Nr 44

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2021. aasta aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale. Allpool on eraldi välja toodud rohepöördega seotud seadused.

ALBAANIA

Aprillis toimunud parlamendivalimistel säilitas valitsev Sotsialistlik Partei 140kohalises parlamendis 74 mandaati. Opositsiooniline Demokraatlik Partei sai 59 (enne 43) mandaati. Opositsiooniline Sotsialistlik Integratsiooniliikumine, mille juht on presidendi abikaasa Monika Kryemadhi, aga kaotas kohti (enne 19, nüüd vaid 4 mandaati). Sotsiaaldemokraatlik Partei sai 3 mandaati (enne üks). Naiste arv parlamendis kasvas: 2017. aastal valiti parlamenti 39 naist (27,9%), nüüd 47 (33,6%). Seekordsed valimised olid esimesed, mis peeti 2020. aastal muudetud valimisseaduse alusel. Kampaania keskendus peamiselt Euroopa Liiduga ühinemisele, turismi elavdamise meetmetele ja korruptsioonivastasele võitlusele. Valimiste eel ringles Facebookis mitu poliitreklaami, mis mustasid opositsiooniliikmeid ja mille rahastajad polnud teada. Peaminister Edi Rama võitis kolmanda ametiaja, oma uude valitsusse kutsus ta 12 naist ja 4 meest.

Juunis leidis parlamendienamus, et president Ilir Meta rikkus põhiseadust, sest toetas parlamendivalimistel avalikult opositsiooni, tagandamisotsuse poolt hääletas 104 saadikut, vastuhääli anti 7. Lõpliku otsuse tagandamise põhiseaduslikkuse kohta peab langetama Konstitutsioonikohus.

ALŽEERIA

Juunis toimunud parlamendi alamkoja ennetähtaegsetel valimistel sai Rahvuslik Vabastusrinne 407kohalises alamkojas 98 mandaati (enne 161 kohta 462st) ja tema liitlane Rahvusliku Demokraatia Eest 58 (enne 100) mandaati. Peamine opositsioonipartei, islamistlik Liikumine Rahuühiskonna Eest sai 65 (enne 34) mandaati. Alamkotta pääses 14 parteid ja 84 sõltumatut kandidaati. Kui eelmisse koosseisu sai mandaadi 119 naist, siis nüüd ainult 33. Seekordsed valimised olid esimesed, mis peeti pärast 2020. aastal tehtud põhiseaduse muudatusi, millega õigust parlamenti kuuluda piirati kahe koosseisuga. Protestiliikumine Hirak korraldas eelnevalt ulatuslikke meeleavaldusi, boikottis valimisi ning nimetas neid võltsituks. Valimisosalus oli rekordiliselt madal, vaid 23 protsenti.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Juunis võttis Kongress vastu seaduse, millega orjanduse kaotamise päev kuulutati riigipühaks. 19. juunil 1865 vabastati viimased orjad USA Texase osariigis. Kongressi Esindajatekojas toetas seadust 415, vastu oli 14 liiget. 19. juunist (Juneteenth) sai Ühendriikide 12. riigipüha. Eelmine uus riigipüha kehtestati 1983. aastal (Martin Luther Kingi päev).

  • The Hill, 17.06.2021, „Biden signs Juneteenth bill: ‘Great nations don’t ignore their most painful moments’“. – https://tinyurl.com/4v8pmd8p
  • AFP-STT-BNS, 18.06.2021, „Orjanduse kaotamise päevast saab USA riigipüha“.

Oktoobris nõustusid Kongressi Senat ja Esindajatekoda riigi maksejõuetuse ärahoidmiseks ajutiselt tõstma riigi võlalage 480 miljardi dollari võrra. Demokraadid võtsid vastu vabariiklaste pakkumise tõsta võlalage kaheks kuuks, algselt oli neil soov kaotada võla ülemmäär 14 kuuks. Mõned USA demokraatidest tipp-poliitikud ja rahandusminister Janet Yellen on avaldanud arvamust, et föderaalne võlalagi tuleks üldse kaotada. Praegune võlalagi on 28,4 triljonit dollarit.

  • AFP-BNS, 07.10.2021, „USA Kongress jõudis leppeni maksejõuetus ära hoida“; AP-AFP-BNS, 12.10.2021, „USA Esindajatekoda kiitis võlalae tõstmise heaks“;
  • The Hill, 12.10.2021, „House votes to raise debt ceiling“. – https://tinyurl.com/25ahkc6s

ARMEENIA

Juunis toimunud 107kohalise Rahvusassamblee ennetähtaegsetel valimistel sai peaminister Nikol Pašinjani partei Kodanike Leping 71 mandaati. Valimisliit Armeenia sai 29 ja Mul On Au 7 mandaati. Pašinjan kuulutas välja ennetähtaegsed valimised, et leevendada poliitilist kriisi, mis tekkis pärast 2020. aasta sõjalist konflikti Aserbaidžaaniga. Opositsioon süüdistas Pašinjani kehvas juhtimises ning halbades rahutingimustes. Valimisaktiivsus oli 49,4 protsenti. Opositsiooniparteide väitel esines hääletusel ebakorrapärasusi, kuid Konstitutsioonikohus lükkas protesti tagasi. Naiste osakaal parlamendis kasvas 33,6 protsendile (eelmise koosseisu algul oli naisi parlamendis 24,2%).

  • Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, 10.06.2021, „Ülevaade Armeenia parlamendi valimistest 20. juunil 2021“. – https://tinyurl.com/umvc522v
  • AFP-BNS, 17.07.2021, „Armeenia ülemkohus kinnitas Pašinjani valimisvõitu“;
  • Inter-Parliamentary Union, „Armenia“. – https://tinyurl.com/5czy2y6n

AUSTRAALIA

Juunis võttis parlament vastu seaduse, millega luuakse alus, et koondada ühte hoidlasse riigi madala aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed (neid hoitakse seal alaliselt) ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed (hoitakse ajutiselt). Mõeldud on radioaktiivseid jäätmeid, mis tekivad meditsiinis, teaduslike uurimistööde käigus, tööstuses, põllumajanduses ja tootearenduses. Seni hoiti neid üle riigi sajas eri kohas, ühe keskse hoidla rajamist on arutatud rohkem kui 40 aastat. Sätestati ka fondi loomine, millest makstakse kohalikule kogukonnale, kelle maadele uus rajatis tuleb, toetusi kokku 31 miljonit Austraalia dollarit (s.o u 20 miljonit eurot), sh 3 miljonit Austraalia dollarit põlisrahva arenguvõimaluste edendamiseks.

  • Australian Government, Department of Industry, 11.08.2021, „Australian Radioactive Waste Agency“. – https://tinyurl.com/b42rb5w3
  • Parliament of Australia, „National Radioactive Waste Management Amendment (Site Selection, Community Fund and Other Mea-sures) Bill 2020“. – https://tinyurl.com/mur2zr7m

BRASIILIA

2021. aasta suvel avaldasid riigi põlisrahva esindajad korduvalt meelt Kongressis menetletavate eelnõude vastu, mis jõustumisel halvendaks riigi metsade olukorda ning ähvardavad osa põliselanikest maata jätta. Mais kiitis alamkoda 300 poolt- ja 122 vastuhäälega heaks seaduseelnõu PL 3729/2004, millega leevendatakse põllumajandus- ja energiasektori keskkonnanõudeid, keskkonnalubade erandid on ette nähtud 13 kategooriale. Keskkonnalubasid ei pea enam taotlema väikefarmid ja mõned projektid, nt madala sagedusega elektriliinide paigaldamiseks ning veepuhastusjaamad. Eelnõu on nüüd Senati menetluses.

Teise eelnõu (PL 490/2007) eesmärk on muuta varem põliselanikele antud maade staatust, jättes nad ilma maadest, mida nad ei asustanud 1988. aastal, kui jõustus praegu kehtiv põhiseadus. Põliselanike esindajate sõnul aeti nad varasematel aastakümnetel vägivaldselt oma esivanemate maadelt ära.

Kolmanda eelnõu (nn maade varastamise eelnõu PL 2633/2020) alusel antaks kaitsealusele maale (sh põlisrahva maadele) ebaseaduslikult rajatud farmidele, kaevandustele ja raiepiirkondadele amnestia ning nende omanikele õiguslik staatus. Eelnõu sai augustis alamkoja heakskiidu ja on Senati menetluses.
Veel on algatatud eelnõu PL 191/2020, millega tahetakse põliselanikud jätta ilma vetoõigusest, kui nende maadele kaevandusi rajatakse.

