Nr 39

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Tiina Tammiksalu

    Tiina Tammiksalu

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2018. aasta novembrist 2019. aasta aprillini. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Novembris toimusid vahevalimised. Valiti Kongressi 100-liikmelise ülemkoja 35 senaatorit ja kogu 435-liikmelise alamkoja koosseis. Enne valimisi oli vabariiklaste käes nii Esindajatekoda, kus neil oli 42-kohaline enamus, kui ka Senat, kus neil oli napp enamus 51:49. Valimiste tulemusena suutsid vabariiklased säilitada 53 kohaga enamuse Senatis, kuid Esindajatekojas saavutasid enamuse demokraadid 235 kohaga. Esindajatekotta valiti rekordarv naisi ja latiinosid. Samuti on esimest korda valitud Kongressi kaks Ameerika põlisrahvast esindavat naist ja esimesed moslemiusku naised. Kongressi 116. koosseisu avapäeval jaanuaris valiti Esindajatekoja spiikriks teist korda oma poliitilise karjääri jooksul 78-aastane Nancy Pelosi, kes on ainus selles ametis olnud naine.

  • AFP-BNS, 07.11.2018, „USA Kongressi pääsesid kaks esimest põlisameeriklasest naist“;
  • AFP-AP-BNS, 03.01.2019, „USA-s toimus 116. Kongressi avaistung“;
  • AFP-BNS, 03.01.2019, „Pelosi valiti teist korda Kongressi esindajatekoja spiikriks“.

Detsembris kiitis USA Esindajatekoda ülekaalukalt häältega 358:36 heaks kriminaalõigusreformi eelnõu, tuntud ka nime all „First Step Act“. Varem oli selle vastu võtnud Senat, samuti ülekaalukalt 87:12. Ka president Donald Trump on toetanud seda kahe partei koostöös valminud eelnõu. Kriminaalõigusreformiga leevendatakse karme karistusi osa seaduserikkumiste puhul, parandatakse naiste kinnipidamistingimusi, antakse kohtunikele suurem vabadus väiksemate kuritegude üle otsustamisel. Reform puudutab siiski ainult föderaalvanglate kinnipeetavaid, mida on umbes 10 protsenti kõigist USAs vangis olevatest inimestest.

  • BBC News, 19.12.2018, „US Senate passes sweeping criminal justice reform bill“. ‒ http://tinyurl.com/ydxgbxoy.
  • AFP-BNS, 19.12.2018, „USA senat kiitis heaks kriminaalõigussüsteemi reformi“;
  • USA Today, 20.12.2018, „Criminal justice bill passes House, heads to President Trump to signature“. ‒ http://tinyurl.com/y2sa2hly.

ANGOLA

Jaanuaris kiitis parlament heaks uue karistusseadustiku, esimese pärast seda, kui Angola saavutas iseseisvuse ja vabanemise Portugali võimu alt 1975. aastal. Varasemad koloniaalajast pärit seadused tunnistasid ebaseaduslikuks samasooliste suhted ning andsid toetust soolisele ja seksuaalvähemuste diskrimineerimisele, luues karistamatuse õhkkonna. Uues karistusseadustikus pole enam sätet loomuvastaste kuritegude kohta, mida tõlgendati homoseksuaalse käitumise keeluna. Valitsus on keelanud ka inimeste diskrimineerimise seksuaalse orientatsiooni põhjal. Igaühte, kes keeldub tööle võtmast või teenindamast inimesi nende seksuaalse suundumuse pärast, ähvardab kuni kaheaastane vanglakaristus.

  • Human Rights Watch, 23.01.2019, „Angola decriminalizes same-sex conduct“. ‒ http://tinyurl.com/y8ha6s8k.
  • AP-BNS, 24.01.2019, „HRW: Angolas dekriminaliseeriti homoseksuaalne käitumine“.

ARMEENIA

Detsembris toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised, sest parlament ei suutnud valida peaministrit ja saadeti laiali. Korralised valimised olid ette nähtud alles 2022. aastal. Seni parlamendienamuseta valitsenud peaministri kohusetäitja Nikol Pašinjan lootis valimiste tulemusena tagada oma erakonnale ülekaalu parlamendis, mis oli seni endise presidendi Serž Sargsjani Vabariiklikul Parteil. Valimistest võttis osa üheksa erakonda ja kaks valimisliitu. Valimised võitiski Nikol Pašinjani valimisblokk Minu Samm, mis sai uues 132-kohalises Armeenia parlamendi koosseisus 88 kohta. Parlamendi eelmises koosseisus oli 105 saadikukohta.

  • AFP-BNS, 01.11.2018, „Armeenia korraldab detsembris ennetähtaegsed parlamendivalimised“;
  • STT-BNS, 09.12.2018, „Armeenias toimuvad erakorralised parlamendivalimised“;
  • Interfax-BNS, 16.12.2018, „Pašinjani blokk saab 132-liikmelises parlamendis 88 kohta“.

AUSTRAALIA

Veebruaris sai Austraalia vähemusvalitsus parlamendi Esindajatekojas ajaloolise kaotuse osaliseks 74:75 hääletuses seaduseelnõu üle, mis annab arstidele suurema õiguse saata Nauru ja Manuse saarele paigutatud haiged sisserändajad ja turvapaigataotlejad parema arstiabi saamiseks Austraaliasse. Austraalias on kehtestatud range asüülipoliitika, mis näeb ette, et riiki saabunud paadipõgenikud saadetakse Nauru ja Paapua Uus-Guinea laagritesse ning Austraaliasse neid ei lasta. Peaminister Scott Morrison sai ründavast ja isiklikuks läinud lobitööst hoolimata lüüa seadusandjailt, kes nõuavad, et väljaspool riiki kinni peetavatel põgenikel oleks õigus Austraalias arstiabi saada. Morrison kaotas eelmisel aastal parlamendienamuse ja on sestpeale sõltunud Esindajatekoja sõltumatute liikmete toetusest. Vähemusvalitsuse napp kaotus hääletusel oli esimene kord ligi 90 aasta jooksul, mil valitsus kaotas hääletuse tähtsa eelnõu üle. Pärast kaotust teatas peaminister Scott Morrison, et Austraalia avab uuesti vaidlusaluse vastuvõtukeskuse turvapaigataotlejatele Jõulusaarel tulemaks toime ebaseaduslike sisserändajatega, kelle hulk on peaministri hinnangul tulevikus seoses vastuvõetud seadusega taas kasvamas.

  • The Japan Times, 12.12.2018, „Embattled Australian prime minister suffers historic defeat over refugees“. – http://tinyurl.com/y3ahxqpx.
  • AP-AFP-BNS, 13.12.2018, „Austraalia taasavas migratsioonikeskuse Jõulusaarel“;
  • The Guardian, 13.12.2018, „Coalition to reopen Christmas Island detention centre as Senate passes refugee transfer bill“. – https://tinyurl.com/y42asser.

Veebruaris tabasid Austraalia parlamendi ja suurte erakondade arvutisüsteeme ulatuslikud küberrünnakud. Sisse oli tungitud parlamendi arvutisüsteemi ja ehkki ei olnud tõendeid, et infot oleks varastatud, pidid kõik parlamendiliikmed paroolid vahetama. Seda juhtumit uurides avastati, et sama moodi rünnati riigi kolme kõige suurema parlamendiesindusega erakonda. Austraalias valmistuti kevadisteks parlamendivalimisteks, seepärast kardeti, et küberrünnakutega püütakse valimisi mõjutada, kuigi sekkumisi ei ole leitud. Austraalias on viimastel aastatel olnud mitmeid tõsiseid küberrünnakuid, mille puhul kohalik meedia on kahtlustanud võõrriigi osalust.

