Desinformatsioon ja valeinformatsioon Eesti 2025. aasta kohalike valimiste kontekstis. Mis on kaalul?
-
Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant
Elame ajastul, mis on võrdsel määral tore ja õudne. Praegused sündmused on väga hirmutavad. Ometi on lootust, et ookeani taga toimuv sunnib inimesi oma elu ümber hindama ning hakkama väärtustama tuttavlikku ja rutiinset – asju, mis on tegelikult aastatepikkuse võitluse ja muutuste tulemus. Kõige alus on kriitiline mõtlemine.
Vale valiku või möödalastud võimaluse tõttu võib näiliselt kauge ja ebaoluline ühe hetkega päriselulise poliitika luupainajalikuks klounaadiks muuta. USA sündmused peaksid sundima valijaid järele mõtlema. See on poliitiliste jõudude jaoks nii probleem kui ka võimalus, tehes puust ette ja punaseks, kuidas mitte toimida, kuidas aidata inimestel teha õigeid otsuseid ja liikuda suunas, kuhu asjad peaksid minema. Me elame interregnumis, nagu ütleksid vanaroomlased, ebakindluse ajal. Või nagu kirjutas Antonio Gramsci oma ülestähendustes (Karabel, 1976: 276): „Vana maailm on suremas ja uus maailm on sünnivaludes. Praegu on koletiste aeg.“ Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Trumpi tagasivalimist USA-s näeme oma silmaga, kuidas 1945. aasta järgne maailma-kord on suremas ning vaid meie saame selle peatada ja oma tulevikku kujundada. Tänapäeval, praeguses reaalsuses, tähendab mittepoliitilisus vastutustundetust.
Eestis 19. oktoobril ees ootavad kohalikud valimised toimuvad teadmatuse ajastul ja suurte probleemide taustal, millega Eesti peab tegelema. Kaks neist on noorte kaasamine ning võitlus propaganda ja desinformatsiooni levimise vastu. Need teemad käivad tänapäeval käsikäes, sest propagandat levitatakse peamiselt sotsiaalmeedia ehk someplatvormidel nagu X (varasema nimega Twitter), Instagram, TikTok, Telegram ja Facebook, kust noorem põlvkond tavaliselt uudised kätte saab ja kaaslastega suhtleb.
Hinnanguliselt 42% 16–30-aastastest eurooplastest kasutab somevõrgustikke peamise uudisteallikana (Cabanas, 2025). See näitab, et peaaegu pooled noored Euroopa kodanikud saavad poliitilist infot ja mõjutusi kanalite kaudu, milles on väga suur osakaal propagandal ja desinformatsioonil.
Samuti tasub mainida, et meile veebis ja päriselus kättesaadava teabe hulk suureneb geomeetrilises progressioonis. Näiteks Duarte (2024) andmetel on meid praegu ümbritseva teabe hulk 90 korda suurem kui aastal 2010. Samas peame mõistma, et meie ajul on keeruline toime tulla meie ümber vohava teaberohkuse vastuvõtmisega.
Samuti näeme, kuidas tehnoloogia areneb ja kasutusele võetakse uusi seadmeid, mis mõjutavad meie elu. Näiteks tehisaru kasutusele võtmine muutis meie elustiili pöördumatult. Tehnoloogia areng koos teabe üleküllusega on somes ja uudisteportaalides propaganda, valeinfo ja desinformatsiooni levitamise mitmesuguste jõudude jaoks lihtsamaks teinud. Püüan siinkohal näidata, et tänapäeval kujutab tehnoloogia endast ohtu demokraatiale ja demokraatlikele institutsioonidele ning valimistele, kui sellega korralikult ei tegeleta.
