Kas EL suudab ohjeldada infokaost ja manipuleerimist ühismeedias?
-
Küberturvalisuse ja hübriidohtude ekspert
Tehnoloogia, kommunikatsiooniplatvormid ja ühismeedia arenevad üleilmselt kiiremini kui neid raamistavad regulatsioonid. Koos poliitika suurenenud polariseerumise, väljaütlemiste reljeefsemaks ja kommunikatsioonikanalite järjest kitsamaks või täpsemini sihituks muutumisega on see tekitanud infokeskkonnas kaose, mis võib osalejaid demokraatlikust protsessist nii võõrandada kui ka panna poliitikud, regulaatorid ja järelevalve abitult käsi laiutama.
Sõnavabaduse absolutismi ihalus, inforuumi jätkuv mullistumine ja tehisaru toodetud sünteetilise sisu osakaalu suurenemine tekitavad segadust üksnes juurde.
Kuigi pangandus ja e-post on Eesti inimeste hulgas kõige populaarsemad interneti kasutusalad, on sotsiaalmeedia endiselt kasvutrendis (Statistikaamet, 2024). Eesti seisukohalt on kõige olulisemad platvormid, mis võimaldavad vaadata kogu sotsiaalmeedia maastikku ja selle mitmekesisust, X (vana nimega Twitter) kui USA turul kõige kiiremini piiranguid kaotanud üleilmse mõjuga kanal, Facebook, mida kasutab Eestis umbkaudu 950 000 inimest ehk kolmveerand elanikkonnast (MIT Technology Review, 2021), ja videopostitustele keskendunud TikTok, mille Hiina emaettevõtet on süüdistatud tsensuuris (MIT Technology Review, 2021; Writer, 2024), kasutajate poliitiliste vaadete liiases kogumises (Associated Press, 2024) ja algoritmilises manipulatsioonis (Associated Press, 2024; Espinoza, 2024) ning mille populaarsus on eriti nooremate kasutajate seas plahvatuslikult kasvanud. Eestis on populaarsed ka Instagram (527 600 inimest, 41,9% elanikkonnast, ennekõike noored naised) ja Messenger (712 700 inimest, 56,7% elanikkonnast) (NapoleonCat, 2024), mis mõlemad on Facebooki emafirma Meta omad ja lähenevad ka regulatsioonile sarnaselt.
Samal ajal on tehisintellekti tööriistade ja automeeritud sisuhalduse areng võimaldanud luua realistlikuna tajutavat sisu, sealhulgas pilte, videoid ja tekste, ning ka vestlusroboteid või sünteetilisi identiteete, kes käituvad sotsiaalmeedias legitiimsete kasutajatena. Nende abil loodud süvavõltsingud (ingl deepfake) ja odavvõltsingud (ingl cheapfake) teevad autentse sisu eristamise pea kõigis valdkondades veelgi keerulisemaks. Märtsi lõpul 2025 selgus näiteks, et Lõuna-Korea AI-pildigeneraatori GenNomise andmebaas sisaldas ligi 100 000 kirjet (enamasti pildid), sealhulgas ebaseaduslikku sisu, kättemaksupornot jne (Burgess, 2025). Kokkuvõttes võib kasutaja järjest rohkem tunda, et ta justkui peab internetipläga sees ujudes endale psühholoogiliselt turvalist kohta otsima.
Nimetatud trendid koos polariseerumise, sotsiaalmajanduslike lõhede ja praguneva usaldusega meedia vastu loovad soodsa pinnase desinformatsiooni levikuks ja infokaoseks. Poliitiline mikrosihtimine, kus tehisintellekti ja/või suurandmeid võib kasutada konkreetsete sihtrühmade mõjutamiseks täppisturundusega (ingl microtargeting), aitab selle järjest konkreetsemate inimesteni viia.