  • BBC, 08.02.2019, „Australia parliament hit by cyber-hack attempt. – http://tinyurl.com/ybm2vzpk.
  • AFP-BNS, 08.02.2019, „Häkkerid tungisid Austraalia parlamendi arvutivõrku“;
  • AFP-STT-BNS, 18.02.2019, „Austraalia teatas suurest võõrriigi häkkerirünnakust“;
  • CNN, 18.02.2019, „Sophisticated state actor“ blamed for massive Australian government hack“. – https://tinyurl.com/y6822xcj.

BANGLADESH

Detsembris toimusid 165 miljoni elanikuga Bangladeshis üldvalimised, mida saatsid kokkupõrked peaminister Sheikh Hasina partei Awami Liiga ja opositsioonilise Bangladeshi Rahvuspartei poolehoidjate vahel. Valimispäeva vägivallas sai surma 17 inimest. 71-aastase Hasina Awami Liiga ja selle liitlased võitsid ülekaalukalt valimised, saades 300-kohalises parlamendis 288 mandaati. Peamine opositsiooniühendus Bangladeshi Rahvuspartei sai vaid seitse kohta. Rahvuspartei ja selle liitlased väidavad, et hääli võltsiti ja valijaid hirmutati. Sheikh Hasina, kes on Bangladeshi esimese presidendi Sheikh Mujibur Rahmani tütar, vannutati kolmandaks järjestikuseks ametiajaks peaministriks. Bangladeshi parlamendi opositsioonisaadikud boikoteerisid pärast valimisi uue parlamendi ametisse vannutamist ja nõudsid uusi valimisi.

  • AFP-STT-BNS, 31.12.2018, „Bangladeshi valimised võitis peaminister Hasina partei“;
  • AFP-BNS, 31.12.2018, „Bangladeshi peaminister välistas uued valimised“;
  • AFP-BNS, 30.01.2019, „Bangladeshi opositsioon nõuab uusi parlamendivalimisi“.

GUINEA-BISSAU

Märtsis toimusid selles Lääne-Aafrika riigis parlamendivalimised, kus 21 parteid võitles 102 koha eest. Guinealased lootsid, et valimistega lõpeb ka pikk poliitilise kriisi periood, kus alates 2015. aastast on kolm olulisimat võimuinstitutsiooni – valitsus, parlament ja president – üksteist blokeerinud. Parlamenditöö on olnud halvatud, Guinea-Bissaul polnud funktsioneerivat valitsust ning peaministrid vahetusid tihti. Paljud koolid ja ülikoolid on olnud aastaid suletud, kohtusüsteem ei toiminud, valitsusel puudus raha kõige põhilisemate vajaduste jaoks. Valimised võitis võimuerakond Aafrika Partei Guinea ja Roheneemesaarte Iseseisvuse Eest (PAIGC), kes sai 47 kohta, millega jäi mõni koht absoluutsest enamusest puudu, ning vajab nüüd koalitsioonipartneriteks väiksemate erakondade toetust.

  • Deutsche Welle, 10.03.2019, „Will elections in Guinea-Bissau end years of political crisis?“. – https://p.dw.com/p/3Egrj.
  • AFP-BNS, 14.03.2019, „Guinea-Bissau valitsuspartei võitis valimised“.

HIINA

Märtsis võttis Hiina parlament vastu välisinvesteeringute seaduse, mille eesmärk on edendada kaubandusläbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega. Seaduse poolt hääletas 2929, vastu oli kaheksa ja kaheksa parlamendiliiget jäi erapooletuks. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020. Seadus kiideti heaks kolm kuud pärast seda, kui see eelnõu tuli esimest korda arutusele, mis on Hiina kohta väga kiire eelnõu menetlemine.

  • AFP-BNS, 15.03.2019, „Hiina kiitis heaks uue välisinvesteeringute seaduse“;
  • BBC News, 15.03.2019, „China foreign investment law: Bill aims to ease global concerns“. – http://tinyurl.com/y2bynfwt.

HOLLAND

Detsembris kiitis Hollandi alamkoda heaks uue kliimaseaduse, mille eesmärk on vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seaduse poolt hääletas 150-liikmelises alamkojas 112 parlamendiliiget. Seaduses nähakse ette heitkoguste 95-protsendist vähendamist 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes. Samuti on eesmärk muuta elektritootmine 2050. aastaks 100 protsenti süsinikuneutraalseksHollandi Roheliste Partei juht Jesse Klaver tervitas seadust kui suurt sammu puhtama ja rohelisema riigi suunas, aga kahetses süsinikumaksu väljajäämist. Seadus tuleb veel heaks kiita parlamendi ülemkojas.

  • AP-BNS, 20.12.2018, „Hollandi parlament võttis vastu auahne kliimaseaduse“;
  • AP News, 20.12.2018, „Dutch lawmakers pass ambitious law to reduce emissions“. – http://tinyurl.com/y5vlwhsb.
  • Clingendael Spectator, 23.01.2019, „Climate debate heating up in the Netherlands“. – http://tinyurl.com/y6qty568.

HORVAATIA

Detsembris võttis parlament vastu lapsendamisseaduse, millega takistatakse samasoolistel paaridel lapsendamist. Horvaatia seksuaalvähemuste õiguste eest võitlevad aktivistid kaebasid selle edasi põhiseaduskohtusse. Alates 2014. aastast võivad homoseksuaalsed paarid end registreerida kui kooselupartnerid, ehkki legaalselt abielluda valdavalt katoliiklikus Horvaatias pole võimalik.

  • AFP-BNS, 11.12.2018, „Horvaatia LGBT aktivistid kaebavad kohtusse lapsendamisseaduse“;
  • France24, 11.12.2018, „Croatian activists to challenge law barring gay couples from fostering children“. – http://tinyurl.com/yabh2pfh.

IIRIMAA

Detsembris kiitis Iiri parlament Oireachtas heaks seaduseelnõu, millega toetati abortide lubamist. Parlament kinnitas pärast üheksatunnist debatti 2018. aasta mais korraldatud referendumi tulemuse, kus 66,4 protsenti hääletas aborti keelustava põhiseaduse sätte eemaldamise poolt. Nüüd on Iirimaal aborditegemine lubatud esimese 12 rasedusnädala jooksul ja hiljem, kui on oht raseda naise tervisele (meditsiinilistel näidustustel). Kuni seadusemuudatuseni reisisid Iiri naised aborditegemiseks Inglismaale.

  • BBC News, 13.12.2018, „Irish abortion bill passes in Senate“. – http://tinyurl.com/yalvcyfy.
  • AFP-STT-BNS, 14.12.2018, „Iiri parlament toetas abordi seadustamist“;
  • The Journal, 20.12.2018, „Abortion services made legal in Ireland as Michael D Higgins signs Bill into law“. – https://tinyurl.com/y2hm8h5a.

IISRAEL

Detsembris võttis Iisraeli parlament vastu kauaoodatud ja vastuolulise seaduse, millega lubatakse meditsiinilise kanepi eksport. Iisraeli ettevõtted on tänu soodsale kliimale ja oskusteabele meditsiini- ja põllumajandustehnoloogias ühed suurimad ravikanepi tootjad maailmas. Tervishoiuministri hinnangul tooks kanepieksport riigile täiendavalt miljard seeklit ehk 240 miljonit eurot tulu aastas. Lõpliku heakskiidu meditsiinilise kanepi ekspordile andis Iisraeli valitsus jaanuaris.

  • Reuters, 26.12.2018, „Israeli lawmakers approve medical cannabis exports law“. – http://tinyurl.com/y5t7p5wa.
  • AFP-BNS, 27.01.2019, „Iisrael näitas kanepiekspordile rohelist tuld“;
  • Reuters, 27.01.2019, „Israeli cabinet approves law to allow medical cannabis exports“. – http://tinyurl.com/y66gsxbe.