Selles artiklis räägin nendest ohtudest valeinfo ja desinformatsiooni vaatenurgast, pannes need Eesti 2025. aasta kohalike valimiste konteksti. Z-põlvkonna esindajana püüan rääkida ka sellest, kas noored on propaganda ja desinformatsiooni levitamisega seotud, ja kui, siis kuidas. Alustan sellest, et selgitan, mille poolest erinevad üksteisest sellised mõisted nagu propaganda, valeinfo, desinformatsioon ja kuriinfo, sest need tähistavad põhimõtteliselt eri asju ja nende olemuse mõistmine on ohtudest rääkides oluline. Seejärel jätkan ohtudega valimistele desinformatsiooni vaatenurgast. Need ohukohad on some, tehisaru, nn tumeda valgustuse (ingl dark enlightenment) esilekerkimine ja, mis kõige olulisem, Venemaa. Loomulikult on olemas ka arutlev osa, kus ma püüan nimetatud ohte ja probleeme analüüsida ning leida, mida Eesti saab teha ja on juba teinud, et praeguseid probleeme leevendada. Lõpetan järeldusega, mis mu artikli kokku võtab.
ESIMESE LÕIGU TÜÜTUD MÕISTED
Nagu näha joonisel 1, on need mõisted omavahel ühenduses ja põimunud – mitte ainult sellepärast, et kõik sisaldavad sõna „informatsioon“ („info“), vaid ka sellepärast, et nende sisu viitab valelikkusele ja kahjutekitamisele. Valeinformatsioon (ingl misinformation) on teave, mis ei vasta tõele, kuid mille loomise eesmärk ei ole kahju tekitada. Desinformatsioon (ingl disinformation) on teave, mis ei vasta tõele ja mida levitatakse teadlikult, et inimest, organisatsiooni, riiki vms kahjustada. Kuriinfo (ingl malinformation) on teave, mis põhineb tõelisusel ja mida kasutatakse teise osapoole kahjustamiseks (Derakshan & Wardle, 2017). Propaganda on teave, mis võib olla kas õige või vale ning mida praegusel juhul kasutatakse poliitilise eesmärgi või maailmavaate propageerimiseks. Üldiselt rakendatakse neid taktikaid poliitiliste vastaste õõnestamiseks, rahulolematute inimrühmade enda poole võitmiseks ja loomulikult ka vastaste hulgas esinevate erimeelsuste ärakasutamiseks (USA Välisministeerium, 2020).
JOONIS 1. Kuidas valeinfo, desinformatsioon ja kuriinfo valelikkuse ja kahjulikkuse mõistete ümber kattuvad.
Allikas: Derakshan & Wardle, 2017
Võtame näiteks selle, kuidas Vene agendid levitasid 2021. aastal valesid koroonaviiruse kohta. Nad levitasid sõnumit, et Eestis pole massilist surmavat viirust ja karantiin tuleks lõpetada. Käesoleval juhul on tegu desinformatsiooniga, sest see on väärinfo, mida levitatakse Eesti kahjustamiseks ja selle elanikkonna lõhestamiseks (Hantsom, 2020). Kuna aga selliseid sõnumeid levitati peamiselt Facebookis, jäi osa rahvast, eriti vanemad inimesed, neid valesid uskuma ja jagasid neid postitusi/sõnumeid oma kontol edasi. Seda loetakse valeinfoks, sest nad levitasid ebatõest teavet kavatsuseta kellelegi kahju teha.
Kuriinfo kirjeldamiseks kasutasin pronkssõduri – eemaldatud monumendi – teada-tuntud näidet. Venelased teatasid, et Eesti võttis vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis tõesti Eestis jõustuski, kuid peamine eesmärk polnud seejuures mitte teabe edastamine, vaid juhtunu konteksti tahtlik muutmine ja selle esitamine meedias nii, nagu oleks Eesti „kuulutamas sõda ajaloo vastu“ (Juurvee & Mattiisen, 2020). Kogu Vene diskursus oli propaganda, sest edendas Venemaa enda poliitilisi huve ja seisukohti valede ja tõdede jagamise kaudu. Need näited toovad esile, kuidas tänapäevases teabesõjas kasutatakse somes teabe moonutamise vahendeid. See annab meile ühtse alguspunkti, et uurimistööd jätkata.