EUROOPA VASTULÖÖK: DIGITEENUSTE MÄÄRUS
Euroopa Liidu digiteenuste määruse (Digital Services Act, DSA) (Euroopa Komisjon, 2022) eesmärk on ennetada ohte, nagu desinformatsioon, ebaseaduslik sisu ja katsed mõjutada demokraatlikke protsesse (näiteks manipuleerides avalikku arvamust enne valimisi) ning sundida kõige suurema mõjuga veebiplatvorme neid riske süsteemselt haldama. 2024. aasta veebruaris jõustunud määrusele toetudes peavad suurima turuosaga veebikeskkonnad selle järgi juhtima süsteemseid riske, võtma kasutusele kohaseid riskihaldusmeetmeid ja esitama läbipaistvusraporteid. See ei kirjuta ette konkreetsete meetmete detaile, vaid kohustab platvormid, protsessid ja mehhanismid kindlaks määrama.
JOONIS 1. DSA sisaldab veebipõhiste vahendusteenuste eeskirju, mida miljonid eurooplased iga päev kasutavad. Erinevate võrgumängijate kohustused vastavad nende rollile, suurusele ja mõjule võrguökosüsteemis.
Allikas: Euroopa Komisjon 2022. Eestindus Marju Himma.
DSA annab regulatiivse raamistiku, kus väga suurtele veebiplatvormidele ja otsingumootoritele (ingl very large online platforms (VLOP) ja very large online search engines (VLOSE), mis jõuavad enam kui 10% Euroopa kasutajani) pannakse kõige karmimad kohustused, nagu näiteks riskihinnangute ja maandamismehhanismide olemasolu ning algoritmiline läbipaistvus (Institute for Strategic Dialogue, s. a.). Neil on kohustus esitada iga-aastaseid läbipaistvusraporteid, mis annavad ülevaate sisu modereerimisest, sh automeeritud modereerimisest ja riikide ligipääsusoovidest kasutajate andmetele.
Seaduse jõustamiseks haldab Euroopa Komisjon väga suure mõjuga platvormide nimekirja (Euroopa Komisjon, 2025) koos nende suhtes tehtud toimingute nimekirjaga. Samas on sageli kritiseeritud, et nimekirja pääsemise 10% lävend on kõrge, ning peetud ka nimekirja uuendamist aeglaseks.
Kõigil teenusepakkujatel, sh veebimajutuse pakkujatel ja teistel informatsiooni vahendajatel, peavad DSA järgi olema mehhanismid ebaseadusliku sisu korral raporteerimiseks ja kohustus oma sisu modereerimise otsuseid selgitada. Peale selle on kõigil veebiplatvormidel, olenemata turuosast, kohustus kavandada kaebuste menetlemiseks süsteemid ning olla soovitajate ja reklaamijate osas läbipaistev. Samuti on keelatud lapsi profileerida või kasutada reklaami sihistamisel tundlikke isikuandmeid, nagu rass, sugu või usutunnistus.
Kohustus eemaldada ebaseaduslik sisu ja pakkuda kasutajatele selgeid mehhanisme sellise sisu raporteerimiseks (ingl notice-and-takedown) ei defineeri sealjuures, mis on ebaseaduslik sisu, vaid viitab olenemata õigusvaldkonnast liikmesriikide ja EL-i tasandi õigusaktidele, tuues näitena muu hulgas laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali või ebaseadusliku vaenukõne, kuid ka keelatud toodete või teenuste ja ohtlike või võltsitud toodete müügi ja ebaseadusliku loomakaubanduse (Reuters, 2025).
Euroopa Komisjon on selgelt väljendanud, et DSA laieneb kõigile, nii Euroopa kui ka mitte-Euroopa tehnoloogiaettevõtetele (Reuters, 2025). See on eriti selge ajal, kui Trumpi administratsioonile lähedal seisvad tehnoloogiaettevõtjad on survestanud Euroopa Liitu andma sotsiaalmeediale suurema vabaduse (Rankin, 2025), kuid kodanikuühendused rõhutavad, et normi jõustamise nõrgestamine teeks selle elluviimise võimatuks.1
Lisaks rakendavad mõned EL-i liikmesriigid rangemaid nõudeid. Näiteks Saksamaa seadus kohustab „manifesteeritult ebaseadusliku sisu“ eemaldama 24 tunni jooksul ja Prantsusmaal on platvormid kohustatud ennetama terroristliku sisu levitamist ning nende ebaseadusliku sisu definitsioon on üsna lai, hõlmates ka usutunnistuse, soo, rassi ja puude alusel solvamist või laimu.