Juunis puhkes Kongressi ees kokkupõrge vibudega relvastatud põliselanike ja politsei vahel, mille tõttu peatati maareformi eelnõu (PL 490/2007) arutelu. Umbes 500 meeleavaldajat proovisid väidetavalt tungida Kongressi hoonesse ja politsei kasutas nende tõrjumiseks pisargaasi, šokigranaate ja pipragaasi, meeleavalduse korraldajate sõnul oli sündmus rahumeelne. President Jair Bolsonaro ametiajal (2019. aastast) on vihmametsade maharaiumine hoogustunud. Bolsonaro valitsus soovib avada kaitsealused piirkonnad põllumajandusele ja tööstusele, mis kiirendab Amazonase vihmametsa raadamist ja seeläbi ka kliimamuutust.

BULGAARIA

Mais saatis president parlamendi laiali, sest pärast 4. aprilli valimisi ei suudetud valitsust moodustada. Juulis toimunud valimistel sai 240kohalisse Rahvusassambleesse enim kohti Slavi Trifonovi protestipartei On Selline Rahvas (65 mandaati, aprillis 51), teiseks jäi paremtsentristlik partei GERB 63 mandaadiga (enne 75). Kolmanda tulemuse said sotsialistid (nüüd 36, varem 43 mandaati). Parlamenti pääses kuus poliitilist parteid ja valimisliitu nagu kolm kuud varemgi. Naiste osakaal valimistulemuste alusel oli 24,6 protsenti. Valimisaktiivsus oli 40,3 protsenti. Kuna valitsust ei õnnestunud ka seekord moodustada, toimuvad novembris jälle valimised.

  • AFP-BNS, 11.09.2021, „Bulgaaria korraldab 14. novembril uued ennetähtaegsed valimised“;
  • Inter-Parliamentary Union, „Bulgaria“. – https://tinyurl.com/577ef7cc

EGIPTUS

Juulis karmistas parlament karistusi seksuaalse ahistamise eest. Seksuaalne ahistamine muudeti seadusega väärteost kuriteoks, mille eest võib saada viieaastase vangistuse (minimaalselt 1,5 aastat) ja trahvi. Samuti määrati vähemalt seitsmeaastane vanglakaristus kuritegude eest, milles ründaja kasutab relva või milles osaleb mitu ründajat. Egiptuses on nii kohalikud naised kui ka turistid sageli langenud seksuaalse ahistamise ohvriks.

  • AFP-BNS, 12.07.2021, „Egiptuse parlament karmistas karistusi seksuaalse ahistamise eest“;
  • Egypt Today, 19.08.2021, „Egypt’s new amendments for sexual harassment law ends different forms of violence against women: UN Resident Coordinator“. – https://tinyurl.com/trr6c4vs

GRUUSIA

Juulis katkestati parlamendi istung, sest valitseva Gruusia Unistuse liikmed ja opositsiooni saadikud läksid kaklema. Opositsioon soovis istungitesaali tuua telejaamade juhte, et need saaks nõuda valitsuse tagasiastumist ja uute valimiste korraldamist. Päev varem toimus parlamendi ees ka meeleavaldus, mille kutsus esile seksuaalvähemuste paraadi vastaseid filminud ja läbi pekstud teleoperaatori surm. Kavandatud marss jäeti küll ära, kuid üle 50 meediatöötaja sai viga, sest pealinnas ründas ajakirjanikke agressiivne rahvahulk. Paljud ajakirjanikud heitsid peaminister Irakli Garibašvilile ette tegevusetust ajakirjanike kaitsel ning tema hinnangut, et seksuaalvähemuste paraadi korraldamine on sobimatu, kuna pole suurele osale Gruusia ühiskonnast vastuvõetav.

  • AFP-STT-BNS, 12.07.2021, „Gruusias nõuti teleoperaatori surma järel valitsuse tagasiastumist“;
  • Interfax-BNS, 12.07.2021, „Gruusia parlamendisaadikud läksid kaklema“;
  • RFE/RL, 12.07.2021, „Georgian parliament disrupted by scuffles amid anti-government rallies“. –
    https://tinyurl.com/w76rk8zk

HIINA

Vastukaaluks USA ja ELi kaubanduse ja inimõiguste küsimustes avaldatavale survele kiitis Rahvakongressi alaline komitee juunis heaks rahvusvaheliste sanktsioonide vastase seaduse. Seaduses toodud vastumeetmed füüsiliste või juriidiliste isikute vastu, kes järgivad Hiina ettevõtete vastu suunatud sanktsioone, hõlmavad viisa andmisest keeldumist, riiki sisenemise keeldu, deporteerimist, samuti vara külmutamist „jm vajalikke meetmeid“. Seadus võimaldab riigi kohtutel karistada Hiina rahvuslikke huve kahjustavaid firmasid, mis võib rahvusvahelistele ettevõtetele probleeme tekitada. USA presidendi Joe Bideni administratsioon on Hiinat kritiseerinud intellektuaalomandi varguse ja inimõiguste rikkumiste eest, juunis lisas USA musta nimekirja väidetavalt Hiina sõjaväega seotud firmad, kellega ameeriklased ei tohiks ärisuhteid luua.

  • AFP-BNS, 10.06.2021, „Hiinas kiideti heaks välissanktsioonide vastane seadus“;
  • The National People’s Congress of the People’s Republic of China, 11.06.2021, „Anti-foreign sanctions law necessary to fight hegemonism, power politics: official“. – https://tinyurl.com/5yv9hvbv

Juunis kiitis Rahvakongressi alaline komitee heaks seadusemuudatuse, millega keelustati sõjaväelaste laimamine. Nii era- kui ka juriidilistel isikutel on keelatud laimata või alandada kaitseväelaste au ja relvajõudude mainet. Seni oli seadusega keelatud märtrite teotamine.

  • The National People’s Congress of the People’s Republic of China, 11.06.2021, „China passes law banning defamation of military personnel“. – https://tinyurl.com/48erv3jy
  • Hindustan Times, 12.06.2021, „China passes a new, stricter law against criticism of its forces“. –
    https://tinyurl.com/4nk6ta73

Augustis nõustus Rahvakongressi alaline komitee seadusemuudatusega, mis lubab pere kohta kolme last. Seadusemuudatus tühistab trahvid, mis seni olid kolmanda lapse saamisel ette nähtud. Luuakse toetusmeetmed noortele peredele (maksusoodustuste, emadele töö säilimise tagatiste, lastehoiu ja hariduse toetamise meetmetega), et neid julgustada rohkem lapsi muretsema. Esmakordselt on kavas kehtestada lapsehoolduspuhkus. Varasemast ühe lapse poliitikast tulenevalt on paljudes peredes ühe järeltulija abistada mitu vanemaealist, neile pakub riik endiselt eelisjärjekorras teenuseid.

Septembris tühistaski valitsus kolm uue seadusega vastuolus olevat regulatsiooni. Näiteks tühistati piirang, mille kohaselt üle normi lapsi saanud isikud ei võinud töötada riigiametnikuna.

  • China Daily, 21.08.2021, „Third-child policy introduced“. – https://tinyurl.com/yxur7fa3
  • The National People’s Congress of the People’s Republic of China, 23.08.2021, „China adopts law amendment allowing couples to have 3 children“. – https://tinyurl.com/4a2mttza
  • Global Times, 26.09.2021, „China scraps 3 regulations on family planning, including social maintenance fees“. – https://tinyurl.com/5ene2szj

HOLLAND

Parlamendi asukoht muutub, sest suvel, istungjärgu lõpuga, algas Haagis asuva Binnenhofi lossi renoveerimine, mis peaks kestma u viis ja pool aastat. Parlament jätkab sel ajal tööd endises välisministeeriumi hoones aadressil Bezuidenhoutseweg 67. Täielikku sulgemist ei pooldanud kõik osalised, nt parlamendi eelmine spiiker Khadija Arib, kes oleks eelistanud hoone järkjärgulist remonti, võttis viimases hädas appi ka väite, et endine ministeeriumihoone pole koroonakindel.

  • DutchNews.nl, 09.07.2021, „It’s bye bye Binnenhof as MPs pack up and leave for five years“. –
    https://tinyurl.com/ct3d98ph
  • Tweede Kamer der Staten-Generaal, „Renovation of the Binnenhof and relocation of the House of Representatives“. – https://tinyurl.com/ksff6shk

IIRIMAA

Juulis võttis parlament vastu taskukohase eluaseme seaduse. Luuakse uus, kulupõhisel rendil põhinev üürimisvorm. Üürnik maksab sellises korteris elades vaid tegelike kulude eest (nt halduskulud). Kohalikud omavalitsused on nüüd volitatud ehitama, soetama ja kättesaadavaks tegema turuhinnast odavamaid elamispindu. Samuti annab seadus võimaluse esimese kodu ostja abistamiseks. 2021. aasta lõpuks valmib seaduse alusel siiski vaid kaheksa soodsat eluaset.

