RiTo dilemma oli avaldada teadusel põhinevaid artikleid ja olla tasakaalustatud, teisalt konkureerida avalikus meediaruumis, kus avaldatu on pealiskaudsem ja kiirem.
Helle Ruusing
Riigikogu Toimetiste nr 11–28 peatoimetaja
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
RiTo dilemma oli avaldada teadusel põhinevaid artikleid ja olla tasakaalustatud, teisalt konkureerida avalikus meediaruumis, kus avaldatu on pealiskaudsem ja kiirem.
On november 2013, erakordselt pikk ja soe sügis. Viimasel aastal, eriti sel sügisel, olen korduvalt pidanud vastama küsimustele, mis on Riigikogu Toimetised (mis toode see on), kes seda loevad ja sellesse kirjutavad, kas ajakiri on täitnud talle seatud eesmärke. Kas see, et ajakiri on järjepidevalt ilmunud aastast 2000, on iseenesest põhjus selle väljaandmise jätkamiseks? On tulnud vastata küsimustele, miks RiTo artiklid on nii keerulised, pikad, keskendumist vajavad. Kas väljaandmine pole mitte kallis (tegelikult pole, kui vaadata teisi väljaandeid), kas ajakiri võiks olla teise formaadiga ja huvitavam? Et kõik loeksid kõiki artikleid (milline väljaanne seda tingimust täidaks?).
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 26. novembril oli teemaks eesti kultuur. Kultuuripoliitika põhialuste koostamisel olid kultuuriministeeriumi partneriteks mitmed valdkondlikud organisatsioonid.
Aasta algupoolel vallandunud ajalootüli Eesti ajaloo 2. köite ilmumise järel on ilmekas näide, mis meie praegust olukorda iseloomustab. Oleme mõnes mõttes jälle teelahkmel: kas hoida kiivalt kinni ainult rahvusriigi väärtustest või sulanduda üleilmastumise voolus millessegi suuremasse: Baltikumi, Põhjalasse, Euroopa Liitu. Eesti iseseisvuse saavutamisel on kahel korral meie ajalugu ja selle pinnalt loodud lood, kui soovite müüdid, olnud meile tõsiseks abiks. Nüüd, kui meie kangelaslik muinasaeg paigutati laiemasse taustsüsteemi, jäi äkki kangelaslikkust vähemaks. Kartus, et mingi oluline pidepunkt kaob, tekitas kriitikatulva. Tegelikult on faktid ikka needsamad, mis nad olnud on.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 28. mail oli teemaks Eesti inimarengu aruanne.
Vestlusringis osalesid Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel, Riigikogu liige Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit), Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Kaire Põder, Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk ja Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
Tänavu möödus kakskümmend aastat paljudest taasiseseisvunud Eestile olulistest sündmustest: põhiseaduse kehtima hakkamisest, Riigikogu tööle asumisest, presidendi valimisest, ka Eesti kroonist. Viimasel kümnel aastal olime hõivatud eeskätt raha teenimisega ja seejärel pusisime majandusraskustega igaüks omaette. Piisas kinnitusest, et meie riigi majandus ja rahandus on korras. Tundus, et see lahendab kõik muud mured. Rõõmu teeb, et nüüdseks oleme rahvana uuesti ärganud ja valmis kaasa rääkima paljudes riigielu küsimustes nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Pärast pikka vaikust mõjub kõnelemine ehk liiga valjuhäälsena ja kakofoonilisena.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 28. novembril heideti pilk Eesti erakonnasüsteemi kujunemisele taasiseseisvumise ajal ning edasisele arengule ja probleemidele. Vestlusringis osalesid endised Riigikogu liikmed Jüri Adams, Liia Hänni ja Ott Lumi. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
Tänavu kevadel ilmsiks tulnud parteide rahastamisega seotud hämarad asjaolud sunnivad meid jälle esitama küsimusi, mis kuuluvad eetika valdkonda. Eesti ühiskond vajab laiemat arutelu selle üle, mis on ühiskonnas aktsepteeritav ja mis mitte.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 23. mail keskendusid neli asjatundjat Vene Föderatsiooni viimase kahekümne aasta arengule.
Raha otsib pelgupaika. Seni usaldusväärsed riikide võlakirjad seda enam pole, mõne Euroopa riigi võlakirjad on reitinguagentuurid tunnistanud rämpsuks.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 21. novembril vaagisid kolm eksperti Euroopa võlakriisi ning euroliidu ja Euroopa ühisraha tulevikku. Vestlusringis osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski ja jurist Andres Tupits. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
Tänavu 20. augustil möödub kakskümmend aastat päevast, kui Eestist sai taas iseseisev riik.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 24. mail analüüsisid kolm välispoliitika eksperti olukorda araabia maades, kus Tuneesiast alanud võimukandjate vastased väljaastumised on levinud peaaegu üle kogu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida.
Inimeste elus ja riikide ajaloos on märgilise tähendusega sündmusi, mille kohta võib öelda, et just nendega lõppes üks ja algas teine lugu. 1. jaanuaril 2011 tuleb Eestis käibele euro.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 22. novembril vaagisid neli Riigikogu liiget Eesti parlamendi arengut viimase kahe aastakümne jooksul.
Eestis on ligikaudu 130 000 inimest, kes otsivad tööd. Nende arv lähikuudel küll väheneb, aga vähenemist loeme tuhandetes, mitte kümnetes tuhandetes. Seega on suur hulk täies elu- ja tööjõus inimesi püsiva sissetulekuta ja, mis üksikisiku seisukohast veelgi halvem, ilma võimalusest vajalik olla.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 24. mail rääkisid neli majanduse ja sotsiaalpoliitika asjatundjat Eestis üleilmse majanduslanguse tõttu tekkinud suurest tööpuudusest.