RAKENDAMINE EESTIS
DSA on kehtinud pea aasta ja Euroopa Komisjoni tähelepanu all on ennekõike väga suured platvormid ja väga suured otsingumootorid, mille puhul on alustatud ka menetlusi ja tehtud järelepärimisi. Esimesi sisulisi järeldusi normi osas oodatakse 2025. aasta jooksul, kui VLOP-id esitavad Euroopa Komisjonile hindamiseks oma esimesed iga-aastased riskihindamise aruanded ja sõltumatu auditi raportid.
Liikmesriigid on sealjuures ennekõike koordinaatorid, info edastajad ja järelevalve väiksemate teenuseosutajate puhul, ent DSA sisaldab ka jõustamismehhanisme. Näiteks võib Euroopa Komisjon määrata trahve kuni 6% väga suure platvormi aastakäibest, kui platvorm rikub oluliselt ja korduvalt DSA sätteid. Samuti on võimalik süsteemse ja püsiva eiramise korral ajutiselt piirata juurdepääsu turule.
Eestis on DSA kohane digiteenuste koordinaator ja järelevalveasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), mis koordineerib ja jagab DSA-st tulenevaid korraldusi ja teavet ning teostab järelevalvet (TTJA, s. a.). Amet teeb koostööd nii teiste riigiametitega kui ka määruse subjektidega, näiteks on nad välja andnud juhiseid Eesti veebikaubamajadele ja kuulutusportaalidele, et need parandaks tooteinfo jälgitavust ja tugevdaks sisu eemaldamise mehhanisme. Eestis on keskmeks olnud eestikeelse veebiruumi kaitsmine, alaealiste kaitse, ning ebaseadusliku reklaami vastane võitlus (näiteks avaliku elu tegelaste tagaselja kasutamine kaheldava väärtusega toodete reklaamiks).
USA SUUREM VABAMEELSUS
Kuigi ka Ameerika Ühendriikides on huvi ühismeediaplatvorme reguleerida, on sealne mudel pigem eneseregulatsiooni-keskne ning seegi on pärast president Trumpi valimisvõitu 2024. aastal pigem vähenenud. Sama ajal kui Euroopa Liit tegeleb DSA jõustamisega, on suured platvormid näiteks USA turul faktikontrollist loobunud, tehes seda DSA piires. Kontrast on nii terav, et Meta juht Mark Zuckerberg on nimetanud Euroopa norme „tsensuuri institutsionaliseerimiseks“ (Reuters, 2025).
USA lähenemine põhineb 1996. aasta sidekorra seaduse (Communications Decency Act) paragrahvil 230, mis annab platvormidele märkimisväärse immuniteedi vastutuse eest kasutajate loodud sisu osas. Paragrahv 230 ütleb, et ühtegi „interaktiivset arvutiteenust“ või tema kasutajat ei saa käsitleda vastutavana kellegi teise loodud sisu eest. See tähendab ka, et modereerimisele võib järgneda iga otsuse kohtusse kaebamine, eriti USA õigusruumis, kus põhiseaduse esimene preambul keelab pea kõigi sõnavabaduse vormide piiramise. Vaatamata sellele on platvormid varem siiski modereerinud vihakõnet ja otseseid ähvardusi elu või vara vastu ning toiminud on ka faktikontrolli programmid, sageli küll delegeerituna välistele osapooltele.
Pärast Donald Trumpi ametisse astumist 2025. aasta jaanuaris on paljud varasemad sisu modereerimise või faktikontrolli algatused, kõige märkimisväärsemalt Facebooki ja Instragrami emafirma Meta omad, suletud. X, endise nimega Twitter, oli sarnastest tegevustest loobunud järgemööda juba alates aastast 2022, mil Elon Musk sai selle omanikuks.
Samal ajal ei ole harvad katsed sektsiooni 230 muuta. Näiteks esitasid senaatorid Lindsey Graham (vabariiklane) ja Dick Durbin (demokraat) 2025. aasta märtsis erakondadeülese eelnõu, mis muudaks paragrahvi 230 kahe aasta jooksul kehtetuks ja tooks seega platvormide vastutuse ümbermõtestamise. Samamoodi on osariigid üritanud oma reegleid kehtestada, näiteks Utah, kus on palju emadest blogijaid (ingl mum-bloggers), püüab kaitsta laste privaatsust (Elinson, 2025).