PROPAGANDA JA DESINFORMATSIOONI OHTLIKKUS. SOME
Nagu sissejuhatuses mainisin, ei ole inimaju sadu tuhandeid aastaid kestnud tehnoloogia ja majanduse arengu käigus füsioloogiliselt muutunud. See on jäänud samasuguseks nagu alati. Kui võrdleme ühiskonnaelus ja poliitikas osalejate praeguseid probleeme 40 või isegi 20 aasta tagustega, on need põhiolemuselt erinevad. Kui vaatleme lähemalt somet, näeme, et seda saab valedes kätes kasutada mõjuvõimsa relvana. Uuringud on näidanud, et tänapäeval ähvardab rohkem kui ühte neljast 10–17-aastasest lapsest patoloogilise somesõltuvuse tekkimine (South China Morning Post, 2025). Põhjus on selles, et some on edasi arenenud ja on nüüd sõltuvust tekitavam kui varem. Näiteks Facebook kasutas varem suhtlusvahendina peamiselt teksti, kuni leiutati lühivideod ehk nn reel’id. See tähendab, et mõju inimmõistusele oli pealiskaudsem. Nüüd on meil Instagram ja TikTok – täiuslikult plahvatusohtlik segu konkreetselt suunatud sisust, mis imeb peaaegu uimastina endasse ja mida propagandistid edukalt propaganda ja desinformatsiooni levitamiseks kasutavad. Vaadelgem mõningaid konkreetseid näiteid ja juhtumeid, mille puhul someplatvorme propaganda ja valeinfo levitamiseks kasutati.
TikTok on ülimalt sõltuvust tekitav platvorm, mis kasutab algoritme, mis lubavad suunata infot inimajju äärmiselt täpselt ja ülimalt sihitult videote, mitte teksti kujul, sest inimaju omastab visuaalset teavet palju tõhusamalt. Just seda tahavadki saavutada propaganda ja desinformatsiooni levitajad. Näiteks 2022. aastal, kui Venemaa alustas täiemõõdulist sissetungi Ukrainasse, hakkas TikTok näitama inimestele videoid, mis vastasid nende seisukohale: kui inimene toetas Venemaad, näitas TikTok talle Vene propagandavideoid, mis üha teravdasid, polariseerisid ja tugevdasid vaataja seisukohta, luues kajakambri, kus kasutaja näeb vaid selle poole videoid, mida ta toetab (Idris et al., 2024).
Instagramis levitatakse propagandat ja desinformatsiooni reklaamitööriistade abil. Näiteks USA 2016. aasta valimiste ajal levitas Venemaa mitmesugust USA valijatele suunatud propagandat ja desinformatsiooni, et riiki veelgi rohkem lõhestada. Nii said Trumpi toetajad postitusi Black Lives Matter (BLM) aktivistide väidetavate kuritegude kohta või valesid Demokraatliku Partei kohta, mis veelgi kinnistas nende toetust Trumpile (Politico, 2017). Samal ajal said Hillary Clintoni toetajad uudiseid koolitulistamiste, politseivägivalla ja Trumpi valimismanipulatsioonide kohta, mida kasutati valeinfo vahendina (hiljem tõestati, et mõned väited olid valed).
Tõsiasi, et nüüd saab interneti teel anonüümselt raha üle kanda, kasutades selleks mikromakseid ja anonüümitud rahakotte, muudab propaganda ja desinformatsiooniga seotud inimeste rahastamise lihtsamaks. Näiteks avastas Ühendkuningriigi rahastatud ekspertuurimus 2022. aastal Twitteris, Instagramis, TikTokis ja Facebookis terve Vene trolli-farmide võrgustiku, mis toimib nimetult VPN-i kaudu. VPN-i kasutamine muutis isikute ning seega ka nn trollide ja Vene asutuste vaheliste tehingute väljaselgitamise ÜK ametiasutuste jaoks peaaegu võimatuks.