ISLAND

Islandi parlamendi Althingi esimees Steingrímur Jóhann Sigfússon esines detsembris parlamendis avaldusega, kus ta palus parlamendi nimel vabandust halvustavate märkuste eest, mida kuus Althingi liiget olid teinud naiste, puuetega inimeste ja seksuaalvähemuste kohta. Juhtum läks uurimisele ka parlamendi eetikaga tegelevasse komisjoni. Kuue opositsioonipoliitiku vestlust Reykjaviki baaris salvestas üks baarikülastaja oma nutitelefoniga. Parlamendiliikmete vestlus oli rohkem kui kolm tundi pikk ja selle käigus kasutati korduvalt halvustavaid väljendeid. Salvestuse tegija oli šokeeritud poliitikute keelekasutusest. Vestluse salvestis saadeti Islandi meediale ja see tuli avalikuks sotsiaalmeedias.

JAAPAN

Detsembris võttis Jaapani parlamendi ülemkoda opositsioonierakondade kriitikast hoolimata vastu vastuolusid tekitanud seaduse, mis lubab riiki senisest rohkem võõrtööjõudu ja peaks aitama leevendada kroonilist tööpuudust. Alamkoda kiitis võõrtööjõuseaduse heaks juba novembri lõpus. Mõlemas parlamendi kojas on peaminister Shinzō Abe koalitsioonil enamus. Viieaastane viisa antakse neile välisriikide kodanikele, kel on amet ja oskused eriti suure tööjõupuudusega valdkondades. Selle viisaga perekonda kaasa võtta ei saaKõrgema kvalifikatsiooniga võõrtöölised, kes suudavad ära teha ka jaapani keele eksami, saavad viisa, mida on võimalik pikendada ja millele võib pikema aja jooksul järgneda alaline elamislubaNendel on lubatud ka perekonnad kaasa võtta. Enim tööjõudu vajavad sektorid on põllumajandus, ehitus, turism ja majutus ning õendus.

  • AFP-BNS, 08.12.2018, „Jaapan võttis vastu võõrtööjõu riiki lubamise seaduse“;
  • BBC News, 08.12.2018, „Japan eases immigration rules for workers“. – http://tinyurl.com/y4825bkv.

KASAHSTAN

Kasahstani president Nursultan Nazarbajev teatas 19. märtsil ootamatult, et peatab oma volitused presidendina. Kui president enneaegu võimust loobub, lähevad Kasahstani põhiseaduse kohaselt tema volitused tähtaja lõpuni üle Senati esimehele. Seega vannutati 20. märtsil ajutiseks riigipeaks Senati spiiker Kasõm-Žormat Tokajev. Samal päeval nimetas Kasahstani Senat Nursultan Nazarbajevi tütre Dariga uueks spiikriks, mis asetab ta riigipeaks pürgimiseks sobivale positsioonile. Nazarbajevi kolmest tütrest vanim 55-aastane Dariga on olnud Kasahstani peamise telejaama juht ja asepeaminister. Värskelt presidendiks saanud Kasõm-Žomart Tokajev tegi kohe ka ettepaneku panna senisele pealinnale Astanale, mille Nazarbajev keset steppi ehitada lasi, uus nimi Nur-Sultan, et jäädvustada Kasahstani vabariigi esimese presidendi Nursultan Nazarbajevi nimi. „Nursultan“ tähendab kasahhi ja teistes turgi keeltes „valguse sultan“. Kasahstani parlament kiitis selle ettepaneku heaks.

  • Interfax-BNS, 19.03.2019, „Nazarbajev astub Kasahstani presidendi kohalt tagasi“;
  • AFP-AP-Interfax-BNS, 20.03.2019, „Meedia: Kasahstani parlament kiitis pealinna nime muutmise heaks“;
  • AFP-BNS, 20.03.2019, „Kasahstani senat nimetas Nazarbajevi tütre parlamendi spiikriks“;
  • Kazinform, 20.03.19, „Parliament approved renaming of Astana as Nursultan“. – http://tinyurl.com/y2ygud8b;
  • Reuters, 20.03.2019, „New Kazakh leader hands Nazarbayev’s daughter key post“. – http://tinyurl.com/y4gp3zjs.

KONGO

Detsembris toimusid Kongo Demokraatlikus Vabariigis üldvalimised. Algselt 20. detsembril toimuma pidanud valimised lükati nädala võrra edasi Kinshasas toimunud valimiskomisjoni laopõlengu tõttu, milles hävis suur osa elektroonilisi hääletusseadmeid ja hääletussedeleid. Korduvad edasilükkamised ja väited, et hääletusmasinad ei anna ausaid tulemusi, on valimiste usaldusväärsust kahandanud. 500-kohalisse parlamenti kandideeris 15 000 inimest. Enamuse saavutas enne valimisi ametis olnud presidenti Joseph Kabilat toetanud erakondade liit Kongo Ühisrinne, kes sai parlamendis 337 kohta. Samal ajal toimunud presidendivalimistel valiti presidendiks opositsionäär Felix Tshisekedi. Tegu oli Kongo DV esimese rahuliku võimu üleminekuga pärast Belgiast iseseisvumist 1960. aastal.

  • AFP-BNS, 12.01.2019 „Kongo DV valimistel võitsid enamuse Kabila toetajad“;
  • Africa News, 12.01.2019, „DRC: Kabila’s coalition wins parliament majority“. – http://tinyurl.com/y5yscdrr;
  • AFP-BNS, 28.01.2019, „Kongo DV parlament kogunes avaistungile“.

KOSOVO

Detsembris kiideti Kosovo 120-kohalises parlamendis 105 poolthäälega heaks seadus oma sõjaväe loomisest. Kosovo serblastest vähemuse saadikud boikoteerisid hääletust. Naaberriik Serbia, kes ei ole tunnustanud oma endise provintsi iseseisvumist 2008. aastal, on nimetanud Kosovo oma sõjaväe loomist ohuks piirkonna stabiilsusele. Parlamendis vastu võetud seadusega muudetakse Kosovo julgeolekujõudude (KSF) mandaati, kuid säilib nimi. See võimaldab valitsusel luua sõjavägi põhiseadust muutmata, mis nõuaks ka serblastest parlamendiliikmete toetust.

  • AFP-BNS, 14.12.2018, „Kosovo parlament toetas sõjaväe loomist“;
  • Reuters, 14.12.2018, „Kosovo approves new army despite Serb opposition, NATO criticism“. – http://tinyurl.com/yyofvw9y;
  • AFP-BNS, 16.12.2018, „Kosovo president nimetas sõjaväe loomise otsust pöördumatuks“.

KREEKA

Detsembris kiitis Kreeka parlament heaks tühistada 2019. aasta jaanuariks kavandatud pensionikärped. Tühistamiseks saadi luba rahvusvahelistelt võlausaldajatelt. 2017. aastal vastuvõetud plaan nägi ette pensionide kärpimist ühe protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust. See tähendanuks enam kui poolte Kreeka pensionäride jaoks vähemalt 14-protsendist pensioni vähenemist. Pensionikärbe oli osa riigile antavast rahvusvahelisest võlaabist, kuid hiljaaegu andsid riigi võlausaldajad loa kärbetest loobuda.

  • Reuters, 11.12.2018, „As finance improve, Greece scraps pension cuts“. – http://tinyurl.com/yybvjvg4;
  • AP-BNS, 11.12.2018, „Kreeka parlament hääletab pensionikärbete tühistamise üle“;
  • AP-BNS, 12.12.2018, „Kreeka parlament tühistas plaanitud pensionikärpe“.