Üldiselt Ameerikas selliseid algatusi kritiseeritakse ning peetakse sõnavabadust pea absoluutseks ja valitsuse rolli selle piiramisel mittevajalikuks (Christenson, 2025).
TIKTOKI KEELUD
TikTok on mingil viisil piiratud kümnetes riikides.2 Tavaliselt on põhjuseks toodud riiklik julgeolek ja võimalik privaatsuse riive, näiteks ei lubata seda keskselt hallatud töötelefonidel. Sarnaselt suurele osale Euroopa riikidele ja kõigile USA osariikidele ei ole ka Eestis seda alates 2023. aastast võimalik riigiametnike keskselt hallatud seadmetes kasutada.
USA poliitika TikToki puhul on samuti omajagu vastuoluline. Luureasutused on hoiatanud, et see platvorm on Hiina valitsuse kontrolli all, mis võimaldab juurdepääsu ameeriklaste isikuandmetele ja platvormi kasutamist infooperatsioonideks (Associated Press, 2024). Päev enne Donald Trumpi taas ametisse astumist jõustus Esindajatekoja välisluureohtude komisjonist alguse saanud ja erakondadeüleselt veetud seadus, mis keelustab TikToki, kui selle omanik ByteDance ei müü rakendust USA-s heakskiidetud ostjale.
Umbes ühe päeva oli rakenduse kasutamine Ühendriikides takistatud, Apple ja Google eemaldasid TikToki oma rakenduste poodidest ning mõned kasutajad otsisid alternatiivseid kanaleid, sealhulgas Hiinast. Ühelt poolt on president Trump olnud TikToki poolt, pikendades müügikohustuse tähtaega (Jamali & Hoskins, 2025), teisalt on ta nimetanud platvormi ohuks (Shepardson, 2024). Trump püüdis juba oma esimesel ametiajal platvormi keelata, kuid siis takerdus see kohtuvaidlustesse („Donald Trump–TikTok controversy“, 2025). Võimalikku müüki on omajagu varjutanud ka USA-Hiina tariifisõda (Gomez et al., 2025).
Albaania Tik-Toki keeld
Albaania valitsus otsustas kehtestada aastase TikToki keelu detsembris 2024, viidates küberkiusamise ja vägivalla piiramisele ning noorte turvalisuse tagamisele pärast 14-aastase nooruki surnuks pussitamist tülis, mis sai väidetavalt alguse sotsiaalmeedias (Shepardson, 2024). Nii ohvri pere kui TikTok on konkreetse platvormi rolli kahtluse alla seadnud, kuid ei eitata, et saatuslikuks saanud tüli sai alguse sotsiaalmeedias (Gomez et al., 2025). Albaania peaminister on väitnud, et 90% lapsevanematest on uuringu kohaselt tahtnud TikToki sulgemist (Sinoruka, 2025). Keelu jõustamiseks kohustati internetiteenuse pakkujaid blokeerima TikToki ja tema emafirma ByteDance’iga seotud IP-aadressid ja nimeserverid ning SNI (Server Name Indication) (Rome, 2024; Sinoruka, 2025). See on aga keeruline ja kallis ning IP-põhistest piirangutest on võimalik mööda minna ja neid võib pidada ka veebineutraalsuse rikkumiseks.
Märtsis 2025 jõustunud keeld on saanud tugevat kriitikat, kriitikud nimetavad seda tsensuuriks ja sõnavabaduse piiramiseks vahetult enne valimisi ning opositsioon on kutsunud noori protestima (Semini, 2025). Inimõiguste aktivistid ja ettevõtjad on samuti mures, sest keeld mõjutab märkimisväärselt nii sõnavabadust kui ka TikToki reklaamist sõltuvaid ettevõtteid (Rome, 2024). Samal ajal on TikTok palunud valitsuselt selgitust, rõhutades, et rünnakuga seoses teatatud videod olid tegelikult postitatud teisele platvormile. Ettevõtte sõnul puudub otsene tõend, et nende platvorm on juhtumiga seotud (Rome, 2024).