Teine desinformatsiooni väljendus somes on nn punase tableti neelamine (ingl redpilling) ehk paremäärmuslik radikaliseerumine. Hiljutine analüüs näitas, et some suurendab alternatiivse meediaga kokku puutumise tõenäosust (Ceron, 2015; Klein & Robinson, 2020). Selle strateegia peamine mõte on näidata inimestele maailma „reaalsust“, eeldades, et nad kaotavad usu peavoolumeediasse. Mõiste tuleb populaarsest filmist „Matrix“, kus Neo nägi „tõde“ maatriksi kohta ja seda, kuidas ta maailm muutus. Päriselus juhtub see siis, kui inimene hakkab uskuma kontrafaktuaalset ehk faktivastast tõde, mida talle esitab paremäärmuslik meedia, näiteks valge rassi ülimuslikkust, holokausti eitamist, Eesti puhul Covidi ja Venemaa sissetungi eitamist (Marwick & Lewis, 2017). See on väga ohtlik, sest inimesele „punase tableti andmine“ ühel teemal on piisav selleks, et ta kaotaks usalduse peavoolumeedia vastu ning püüaks teavet koguda alternatiivmeediast, mis praegusel juhul on paremäärmuslik. Lisaks ei vähenda „punase tableti neelamine“ ainult usaldust ajakirjanduse vastu, vaid üleüldist usaldust poliitiliste institutsioonide vastu, mis viib valimisaktiivsuse vähenemiseni, nagu näitab Soomes läbi viidud uurimus (Koivula et al., 2022).
TEHISARU
Tehisaru on meile viimasel ajal tutvustatud kui inimmõtlemist ja -tegutsemist imiteerivat tehnoloogiat. Siin rõhutan ma sõna „imiteerima“, sest tehisaru tehtut on seni veel võimalik ära tunda. Või kas ikka on? Ning kas seda on võimalik kasutada desinformatsiooniks ja propagandaks? Ma küsisin seda endalt enne käesoleva artikli kirjutamist. Huvitaval kombel pole seda teemat kuigi palju uuritud, kuid midagi ma siiski leidsin. Goldstein et al. (2024) uurimus näitab, et tehisaru toodetud propaganda võib olla sama usutav kui inimese toodetu. Uurijad andsid inimestele lugeda tehisaru toodetud propagandaartikleid ja paremäärmuslike propagandistide artikleid ning küsisid, kas kirjutatu on usutav. 55% inimestest pidas tehisaru artikleid usutavaks ja 57% jäi uskuma propagandistide artikleid.
Tulemused näitasid taaskord, kui veenev on tehisaru kirjutatu. Seejärel sisestasid uurijad inimeste kirjutatud propagandat programmi GPT-3 ja andsid edasisi juhiseid, et jälgida, mis juhtuma hakkab. Nagu võiski eeldada, hindas veelgi rohkem inimesi, lausa 61%, inimeste kirjutatud ja tehisaru abil lihvitud propagandat usaldusväärseks ja usutavaks. Nagu näeme, on tehisaru tõhus desinformatsioonivahend ja võib oskuslikes kätes põhjustada palju kahju. Järgmine juhtum näitab, kuidas Venemaa pani tehisaru tuntud ülemaailmse uudisteagentuuri Pravda (mis tähendab tõlkes „tõde“) kaudu meelega desinformatsiooni levitama ja sekkus selle töösse.
Tänavu kevadel avalikustas NewsGuard’s Reality Check eriraporti Venemaa desinformatsiooni infiltreerumisest tehisarusse (Sadeghi & Blachez, 2025). Nad võtsid kümme erinevat juturobotit, sisestasid neisse mitu Venemaa propagandamasina loodud väidet ning palusid igal robotil avaldusi uurida ja analüüsida. Tulemuseks saadud vastustest 52 sisaldas otseviiteid nimetatud väiteid levitanud teabeagentuuri Pravda artiklitele. Lisaks sisaldas 92 vastust desinformatsiooni nimetatud teemade kohta. Näiteks mõni juturobot koostas küsimusele „Kas Azovi võitlejad põletasid Trumpi kuju?“ vastuseid, milles väideti, et Azovi võitlejad tõesti põletasid, ehkki tegelikult polnud see tõsi.
Kõige huvitavam on see, kuidas venelastel õnnestus tehisarusse propagandat sisestada. Vastus on lihtne: uudisteagentuur Pravda lõi kümneid veebilehti eri keeltes ja eri riikides ning avaldas seejärel nendes mitmeid Vene propaganda artikleid, et näida tehisarule usutava allikana (sest mõned tehisarud arvasid, et kui sama artikkel avaldatakse mitmes keeles ja riigis, võib seda pidada usaldusväärseks). See võib kõlada šokeerivalt, aga nii õnnestus neil tõepoolest tehisaru mehhanismidesse sekkuda.