Jaanuaris kiitis Kreeka parlament heaks naaberriigi uue nime – Põhja-Makedoonia, ratifitseerides Makedoonia nimemuutmise leppe. Hääletus lõpetas ligi kolm aastakümmet kestnud nimevaidluse. 300-kohalises Kreeka parlamendis oli muudatuse poolt 153 ja vastu 146 parlamendiliiget. Makedoonia iseseisvus Jugoslaaviast 1991. aastal ja Kreeka on sealtpeale olnud vastu sõna Makedoonia kasutamisele riigi nimes, sest ajalooline Makedoonia maakond asub Kreekas. Nimetüli tõttu on Kreeka takistanud Makedoonia liitumist NATO ja Euroopa Liiduga.

  • AFP-BNS, 25.01.2019, „Kreeka parlament ratifitseeris Makedoonia nimemuutmise leppe“;
  • France24, 25.01.2019, „Greek parliament approves Macedonia name change deal“. – http://tinyurl.com/ybb3ad3e.

KÜPROS

Veebruaris hääletas Küprose Esindajatekoda meditsiinilise kanepi legaliseerimise poolt. Seaduseelnõu poolt oli 34 ja vastu 18 parlamendiliiget. Heakskiidetud seaduseelnõu kohaselt on lubatud ravikanepi kasvatamine, importimine, omamine ja kasutamine. Ka on lubatud importida kanepi kasvatamiseks vajalikke kanepiseemneid ja -taimi meditsiinilisel eesmärgil. Esimese 15 aasta jooksul antakse kasvatamise luba kolmele tootjale.

  • AFP-BNS, 15.02.2019, „Küpros seadustas ravikanepi“;
  • In-Cyprus, 15.02.2019, „Parliament legalises medical cannabis“. – http://tinyurl.com/yxuz85wk.

LEEDU

Märtsis võttis Seim vastu põhiseadusmuudatuse, mis annab üksikisikutele õiguse põhiseaduskohtusse pöörduda. Seni oli see õigus ainult parlamendil, rahvasaadikute rühmal, presidendil, valitsusel ja kohtutel. Põhiseadusmuudatusega lubatakse igal inimesel, kes on käinud läbi madalama astme kohtud, pöörduda lõpuks põhiseaduskohtu poole, kui ta leiab, et õigusandlik akt, millele varasem otsus tugines, võib rikkuda tema põhiseaduslikke õigusi või vabadusi.

  • BNS, 21.03.2019, „Leedu seim andis inimestele loa pöörduda põhiseaduskohtusse“;
  • LRS, 26.03.2019, „New constitutional amendments allow individuals to apply to the Constitutional Court“. – http://tinyurl.com/y2g35wmy.

Märtsis kiitis Seim 87 poolthäälega heaks seadusemuudatuste paketi, mis annab eluaegset karistust kandvatele vangidele lootuse vabadusse pääseda. Vastu ei olnud ükski rahvasaadik ja erapooletuks jäid kuus seadusandjat. Muudatused lubavad eluaegset vanglakaristust kandval vangil taotleda otsuse ülevaatamist pärast karistusest 20 aasta ära kandmist. Eluaegset vanglakaristust kannab Leedus üle saja inimese.

  • BNS, 21.03.2019, „Leedu seim andis eluaegsetele vangidele lootust vabaneda“;
  • BNN News, 24.03.2019, „Week in Lithuania: MPs vote to give hope of release to life prisoners“ . – http://tinyurl.com/yyg5hxgq.

Märtsis olid arutusel Seimi kodukorra muudatused. Kavas oli suurendada parlamendiliikmete istungitel osalemist, sidudes istungitel osalemise rahvasaadikute palgaga. Seimi liikmed ei olnud selle muudatusega nõus. Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei saadik Artūras Skardžius ütles, et parlamendiliikmetel on vaja teinekord olla mitmes kohas korraga ja neid ei tohi karistada istungil mitteosalemise eest.

  • BNS, 21.03.2019, „Katse parandada Leedu seimi istungitel osalemist kukkus läbi“;
  • BNN News, 24.03.2019, „Week in Lithuania: Parliament fails in its bid to introduce pay cuts for poor attendance. – http://tinyurl.com/yyg5hxgq. 

LÄTI

Seimi uus, 13. koosseis asus ametisse 3. novembril. Eelmisest koosseisust valiti tagasi 34 parlamendiliiget, 66 on uued. Kolm nädalat pärast avaistungit, 23. novembril ütles Läti president Raimonds Vējonis teleintervjuus, et ta ei ole rahul Seimi liikmete aeglase töötempoga, mis võib viia võimetuseni tähtsaid otsuseid vastu võtta. Uusi liikmeid on palju ja neil puudub poliitiline kogemus, aga nad peaksid kiiresti õppima vajalikke parlamenditöö oskusi. Avalikkuse kriitika kohta mõne komisjoni esimeheks valitud parlamendiliikme üle sõnas president, et sellele oleks valijad pidanud mõtlema enne valimisi.

  • BNS, 23.11.2018, „Läti president ei ole rahul uue seimi aeglusega“;
  • The Baltic Times, 25.11.2018, „President Vejonis dissatisfied with slow Saeima“. – http://tinyurl.com/yxjjp2zu.

Oktoobris toimunud parlamendivalimiste tulemusena pääses Seimi uude koosseisu seitse erakonda, kes ei suutnud mitme kuu jooksul valitsust moodustada. Valitsuse moodustamise kõnelustel osalesid kõik Seimi erakonnad peale Üksmeele, kellel on Läti uues parlamendis enim kohti – 23. Läti president Raimonds Vējonis nimetas esmalt peaministrikandidaadiks Uue Konservatiivse Partei esimehe Jānis Bordānsi, kel aga ei õnnestunud valitsust moodustada. Seejärel sai katsetamisõiguse Aldis Gobzems, kuid ka tema kukkus läbi. Pärast seda muutis president taktikat, ta ei valinud uut kandidaati, vaid lasi erakondade juhtidel omavahel kohtuda ning leida neile vastuvõetav kandidaat ise. Koalitsiooni moodustanud erakondade juhid valisid välja Ameerika Ühendriikides sündinud ja USA-Läti topeltkodakondsusega 54-aastase Arturs Krišjānis Kariņši, kes kuulub parlamendis väikseima esindusega paremtsentristliku Uue Ühtsuse ridadesse. Erakonnal on parlamendis kaheksa kohta, kuid Kariņšit toetas mitu suurt erakonda. Uut valitsust toetas 100-kohalises Seimis 61 ja vastu oli 39 saadikut. Kariņši valitsusse kuulub viis erakonda, siiski hääletas viis. koalitsiooniliiget Kariņši valitsuse vastu. Seimis jäävad opositsiooni Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) ja venemeelne Üksmeel.

  • BNS, 06.11.2018, „Läti uus seim asus ametisse“;
  • AFP-BNS, 07.01.2019, „President andis valitsuse moodustamise ülesande Kariņšile“;
  • BNS, 23.01.2019, „Läti seim kiitis uue valitsuse heaks“. 