IISRAEL

Iisraeli poliitikas toimusid pärast pikalt kestnud patiseisu olulised muutused.

Juuni algul valis Knesset 87 poolthäälega presidendiks Isaac Herzogi, kelle isa Chaim Herzog oli 1980. aastate lõpus samuti Iisraeli president. Üheks seitsmeaastaseks ametiajaks valitaval presidendil on peamiselt tseremoniaalne roll.
Juunis sai riik lõpuks ka uue valitsuse. Nn muutuste koalitsioonivalitsus tegi lõpu peaminister Benjamin Netanyahu 12 aastat kestnud võimule. Peaministriks sai Naftali Bennett, tema valitsust toetas 60, selle vastu hääletas 59 saadikut. Bennett töötab peaministrina kaks aastat, mille järel võtab ameti üle Yair Lapid. Netanyahu-vastases koalitsioonis on kaheksa osapoolt: kolm parempoolset, kaks tsentristlikku ja kaks vasakparteid ning lisaks konservatiivne araablaste partei. Juulis, pärast 15 tundi väldanud debatte, võttis Knesset 61 poolthäälega vastu alusseaduste muudatuse, millega täiendati peaministrite roteerumise süsteemi (nt kehtib võrdsuse printsiip hääletustel ka ministeeriumite komisjonides ning kui Knesset saadetakse laiali valitsuse ametiaja esimese poole jooksul, võtab valitsusjuhi koha üle roteerumisjärjekorras teine peaminister).

  • ERR Uudised, 02.06.2021, „Iisraeli parlament valis presidendiks Isaac Herzogi“. – https://tinyurl.com/fbm7knru
  • AFP-BNS, 13.06.2021, „Iisraeli peaministriks sai Naftali Bennett“;
  • The Knesset, 28.07.2021, „Knesset gives final approval to bill ensuring PM rotation in power-sharing government“. – https://tinyurl.com/6u8skt8z

ISLAND

Septembris toimunud parlamendivalimiste tulemusel pääses 63kohalisse Alþingisse kaheksa parteid ja valimisliitu. Iseseisvuspartei säilitas 16 mandaati, Progressiivne Partei sai kohti juurde (nüüd 13, enne 8 mandaati), Vasakpoolsete ja Roheline Liikumine kaotas kohti (nüüd 8, enne 11 mandaati). Kuigi algselt arvati, et naised saavad üle poole mandaatidest, jäi lõplikuks tulemuseks 30 mandaati (47,6%). Maailmapanga koostatud andmestiku põhjal pole seni üheski Euroopa riigis naised parlamendivalimistel saanud üle poole mandaatidest, kõige lähemale on sellele varem jõudnud Rootsi 47 protsendiga.

Valimised ei sujunud aga tõrgeteta, Loode-Islandil toimus häälte ülelugemine ning tulenevalt protestidest anti parlamendikomisjonile ülesanne kaaluda, kas valimistulemused üldse kehtivad.

KANADA

Septembris toimunud parlamendi 338kohalise alamkoja ennetähtaegsed valimised võitis peaministri Justin Trudeau Liberaalne Partei, kes sai kolm mandaati juurde (nüüd 160), kuid ei saavutanud absoluutset enamust. Teise tulemuse saavutasid konservatiivid 119 mandaadiga (enne 121). Alamkotta pääses viis poliitilist jõudu, üldpilt võrreldes eelmiste valimistega on üsna sarnane. Peaminister kuulutas ennetähtaegsed valimised välja lootuses, et tema vähemusvalitsus on koroonapandeemia vastaste meetmetega rohkem toetust kogunud.

KÕRGÕZSTAN

Mais võttis parlament vastu seaduse, mis lubab valitsusel kehtestada keskkonnaseadusi rikkuvale välisfirmale kolmeks kuuks välise haldamise, peaministri määratud firmajuhi kohusetäitja võtab üle ettevõtte juhtimise ja pangatoimingud. Seaduseelnõu kolm lugemist toimusid ühe päeva jooksul. Päev hiljem määras kohus riigis tegutsevale Kanada kaevandusfirmale Kumtor Gold Company rohkem kui 2,5 miljardi euro suuruse trahvi väidetava keskkonnareostuse eest. Kumtori süüdistati jäätmete ladustamises kaevanduse lähedal asuvatele liustikele. Kanada kaevandusgrupi väitel järgib nende kaevandustegevus rahvusvahelisi keskkonnareegleid ning firma pöördus rahvusvahelisse kohtusse.

Kumtori kaevandus andis eelmisel aastal 12,5 protsenti Kõrgõzstani sisemajanduse kogutoodangust. President Sadõr Džaparov on juba varem soovinud Kumtori kaevandust riigistada. Pärast Kõrgõzstani riigi valdusesse minekut pole aga kaevandus kulda müüa saanud, sest eemaldati rahvusvahelisest väärismetallide usaldusväärsete tarnijate nimekirjast.

  • AFP-BNS, 09.05.2021, „Kõrgõzstani kohus määras Kanada kaevandusfirmale hiigeltrahvi“;
  • Eurasianet, 10.05.2021, „Kyrgyzstan: Expropriation law takes Kumtor battle to the brink“. – https://tinyurl.com/nudbe3ys
  • The Diplomat. Gavin, Gabriel, 24.09.2021, „The price of gold: Kyrgyzstan’s showdown with Western investors“. – https://tinyurl.com/35urbfez

LEEDU

Mais mõistis Seim hukka Hiina võimude väidetavad inimsusevastased kuriteod ja uiguuride genotsiidi, selle poolt hääletas 86 seimiliiget, üks oli vastu ja seitse jäi erapooletuks. Seim kutsus ÜROd üles alustama uiguuride genotsiidi kohtulikku uurimist ning Euroopa Parlamenti ja Komisjoni ning Ursula von der Leyenit vaatama üle koostööpoliitikat Hiinaga. Hiina ametkondi kutsuti üles otsekohe lõpetama auvangide elundite ebaseaduslikku väljalõikamist, vabastama kõiki auvange, lõpetama uiguuride genotsiidi ja sulgema ümberkasvatamislaagrid. Arvestades ka, et suvel teatas Taiwani esindaja büroo avamisest Leedus ning Leedu on kodumaiseid tarbijaid hoiatanud Hiina mobiiltelefonide kasutamise eest, pole kahe riigi suhted eriti head.

  • BNS, 20.05.2021, „Leedu Seim mõistis resolutsioonis hukka inimõiguste rikkumised Hiinas“;
  • Lietuvos Respublikos Seimas, 20.05.2021, „Seimas of the Republic of Lithuania resolution on China’s mass, systematic and gross violations of human rights and genocide against uyghurs“. – https://tinyurl.com/efbz4jfx
  • Bloomberg. Culpan, Tim, 24.09.2021, „The little nation that could (stand up to China)“. –
    https://tinyurl.com/4kek5f4y

Juulis võttis Seim vastu otsuse, mis tunnistas Valgevene piirilt tuleva seaduse­vastase rände hübriidagressiooniks, millega püütakse õõnestada Leedu olukorda. Augustis võttis Seim vastu seaduse, millega kiideti heaks Valgevene piirile tara ehitamine.

  • BNS, 13.07.2021, „Leedu Seim tunnistas seadusvastase rände hübriidagressiooniks“;
  • ERR Uudised, 11.08.2021, „Leedu Seim kiitis heaks seaduse tara ehitamisest Valgevene piirile“. –
    https://tinyurl.com/abkwuuar

Augustis kogunes u 5000 inimest Seimi juurde, et protestida vaktsineerimata inimeste suhtes kavandatud piirangute vastu. Pärast parlamendiistungi lõppu tõkestasid mõned protestijad ka hoone väljapääsu ja Seimi hoone hoovi viiva autotee. Kui politsei püüdis inimesi eemale ajada, puhkes märul, politseinikke loobiti pudelite ja signaalrakettidega. 15 politseinikku sai viga ning kinni peeti 26 inimest. Märulipolitsei suutis rahvahulga laiali ajada alles umbes kell kaks öösel, olles kasutanud kilpe ning pisargaasi. Pärast võttis politsei Seimi ligipääsud valve alla ning sinna suunduvate autode juhtidelt küsiti sõidu eesmärki.

  • BNS, 11.08.2021, „Vilniuses peeti piirangute vastasel protestil kinni 26 inimest“;
  • BNS, 11.08.2021, „Pärast rahutusi valvab politsei Seimi ligipääse, valitsus tarastati“.

Oktoobris võttis Seim vastu seaduse, mille kohaselt maksab riik sada eurot üle 75aastastele pensionäridele, kes teevad COVID-19 vastase vaktsiinisüsti septembrist detsembrini ning neile eakatele, kes saavad tõhustussüsti enne aprilli. Eelnõu poolt hääletas 68 seadusandjat, 3 oli vastu ja 7 jäi erapooletuks. Raha makstakse koos pensioniga detsembris ja aprillis.