Rumeenia ja TikTok
TikTokile viidates tühistati ka Rumeenia 2024. aasta presidendivalimiste tulemused. Euroopa Komisjon on algatanud TikToki suhtes uurimise, et kontrollida, kas platvorm on rikkunud DSA nõudeid, eelkõige seoses valimiste usaldusväärsuse kaitsmisega ja tuvastamaks, kas platvormi riskijuhtimine oli piisav, sealhulgas soovitussüsteemide läbipaistvuse osas. (Euroopa Komisjon, 2024; Semini, 2025) Rumeenia luure andmetel aktiveeriti välisriigi loodud TikToki kontod, mis asusid toetama varem üsna tundmatut paremäärmuslikku kandidaati Călin Georgescut, kes sai presidendivalimiste esimeses voorus pea veerandi häältest.
Julgeolekuallikad kinnitasid, et valimistesse sekkus Venemaa Föderatsioon ja tegevust koordineeriti muu hulgas Venemaaga seotud sõnumirakenduse Telegram vahendusel. Rumeenia riigikaitseagentuuride sõnul toimus TikTokis järjepidev kampaania, kuhu laaditud videotes mõjuisikud Georgescut kiitsid, mõni sai selle eest ka raha.
Neid postitusi võimendati, sealhulgas võltskontode abil. Seetõttu tundusid need videod populaarsed ja videoplatvormi algoritm võimendas neid veelgi.
Georgescu sisu vaadati videoplatvormil 120 miljonit korda. Sealjuures on Rumeenia rahvaarv alla kahekümne miljoni. Rumeenia julgeolekuasutused järeldasid, et asja taga on suuresti välisriigi tellimusel tehtud turunduskampaania. Samal ajal ütles võitnud kandidaat, et tema ei ole makstud reklaami üldse teinud (Past, 2024). Eestis on välisminister Margus Tsahkna soovitanud kaaluda TikToki keelustamist, viidates Rumeenia juhtumile kui hoiatavale näitele sotsiaalmeediaplatvormide võimalikust mõjust demokraatlikele protsessidele (Tsahkna, 2025).
Georgescu sisu vaadati videoplatvormil 120 miljonit korda. Sealjuures on Rumeenia rahvaarv alla kahekümne miljoni.
Soovitused Eestile
Infohäirete ja desinformatsiooni leviku ohjamine sotsiaalmeediaplatvormidel eeldab läbimõeldud regulatsiooni, mis viib ka eneseregulatsioonini, eriti kiire ja selge notice-and-takedown (ee märkamise ja eemaldamise) mehhanismi osas. Ennetav seire on paratamatult automaatne ja tekitab suurt riski sõnavabadusele, eriti arvestades eesti keelekorpusel põhineva tehisaru piiratust võrreldes suuremate keeltega.
Kas DSA päästab päeva?
DSA on kahtlemata oluline samm digitaalsete platvormide läbipaistvuse ja vastutuse suunas. Selle edukus sõltub siiski jõulise järelevalve rakendamisest ja suutlikkusest reageerida kiiresti uutele riskidele, nagu tehisintellekti kasutus valeinfo levitamisel. Kuigi paljutõotav, pole DSA veel päeva päästnud – rakendamine on alles algusjärgus ja selle tõelist mõju saab hinnata alles paari aasta jooksul. Kui aga komisjon ja liikmesriigid suudavad kasutada olemasolevaid mehhanisme tõhusalt, on DSA-l potentsiaal kujundada Euroopas turvalisem ja õiglasem digitaalkeskkond.
Kuigi kasutajate õiguste ja ligipääsu piiramine sotsiaalmeediaplatvormidele võib tunduda vajalik ühiskonna või üksikisikute kaitseks, sobib see samm isikuvabadusi tähtsustavasse õigusruumi halvasti ning ei ole ka tehniliselt hästi teostatav. Iga piirang peab olema selgelt põhjendatud, proportsionaalne, läbipaistev ja sihitud. Sõnavabaduse piiramine, kui see ei ole täpselt suunatud ja mõjus, võib tekitada suuremat kahju kui kasu, nagu näitavad ka USA ja Albaania protestid laiaulatuslike keeldude või keelamiskatsete vastu. Seetõttu on reguleerimine, vanuse kontrollimine ja kasutajate harimine sobivamad lahendused.
