokraatia saatus.

Päev hiljem tehtud avalduses mõistis Ülemraada otsustavalt hukka Venemaa kuriteod Ukraina riigi ja rahva vastu ning kutsus maailma üles toimuvat mitte vaikselt pealt vaatama, vaid tunnistama Venemaa teod sõjakuritegudeks ja tooma selle toimepanijad kohtu ette.
Märtsi algul pöördus Ülemraada ELi, ÜRO jt rahvusvaheliste organisatsioonide poole palvega kaitsta riigi tsiviilelanikke Venemaa rünnakute eest.

Ülemraada on sõjaseisukorra ajal võtnud vastu rea seadusakte, mis reguleerivad nt toidujulgeolekut, humanitaarabi väärkasutust, üldmobilisatsiooni väljakuulutamist, küberkuritegude ja vaenuliku propaganda vastast võitlust jne.

  • Верховна Рада України, 24.02.2022, „Ruslan Stefanchuk, „The Verkhovna Rada of Ukraine has imposed martial law in Ukraine in connection with the Russian attack““. – https://tinyurl.com/4ear99ae; 25.02.2022, „Address of the People’s Deputies of Ukraine on Russian full-scale military invasion of Ukraine“. – https://tinyurl.com/aat73d8r; 26.02.2022, „Statement of the Verkhovna Rada of Ukraine“. – https://tinyurl.com/usb33hvj; 10.03.2022, „Address of the Verkhovna Rada of Ukraine to the United Nations, the United Nations High Commissioner for Refugees, the International Committee of the Red Cross, the European Parliament, international organizations and their parliamentary assemblies, national parliaments and governments of the world on the urgent need to protect Ukraine’s civilian population from armed attacks by Russian invaders“. – https://tinyurl.com/bdev36ka; „Закони та постанови Верховної Ради України, прийняті у період воєнного стану“. – https://tinyurl.com/yktadxac

VENEMAA

Veebruaris kiitis Riigiduuma heaks kommunistide esitatud otsuse eelnõu, milles president Vladimir Putinile tehti ettepanek tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide iseseisvust. President seda ka tegi. Otsuse tegemise ajal toimusid Ukraina piiri ääres vene vägede suurõppused, milles osales umbes 130 000 sõjaväelast. Föderatsiooninõukogu andis presidendile loa kasutada relvajõude väljaspool Venemaad Ukraina separatistide toetuseks, otsuse poolt oli 153 senaatorit, vastuhääli ei antud ja erapooletuid ei olnud. 24. veebruari hommikul (varem salvestatud pöördumises) teatas Putin, et on otsustanud alustada sõda Ukraina vastu, nimedes seda erioperatsiooniks. Sõda õigustas ta olukorraga Donbassis, viidates ka Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariikide abipalvetele.

Märtsis võttis Riigiduuma vastu seaduse, millega lisati karistusseadustikku paragrahvid, mis võimaldavad Venemaa sõjaväe kohta valeandmete levitajaile määrata kuni 15 aasta pikkuse vangla­karistuse. Kuni kolmeaastase vanglakaristuse võib edaspidi määrata neile, kes kutsuvad üles mitte kasutama Venemaa vägesid riigi huvide kaitseks või sellist tegevust kuidagi diskrediteerivad, samuti Venemaa-vastaste sanktsioonide toetajatele.

  • RFE/RL, 16.02.2022, „Russian lawmakers approve resolution to recognize separatist regions in Ukraine“. – https://tinyurl.com/2p8wsjnb
  • AFP-BNS, 22.02.2022, „Putin sai loa kasutada sõjaväge Ukraina separatistide toetuseks“;
  • Politico, 22.02.2022, „Putin recognizes separatist claims to Ukraine’s entire Donbass region“. – https://tinyurl.com/yvre57bk
  • ERR Uudised, 24.02.2022, „Putin teatas sõjategevuse alustamisest Ukrainas“. – https://tinyurl.com/ykprd9p2
  • RFE/RL, 05.03.2022, „Putin signs ‹harsh› law allowing long prison terms for ‹false news› about army“. – https://tinyurl.com/yc7ha5da

Tagasiside