  • BNS, 13.10.2021, „Leedu annab üle 75-aastastele vaktsineeritud pensionäridele sada eurot“;
  • Delfi, 13.10.2021, „Lithuania to pay EUR 100 to vaccinated over-75 pensioners“. – https://tinyurl.com/7zkphh43

LÕUNA-KOREA

Augustis keelas parlament Apple’il ja Google’il rakenduste arendajaid sundida tehnoloogiahiidude endi maksekeskkondi kasutama, andes kasutajaile valiku maksete pakkujatest, võimaldades nii mööda minna App Store’i ja Play Store’i määratud tasudest. Nn Google’i vastane seadus sai parlamendis 180 poolthäält (istungil osales 188 parlamendiliiget). Lõuna-Korea oli esimene suur majandus, mis säärase pretsedendi lõi. Ka USA ja EL valmistuvad sarnaseid regulatsioone arutama. Google on varem teatanud kavatsusest rakendada 2021. aasta lõpus üleilmne nõue, et arendajad kasutaksid rakendusesiseste ostude jaoks tema maksesüsteemi. See pani Lõuna-Korea veebi­kunstnikud ja loovisikud toetama uue seaduse vastuvõtmist. Apple ja Google on üleilmse kriitika all, sest nad võtavad oma maksesüsteemide kaudu käivast müügist kuni 30 protsenti vahendustasu.

  • AFP-BNS, 31.08.2021, „Lõuna-Korea rajab teed äpimaksete monopoli murdmiseks“;
  • IT Pro, 31.08.2021, „South Korea passes landmark bill to curb app payment monopolies“. – https://tinyurl.com/wmvtxwvb
  • Library of Congress, „South Korea: amended telecommunications business act will ban app payment monopolies“. – https://tinyurl.com/pc9uznas

LÄTI

Juunis võttis Seim puutumatuse Üksmeele seimiliikmelt Jānis Ādamsonsilt, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks luuramises. Puutumatuse võtmist pooldas 69 saadikut, viis oli vastu ja neli jäi erapooletuks. Ādamsons kuulus riigikaitse-, siseasjade- ja korruptsiooniennetuskomisjoni, kuid tal puudus riigisaladuse luba. Augustis otsustas vahi all viibiv Ādamsons lahkuda parteist ja fraktsioonist, et neile mitte halba varju heita, kuid lubas jääda parlamenti.

  • BNS, 10.06.2021, „Läti Seim võttis puutumatuse luuramises kahtlustatud saadikult“;
  • BNN, 31.08.2021, „Saeima deputy accused of spying for Russia leaves Harmony“. – https://tinyurl.com/4cda6r8v

Augustis toetas Seim valitsuse korraldust kuulutada Valgevenega piirnevates omavalitsustes kolmeks kuuks välja eriolukord. Eriolukorra väljakuulutamise tingis illegaalsete migrantide vool üle Valgevene ja Leedu piiri Lätisse. Piirivalve sai volitu-sed illegaalsed piiriületajad vajadusel jõudu kasutades tagasi üle piiri toimetada.

  • Latvijas Republikas Saeima, 12.08.2021, „Saeima supports declaring the state of emergency at Latvia Belarus border“. – https://tinyurl.com/2zewep4a

Septembris võttis Seim vastu Läti Panga uue seaduse, viimaste aastakümnete suuremate muutustega Läti rahanduse juhtimises ja järelevalves muudeti umbes paarikümmet õigusakti. 2023. aastast töötab Läti Pank uue seaduse alusel, pangaga liidetakse Finants- ja Kapitalituru Komisjon. Üheks seaduse väljatöötamise ajendiks oli kriminaalasja algatamine Läti Panga endise juhi Ilmārs Rimšēvičsi vastu, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Rahandusreformiga loodetakse vähendada bürokraatiat, ühendada kahe asutuse kogemused ja teadmised ning suurendada finantsstabiilsust ja vähendada süsteemseid riske.

MALDIIVID

Mais plahvatas praeguse parlamendi spiikri ja endise presidendi Mohamed Nasheedi auto juures parkinud mootorratas. Nasheed viibis pikalt haiglas, ta kopsudest, maksast, rinnast ja jäsemetest eemaldati 16 tundi kestnud operatsioonil pommikilde. Seoses mõrvakatsega vahistati mitu kahtlusalust. Ametiisikud on süüdistanud rünnakus islamiäärmuslasi, kuid võimalikuks peetakse ka poliitilist kättemaksu, sest Nasheed on nõudnud kohtupidamist 72 kahtlusaluse üle, kes on seotud 90 miljoni dollari vargusega.

  • AFP-AP-BNS, 09.05.2021, „Maldiivid vahistasid kolmanda ekspresidendi mõrvakatses kahtlustatu“.

MOLDOVA

Juulis toimunud 101-kohalise parlamendi ennetähtaegsetel valimistel sai president Maia Sandu paremtsentristlik partei Tegevus ja Solidaarsus (PAS) 63 mandaati, kommunistide ja sotsialistide valimisliit 32 ja partei Šor 6 mandaati. Parlamenti valiti 40 naist (eelmisse koosseisu sai mandaadi 26 naist). Valimisaktiivsus oli 48,5 protsenti.

President saatis aprillis parlamendi laiali ning kuulutas välja ennetähtaegsed valimised, sest Venemaameelsele ekspresidendile Igor Dodonile lojaalsed parlamendiliikmed takistasid reformide läbiviimist. Presidendi sõnul andsid valimistulemused võimaluse teha riigiasutustes suurpuhastus, nt lahti lasta korrumpeerunud kohtu-nikud ja prokurörid. Uueks peaministriks sai Natalia Gavrilița.

  • ERR Uudised, 12.07.2021, „Moldova parlamendivalimistel juhivad Euroopa-meelsed“. – https://tinyurl.com/4wptuunn
    Interfax-BNS, 15.07.2021, „Moldova uus valitsus asub puhastama riigihaldust korruptsioonist“;
    Inter-Parliamentary Union, „Republic of Moldova“. – https://tinyurl.com/kx8cmyux

NORRA

Septembris toimunud 169kohalise parlamendi (Storting) valimistel sai ülekaalu nn puna-roheline opositsioon. Suurima toetuse sai Tööpartei – 48 mandaati (enne 49). Tööpartei juht, 61-aastane miljonär Jonas Gahr Støre tegi kampaaniat sotsiaalse ebavõrdsuse vastu. Tööpartei vähemusvalitsuse koalitsioonipartneriks sai maaelanike huvide eest seisev Keskpartei, kes sai 28 mandaati (enne 19). Tööpartei tahtis esialgu moodustada enamusvalitsust, kuid ei suutnud teiste vasakpoolsete parteidega kokku leppida. Endise peaministri Erna Solbergi Konservatiivne Partei sai 36 (enne 45) mandaati. Parlamenti valiti 9 parteid ja üks sõltumatu kandidaat. Naisi valiti parlamenti 76 (eelmisel korral 70). Valimisaktiivsus oli 77,2 protsenti.

  • AFP-BNS, 13.09.2021, „Norralased valivad uut parlamenti“;
  • AFP-BNS, 14.09.2021, „Norras algasid keerulised koalitsiooniläbirääkimised“;
  • Statista, 01.10.2021, „Share of votes in the parliamentary election in Norway 2021“. – https://tinyurl.com/527tvykt
  • Stortinget, Parliamentary Party Groups. – https://tinyurl.com/5wu8bh2p

POOLA

Augustis kiitis Seim heaks meediaseaduse eelnõu, mis alamkoja selgitusel oli koostatud selleks, et takistada võõrvõimudel Poola meediaettevõtteid oma kontrolli alla võtta. Seaduseelnõu kohaselt ei tohi Euroopa-välised ettevõtted omada Poola meediafirmade enamusaktsiaid, mis sunniks nt USA meediahiiglast Discovery müüma oma enamusosaluse Poola erameediaettevõttes TVN, mille kanal TVN24 on olnud Poola valitsuse suhtes äärmiselt kriitiline. Kuna koalitsioonipartnerid olid eelnõu osas eriarvamusel, kaotas Võimupartei Seadus ja Õiglus parlamendienamuse, sest väike koalitsioonipartner Kokkulepe otsustas koalitsioonist lahkuda. Septembris hääletas aga Senat eelnõu vastu (vastu oli 53 ja poolt 37 senaatorit).

