Nr 39

Laadi alla

Jaga

Prindi

Ühistranspordi kättesaadavus *

05. juuni 2019

Uuringud

RiTo nr 39, 2019

On asustusüksusi, mis tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele, kuid on ka neid asustusüksusi, kus nõutud kriteeriumidega ühistranspordi peatusi üldse ei ole.

Ühistranspordi tähtsuses ei pea tänapäeval kedagi ülemäära veenma. Siiski kujutagem korraks ette ühiskonda, kus ühistransporti ei eksisteeri – kuidas läheme hommikul tööle, kuidas saavad lapsed lasteaeda ja kooli, kuidas läheme õhtul sõprade juurde või nädalavahetusel vanavanemaid külastama? Kui kõik sõidaksid isiklike autodega, meenutaks me tänaseid tipptunni ummikuid pealinnas kui „vanu häid aegu“, sest liikluses oleks sellisel juhul täielik kaos või lausa seisak.

Ühistranspordi olemasolu on tähtis mitmes aspektis. Kui hetkel on aktuaalne pigem see, kas ühistransport peaks olema tasuta või tasuline, on hulgale (eriti maapiirkondades elavatele) inimestele palju olulisem see, et ühistranspordi teenust nende elukoha ümbruses üldse pakutakse. Paljud ühistransporditeenusest ära lõigatud pered on sunnitud omama isiklikku sõiduvahendit, et oma igapäevaseid toimetusi teha.

Transpordiliigi valik sõltub kindlasti ka sellest, kui kaugel kodust asub ühistranspordi peatus. Kui pikka maad ollakse nõus jalutama peatusesse? Kui pikka maad jaksab käia algklasside laps või vanem inimene?

Ühistransport on oluline aspekt ka uut eluaset soetades. Toimiv ühistransport muudab eluaseme kindlasti atraktiivsemaks ning mõjutab kinnisvara hinda. Oluline on ka, et ühistranspordi peatus asuks inimestele piisavalt lähedal ning et ühistransport sõidaks meile olulistel kellaaegadel. Alljärgnevalt on analüüsitud ühistranspordi kättesaadavust ühel oktoobrikuu nädalal, et hinnata teenuse kättesaadavust Eesti inimestele.

METOODIKA

Ühistranspordi kättesaadavuse analüüsimiseks on vaadeldud ajavahemikus 8.–12. oktoobrini 2018 toimunud ühistranspordi sõite. Analüüsi aluseks on Maanteeameti ühistranspordi peatuste ja väljumiste andmed 7. oktoobri 2018 seisuga (Maanteeamet. Ühistranspordiregistri avaandmed). Analüüs tugineb riigisiseste teenuste kättesaadavuse eksperdi Veiko Sepa koostatud kättesaadavuse hindamise kriteeriumidele. Vaatluse all oli maantee- ja raudteetransport (bussi-, trammi-, trolli- ja rongiliiklus).

Ühistranspordi kättesaadavuse hindamiseks sätestati analüüsi kriteeriumid eraldi linnalistele ja maalistele piirkondadele (Statistikaamet 2018). Linnalistes piirkondades peab ühistranspordi hea kättesaadavuse tagamiseks ühistranspordi sõiduk väljuma inimese elukohast kuni 400 meetri raadiuses igal argipäeval vahemikus 6.00–20.00 ning igas tunnis vähemalt kaks korda. Maapiirkondades peab ühistranspordi heaks kättesaadavuseks väljuma ühistransport igal argipäeval inimese kodust kuni ühe kilomeetri raadiuses vähemalt kolm korda päevas vahemikus 6.00–20.00. Kusjuures üks reisidest peab väljuma vahemikus 6.00–9.00, mil suur osa inimestest läheb kooli või tööle, teine reisidest vahemikus 15.00–18.00, mil tullakse tagasi koju ning kolmas kas vahemikus 9.00–15.00 või 18.00–20.00.

ANALÜÜS

7. oktoobri 2018 seisuga oli Eestis ligi 16 700 ühistranspordi peatust, kusjuures mitte igaühest neist ei toimunud väljumisi. Väljumisi toimus umbes 15 000 peatusest. Kõige enam toimus vahemikus 8.–12. oktoober 2018 (kellaajast sõltumatult) väljumisi Tallinnas Estonia peatusest (suunaga Estonia pst poole) – 960 väljumist päevas. Teisel ja kolmandal kohal olid Väike-Õismäe peatused (mõlemas suunas) – 949 ja 941 väljumist päevas. Üle 800 väljumise päevas toimus veel seitsmest peatusest (joonis 1). Kõik kümme enima väljumiste arvuga ühistranspordi peatust asusid Tallinnas.