TUME VALGUSTUS
Kui ma esimest korda selleteemalist artiklit nägin, pidasin seda mingiks vandenõuteooriaks, millele ma ei peaks tähelepanu pöörama (Wilson, 2024). Kuid nüüd näen USA näitel, et see toimub meie endi silme all. Lühidalt seletades on tumeda valgustuse eesmärk rakendada nn neokameralismi, kus riik toimib nagu „tegevdirektori“ juhitav korporatsioon, mitte kui demokraatlik institutsioon. Eestis kasutatakse moodsaid tehnoloogiaid ka valitsussektoris, näiteks e-valitsuses ja e-hääletusel. Eestis oli digiteerimise algne eesmärk inimeste elu hõlbustada, et iga kodanik pääseks kiiresti, ohutult ja minimaalse kuluga riigiteenustele ligi.
Eestis tähendab digiteeritus, et riik on inimeste teenistuses. Seevastu neokameralismi rakendamisel kasutataks digiteerimist esmajoones selleks, et võim enda kätte haarata (propaganda kaudu somes) ja siis inimesi ekspluateerida.
NOORED JA DESINFORMATSIOON
Noore ukrainlase ja politoloogiaüliõpilasena puutun valeinfo ja desinformatsiooniga kokku iga päev. Kui peaksin kokku lugema, mitut desinformatsiooni sisaldavat postitust, videot või artiklit mulle päevas ette satub, oleks see arv kaugelt üle saja. Tunnistan ausalt, et ma langen ikka veel aeg-ajalt propaganda ohvriks, eriti kui artiklit on jaganud mõni mu tuttav.
Üldiselt on karm reaalsus, et isegi kõige kõrgema meediakirjaoskusega inimesed ei tunne vahel desinformatsiooni ära selle esitusviisi tõttu. Noorte peamine eripära on, et nende vaated poliitikale kõiguvad ja võivad kergesti muutuda. Samuti teeb meie kogenematus ja noorus meid desinformatsiooni ja propaganda suhtes vastuvõtlikumaks. See viib selleni, et paremäärmuslikel poliitikutel on palju lihtsam noorte poliitilisi vaateid manipuleerida ja polariseerida.
Seda efekti uuris (Rekker et al., 2015) ja kinnitas noorte kaldumist poliitilise polariseerituse poole. Oma varasemas artiklis „Meie põlvkonna tulevik: noorte otsustamisõiguse suundumused vanuserühmade kaupa valimistel ja somes“ („The Future of Our Generation: Trends in Youth Decision-Making Rights by Age in Elections and Social Media“) rääkisin ka sellest, kuidas paremäärmuslik AfD erakond meelitas ligi noori valijaid ja kogus noorte ridades populaarsust (Shpak, 2025). Üldiselt on oluline meeles pidada, et noori mõjutavad tõsiselt ka desinformatsioonikampaaniad ja nende vastu on oluline võidelda.
KUIDAS SEE PRAKTIKAS TOIMIB
Digipropaganda ja lõhestamistaktikad. Iga päev kulutatakse kümneid tuhandeid dollareid Ukraina ühiskonda lõhestavate teemade edendamiseks. Vene ülikoolides, kus koolitatakse propagandiste, pühendatakse palju aega erioperatsioonidele, mis on sihitud sisemistele lõhedele vaenlasriikide sees ja mille eesmärk on nõrgestada ja õõnestada nende poliitilisi süsteeme (Di Resta, 2024).
Lahkhelide külvamine, probleemide ärakasutamine, tõeliste ühiskondlike küsimuste moonutamine ja võimendamine – just seda on Moskva institutsioonides aastaid õpetatud. Suutmata võita Ukrainat ja selle liitlasi lahinguväljal, on vaenlane naasnud selle juurde, mida on teinud aastakümneid: seestpoolt õõnestamine.
Putini võit. Venemaa on saavutanud suurimat edu enda narratiivi sisendamisel USA olulisimate otsustajate mõttemaailma. Kui kuuleme avaldusi või mõtteid sõja kohta Ameerika ametnike suust – presidendist erisaadikuteni – kuuleme tihti Vene propagandaga õõvastavalt sarnaseid väljaütlemisi.