DSA menetluste tõhusust on keeruline esimese aasta pealt hinnata, seega tuleb jätkuvalt kullipilgul jälgida, kas need on mõjusad ja suudavad platvorme mõjutada.
Eestis on kohane tähelepanu pöörata:
DSA tõhus rakendamine ja tugevdamine: Euroopa Liidu digiteenuste seadus on peamine mehhanism üleilmsete tehnoloogiahiidude reguleerimiseks. Eesti peab tagama, et TTJA-l on piisavad ressursid ja kompetents ning ta saab DSA rakendamises aktiivselt osaleda. Kuna Eesti kasutajate arv moodustab näiteks Facebooki puhul vähem kui kolmandiku ühest protsendist, on vähetõenäoline riikliku regulatsiooniga või otsesuhtluses ettevõttega erandeid saavutada. Seega on oluline tegutseda EL-i tasandil, kasutades ühisturu suurust hoovana, ja survestada ka Euroopa Komisjoni, et platvormide nimekirja pidevat ajakohastataks ja menetlused liiguks mõistliku kiirusega.
Otsesuhtluse hoidmine sotsiaalmeediaplatvormidega operatiivsust nõudvates küsimustes: Eesti ametiasutustel, kes sotsiaalmeedias kahjulikku või ebaseaduslikku sisu ja desinfot jälgivad ning riigi strateegilist kommunikatsiooni eest veavad, nagu Välisministeerium ja Riigikantselei, peavad olema ka otsesuhtluskanalid, et jõuda sotsiaalmeediaplatvormide sisu modereerimise ja eemaldamise eest vastutavate meeskondadeni. See võimaldab kahjuliku või ebaseadusliku sisu korral kiirelt reageerida. Teistel väikeriikidel on samuti hirm „olla kasutajatoe telefoniliinil järjekorras kümne tuhandes“, millist riski vähendaks nimelt taktikaline ja operatiivne otsesuhtlus platvormidega.
Tehniliste piirangute täpne ja teadlik rakendamine: Tehniliste piirangute, näiteks IP-põhiste blokeeringute rakendamisel tuleb arvestada nende piiratud tõhususega. Seetõttu on oluline enne selliste meetmete kasutuselevõttu nende mõju ja tõhusust põhjalikult analüüsida. Ka seadmepõhiseid piiranguid saab rakendada ainult keskselt hallatud nutiseadmete puhul, nagu on teinud Eesti ja pea kõik samameelsed riigid, keelates TikToki näiteks tööandja telefonis ja nutiseadmes. Et tänapäevane interneti regulatsioon on üles ehitatud info vabale liikumisele ja netineutraalsuse põhimõttele, on pea võimatu hinnata, milline oleks kindlalt piiramise hind.
Õigusharidus tehnoloogia toimimise valdkonnas: Juristide ja kohtute valmisolek ja kompetents sotsiaalmeediaga seotud juhtumitega tegeleda on kriitilise tähtsusega. Eestis on küll tekkimas õiguspraktika sotsiaalmeedias solvava sisu, ähvarduste ja isikuandmete avaldamise osas, kuid see puudutab ennekõike isikutevahelisi vaidlusi. Oluline on, et kohtunikud, juristid ja asjassepuutuvad ametkonnad on valmis ka vaidlusteks, kui infokaosega sekkutakse riigi ja demokraatia toimimisse. Rumeenia valimiste tühistamine 2024. aastal tõi esile, et vaja võib olla kohtumenetlusi, kus kohtunikud on valmis sotsiaalmeedia- ja tehnoloogia-teemalisteks kiireteks ja põhjalikeks menetlusteks. Eestis on näiteks valimistega seotud vaiete lahendamine tagatud kiire ja lõpliku menetlusvormiga, ent ei ole teada, kui kindlalt ja pädevalt tunnevad end kohtunikud lahendades tehnoloogia ja sotsiaalmeediaga seotud küsimusi.