JOONIS 1. Kümme enima väljumiste arvuga ühistranspordi peatust

JOONIS 1. Kümme enima väljumiste arvuga ühistranspordi peatust

Allikas: autori koostatud

Linnalistes piirkondades on ühistranspordi kättesaadavus hea ligi 690 900 inimesel, mis moodustab kogu linnastu elanikest 76 protsenti. Maapiirkondades on ühistranspordi kättesaadavus hea 75 protsendil elanikest ehk 303 100 inimesel. Eestis kokku teeb see kogurahvastikust ligi 76 protsenti, kellel on ühistranspordi kättesaadavus hea. Tulenevalt analüüsis sätestatud hea kättesaadavuse kriteeriumidest ei ole ühistransport igal neljandal Eesti elanikul hästi kättesaadav. Analüüsis kasutati Statistikaameti rahvastiku- ja elukohaandmeid seisuga 1. oktoober 2017.

Ühistranspordi kättesaadavus maakondades. Kõige parem ühistranspordi kättesaadavus on Harju maakonnas, teisena Pärnu maakonnas ning seejärel Tartu maakonnas. Harju maakonnas on ühistranspordi hea kättesaadavus 86 protsendil elanikest, Pärnu maakonnas 85 protsendil ning Tartu maakonnas 80 protsendil inimestest. Eespool selgus, et keskmiselt on Eestis ühistransport hästi kättesaadav 76 protsendile elanikest. Üle Eesti keskmise on ühistransport hästi kättesaadav lisaks veel Hiiu maakonnas. Ülejäänud maakondades on ühistransport hästi kättesaadav vähem kui 76 protsendile elanikest. Kõige kehvem on kättesaadavus Lääne maakonnas, kus vaid veerandil elanikkonnast on ühistransport hästi kättesaadav. Vähem kui pooltel maakonna elanikest on ühistransport hästi kättesaadav veel Võru, Järva ning Saare maakonnas. Analüüsis on lähtutud halduspiiridest Maa-ameti 1. jaanuari 2018 seisuga (Maa-amet).

Ühistranspordi kättesaadavus omavalitsustes. Joonisel 2 on näidatud ühistranspordi kättesaadavust omavalitsuspõhiselt. Omavalitsusi, kus vähemalt pooltel elanikest on hea ühistranspordi kättesaadavus, on 57. Kõigil elanikel on ühistranspordi kättesaadavus hea vaid Loksa linnas, tulenevalt selle linna väiksusest ja maapiirkonna kriteeriumist. Inimesed elavad lähestikku kompaktselt suhteliselt väikesel pindalal ehk kõigi inimesteni jõudmiseks ei ole vaja palju ühistranspordi peatusi. Rohkem kui 90 protsendil inimestest on ühistranspordi kättesaadavus hea veel Tallinna (96%), Narva-Jõesuu (95%), Tartu (93%) ning Pärnu linnas (92%).

JOONIS 2. Ühistranspordi hea kättesaadavusega inimeste osakaal omavalitsustes

Ühistranspordi kättesaadavust omavalitsustes saab vaadata ka Statistikaameti kaardirakendusest (Elanike osatähtsus … Omavalitsusüksus).

Vähem kui 20 protsendil elanikest on ühistransport hästi kättesaadav Haapsalu (6%), Sillamäe (13%) ning Võru (19%) linnas. Kui Sillamäe ja Võru linn on eraldiseisvad asustusüksused ehk linnade koosseisus on vaid üks asustusüksus, siis Haapsalu linna kui omavalitsuse koosseisu kuulub lisaks Haapsalu linnale veel ka kaks alevikku ja 56 küla.

Kihnus ühistransport puudub, Ruhnus saab bussitransporti kasutada vaid helistamise peale, et vältida tühisõite. Vormsil liinibuss sõidab, kuid sealgi ei vasta ühistransport hea kättesaadavuse kriteeriumidele.

Ühistranspordi kättesaadavus asustusüksustes. Joonisel 3 on toodud ühistranspordi kättesaadavus asutusüksuste kaupa. 100 protsendil ehk kõigil elanikel on ühistranspordi kättesaadavus hea koguni 610 asustusüksuses, mis kõik liigituvad maapiirkondadeks.