Maailm on muutumas. Rahandus- ja majanduskriis sundis inimesi loobuma harjumuspärasest “orav rattas” omandan-kasutan-heidan kõrvale käitumisest.
Riigikogu Toimetiste 20. novembri vestlusringis räägiti Euroopa Liidu ühisrahast eurost, millele Eesti tahab lähiaastatel kindlasti üle minna.
Pikka aega kordasime iseendale, et meie ei ole Läti. Meie majandus tuleb kriisiga paremini toime, meil on reservid, meie poliitikud on riigimehelikumad jne. Kuni puhkes valitsuskriis. Täpsuse huvides peaks ütlema, kutsuti esile valitsuskriis. Nüüd kurdab nii mõnigi solvunult – oleme nagu Läti.
Riigikogu Toimetised kutsus 27. mail vestlusringi kolm sotsiaalpoliitika asjatundjat rääkima majanduslanguse tingimustes kalliks osutunud sotsiaalsüsteemist.
Ohumärke maailma majanduse kriisist võis näha juba mitu aastat. Lihtsalt nende jutt, kes sellise kriisi võimalikkusele viitasid, jäeti tähelepanuta.Mugavam ja meeldivam oli loota, et kui paratamatu langusfaas majanduses ka tuleb, siis ei kujune see väga tõsiseks. Nüüd paistavad asjad teisiti.
Riigikogu Toimetised kutsus 26. novembril ühe laua äärde neli majandusasjatundjat, et rääkida maailma tabanud finants- ja majanduskriisist ning selle taustal Eesti majanduse praegusest seisust.
Riigikogu Toimetiste seekordse vestlusringi teema oli Eesti omavalitsused ning nende suuruse-väiksuse ja edasise arenguga seotud probleemid.
Kas Eestis on puudu rahast, nagu räägib valitsus, või ideedest, mille üle kurdavad ühiskonnauurijad, arvamusliidrid ja isegi majandusinimesed? Pigem on puudu võimest midagi koos teha.
Ajaloost räägitakse viimasel ajal palju ja meeleldi ning sageli võib kuulda kaht teineteist välistavat väidet. Esimene neist kinnitab – ja see on ka ajalooteaduses aktsepteeritud arusaam –, et kuigi ajalugu ise on objektiivne, on ajaloo uurimine ja ajaloost kirjutamine alati subjektiivne.
Riigikogu Toimetised kutsus 26. novembril ühe laua äärde poliitikud ja eksperdid, et rääkida erakondade rahastamisest.
Eestile on kevad 2007 olnud erakordne. Esimest korda viimase viieteistkümne aasta jooksul saime tunda, et meil võib olla tõsiseid sise- ja välispoliitilisi probleeme.
Riigikogu Toimetised kutsus 21. mail 2007.a ühe laua ümber poliitikud ja poliitikavaatlejad arutama tänavust Riigikogu uue koosseisu valimist ja sellele eelnenud valimiskampaaniat ning meedia rolli debattide kujundajana.
Eesti parteidel on küllaga erakondlikke huvisid, napib aga maailmavaadet, kindlaid veendumusi ja põhimõtteid, millest näiteks koalitsiooni läbirääkimistel ei taganeta.
Leian end viimasel ajal üha sagedamini Eesti poliitikas toimuvat võrdlemas teatrietendusega, kus enam kui pool publikust on huvi puudusel saalist lahkunud ning näitlejad jätkavad mängimist üksnes parema tüki puudumise tõttu või vanast harjumusest. Tükk ise ei paelu enam ei vaatajaid ega näitlejaid. Teoreetiliselt peaks etendus täies hoos olema, täis intrigeerivaid sündmusi, säravaid rolle ja etteaimamatuid lõppe. Sest kohe-kohe on oodata uue partei sündi, mis varem või hiljem toob kaasa nihkeid kogu parteimaastikul, sügisel valitakse Eestile uus riigipea ja üheksa kuu pärast valib rahvas uue parlamendi.
Riigikogu Toimetised kutsus 14. novembri õhtupoolikul ühe laua äärde poliitikud ja politoloogid, et kohalike omavalitsuste volikogude valimise tulemuste taustal rääkida inimeste valimiskäitumisest ja parteide kohast poliitikas.
Sellel sügisel lahvatas meedias korraks arutelu eetiliste ja moraalsete väärtuste nappuse üle ühiskonnas. Lugedes tookordse kaitseministri Jaak Jõerüüdi tagasiastumisavaldust, tabasin end äratundmiselt, et minugi sotsiaalne närv on aasta-aastalt nürimaks muutunud.
Stabiilse demokraatia jaoks on oluline, et kodanikud osaleksid aktiivselt riigi poliitikate kujundamises.
1992. aasta 30. septembrist 1995. aasta 10. märtsini töötas esimene Eesti taasiseseisvumisaja parlament - VII Riigikogu. Ajaloolise paratamatuse tõttu tuli möödunud kümnendil Eestis uuesti luua parlamentaarne traditsioon. Kuidas see toimus? Vastust võib otsida mitmest allikast - parlamendidokumentidest, milles toimunu on ametlikult ja enamasti emotsioonitult fikseeritud, mitmesugustest tolleaegsetest meediakajastustest, mis vahendasid toimunut omas ajas. Hea on samuti, et on olemas inimesed, kes vahetute protsessis osalejatena kujundasid parlamendi traditsioone. Nende kogemused, nägemused, ideed ja tundmused - ühesõnaga nende mälestused - osutuvad lõpptulemuse mõistmisel ilmselt sageli üliolulisteks. Tänaseks on tehtud esimene väike samm seesuguste mälestuste kogumisel.