PRANTSUSMAA

Aprillis võttis Rahvusassamblee vastu politsei volitusi suurendava julgeolekuseaduse, mis pälvis inimõigusaktivistide ja ajakirjanike kriitika ning mille vastu toimusid meeleavaldused. Meeleavalduste organiseerijate väitel protestis 2020. aastal eelnõu vastu pool miljonit inimest. Seaduses sätestati, et ametikohuseid täitvate politseinike tuvastamine (filmimine, fotografeerimine), mis on tehtud ilmse eesmärgiga neid kahjustada, on karistatav viieaastase vangistuse ja 75 000 eurose rahatrahviga. Algses versioonis olid karistused väiksemad. Vastuoluline on ka säte, mis lubab politseil inimesi droonidega jälgida. Mais tõkestas Konstitutsioonikohus politseinike pahatahtliku tuvastamise karistamise sätte, nimetades seda ebamääraselt sõnastatuks.

  • AP-BNS, 15.04.2021, „Prantsuse parlament hääletab julgeolekuseaduse üle“;
  • Euronews, 15.04.2021, „French MPs pass controversial law that restricts images of police“. – https://tinyurl.com/3as7bmvc
  • France 24, 20.05.2021, „French court blocks police filming ban in Macron security law“. – https://tinyurl.com/t6hjfpdv
  • Légifrance, 26.05.2021, „LOI n° 2021-646 du 25 mai 2021 pour une sécurité globale préservant les libertés“. – https://tinyurl.com/4yj6rp34

Juulis, kui Rahvusassamblee ja Senat olid kompromissini jõudnud, nõustus parlament koroonapasside seadustamisega. Päev varem toimusid riigis ulatuslikud koroonameetmete vastased meeleavaldused. Presidendi määrusega oli COVID-19 vastu vaktsineerimist või hiljutist negatiivset testitulemust kinnitav koroonapass varem kohustuslik kinodes, muuseumides ning enam kui 50 osavõtjaga üritustel. Seadusemuudatusega hakati seda augustist nõudma ka lennukites ja linnadevahelistes rongides, samuti kohvikutes ja restoranides. Ühtlasi muutis seadus vaktsineerimise tervishoiu- ja hooldustöötajate jaoks kohustuslikuks. Senat soovis muuta seaduse põhivabadusi arvestavamaks, kompromissi kohaselt kehtivad vaktsiinipassi nõudvad piirangud 15. novembrini, kehtivust saab pikendada uue hääletusega. Augustis kiitis Konstitutsioonikohus seaduse üldjoontes heaks, kuid Kohus asus seisukohale, et tervisepassi puudumine ei tohi olla takistus ravi saamisel ning kohtunikud tunnistasid põhiseadusevastaseks sätte, mis võimaldanuks tööandjatel tähtajaliste või ajutiste lepingute korral inimesi tervisepassi puudumisel vallandada.

  • AFP-BNS, 26.07.2021, „Prantsuse parlament nõustus vaktsiinipassidega protestidest hoolimata“;
  • AFP-BNS, 05.08.2021, „Prantsuse põhiseaduskohus andis Macroni koroonapassidele heakskiidu“.

ROOTSI

Juunis võttis Riksdag vastu migratsiooniseaduse muudatused, millega alalise elamisloa saamine muutub keerulisemaks. Muudatuste kohaselt saavad pagulased algul tähtajalise elamisloa, mitte pikaajalise elaniku elamisloa, nagu oli tavaks anda enne 2016. aastat. Siis tehti seaduses ajutised muudatused. Nüüdsest pikendatakse tähtajalist elamisluba ainult juhul, kui elamisloa esmase väljaandmise tinginud olud on jäänud samaks. Sätestati ka võimalus pakkuda rootsi keele ja kodaniku teadmiste teste neile, kes soovivad riiki kauemaks jääda. Ka need, kes tulevad riiki õppima, töötama või perekonnaliikme juurde, peavad edaspidi elama Rootsis vähemalt kolm aastat, enne kui võivad taotleda pikaajalise elaniku elamisluba ja peavad tõestama, et suudavad end üleval pidada, teenides vähemalt 809 eurot kuus (v.a ELi ja Šveitsi kodanike elukaaslased). Roheliste muudatusettepanek seadustas selle, et varjupaika mittesaanud isikud võivad siiski jääda riiki humanitaarkaalutlustel.

  • Euronews, 20.07.2021, „New Swedish migration law makes permanent residency harder for refugees and visitors“. – https://tinyurl.com/yhumd6h7

SAKSAMAA

Septembris toimusid parlamendi alamkoja, Bundestagi valimised, kus sotsiaaldemokraadid said konservatiivide ees napi edumaa. Seekord 736kohalisse Bundestagi sai Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) 206 mandaati (enne 709kohalises alamkojas 153 mandaati) ja Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit koos sõsarparteiga Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU/CSU) sai 197 mandaati (enne 246). Roheliste toetus kasvas märgatavalt – nüüd 118, eelmises koosseisus 67 mandaati. Roheliste valijate hulgas oli rohkelt kõrgharidusega inimesi. Paremradikaalne Alternatiiv Saksamaa jaoks (AfD) kaotas veidi toetust (nüüd 83, enne 94 mandaati) ja liberaalne Vabad Demokraadid (FDP) kasvatas toetust (nüüd 92 mandaati, enne 80). Vasakpartei Die Linke sai 39 (enne 69) mandaati. Oktoobris alustasid koalitsioonikõnelusi SPD, FDP ja Rohelised.

  • AFP-AP-STT-BNS, 27.09.2021, „Saksamaa parlamendivalimistel saatis edu sotsiaaldemokraate“;
  • Deutsche Welle, 28.09.2021, „Germany’s election results: Facts and figures“. – https://tinyurl.com/539bdcun
  • The Guardian, 22.10.2021, „Votes at 16 backed in German coalition talks after success of Fridays for Future“. – https://tinyurl.com/9chw9sdd

SIERRA LEONE

Juulis hääletas parlament surmanuhtluse tühistamise poolt, see asendatakse eluaegse vanglakaristuse või minimaalselt 30aastase vabaduskaotusega raskete kuritegude eest nagu mõrv või mäss. Riigis pole surmanuhtlusi täide viidud alates 1998. aastast. Amnesty Internationali andmeil oli 2020. aasta lõpuks surmanuhtlus kaotatud 108 riigis.

  • FP-BNS, 24.07.2021, „Sierra Leone parlament toetas surmanuhtluse tühistamist“.

TŠEHHI

Oktoobris toimusid 200kohalise alamkoja valimised. Miljardärist peaministri Andrej Babiši populistlik valitsuspartei ANO sai 72 mandaati (enne 78), kuid uustulnuk, paremtsentristlik kolmeparteiline valimisliit SPOLU (Üheskoos) ainult ühe koha vähem. Kolmanda tulemuse saavutas valimisliit, mis koosneb Piraadiparteist ning linnapäid ja sõltumatuid kandidaate ühendavast STANist (37 mandaati, enne 28). Vabaduse ja Otsedemokraatia Partei sai 20 mandaati (enne 22). Esmakordselt ei pääsenud parlamenti sotsiaaldemokraadid ja kommunistid. Valimisosalus oli 65,4 protsenti.

  • ERR Uudised, 09.10.2021, „Tšehhi valitsuspartei võitis valimised, kuid mitte parlamendienamust“. – https://tinyurl.com/4jxfv273
  • Radio Prague International, 09.10.2021, „Czech elections: Anti-Babiš coalitions victorious, Social Democrats and Communists out of lower-house”. – https://tinyurl.com/575xa8pm
  • Radio Prague International, 09.10.2021, „Latest vote count”. – https://tinyurl.com/38nsfe4e

UKRAINA

Septembris võttis Ülemraada vastu ülemäärast majanduslikku või poliitilist mõju omavate isikute (oligarhide) mõju piiramise ehk nn deoligarhiseerimise seaduse. Seaduse vastuvõtmist toetas 279 saadikut. Seaduse kohaselt peavad riigi kõrgemad ametiisikud andma aru kõigist oma kokkupuudetest oligarhideks liigitatud isikutega: need on isikud, kellel on suur meediamõju, kes osalevad poliitilises elus, saavad kasu monopoolse ettevõtte omamisest ja omavad rohkem kui miljoni elatusmiinimumi suurust varandust (praegu 83 miljonit USA dollarit). Avalikku registrisse kantakse ka oligarhi ja tema esindajatega suhtlevad isikud. Registrisse kantud oligarhidel on keelatud toetada oma rahast parteisid ja kandidaatide valimisfonde (peale iseenda oma), osta erastatavaid suurobjekte, rahastada poliitilist kihutustööd ja meeleavaldusi. Seadus kehtib alates jõustumisest kümme aastat.

  • Deutsche Welle, 23.09.2021, „Ukraine approves law to limit influence of oligarchs“. – https://tinyurl.com/y4ujjxh2
  • Interfax-BNS, 23.09.2021, „Ukraina Ülemraada võttis vastu deoligarhiseerimise seaduse“.