Veelgi hirmutavam on, et kui Elon Musk juba enne valimisi säutsus Ukraina teemal, ütles ta täpselt samu asju, mida oli edastanud telekanal Russia Today (Applebaum, 2024). See tekitab õudu, kuid me ei saa eitada, et see on tõsi. Kuidas see juhtus? See on hea küsimus Vene-Ameerika suhete ekspertidele ja luureanalüütikutele.
Mõjutuskanalite teooria. Võib-olla juhtus see sellepärast, et praegune USA valitsus näeb end vaenulike õiguslike struktuuride poolt sisse piiratuna, kuna kannatas eelmise (demokraatliku) valitsuse tegevuse tõttu. Selle tulemusel nähti peavoolumeedias „vana režiimi“ suuvoodrit ning seda ei usaldatud ega kuulatud. See usalduse vaakum lõi vajaduse alternatiivse informatsiooni järele.
Mis on alternatiiv CNN-ile? Blogid. Foorumid. Mõnikord isegi paremäärmuslikud mõtlejad – mõned neist üsnagi radikaalsed. Ja need mõtlejad olid juba, tagaukse kanalite kaudu, loonud pikaajalised suhted Venemaa religioossete konservatiividega, nagu Konstantin Malofejev, ja tema meediavõrgustikega. Selle kanali kaudu rajati otseühendus Venemaa narratiividega. Ja need võeti Ameerika poolel vastu – ning omaks.
See võib olla Vene riigi suurim edulugu kogu selle konflikti jooksul. Selleks pole sõjalised võidud. Selleks pole Ukraina energiataristu ega haiglate pommitamine. Selleks oli hoopis võime ennetavalt toimetada inforelvi otse mitme USA otsustaja pähe. Nii et kui nad kõnelevad, siis nad üksnes ei kajasta sarnaseid mõtteid, vaid esitavad otse Vene propagandast võetud väiteid.
Kokkuvõte ja soovitused
Artiklis käsitlesin peamisi propaganda- ja desinformatsioonivahendeid, mis võivad Eesti 2025. aasta kohalikke valimisi mõjutada. Propagandakampaaniad levivad geomeetrilises progressioonis. Hiljutised USA valimised näitasid, kuidas desinformatsiooni levitatakse ja kuidas poliitikud seda enda huvides kasutavad. Üleüldiselt tuvastasin 2025. aasta kohalike valimiste kontekstis neli peamist ohtu: some, tehisaru, tume valgustus ja noorte võimalik polariseerimine. Samuti tõin välja meetmed, mida mitmed riigid on desinformatsiooni ja valeinfo vastu võitlemiseks kasutanud. Minu meelest on Rootsi näide Eesti jaoks hea juhtumiuuring, mida tulevikus rakendada.
Selle artikli sõnum on, et propaganda vastu on võimalik võidelda ja Eestil on vajalikud võimekused, et propagandavastaseid algatusi rakendada.
Kirjutasin selle artikli, et näidata tehnoloogia võimalikku ohtlikkust desinformatsiooni levitamisel, et Eesti teaks ja mõistaks täielikult strateegiaid, mida välisriigid võiksid 2025. aasta kohalike valimiste mõjutamiseks kasutada. Loomulikult on mõned näited (tume valgustus) ebatõenäolised, aga nagu oleme viimase paari aasta jooksul näinud, peame olema valmis kõigeks. Parem karta kui kahetseda. Artikli selles osas tahaksin käsitleda mõningaid vahendeid ja algatusi, mida on teistes riikides desinformatsiooni ja propaganda vastu kasutatud. Samas pean neid tänu kohaldatavusele ka kasulikeks soovitusteks.
„Haldjate“ kodanikualgatus
Esimene näide on Leedust (Abend, 2022). Sellele algatusele panid 2014. aastal aluse mitmesuguse taustaga vabatahtlikud (üliõpilastest poliitikuteni), et võidelda Vene desinformatsiooni lokkamisega ja sellele lõpp teha. Nad organiseerusid Facebookis ning hakkasid teavitama valesid sisaldavatest artiklitest ja neid kustutama ning keelama libakontosid, mis selliseid artikleid postitasid. Kokkuvõttes paljastasid nad kümneid desinformatsiooni levitajaid ning neil õnnestus saada tunnustust ja toetust Leedu valitsuselt ning fakte kontrollivatelt organisatsioonidelt, nagu Debunk ja Lie Detector.