Vanusekontrolli meetmete hoolikas kaalumine: Kuigi laste kaitsmine ebasobiva sisu eest on oluline, hiilitakse neist meetmetest üsna sageli mööda. Vanusekontrolli meetmete rakendamisel tuleb arvestada ka mõju privaatsusele ning Euroopa digitaalse õiguse organisatsioon (European Digital Rights, EDRi) on väljendanud muret, et arutatavad vanusekontrolli ettepanekud võivad olla ebaproportsionaalsed ja kahjustada põhiõigusi (EDRi, 2024).
Kriitiline mõtlemine ja digikirjaoskus: Kasutajate teadlikkuse suurendamine sotsiaalmeedia ohtudest ja vastutustundlikust käitumisest on oluline samm infokeskkonna parandamisel, sest digipädevused ja kriitiline mõtlemine ka küberruumis tagavad nii parima arutelude kvaliteedi kui ka arusaama oma õigustest. Need on aluseks ka teiste väljatoodud soovituste rakendamiseks.
Koostöö: Mõjutustegevusele vastamine, eriti kui see puudutab desinformatsiooni või vaenulikku tegevust sotsiaalmeedias õigusriigi institutsioonide ja demokraatlike protsesside osas, peab olema tingimata koostöine ja koordineeritud üle valitsusalade ja sektorite. Ei saa eeldada, et mõnel institutsioonil või näiteks valimiste korraldajal on nii ressursid, teadmised kui ka kontaktid, et infokaosega toime tulla. Veelgi enam, sellise kompetentsi tekitamine erinevatesse asutustesse oleks harva vajamineva ja universaalse võime ebamõistlik dubleerimine. Seetõttu peab tegevus toimuma pigem koordineeritult ja kaasama nii strateegilist kommunikatsiooni, korrakaitset ja julgeolekuasutusi, tehniliselt kompetentseid organisatsioone ning sotsiaalmeedia järelevalvet.
Samaga vastamine: On ka neid, kes soovitavad mõjutustegevusele sotsiaalmeedias sarnaste võtetega vastu astuda. Näiteks Venemaa ja propaganda uurija Peter Pomerantsev on teise maailmasõja mõjutustegevuse näitele tuginedes pakkunud välja lähenemise, mis sisaldab ka emotsionaalset mõjutamist (TED, 2024). Emotsioonide tekitamine võib olla desinformatsiooni vastu võitlemisel tõhus, kuid tekitab küsimusi riigi rollist emotsionaalses manipuleerimises ja peab olema kooskõlas institutsioonide neutraalsuse ja professionaalsusega.
DSA esimesed menetlused on palju-lubavad, kuid veel on vara nende mõjusust hinnata. Arvestades andmete komplekssust ja mahtu, on Euroopa Komisjonil paratamatult keeruline seirata platvormide vastavust DSA nõuetele ja ennekõike mõistliku aja jooksul reageerida, et menetluse tulemus ka ühiskondlikku arutelu või konkreetse teema käsitlust muudaks.
KASUTATUD ALLIKAD
- Associated Press. (27.07.2024). Justice Department says TikTok collected US user views on issues like abortion and gun control. Politico. https://www.politico.com/news/2024/07/27/doj-tiktok-collected-user-views-00171510
- Burgess, M. (15.04.2025). An AI Image Generator’s Exposed Database Reveals What People Really Used It For. Wired. https://www.wired.com/story/genomis-ai-image-database-exposed/
- Christenson, J. (01.04.2025). „Twitter Files“ journalist Matt Taibbi spars with Biden’s disinfo czar in censorship hearing. New York Post. https://nypost.com/2025/04/01/us-news/twitter-files-journalist-matt-taibbi-spars-with-bidens-disinfo-czar-in-censorship-hearing/
- Donald Trump–TikTok controversy. (28.04.2025). Wikipedia. https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Donald_Trump%E2%80%93TikTok_controversy&oldid=1284672994
- Elinson, Z. (23.03.2025). A Former Child Star Is Taking On the Dark Side of Utah’s Mommy Bloggers. The Wall Street Journal. https://www.wsj.com/us-news/utah-legislation-ruby-franke-mommy-bloggers-e3f1740b
- Espinoza, J. (2024). EU threatens TikTok with probe over role in Romanian elections. Financial Times.