UNGARI

Juunis võttis parlament vastu seaduse, mis keelab alaealisele homoseksuaalsuse propageerimise. Seadus sai 157 poolt- ja ühe vastuhääle, opositsioon, välja arvatud rahvusliku Jobbiku saadikud, boikoteeris hääletust. Valitsuse väitel on seadus vajalik pedofiiliaga võitlemiseks. Seadus keelab LGBTQ gruppide haridusprogrammid ja reklaami, seksuaalharidus ei tohi olla suunatud soomuutmisele või homoseksuaalsusele. Juulis teatas Euroopa Komisjon, et algatab Ungari vastu LGBTIQ-inimeste põhiõiguste rikkumise asjus kohtumenetluse.

  • AFP-BNS, 15.06.2021, „Ungari parlament kiitis heaks homoseksuaalsuse propageerimise keelu“;
  • Euroopa Komisjon, 15.07.2021, „ELi alusväärtused: komisjon algatab Ungari ja Poola vastu LGBTIQ-inimeste põhiõiguste rikkumise asjus kohtumenetluse“. – https://tinyurl.com/sdntrbs

VENEMAA

Juuni algul võttis parlament vastu keeleseaduse muudatuse, mis andis valitsusele õiguse kinnitada Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste õigekirja­reegleid. Eelnõu algatajate sõnul raskendas asjaolu, et väikerahvaste keelereeglid polnud seadusaktidega määratletud, nende keelte uurimist, õpetamist ja kasutamist ning suurendab nende kadumise võimalikkust. Seni määras valitsus vaid vene kirjakeele reegleid.

  • Interfax-BNS, 01.06.2021, „Vene valitsus hakkab määrama väikerahvaste õigekirjareegleid“.

Septembris toimunud Riigiduuma valimisteks valmistuti riigis põhjalikult. Juunis andis Föderatsiooninõukogu heakskiidu Riigiduumas juba vastu võetud eelnõule (sai 293 poolt- ja 45 vastuhäält, 45 jäi erapooletuks), mille eesmärk oli takistada opositsionäär Aleksei Navalnõi liitlastel ja teistel Kremli kriitikutel valimistel kandideerida. Nimelt keelati kandideerida ekstremistlike organisatsioonide juhtidel, toetajatel ja lihtliikmetel. Moskva kohus tunnistaski Navalnõi poliitilise võrgustiku äärmuslikuks.

Valimiseelsetel kuudel lubas president Vladimir Putin kulutada miljardeid rublasid mitmele taristu- ja tervishoiuprojektile ning perede toetusteks. Samuti andis president augustis korralduse maksta igale pensionärile 10 000 rubla (u 120 eurot).

Vangistatud Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi aga kutsus valijaid Ühtse Venemaa nõrgestamiseks toetama Kommunistliku Partei kandidaate.

Lõplike valimistulemuste kohaselt sai Ühtne Venemaa 450kohalises Riigiduumas 324 mandaati (enne 343), kommunistid 57 (enne 42), Õiglane Venemaa 27 (enne 23), Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei 21 (enne 39) ning Uued Inimesed 13 mandaati. Lisaks said kolm väiksemat parteid igaüks ühe koha, alamkotta pääses ka 5 sõltumatut kandidaati. Valimisaktiivsus oli 51,7 protsenti. Võrreldes eelmise koosseisuga vahetusid kaheksandas Riigiduumas peaaegu pooled liikmed.

  • AFP-BNS, 18.05.2021, „Vene parlament kiitis heaks Navalnõi toetajate vastase eelnõu“;
  • AFP-BNS, 19.06.2021, „Putin lubas enne duumavalimisi miljardite rublade eest toetusi“;
  • ERR Uudised, 24.08.2021, „Putin kingib valimiste eel igale pensionärile 10 000 rubla“. – https://tinyurl.com/y25daank
  • Государственная Дума Федерального Собрания Российской Федерации, 24.09.2021, „Итоги выборов в Государственную Думу VIII созыва“. – https://tinyurl.com/5zapd4w
  • Inter-Parliamentary Union, „Russian Federation: State Duma“. – https://tinyurl.com/5489jtww
  • Interfax-BNS, 30.09.2021, „Riigiduuma koosseis muutus peaaegu poole võrra“.

KLIIMAMUUTUSE PIDURDAMISELE SUUNATUD, KESKKONNAHOIDU JA SÄÄSTVAT MAJANDUST TOETAVAD SEADUSED

AUSTRAALIA

Juunis võttis parlament vastu ohtlike jäätmete seaduse muudatused (ekspordi ja impordi reguleerimise sätted), millega rakendatakse ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli (Baseli) konventsioonist tulenevaid nõudeid. 2019. aastal täiendati Baseli konventsiooni nõudega oluliselt piirata taaskasutatavate plastjäätmete rahvusvahelist kaubandust, et vähendada nende keskkonda sattumist. Austraalia parlament lisaski seadusesse ohtlike jäätmete definitsioonile plastjäätmed, sh segajäätmed. Seaduses uuendatakse ka järelevalve ja kontrolli ning rikkumiste karistusi reguleerivaid sätteid.

  • Federal Register of Legislation, „Hazardous Waste (Regulation of Exports and Imports) Amendment Act 2021“. – https://tinyurl.com/eyvfr7ym
  • Parliament of Australia, „Hazardous Waste (Regulation of Exports and Imports) Amendment Bill 2021“. – https://tinyurl.com/5v3v8e75

AUSTRIA

Juulis võttis parlament vastu kartelli- ja konkurentsiseaduse muudatused, millega mh esmakordselt kirjutati konkurentsiõigusesse kestlikkusega seotud sätted. Kui varem lubati ettevõtetel kokkuleppeid sõlmida juhul, kui kokkulepe parandas kaupade tootmist, turustamist, tehnilist või majandusarengut, nii et tarbijad said sellest õiglast kasu, siis nüüd lisati eelnevale: „/…/ kui see aitab oluliselt kaasa ökoloogiliselt jätkusuutlikule ja kliimaneutraalsele majandusele.“

  • Freshfields Bruckhaus Deringer. Reiter-Werzin, Florian; Dreher, Maria, 23.09.2021, „Amendment of Austrian competition law strengthens role of sustainability“. – https://tinyurl.com/pywbk2p5
  • Rechtsinformationssystem des Bundes, „Kartell- und Wettbewerbsrechts-Änderungsgesetz 2021 – KaWeRÄG 2021“. – https://tinyurl.com/zwfuaarz

Juulis võttis parlament vastu taastuvenergia laiendamise seaduse (EAG), mida nimetati riigi energeetikasektori aastakümnete olulisemaks reformiks. Seadusega määrati taastuvenergia laiema kasutuselevõtu ja rahastuse eesmärgid, samuti sotsiaalse õigluse sätted (soodustused vähekindlustatutele). EAG on energeetikasektori muutuste elluviimise keskne instrument, milles seatakse sihiks 2030. aastaks täielik üleminek taastuvenergiale ja kliimaneutraalsuse saavutamine 2040. aastaks.

  • Bundesministerium für Klimaschutz, Umwelt, Energie, Mobilität, Innovation und Technologie, 07.07.2021, „Erfolgreiche Einigung bei Erneuerbaren-Ausbau-Gesetz“. – https://tinyurl.com/acnhs766
  • Rechtsinformationssystem des Bundes, „Erneuerbaren-Ausbau-Gesetzespaket – EAG-Paket“. – https://tinyurl.com/2s7t29sf
  • Republik Österreich Parlament, 07.07.2021, „Nationalrat: Erneuerbaren-Ausbau-Gesetz erhält notwendige Zweidrittelmehrheit“. – https://tinyurl.com/3d897ezr
  • energie:bau, 08.07.2021, „Was bringt das neue EAG an Neuem und an Änderungen?“. – https://tinyurl.com/swz7vnf2
  • Rechtsinformationssystem des Bundes, „Bundesrecht konsolidiert: Gesamte Rechtsvorschrift für Erneuerbaren-Ausbau-Gesetz, Fassung vom 17.10.2021“. – https://tinyurl.com/4bupj622

HIINA

Aprillis kiitis Rahvakongressi alaline komitee heaks seaduse, mille eesmärgiks on võidelda toidu raiskamisega ning sellega kaasa aidata riigi toidujulgeolekule. Juhul kui toitu jääb palju üle, võivad toitlustusepakkujad küsida edaspidi klientidelt toidu minemaviskamise tasu. Restoranid, mis tarbijaid eksitavad, nii et seetõttu läheb palju toitu raisku, võivad saada hoiatuse või kuni 10 000 jüaani suuruse trahvi (u 1340 eurot). Seadusega keelatakse sotsiaalmeedia otseülekandes liigsöömise näitamine ning kohalikud omavalitsused peavad igal aastal hakkama avalikkust informeerima oma toiduraiskamise vastastest meetmetest ja tehtud edusammudest.