Rootsi psühholoogilise kaitse amet
See on Kaitseministeeriumi alluvuses töötav riigiasutus, mille peamine ülesanne on tuvastada ja peatada Rootsi ühiskonna kahjustamisele, ründamisele või negatiivsele mõjutamisele suunatud „välismaise pahatahtliku informatsiooni“ levimine (Gleichgewicht, 2024). Organisatsiooni põhiülesanne on Rootsi psühholoogilise vastupanuvõime ja kaitse ülesehitamine.
Peamiselt tegeleb see juhtudega, kus desinformatsioon on seotud sisserände ja usundiga – teemadega, mis tekitavad Rootsi ühiskonnas elavaid vaidlusi. Tasub mainida, et lisaks edukale tööle pahatahtlike riikide infooperatsioonidega võitlemisel on asutus väga edukas ka valitsusmeedia ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö parandamisel.
Põhja-Atlandi Sellide Organisatsioon (NAFO)Põhja-Atlandi Sellide Organisatsioon (North Atlantic Fella Organisation) on põhimõtteliselt interneti- ja someliikumine, mis võitleb Venemaa desinformatsiooni ja propagandaga. Ma otsustasin sellest rääkida, sest see on kõige tuntum liikumine, mis võitleb desinformatsiooniga Ukrainas. Samuti korraldavad nad Ukraina sõjaväele ja Ukrainat kaitsvale rahvusvahelisele leegionile raha kogumise kampaaniaid.
PILT 1.
Allikas: Ukraina Kaitseministeerium (2022)
Isiklikult pean neid kõige edukamaks tõe eest võitlevaks liikumiseks/organisatsiooniks, kuna nende töö on suure rahvusvahelise haardega. Nad hakkasid propaganda vastu võitlema 2022. aastal Twitteris, kuid seejärel leidsid nende väljaanded tunnustust peavoolumeedias, näiteks Politicos, Wall Street Journalis jm. Isegi Ukraina Kaitseministeerium tänas „sellide kogukonda“ Twitteris nende töö eest (vt pilt 1). Minu andmetel on ka Eestil oma NAFO filiaal ja veebileht ning nad on üpris aktiivsed tohutu someruumi kaitsmisel Venemaa trollide eest.
Kasutatud allikad
- Abend, L. (06.03.2022). How ordinary Lithuanians are fighting Russian disinformation. Time. https://time.com/6155060/lithuania-russia-fighting-disinformation-ukraine/
- Applebaum, A. (12.09.2024). The Americans who yearn for Anti-American propaganda. The Atlantic. https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2024/09/right-wing-influencers-working-autocracy-inc/679793/
- Cabanas, L. B. (25.02.2025). Social media becomes the main news source of young Europeans. Euronews. https://www.euronews.com/my-europe/2025/02/19/young-europeans-face-rising-threat-from-misinformation-as-social-media-becomes-main-news-s
- Ceron, A. (2015). Internet, news, and political trust: The difference between social media and online media outlets. Journal of Computer-Mediated Communication, 20(5), 487–503. https://doi.org/https://doi.org/10.1111/jcc4.12129
- Derakshan, H. & Wardle, C. (16.12.2017). Information Disorder: Definitions. Understanding and Addressing the Disinformation Ecosystem. https://firstdraftnews.org/wp-content/uploads/2018/03/The-Disinformation-Ecosystem-20180207-v3.pdf
- Di Resta, R. (2024). Russia’s global information operations have grown up. Foreign Policy. https://foreignpolicy.com/2024/10/04/russia-propaganda-social-media-platforms-information-warfare/
- Duarte, F. (13.06.2024). Amount of Data Created Daily (2024). Exploding Topics. https://explodingtopics.com/blog/data-generated-per-day
- Gleichgewicht, D. (07.05.2024). Combatting disinformation by state agencies: The case of the swedish psychological defence agency. New Eastern Europe. https://neweasterneurope.eu/2024/05/07/combatting-disinformation-by-state-agencies-the-case-of-the-swedish-psychological-defence-agency/
- Goldstein, J. A., Chao, J., Grossman, S., Stamos, A., & Tomz, M. (2024). How persuasive is AI-generated propaganda? PNAS Nexus, 3(2). https://doi.org/10.1093/pnasnexus/pgae034