MOLDOVA

Veebruaris valiti 101-liikmelise Moldova parlamendi uut koosseisu. Senist koosseisu kontrollis Euroopa-meelne koalitsioon. Valimiste peavastasteks olid president Igor Dodoni Moskva-meelne Sotsialistlik Partei, mis toetas Moldova ühinemist Euraasia Majandusliiduga, valitsev Demokraatlik Partei ja Euroopa-meelne erakondade liit, kes nägi Moldova tulevikku NATO ja Euroopa Liidu koosseisus. Rahvusvahelise tunnustuseta Transnistria ei lubanud oma territooriumil valimisjaoskondi avada, ehkki seal elab u 220 000 Moldova kodakondsusega inimest. Vene- ja euroopameelsed erakonnad süüdistasid võimulolevat Demokraatlikku Parteid suures valimispettuses. Süüdistajate sõnul tõi Demokraatlik Partei valijaid valimisjaoskondadesse bussidega riigi separatistlikust Transnistria piirkonnast ning ütles neile, kellele nad oma hääle andma peavad. Enim parlamendikohti võitis opositsiooniline Sotsialistlik Partei – 35, valitsev Demokraatlik Partei sai 30 kohta ning Euroopa-meelne opositsiooniblokk ACUM 26. Ärimees Ilan Shori erakond võitis seitse mandaati ja järelejäänud kolm kohta kuulusid sõltumatutele kandidaatidele. Uue valimissüsteemi alusel jagati pooled 101-kohalise parlamendi mandaadid parteinimekirjade alusel ja pooled ühemandaadilistes ringkondades.

  • AFP-BNS, 24.02.2019, „Moldova erakonnad süüdistavad võimuparteid suures valimispettuses“;
  • AP-AFP-Interfax-BNS, 25.02.2019, „Moldova valimistel ei saavutanud ükski erakond enamust“;
  • AFP-BNS, 25.02.2019, „OSCE taunis „selgeid viiteid“ häälte ostmisele Moldova valimistel“;
  • Interfax-BNS, 09.03.2019, „Moldova põhiseaduskohus kinnitas parlamendivalimiste tulemused“. 

MONGOOLIA

Jaanuaris tagandas Mongoolia parlament ametist parlamendi spiikri Enkhbold Miyegombo. Enkhboldi on süüdistatud korruptsioonis, nt riigiametnike kohtade müümises. Endist presidendikandidaati ja peaministrit survestati lahkuma juba novembris. Viis parlamendiliiget algatasid boikoti, mis halvas parlamendi töö kuuks ajaks. Jaanuaris esitas president Khaltmaa Battulga eelnõu, mis lubab tagandada parlamendispiikri hääletusega. Khaltmaa oli see, kes Enkhboldi 2017. aasta presidendivalimistel seljatas.

  • AFP-BNS, 29.01.2019, „Mongoolia parlamendi spiiker tagandati protestide järel ametist“;
  • Al Jazeera News, 01.02.2019, „Mongolia speaker expelled amid ongoing battle against corruption“. – http://tinyurl.com/ybxxxbkn.

PAAPUA UUS-GUINEA

Naistepäeval, 8. märtsil tegi peaminister Peter O’Neill ettepaneku eraldada naistele parlamendikohad. Paapua Uus-Guinea parlamendis esindavad 8,3 miljonit inimest 111 parlamendiliiget, kelle hulgas pole mitte ühtegi naist. Paapua Uus-Guinea võitleb, et üle saada oma rahvusvahelisest reputatsioonist kui „halvim koht maailmas, kus olla naine, ja kui maa, mille MeToo-liikumine on unustanud“. Kodu- ja seksuaalvägivald on riigis laialt levinud ning süüdlased pääsevad sageli karistuseta. Varem on riigi parlamenti olnud valitud seitse naist.

  • AFP-BNS, 08.03.2019, „Paapua Uus-Guinea parlamendis võidakse reserveerida kohad naistele“;
  • France24, 08.03.2019, „Papua New Guinea’s men-only parliament eyes seats for women“. – http://tinyurl.com/y33pgltg.

PRANTSUSMAA

Märtsis kiitis Prantsuse parlamendi ülemkoda heaks vägivallavastase eelnõu häältega 210:115. Veebruaris oli selle heaks kiitnud alamkoda – 387 poolthäält, 92 vastu. Eelnõu lubab kohalike piirkondade eest vastutavatel prefektidel tõkestada inimeste osalemist meeleavaldustel, kui nende hinnangul ohustavad nood tõsiselt avalikku korda. Eelnõu võeti vastu pärast mitu kuud kestnud nn kollavestide valitsusvastaseid proteste. Kriitikute arvates läheb eelnõu vastuollu kodanike põhiseadusliku õigusega meelt avaldada. Seaduse rikkumise eest on ette nähtud kuue kuu pikkune vangistus ja 7500-eurone rahatrahv. Meeleavaldajatele, kes varjavad oma nägu identifitseerimise takistamiseks, võidakse määrata 15 000 euro suurune trahv ja üheaastane vangistus.

  • France 24, 05.02.2019, „French lawmakers approve controversial „Anti-riot“ bill“. – http://tinyurl.com/y7kyw73r;
  • AFP-BNS, 05.02.2019, „Prantsuse seadusandjad kiitsid heaks meeleavalduste eelnõu“;
  • RFI, 13.03.2019, „French Senate backs controversial anti-rioters bill“. – http://tinyurl.com/y6rq37by. 

PÕHJA-KOREA

Märtsis toimusid Põhja-Koreas parlamendivalimised. Valimised korraldatakse iga viie aasta järel. Valikuvõimalusi valimistel eriti ei ole, igas valimispiirkonnas on vaid üks riigi heaks kiidetud kandidaat. Valimissedeleile on valmis kirjutatud kandidaadi nimi ja hääletaja peab viima sedeli kõigile nähtaval olevasse valimiskasti. Kandidaadi vastu võib ka hääletada kandidaadi nime läbi kriipsutades, aga poliitikaeksperdi sõnul jälitaks salajane politsei kohe neid hääletajaid ja kuulutaks nad tõenäoliselt hulludeks. Hääletamist kasutatakse ka riigist põgenenute leidmiseks, sest hääletamata jätmine võib tähendada, et kodanik on ilma loata riigist lahkunud. Valimiste osalusprotsent oli ka 2019. aastal suur – 99,99 protsenti valijatest. 2014. aastal oli osalusprotsent 99,97. Nagu varasematelgi kordadel, said kõik kandidaadid hääletustulemuste põhjal sajaprotsendise toetuse.

  • AFP-BBC-BNS, 10.03.2019, „Põhjakorealased valivad täna parlamenti“;
  • BBC News, 10.03.2019, „North Koreans vote in ’no-choice’ parliamentary elections“. – http://tinyurl.com/y66wbmx4;
  • AFP-BNS, 12.03.2019, „Põhja-Korea teatas nukuparlamendi valimiste osalusprotsendiks 99,99“. 

PÕHJA-MAKEDOONIA

Jaanuaris toetasid Makedoonia seadusandjad kolmandal lugemisel nelja põhiseadusmuudatust riigi nime muutmiseks Põhja-Makedooniaks, et lõpetada ligi 30 aastat kestnud nimetüli Kreekaga. 120-kohalises parlamendis toetas põhiseadusmuudatusi 81 rahvasaadikut, vaja oli kahe kolmandiku saadikute toetust. Kreeka ja Makedoonia jõudsid alates 1991. aastast väldanud nimetülis kokkuleppele juunis. Nimemuutuse järel ei sea Kreeka enam takistusi riigi liitumisele Euroopa Liidu ja NATOga.

  • AFP-BNS, 11.01.2019, „Makedoonia parlament kiitis riigi nimemuutuse heaks“;
  • Balkan Insight, 11.01.2019, „Macedonia MPs pass amendments to change country’s name“. – https://tinyurl.com/yydfd54u;
  • Reuters, 11.01.2019, „Macedonia parliament agrees to change country’s name. – http://tinyurl.com/ybq37bhm;
  • AFP-BNS, 25.01.2019, „Kreeka parlament ratifitseeris Makedoonia nimemuutmise leppe“.