  • The National People’s Congress of the People’s Republic of China, 30.04.2021, „Law against food waste comes into force“. – https://tinyurl.com/nbvmh278

HISPAANIA

Mais võttis Kongress vastu riigi esimese kliimamuutuste ja energeetikasektori ülemineku seaduse, mida on juba kümme aastat oodatud. Seaduse eesmärk on kindlustada, et riik järgib Pariisi kliimaleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke; hõlbustada süsinikuheite vähendamist ja ringmajandusele üleminekut; edendada kliimamuutuste mõjudega kohanemist ning säästva arengu mudeli rakendamist, mis tagab inimväärse töö ning aitab kaasa ebavõrdsuse vähendamisele. Seadusega lõpetatakse uute litsentside andmine fossiilkütuste uurimiseks ja kaevandamiseks. Sihiks seatakse süsiniku heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 23 protsenti ning 2042. aasta lõpuks riigi territooriumil fossiilkütuste tootmise lõpetamine. Seadusega sai Hispaaniast esimene riik, mis nõuab ettevõtetelt viieks aastaks seatud heitkoguste piiramise eesmärkide täitmist. Kliimaneutraalsus soovitakse saavutada hiljemalt 2050. aastaks. Taastuvenergia arendamiseks määratakse summad iga aasta riigieelarves. Rohelise majanduse edendamiseks on kavas rakendada ka digipöörde võimalusi, sh tehisintelligentsi.

  • Agencia Estatal Boletín Oficial del Estado, 21.05.2021, „Ley 7/2021, de 20 de mayo, de cambio climático y transición energética“. – https://tinyurl.com/582huuza
  • European Climate Foundation, 31.05.2021, „Topping off a decade of work: Spain adopts its first Climate Law“. – https://tinyurl.com/ad6459cz

IIRIMAA

Juulis võttis parlament vastu kliimaseaduse muudatused, millega kiideti heaks valitsuse plaan, kuidas jätkata üleminekut kliimamuutustele vastupidavale, bioloogiliselt mitmekesist keskkonda säilitavale ja kliimaneutraalsele majandusele hiljemalt 2050. aasta lõpuks. Seadusemuudatusega loodi raamistik, et järgida Pariisi kliimaleppe ja Euroopa kliimaseaduse eesmärke. Seadusega muudeti kliimamuutuste nõuandekomisjoni roll kaalukamaks; valitsusele anti kohustus võtta iga viie aasta kohta vastu süsinikdioksiidi eelarved ja seada eri majandussektorite heitkoguste ülemmäärad ning anda parlamendile igal aastal tehtust ülevaade; kohalikele omavalitsustele pandi kohustus arvestada arengukavades ka kliimakavasid.

ITAALIA

Aprillis andis parlament ülekaaluka heakskiidu valitsuse taaste- ja vastupidavuskavale. Peaminister Mario Draghi sõnul on 222,1 miljardi euro suuruse programmi eesmärgiks nii COVID-19 kahjude korvamine kui ka pikaajaliste struktuursete vajaduste rahuldamine. Alamkoda toetas kava 442 poolthäälega, vastu oli 19 saadikut ja 51 jäi erapooletuks. Itaalia koroonaviiruse pandeemiast tugevalt mõjutatud majandus kahanes mullu 8,9 protsenti. Itaalia on Euroopa Liidu 750 miljardi euro suuruse taastekava peamine kasusaaja ning saab aastail 2021–2026 ELilt 191,5 miljardit eurot toetuste ja laenudena. Riigi taastekava keskendub kuuele valdkonnale (rohepööre; digipööre; konkurentsivõime arendamine ja kaasav, säästlik majanduskasv; sotsiaalne sidusus; tervishoid; uue põlvkonna poliitika) ja neile suunatud 16 tegevusele. Rohepöördele on kavas suunata 37,5 protsenti taastekava kulutustest, nt hõlmab kava puhta vesiniku ja biometaani tootmise hoogustamist, avalike hoonete energiatõhususe tõstmist, raudteede infrastruktuuri parandamist, õhu- ja meretranspordi ning põllumajanduse kasvuhoonegaaside vähendamist jne. Juulis sai Itaalia taastekava ELi heakskiidu.

  • AFP-BNS, 27.04.2021, „Itaalia parlament kiitis heaks EL-i rahastatud taastekava“;
  • Wanted in Rome, 28.04.2021, „Italy approves post-covid recovery plan“. – https://tinyurl.com/y5sdedm2
  • Italian Government, 05.05.2021, „National Recovery and Resilience Plan“. – https://tinyurl.com/yamuktbm
  • EUR-Lex, 22.06.2021, „Commission staff working document: Analysis of the recovery and resilience plan of Italy“. – https://tinyurl.com/ncm5n6pj
  • Italiadomani.gov.it, „Italia Domani, the National Recovery and Resilience Plan“. – https://tinyurl.com/2rjv5ar6

JAAPAN

Mais võttis parlament vastu globaalse soojenemise vastumeetmete edendamise seaduse muudatuse, millega seati sihiks jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni. Kliimaneutraalsuse eesmärgi seadustamine tagab, et poliitilised muutused, nagu valitsuse vahetus, seda nii lihtsalt päevakorrast maha ei võta, seni olid heitkoguste vähendamise eesmärgid kirjas valitsuse programmilistes kavades.

KANADA

Juunis võttis parlament vastu seaduse, millega sätestati riigi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid ja loodi uued parlamentaarse järelevalve mehhanismid. Seati eesmärk saavutada kliimaneutraalsus vähemalt 2050. aastaks. Valitsuse liige (tõenäoliselt keskkonnaminister) peab poole aasta jooksul välja töötama kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise plaani 2030. aastaks (vahepealsed eesmärgid 2026. aastaks) ning edaspidi iga viieaastase perioodi eesmärgid ja nende realiseerimise tegevuskavad, mis koos plaanide täitmise aruannetega tuleb esitada parlamendile ja avaldada. Kliimamuutustega tegelevale ministrile luuakse nõuandev kogu, mis võib koosneda kuni 15st osalise koormusega töötavast liikmest. Rahandusminister peab edaspidi igal aastal esitama kliimamuutustega seotud finantsriskide ja võimaluste aruande. Siiani pole Kanada heitmete piiramisel seatud eesmärke täitnud, konkreetsete vaheplaanide ja aruannete abil loodetakse olukorda parandada.

  • Climate Change Laws of the World, „Canadian Net-Zero Emissions Accountability Act“. –
    https://tinyurl.com/3r6r4ce5
  • Government of Canada, Justice Laws Website, „Canadian Net-Zero Emissions Accountability Act“. – https://tinyurl.com/29bwxvn2
  • Parliament of Canada, 08.07.2021, „Legislative Summary of Bill C-12: An Act respecting transparency and accountability in Canada’s efforts to achieve net-zero greenhouse gas emissions by the year 2050“. – https://tinyurl.com/d2sbdf42

KREEKA

Juulis võttis parlament vastu jäätmekäitluse seaduse, millega võeti üle direktiivid 2018/851 ja 2018/852. Kuu varem esitas Euroopa Komisjon Kreekale põhjendatud arvamuse jäätmemajanduse direktiivide ülevõtmiseks ja valdkonna paremaks reguleerimiseks; vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks anti Kreekale kaks kuud.

Oluline institutsionaalne reform annab jäätmekäitlusele raamistiku. Riigi seadusandluses sätestati esimest korda jäätmete ringlussevõttu puudutavad kohustused. Muuhulgas kehtestati keskkonnamaks PVC-tähistusega pudelitele; 2022. aasta septembrist tuleb koolides prügi sorteerida (eraldi koguda patareid, paber-, klaas-, plastik-, metall- ja toidujäätmed); 2030. aastaks seati eesmärk vähendada toidu raiskamist 30 protsenti (2022. aastaga võrreldes) jne.

LEEDU

Septembris võttis Seim vastu hankelepingute muutmise seaduse, millega võeti üle Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes konventsioonides kehtestatud keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguslikke kohustusi. Muuhulgas sätestati, et hankelepingute sõlmimisel tuleb arvestada, et kaupade, teenuste või ehitustööde soetamine ei süvendaks kliimasoojenemist ja avaldaks võimalikult vähe mõju keskkonnareostusele, jäätmetekkele, loodusvarade kasutamisele ning ökosüsteemi tasakaalule.