- Hantsom, A. (21.04.2020). The FB webpage attacking Estonia’s methods to fight the coronavirus is associated with the Kremlin’s networks of influence. Propastop. https://www.propastop.org/en/2020/04/21/the-fb-webpage-attacking-estonias-methods-to-fight-the-coronavirus-is-associated-with-the-kremlins-networks-of-influence/
- Idris, D. I., Gayatri, I. H., Warouw, D. N., & Zimmermann, D. F. B. (08.08.2024). Australian outlook. Deceptive Trends: The Societal Impact of Disinformation on TikTok. Australian Institute of International Affairs. https://www.internationalaffairs.org.au/australianoutlook/deceptive-trends-the-societal-impact-of-disinformation-on-tiktok/
- Juurvee, I. & Mattiisen, M. (2020, august). The Bronze Soldier Crisis of 2007: Revisiting an Early Case of Hybrid Conflict. Tallinn: International Centre For Defence And Security. https://icds.ee/wp-content/uploads/2020/08/ICDS_Report_The_Bronze_Soldier_Crises_of_2007_Juurvee_Mattiisen_August_2020.pdf
- Karabel, J. (1976). Revolutionary Contradictions: Antonio Gramsci and the Problem of Intellectuals. Politics & Society, 6(2), 123–172. https://doi.org/10.1177/003232927600600201
- Klein, E. & Robinson, J. (2020). Like, post, and distrust? How social media use affects trust in government. Political Communication, 37(1), 46–64. https://doi.org/https://doi.org/10.1080/10584609.2019.166189
- Koivula, A., Malinen, S., & Saarinen, A. (2022). The Voice of Distrust? the relationship between Political Trust, online political participation and voting. Taylor & Francis Online. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/21515581.2022.2026781
- Marwick, A. & Lewis, R. (2017). Media Manipulation and Disinformation Online. Data and Society Research Institute. https://datasociety.net/output/media-manipulation-and-disinfo-online/
- Politico. (06.11.2017). The social media ads Russia wanted Americans to see. Politico. https://www.politico.eu/article/social-media-ads-russia-wanted-americans-to-see-election-meddling/
- Rekker, R. et al. (2015, juuni). Political attitudes in adolescence and emerging adulthood: Developmental changes in mean level, polarization, rank-order stability, and correlates. Journal of Adolescence. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0140197115000561
- Sadeghi, M. & Blachez, I. (06.03.2025). A well-funded Moscow-based global „news“ network has infected Western artificial intelligence tools worldwide with Russian propaganda. NewsGuard’s Reality Check. https://www.newsguardrealitycheck.com/p/a-well-funded-moscow-based-global
- Shpak, O. (08.01.2025). The future of our generation: Trends in youth decision-making rights by age in elections and Social Media. Arenguseire Keskus. https://arenguseire.ee/en/news/the-future-of-our-generation-trends-in-youth-decision-making-rights-by-age-in-elections-and-social-media/
- South China Morning Post. (18.03.2025). „A tsunami of addiction disorders“ facing young people, study suggests. South China Morning Post. https://www.scmp.com/lifestyle/health-wellness/article/3302796/young-peoples-problem-media-use-50-times-higher-cannabis-or-alcohol?module=perpetual_scroll_0&pgtype=article
- USA Välisministeerium. (15.01.2020). Understanding Propaganda and Disinformation. American spaces. https://americanspaces.state.gov/wp-content/uploads/sites/292/Disinformation-101-Infographic.pdf
- Wilson, J. (21.12.2024). He’s anti-democracy and pro-trump: The obscure „dark enlightenment“ blogger influencing the next US administration. The Guardian. https://amp.theguardian.com/us-news/2024/dec/21/curtis-yarvin-trump