Jaanuaris allkirjastas parlamendispiiker, etniline albaanlane Talat Xhaferi riigikeele seaduse, millega albaania keel sai Põhja-Makedoonia teiseks ametlikuks keeleks. Albaanlased moodustavad umbkaudu neljandiku Makedoonia kahest miljonist elanikust. Konservatiivne president Gjorge Ivanov keeldus riigikeele seadust allkirjastamast, väites, et see on põhiseadusvastane ja tarbetu. Seaduse allkirjastas lõpuks parlamendi esimees, pärast seda kui parlament oli seaduse kahel korral vastu võtnud.

  • AP-BNS, 15.01.2019, „Albaania keelest sai Makedoonia teine ametlik keel“;
  • RFE-RL, 15.01.2019, „Macedonia’s Albanian-language bill becomes law“. – http://tinyurl.com/y2zvdrwm.

ROOTSI

Septembris toimunud parlamendivalimiste tulemusena kujunes Rootsi parlamendis keeruline olukord, kus vasakleeril ja paremtsentristlikul blokil oli pea võrdselt 40 protsenti häältest, mis tegi koalitsiooni moodustamise väga raskeks, sest kumbki pool polnud valmis koostööks paremäärmusliku ja immigratsioonivastase, parlamendi suuruselt kolmanda erakonnaga Rootsi Demokraadid. Rootsi parlamendispiikril on õigus teha neli korda mõnele kandidaadile ülesanne valitsuse moodustamiseks, kui kõik neli katset kukuvad läbi, tuleb korraldada uued valimised. Novembris tegi parlamendi spiiker ülesande moodustada valitsus moderaatide juhile Ulf Kristerssonile. Parlament Kristerssoni valitsust ei toetanud, vastu oli 195 saadikut, poolt 154. See oli Rootsis esimene kord, kui 349-kohaline parlament peaministrikandidaadi tagasi lükkas. Detsembris hääletas parlament uue peaministrikandidaadi vastu: senise valitsusjuhi, sotsiaaldemokraatide esimehe Stefan Löfveni poolt hääletas 116 ja vastu 200 parlamendiliiget. Jaanuaris hääletas parlament peaministrikandidaati kolmandat korda, kelleks oli uuesti Stefan Löfven. Vasakpartei jäi hääletusel erapooletuks, ka Keskerakond ja liberaalid ei hääletanud Löfveni nimetamise vastu. Olukord oli ajalooline, sest Rootsis pole olnud kombeks teha koostööd punarohelise ja parempoolse bloki üleselt. Rootsis kinnitatakse valitsusjuht ametisse, kui enamus seadusandjaid ei hääleta vastu. Löfveni vastu hääletas 153 saadikut, poolt oli 115 ja 77 jäi erapooletuks. Et vastuhääli oli alla 175, valiti Löfven lõpuks uuesti peaministriks.

  • AFP-BNS, 14.11.2018, „Rootsi parlament ei toetanud vähemusvalitsust“;
  • STT-BNS, 14.12.2018, „Rootsi parlament ei toetanud Löfveni uue valitsuse peaministrina“;
  • STT-AFP-BNS, 11.01.2019, „Leht: neli Rootsi parteid saavutasid valitsuskõnelustel esialgse leppe“;
  • AFP-STT-BNS, 18.01.2019, „Rootsi parlament valis Löfveni peaministriks tagasi“. 

SAKSAMAA

Detsembris kiitis Saksa parlament Bundestag heaks seaduse, millega lubatakse lapse sünnitunnistuses märkida mees- ja naissoo asemel kolmas variant. Seaduse järgi lubatakse ilma selgete mees- ja naissoo tunnusteta imikute sünnitunnistuses lapse sooks märkida „muu“. Saksamaa ülemkohus otsustas 2017. aasta novembris, et praegused Saksa seadused on vahesooliste suhtes diskrimineerivad ja andis parlamendile seaduse muutmiseks aega 2018. aasta lõpuni. Seadus puudutab intersoolisi ehk vahesoolisi inimesi, kelle sootunnused, sealjuures genitaalid või kromosoomid, ei vasta täielikult tüüpilisele mehe või naise kehale. ÜRO hinnangul on kuni 1,7 protsenti inimestest maailmas sündinud vahesooliste tunnustega. Uus Saksa seadus lubab inimese soo ja nime muutmist ka hiljem elus, kuid kriitikud pole rahul seaduses selleks nõutud meditsiinilise ülevaatusega.

  • AFP-BNS, 14.12.2018, „Saksa sünnitunnistustel võib nüüdsest sooks märkida kolmanda valiku“;
  • Deutsche Welle, 14.12.2018, „Germany adds „diverse“ as a gender to birth register“. – http://tinyurl.com/y3sclvku;
  • Postimees, 01.01.2019, „Saksamaa võttis ametlikult kasutusele kolmanda soo“. – http://tinyurl.com/y2xvmrkb. 

SLOVAKKIA

Märtsis võttis parlament vastu deklaratsiooni, milles nõutakse valitsuselt İstanbuli konventsiooni ratifitseerimisprotsessi lõpetamist. İstanbuli konventsioon on Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise konventsioon, mille Euroopa Nõukogu esitas oma liikmesriikidele ratifitseerimiseks 2011. aastal. Slovakkia parlamendi arvates on konventsioon vastuolus riigi põhiseaduses oleva abielu definitsiooniga. Slovakkia parlament muutis 2014. aastal põhiseadust, et defineerida abielu mehe ja naise liiduna.

  • Reuters, 22.02.2019, „Slovakia rejects treaty combating violence against women“. – http://tinyurl.com/y8x6sjy5;
  • AFP-BNS, 29.03.2019, „Slovakkia parlament lükkas Istanbuli konventsiooni tagasi“. 

SLOVEENIA

Veebruaris astus Sloveenia parlamendiliige Darij Krajčič (54) tagasi pärast võileiva varastamist Ljubljana toidupoest, kuna poepersonal ei pööranud talle tähelepanu. Krajčič rääkis kohalikule meediale, et teda pahandas, et teda ignoreeriti ja ta otsustas testida poe turvasüsteeme jalutades võileivaga välja. Hiljem ta naasis ja maksis võileiva eest. Krajčič palus vabandust, kahetsedes oma „sotsiaalset eksperimenti“.

  • AFP-BNS, 14.02.2019, „Sloveenia poliitik varastas võileiva ja astus parlamendist tagasi“;
  • BBC News, 14.02.2019, „Slovenia MP quits after stealing sandwich“. – http://tinyurl.com/y2at2g9t;
  • Total Slovenia News, 14.02.2019, „MP resigns after stealing sandwich, claims act was „social experiment““. – http://tinyurl.com/y4a7hqvz.

SOOME

Veebruaris kiitis Soome parlament Eduskunta ülekaalukalt poolthäältega 170:14 heaks valitsuse ettepaneku, mille kohaselt kivisöe kasutamine Soomes energia tootmiseks lõpetatakse 2029. aastal. Alates 1. maist 2029 on kivisöe kasutamine elektri- või soojatootmise kütteainena seega Soomes keelatud. Soome soovib järk-järgult loobuda fossiilsete energiaallikate kasutamisest energiatootmisel. Kivisöekeeld on esimene samm sel teel.

  • Reuters, 28.02.2019, „Finland approves ban on coal for energy use from 2029“. – http://tinyurl.com/yyrjqlkv;
  • Uusi Suomi, 01.03.2019, „Eduskunta niittasi: Kivihiilikielto tulee Suomeen 1.5.2029“. – http://tinyurl.com/yxtj4lpf;
  • Tekniikka ja Talous, 01.03.2019, „Eduskunta hyväksyi vuonna 2029 voimaan astuvan kivihiilikiellon – luvassa on kuitenkin poikkeuksia“. – http://tinyurl.com/yy3hduhx.