  • Lietuvos Respublikos Seimas, 15.10.2021, „Lietuvos Respublikos pirkimų, atliekamų vandentvarkos, energetikos, transporto ar pašto paslaugų srities perkančiųjų subjektų, įstatymo Nr. XIII-328 2, 29, 31, 34, 37, 39, 48, 49, 63, 66, 68, 90, 94, 99, 101, 102, 114 straipsnių pakeitimo ir Įstatymo papildymo 90-1 straipsniu įstatymas“. – https://tinyurl.com/3cd2dkbs

NIGEERIA

Oktoobris kiitis Senat heaks seaduse, millega luuakse kliimamuutustega toimetuleku ja kohanemise raamistik. Esindajatekoda võttis eelnõu juba juulis vastu. Kliimamuutustega seotud poliitikadokumendid on kavas lõimida teiste sotsiaalmajanduslike ja keskkonnapoliitika strateegiatega. Seadusega seatakse siht viia vahemikus 2050–2070 kasvuhoonegaaside heitkogused nulli ning kindlustada, et strateegilisi eesmärke ja riiklikku tegevuskava kohaldatakse. Loodav kliimamuutuste riiklik nõukogu määrab edaspidi riigi- ja erasektorile iga-aastased ja viie aasta süsinikuheite vähendamise eesmärgid. Luuakse fond, millest eesmärkide saavutamisele suunatud tegevusi rahastatakse. Nõukogu hakkab tegelema ka kliimamuutusealase teadlikkuse tõstmisega ning metsade keskkonnateadliku majandamisega.

  • OrderPaper. Onuigbo, Sam, 14.07.2021, „Key provisions of climate change bill passed by Reps“. – https://tinyurl.com/zuuedc3p
  • GLOBE – The Globe Legislators Organization, 13.10.2021, „Abuja, 13 October 2021: Nigerian Senate passes Climate Change Bill with key REDD+ and NCA provisions“. – https://tinyurl.com/r2efrv8n
  • OrderPaper, 13.10.2021, „Senate concurs with house, passes climate change bill“. – https://tinyurl.com/3c2xspad

POOLA

Augustis võttis Seim 431 poolthäälega vastu ja septembris kiitis ka Senat heaks taastuvenergia allikate seaduse muudatused, millega nt pikendati taastuv-energia avalike pakkumiste (riigiabi andmise) tähtaega 2027. aasta lõpuni, määrati avalike pakkumiste mahud 2022.–2027. aastani ja kaotati taastuv­energia väike-tootjate (võimsusega alla ühe megavati) kohustus hankida elektrienergia tootmise luba.

  • Climate Change Laws of the World, „Act on Renewable Energy Sources (‹RES Act›, Dz.U. 2015 poz. 478)“. – https://tinyurl.com/fc8tye6u
  • JD Supra. Kulinska, Agnieszka; Michajlow, Piotr; Motylewski, Michal, 20.08.2021, „Poland’s RES Act amendment“. – https://tinyurl.com/v9at27b8
  • Sejm, „Rządowy projekt ustawy o zmianie ustawy o odnawialnych źródłach energii oraz niektórych innych ustaw“. – https://tinyurl.com/5yk57d98

PRANTSUSMAA

Mais, pärast mitu nädalat kestnud arutelusid, andis Rahvusassamblee esialgse heakskiidu kliimaseaduse eelnõule, mille eesmärk on ümber kujundada tarbimisharjumusi ning reisi-, majutus- ja tööstussektoreid, kuid mis keskkonnaaktivistide sõnul on ebapiisav või liiga aeglane riigi süsinikuheite vähendamiseks. Muudatused mõjutavad põllumajandust, ajaloolisi hooneid, lennundust ja autotööstust ning hõlmavad meetmeid vähem saastavate autode soodustamiseks, samuti abi hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks ning keelustavad alla 2,5 tunni kestvad siselennud, kui selle asemel on võimalik kasutada rongi. Parlamendiarutelule eelnes meetmete kuudepikkune arutamine president Emmanuel Macroni kokku kutsutud 150 inimesest koosnevas kodanike kogus, kes töötasid välja 149 meedet.

Juulis andis parlament seadusele lõpliku heakskiidu, Rahvusassamblee ja Senati arutelude tulemusel kärbiti sellest kolm esialgu kavandatud meedet. Seadusega taotletakse kooskõlas Pariisi kliimaleppega kasvuhoonegaaside heite vähendamist 2030. aastaks 40 protsenti. Kriitikute sõnul ei suudeta võetud meetmetega eesmärki täita, rääkimata ELi hiljuti seatud eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Ka Pariisi halduskohus otsustas, et valitsuse kliimameetmed pole piisavad ning andis kaheksa kuud aega nende tõhustamiseks. Suvel lükkas Senat tagasi Emmanuel Macroni referendumialgatuse küsimuses, kas rahvas toetab kliimamuutuste vastase võitluse sätestamist põhiseaduses.

  • RFI, 06.07.2021, „French Senate blocks referendum on climate change“. – https://tinyurl.com/mzkmmfex
  • AP-BNS, 20.07.2021, „Prantsuse parlament hääletab lahjendatud kliimaeelnõu üle“;
  • RFI, 21.07.2021, „France passes ‘transformative’ climate law that activists say lacks ambition“. – https://tinyurl.com/xj3k6wzk
  • Légifrance, 24.08.2021, „LOI n° 2021-1104 du 22 août 2021 portant lutte contre le dérèglement climatique et renforcement de la résilience face à ses effets“. – https://tinyurl.com/axt4w9du
  • Vie-publique.fr, 24.08.2021, „Loi du 22 août 2021 portant lutte contre le dérèglement climatique et renforcement de la résilience face à ses effets“. – https://tinyurl.com/3hjkxubf
  • The Guardian, 14.10.2021, „Court orders French government to ‘repair’ carbon emissions overshoot“. – https://tinyurl.com/28vkbzn3

SAKSAMAA

Aprillis leidis Konstitutsioonikohus, et Saksamaa kliimamuutuste seadus on ebapiisav ning rikub põhivabadusi, kuna paneb süsihappegaasi emissioonide kärpimise koorma noortele. Valitsus reageeriski kiiresti ja algatas seadusemuudatuse, mille Bundestag juunis vastu võttis. Kliimaseaduse muutmisseadusega seati rangemad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid (1990. aastaga võrreldes): 2030. aastaks peavad heitkogused vähenema 65 protsenti (seni kavandatud 55% asemel), 2040. aastaks 88 protsenti ja 2045. aastaks plaanitakse saavutada kliimaneutraalsus.

TÜRGI

Oktoobris ratifitseeris parlament Pariisi kliimaleppe, millele riik oli alla kirjutanud enam kui viis aastat tagasi. Türgi oli seega viimane G20 riik, kes leppe ratifitseeris. Hääletus järgnes president Recep Tayyip Erdoğani lubadusele ÜRO Peaassambleel, et Türgi jõustab kokkuleppe enne ÜRO kliimamuutuste konverentsi Glasgow’s. Türgi parlamenti häiris, et riik on lepingus kirjas arenenud tööstusriigina, sest arengumaana määratlemine oleks riigile seadnud leebemad tingimused. Parlamendi avalduses seisiski, et lepe ratifitseeritakse arengumaana.

  • AFP-STT-BNS, 06.10.2021, „Türgi parlament ratifitseeris lõpuks Pariisi kliimaleppe“;
  • Hürriyet Daily News, 07.10.2021, „Turkish parliament ratifies Paris climate agreement“. –
    https://tinyurl.com/5nrnbtcu

VENEMAA

Juunis kiitsid nii Riigiduuma kui ka Föderatsiooninõukogu heaks kasvuhoonegaaside vähendamise seaduse, mille kohaselt peavad suurimad kasvuhoone­gaaside heite põhjustajad 2023. aastast hakkama esitama süsinikuheite aruandeid. Suurte saastajate alla liigitatakse 2024. aastani need ettevõtted, kelle süsinikuheide on aastas üle 150 000 tonni. 2025. aastast peavad aruandeid esitama aga ettevõtted, kelle aastased süsinikuemissioonid on üle 50 000 tonni (eelneva aasta näitajaid arvestades). Seadusega tehakse soodustusi ettevõtetele, kes investeerivad kliimamuutustega võitlemise meetmetesse ning valitsust kohustatakse seadma kasvuhoone­gaaside vähendamise eesmärke.

  • Официальный интернет-портал правовой информации, 02.07.2021, „Федеральный закон от 02.07.2021 № 296-ФЗ „Об ограничении выбросов парниковых газов“. – https://tinyurl.com/34wk9n68
  • TASS, 02.07.2021, „Putin signs bill to curb greenhouse gas emissions into law“. – https://tinyurl.com/pvsp23xt
  • The Moscow Times, 07.09.2021, „Russia passes first law to limit greenhouse gas emissions“. – https://tinyurl.com/4puw7vp5

Tagasiside