Selliseid asustusüksusi, kus on küll olemas nõutud kriteeriumidega peatus(ed), kuid ühelegi elanikule pole see piisavalt lähedal, on kokku 558 ning neis elab kokku 17 600 inimest, moodustades kogu rahvastikust ühe protsendi.

JOONIS 3. Ühistranspordi hea kättesaadavusega inimeste osakaal asustusüksustes

Ühistranspordi kättesaadavust asustusüksustes kajastab ka Statistikaameti kaardirakendus (Elanike osatähtsus …Asustusüksus)

Kollasega on joonisel tähistatud asustusüksused, kus ei ela rahvastikuregistri järgi ühtegi elanikku või asustusüksused, kuhu ei jää ühtegi peatust, mis vastaks nõutud kriteeriumidele. Viimaseid on kokku veidi üle 1200 ning seal elab 73 100 inimest, moodustades kogu rahvastikust 5,5 protsenti. Näiteks Uuri külas, kus elanike arv on ligi 180, ei ole ühtegi ühistranspordi peatust (isegi nõuetele mittevastavaid) ja ka naaberkülade peatused ei asu piisavalt lähedal, et ühistranspordi teenus elanikele hästi kättesaadav oleks.

Milline on kättesaadavus suuremates linnades? Tallinnas on kõige parem ühistranspordi kättesaadavus Lasnamäe linnaosas (99%) ning teistest halvem Pirita linnaosas (79%). Tartu linnas on ühistransport hästi kättesaadav 94 protsendile elanikest. Tartu linna asustusüksustest on ühistransport kõigile elanikele kättesaadav Ilmatsalu alevikus, Kandikülas ning Tähtvere külas. Kehvem on kättesaadavus aga näiteks Ilmatsalu külas (37%) ning Märja alevikus, kus ühtegi peatust nõutud (linnalise piirkonna) kriteeriumidega ei ole.

Kas kättesaadavus sõltub asustusüksuse suurusest ja elanike arvust? Nii ja naa. On üsna palju neid asustusüksusi, mis oma väiksuse tõttu tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele. Samas on ka palju neid väikeseid asustusüksusi, kus nõutud kriteeriumidega ühistranspordi peatusi ei olegi.

Erisusi on ka elanike arvu ja ühistranspordi kättesaadavuse seostes. Kõige suurema elanike arvuga asustusüksus on Lasnamäe linnaosa, kus 99 protsendile elanikest on ühistransport hästi kättesaadav. Samas näiteks Saue ning Jõgeva linnas, kus elanike arv on üle 5000, nõutud kriteeriumidega ühistranspordi peatusi ei ole. Tuleb aga arvestada, et hea ja halva kättesaadavuse vahel on antud analüüsis õhuke piir. Näiteks Jõgeva ei täitnud kriteeriumit seetõttu, et ühes tunnis oli vaid üks väljumine, kriteeriumid nõudsid aga vähemalt kahte väljumist. Selliseid olukordi on kindlasti ka paljudes teistes asustusüksustes.

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtlikult võib järeldada, et kolmel inimesel neljast on ühistranspordi kättesaadavus hea ning seda nii linnalistes kui ka maalistes piirkondades. Ühistranspordi kättesaadavus ei ole seotud asustusüksuse pindala või seal elavate elanike arvuga. On üsna palju asustusüksusi, mis oma väiksuse tõttu tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele, kuid on ka neid väikseid asustusüksusi, kus nõutud kriteeriumidega ühistranspordi peatusi üldse ei ole. Tuleb aga arvestada, et „head“ ja „halba“ kättesaadavust võib mõnel juhul eristada vaid üks ühistranspordivahendi väljumine.

Maakondlikus mõistes on ühistranspordi kättesaadavus kõige parem Harju maakonnas, kus 86 protsendil elanikest on ühistranspordi kättesaadavus hea. Kõige kehvem on kättesaadavus Lääne maakonnas, kus vaid veerandil elanikkonnast on ühistransport hästi kättesaadav. Omavalitsuste jaotusest lähtuvalt on Loksa linnas ühistransport kõige paremini kättesaadav, lausa kõigile seal elavatele inimestele. Kõige halvem on olukord Haapsalu linnas, kus ühistransport on hästi kättesaadav vaid kuuel protsendil seal elavatest inimestest. 

KASUTATUD ALLIKAD

* Analüüs on tehtud projekti GEOSTAT3, nr 08143.2016.002-2016.752 raames.

Tagasiside