Veebruaris kiitis Eduskunta heaks ulatusliku seaduste paketi, millega parandatakse Soome riigi võimalust kontrollida, piirata või keelata välismaalaste kinnisvara omandamisõigusi julgeoleku kaalutlustel. Rangeimad piirangud puudutavad välismaalasi, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikud. Edaspidi peavad nad Soomes kinnisvara ostmiseks hankima loa kaitseministeeriumilt. Riigile tuleb ka eesostuõigus. Piirangud ei puuduta korterite ostu.

  • Delfi, 01.03.2019, „Venelased saavad edaspidi Soomes maad osta vaid kaitseministeeriumi loal“. – http://tinyurl.com/y6csf6c2;
  • Ilta-Sanomat, 01.03.2019, „Uusi tiukka laki hyväksyttiin: venäläisille maat vain erikoisluvalla“. – http://tinyurl.com/y56qotmy.

Märtsis võttis Eduskunta vastu tsiviil-, sõjaväeluuret ja nende järelevalvet käsitlevate seadusemuudatuste paketi. Seadused kiideti heaks ilma hääletuseta. Seaduste muudatused annavad kaitsepolitseile ja sõjaväeluurele loa viia läbi luureoperatsioone riikliku julgeoleku tagamiseks hoopis uutmoodi. Nimelt võib riikliku julgeoleku tagamise nimel rikkuda kas või välisriikide seadusi, ainult vahele ei tohi jääda. Vahelejäämise puhuks on seadustes esile toodud mehhanism, mille kohaselt ebaõnnestunud operatsiooni järel peab oma ametikohast loobuma Kaitsepolitsei direktor või sõjaväeluure ülem.

SRI LANKA

President Maithripala Sirisena vallandas 26. oktoobril põhiseadusliku kriisi, tagandades läänesõbraliku peaministri Ranil Wickremesinghe ja määras tema asemele endise presidendi Mahinda Rajapaksa. Wickremesinghe keeldus tagasi astumast ning nõudis parlamendihääletust. President peatas esmalt parlamendi töö, et anda Rajapaksale aega võimaliku umbusaldushääletuse puhuks piisav toetus koguda, kuid otsustas 9. novembril parlamendi hoopis laiali saata, kui erakond teatas, et neil ei ole enamust oma peaministrikandidaadi ametisse kinnitamiseks. Sri Lanka peamised erakonnad vaidlustasid president Sirisena otsuse parlament laiali saata ja palusid Ülemkohtul seadusandliku kogu volitused taastada, mida ka tehti. Parlament hääletas Rajapaksa novembris kaks korda maha, kuid ta keeldus tagasi astumast. Kahel päeval puhkes parlamendis Wickremesinghe ja Rajapaksa toetajate vahel kaklus, spiiker toimetati kohale politsei saatel ning lendu lasti nii tšillipulber kui ka mööbliesemed. Endine Sri Lanka peaminister Ranil Wickremesinghe, kelle president oktoobris tagandas ja sellega poliitilise kriisi vallandas, võitis 12. detsembril parlamendi usaldushääletuse. Wickremesinghe sai 225-kohalises parlamendis 117 häält. Lõpuks nõustus ka president Sirisena Wickremesinghe peaministriametisse ennistama, ehkki oli kinnitanud, et ei tee seda mitte kunagi.

  • AFP-BNS, 02.11.2018, „Sri Lanka spiiker trotsis presidenti, kutsus kokku parlamendi“;
  • AFP-BNS, 09.11.2018, „Sri Lanka valitsus tunnistas parlamendienamuse puudumist“;
  • AFP-BNS, 12.11.2018, „Sri Lanka parteid vaidlustasid parlamendi laialisaatmise“;
  • AFP-BNS, 16.12.2018, „Sri Lanka tagandatud peaminister seati pühapäeval tagasi ametisse“. 

SUURBRITANNIA

Jaanuaris kiitis Briti parlament heaks seaduseelnõu, millega muudeti naiste salaja pildistamine nende seeliku alt kriminaalselt karistatavaks Inglismaal ja Walesis. Uue seaduse järgi võib süüdimõistetuile määrata kuni kaheaastase vanglakaristuse. Gina Martin (26), tänu kellele see seaduseelnõu algatati, oli 2017. aasta suvel muusikafestivalil Hyde Parkis, kui üks mees teda seeliku alt pildistas. Gina Martin informeeris sellest politseid ja oli šokeeritud, kui kuulis, et selline tegevus ei ole karistatav. Tema kampaania seaduse muutmiseks äratas liberaaldemokraadist parlamendiliikme Wera Hobhouse’i tähelepanu, kelle algatatud seaduseelnõu paraku blokeeris konservatiivist parlamendiliige Sir Christopher Chope. Peaminister Theresa May väljendas selle peale pettumust ja lubas valitsuse toetust ning eelnõu algatati uuesti valitsuse poolt. Šotimaal on seeliku alla piilumine olnud õiguserikkumine juba alates 2010. aastast, kui see loeti vuajerismi laiendatud definitsiooni alla käivaks.

  • BBC News, 15.01.2019, „Upskirting to be crime after Lords back bill“. – http://tinyurl.com/ybnc3jxt;
  • AFP-BNS, 16.01.2019, „Briti parlament keelustas seeliku alt salaja pildistamise“.

Briti seadusandjad kiitsid jaanuaris heaks aastapikkuse katseperioodi, mille ajal lubatakse parlamendiliikmetel, kes on vanemapuhkusel, hääletada volitatud esindaja abil. Parlamendiliikmed olid arutanud seda ideed mitu kuud, aga see muutus aktuaalseks, kui opositsiooni parlamendiliige Tulip Siddiq lükkas oma keisrilõikuse edasi, et saaks osaleda Brexiti hääletusel. Nüüd lubatakse uutel lapsevanematel nimetada kolleeg, kes hääletaks nende eest. Sellist hääletuse volitamist lubatakse parlamendiliikmetele, kes puuduvad istungilt sünnituse, lapsehoolduse, alles adopteeritud lapse pärast või kellel on olnud nurisünnitus.

  • UK Parliament, 28.01.2019, „House of Commons implements proxy voting pilot system for new parents“. – http://tinyurl.com/y3rp7een;
  • AFP-BNS, 29.01.2019, „Briti seadusandjatel lubatakse vanemapuhkusel vahendaja läbi hääletada“;
  • France24, 29.01.2019, „British MPs back baby leave Proxy voting“. – http://tinyurl.com/y68wufnv. 

TAANI

Detsembris võttis parlament vastu seaduse, millega nõutakse, et igaüks, kes saab Taani kodakondsuse, peab kodakondsustseremoonial kätlema. See nõue on ilmselt suunatud moslemitele, kes usulistel põhjustel ei puuduta vastassoost inimesi. Seadus sai 55 poolt- ja 23 vastuhäält, 30 parlamendiliiget jäi erapooletuks.

Detsembris kiitis Taani parlament heaks rahastada plaani, mille kohaselt saadetakse kuriteo sooritanud välismaalased väiksele Lindholmi saarele. Taani valitsus kavatseb paigutada saarele ligi 100 väljasaatmisotsuse saanud välismaalasest kurjategijat, kes on oma karistuse kandnud, kuid halva julgeolekuolukorra pärast ei saa neid kodumaale saata. Seitsme hektari suurune Lindholmi saar asub Taani kaguosas Stege lahe keskel. Saar tahetakse kasutusele võtta 2021. aastal ja väljasaatmiskeskuse ehitamise hinnaks on umbes 101 miljonit eurot. Praegu on saar teadlaste kasutuses, kes uurivad loomade nakkushaigusi ning teevad seal katseid just saare eraldioleva asendi tõttu.

TAI

Detsembris legaliseeris Tai parlament marihuaana kasutamise meditsiinilisel eesmärgil, samuti on lubatud kohalikult kasvatatud stimulandi ja valuvaigisti erilise abuurapuu (kratomi) tarvitamine meditsiinilisel otstarbel. Marihuaanat kasutati Tai traditsioonilises meditsiinis 1930. aastateni. Kagu-Aasias on ühed maailma karmimad karistused uimastite kasutamise või omamise eest ja Tai lubab esimese riigina regioonis meditsiinilise marihuaana kasutamist. Uimastiseaduse muutmist toetas parlamendis viimasel lugemisel 166 parlamendiliiget, vastu ei olnud ühtegi ja hääletamata jättis 13. Lõõgastusotstarbeline kanepi ja kratomi tarbimine on jätkuvalt ebaseaduslik. Seaduse muutmist toetasid ülekaalukalt ka Tai elanikud.

  • BBC News, 25.12.2018, „Thailand approves medicinal cannabis“. – http://tinyurl.com/ya5t5f4t;
  • AFP-BNS, 26.12.2018, „Tai parlament seadustas meditsiinilise marihuaana“.

Märtsis toimusid Tais parlamendivalimised, mis olid esimesed pärast 2014. aasta riigipööret, kui sõjaväehunta kukutas tsiviilvalitsuse. Hunta oli demokraatlikke valimisi korduvalt edasi lükanud ja muutis valimisseaduse endale soodsamaks. Praeguste seaduste kohaselt määrab Senati 250 liiget ametisse sõjaväehunta ja ülejäänud 500 valib rahvas. Seega oleks opositsioon pidanud valimistel saama vähemalt 376 kohta, et saada parlamendienamus. Valimistel on hääleõigus enam kui 51 miljonil. Esialgsete tulemuste kohaselt võitis valimised Palang Pracharat, mis annab koos Senati häältega hunta juhile peaminister Prayuth Chan-o-chale ametisse jäämiseks suhteliselt tugeva positsiooni. Palang Pracharat kogus 8,4 miljonit häält, mida on eksiilis viibiva ekspeaministri Thaksin Shinawatraga seotud populistliku Pheu Thai häälte saagist pool miljonit rohkem. Samas on Pheu Thai võitnud Esindajatekojas 350 valitavast kohast 137 Phalang Pracharati 97 vastu. Alamkoja ülejäänud 150 kohta jagatakse parteinimekirjade alusel ning siin etendab otsustavat rolli häälte üldarv. Rahvusvaheliste vaatlejate kriitilise raporti kohaselt oli valimissedelite koondamises ja kokku arvutamises suuri puudusi. Probleemide tõttu tühistati rohkem kui 2,8 miljonit häält ehk kuus protsenti kõigist häältest.

  • AFP-BNS, 24.03.2019, „Tais algasid esimesed üldvalimised kaheksa aasta jooksul“;
  • AFP-BNS, 24.03.2019, „Tai valimistel juhib huntaga seotud erakond“;
  • AFP-BNS, 25.03.2019, „Tai ekspeaminister: valimisi varjutasid rikkumised“;
  • BBC News, 29.03.2019, „Thailand election: full vote count in but no winner yet“. – http://tinyurl.com/y4ldbr8t. 

UNGARI

Detsembris võttis parlament vastu tööseaduse muudatuste eelnõu, mida kriitikud on nimetanud ka orjaseaduseks. Eelnõu arutelu vallandas parlamendis kaose, kuid võeti enamuse toel siiski vastu. Opositsioon püüdis hääletust takistada, peaminister Viktor Orbánile ustavat spiikrit ei lastud istungi avamiseks kõnepulti ja ta oli sunnitud istungi avama parlamendisaali põrandalt. Spiikri sõnul oli selline obstruktsioonikatse Ungari 28 demokraatia aasta jooksul pretsedenditu. Orbáni sõnul aitab seadus lahendada Ungari tööjõuprobleemi ja lubab töötajatel rohkem teenida. Tööseaduse muudatustega pikendatakse aastast ületunnitööd 250 tunnilt 400-ni ja ületunnitöö eest tasumise aega ühelt aastalt kolme aastani. Ametiühingud ja opositsioonierakonnad on nõudnud „orjatöö“ eelnõu tagasivõtmist.

  • Euractiv, 12.12.2018, „Chaos as Hungarian MPs pass „Slave law“ and government controlled court“. – https://tinyurl.com/y3qlqqpz;
  • AFP-BNS, 13.12.2018, „Ungari parlament võttis vastu tööseaduse ja kohtureformi seaduse“;
  • BBC News, 20.12.2018, „Hungary president signs controversial „slave law““. – https://tinyurl.com/y4t69tem. 

VENEMAA

Veebruaris kiitis parlament heaks seaduse, millega keelatakse sõduritel teenistuses olles kasutada nutitelefone. Venemaa seadusandjad on mures riikliku julgeoleku pärast, kuna sõjaväelased avaldavad materjale sotsiaalmeedias. Ajakirjanikud on kasutanud sõdurite postitatud pilte ja videoid info kogumiseks Vene sõjategevuse kohta Süürias ja Ukrainas. Uue seaduse järgi on sõduritel keelatud selliste elektrooniliste seadmete kaasas kandmine, millega saab postitada videoid ja fotosid veebi või paljastada asupaika.

  • Interfax-BNS, 12.02.2019, „Venemaa plaanib piirata sõjaväelaste nutitelefoni kasutamist“;
  • BBC News, 20.02.2019, „Russia bans smartphones for soldiers over social media fears“. – http://tinyurl.com/y2ultzbz.

Märtsis kiitis riigiduuma heaks seaduse, mis lubab ametnikel trahvida või blokeerida veebiportaale libauudiste avaldamise pärast. Seadus jätab prokuröride otsustada, mis libauudisena arvesse läheb. Libauudise tuvastamisel saab meediajärelevalve nõuda väljaannetelt uudise kustutamist. Veebilehed, mis pole sellega nõus, võidakse seaduse järgi blokeerida. Inimõigusaktivistid peavad seda tsensuuri kehtestamiseks.

  • AFP-BNS, 06.03.2019, „Vene duumasaadikud tahavad väljaandeid libauudiste eest karistada“;
  • Interfax-BNS, 07.03.2019, „Vene veebis keelati libauudiste levitamine“;
  • Postimees, 18.03.2019, „Putin allkirjastas libauudiste keelamise seaduse“. – http://tinyurl.com/y56rwz8h.

Märtsis võttis Vene parlament vastu kuritegelike autoriteetide ja kuritegelike ühenduste liikmete kriminaalvastutusele võtmist lihtsustava seaduse. Eelnõu esitas president Vladimir Putin. Seadusega on võimalik vastutusele võtta allilma juhte ja kuritegeliku organisatsiooni loomise eest võidakse karistada kuni 20-aastase vangistusega. Varasemalt oli Vene jõugupealikel võimalik vältida kohtus süüdimõistmist, hoidudes otsesest kaasatusest kuritegudesse. Neid, kes on kõrgel kohal kuritegelikus hierarhias, võidakse karistada kuni 15 aasta pikkuse vangistusega.

  • AFP-BNS, 12.03.2019, „Venemaa lihtsustab allmaailma juhtide hagemist“;
  • Interfax-BNS, 14.03.2019, „Vene riigiduuma kiitis heaks „seaduslike varaste“ vastase eelnõu“;
  • Moscow Times, 27.03.2019, „Russian lawmakers pass bill punishing organized crime bosses“. – http://tinyurl.com/y4vhp3o9.

Tagasiside