- Euroopa Komisjon. (2022). The EU’s Digital Services Act. https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/digital-services-act_en
- Euroopa Komisjon. (2024). Commission opens formal proceedings against TikTok on election risks under the Digital Services Act | Shaping Europe’s digital future. European Commission. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/commission-opens-formal-proceedings-against-tiktok-election-risks-under-digital-services-act
- Euroopa Komisjon. (2025). Supervision of the designated very large online platforms and search engines under DSA | Shaping Europe’s digital future. European Commission. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/list-designated-vlops-and-vloses
- European Digital Rights (EDRi). (2024). Open letter: The dangers of age verification proposals to fundamental rights online. European Digital Rights (EDRi). https://edri.org/our-work/open-letter-the-dangers-of-age-verification-proposals-to-fundamental-rights-online/
- Gomez, H. J., Yang, A., Sellers, S., & Alcindor, Y. (2025). TikTok deal scuttled because of Trump’s tariffs on China. NBC News. https://www.nbcnews.com/politics/politics-news/trump-tiktok-ban-extension-rcna199394
- Institute for Strategic Dialogue. (s. a.). EU Digital Services Act. ISD. Vaadatud 15.04.2025. https://www.isdglobal.org/explainers/eu-digital-services-act/
- Jamali, L. & Hoskins, P. (2025). President Trump signs executive order delaying TikTok ban. BBC. https://www.bbc.com/news/articles/cd0j24rj4ryo
- MIT Technology Review. (2021). Welcome to TikTok’s endless cycle of censorship and mistakes. MIT Technology Review. https://www.technologyreview.com/2021/07/13/1028401/tiktok-censorship-mistakes-glitches-apologies-endless-cycle/
- NapoleonCat. (2024). Social Media users in Estonia at the end of 2024. NapoleonCat. https://napoleoncat.com/stats/social-media-users-in-estonia/2024/
- Past, L. (14.12.2024). Oht ka Eesti demokraatiale. TikToki ohvriks võivad langeda terved riigid. Eesti Päevaleht. https://epl.delfi.ee/artikkel/120343043/kolumn-oht-ka-eesti-demokraatiale-tiktoki-ohvriks-voivad-langeda-terved-riigid
- Rankin, J. (29.01.2025). Europe ‘must not be bullied’ by Trump and Musk on tech laws, NGOs say. The Guardian. https://www.theguardian.com/world/2025/jan/29/europe-must-not-be-bullied-by-trump-and-musk-on-tech-laws-ngos-say
- Reuters. (15.01.2025). EU is fully enforcing social media rules, says digital chief. Reuters. https://www.reuters.com/technology/eu-will-fully-enforce-social-media-rules-says-digital-chief-2025-01-15/
- Rome, T. K. (22.12.2024). Albania bans TikTok after teen’s killing linked to social media. The Times. https://www.thetimes.com/world/europe/article/albania-bans-tiktok-after-teens-killing-linked-to-social-media-8jbmhwggn
- Semini, L. (2025). Albanian opposition protests TikTok ban alleging censorship ahead of election. The Associated Press. https://apnews.com/article/albania-opposition-tiktok-ban-protest-election-db108a58f84307596e257e41567248e7Rome
- Shepardson, D. (12.03.2024). Trump calls TikTok a threat but says some kids could „go crazy“ without it. Reuters. https://www.reuters.com/world/us/tiktok-us-security-threat-says-trump-similar-facebook-cnbc-2024-03-11/
- Sinoruka, F. (21.03.2025). Albania’s Controversial TikTok Ban Still Not Fully Working. Balkan Insight. https://balkaninsight.com/2025/03/21/albanias-controversial-tiktok-ban-still-not-fully-working/
- Statistikaamet. (2024). Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem. Statistikaamet. https://stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-populaarsem
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). (s. a.). Digiteenused | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA. Vaadatud 15.04.2025. https://ttja.ee/ariklient/ettevotlus/tarbijakaitsenouded-tegevusalale/digiteenused
- TED. (2024). How to Fight (and Win) an Information War | Peter Pomerantsev | TED. [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch?v=sgHHRVH0NFo
- Tsahkna, M. (19.01.2025). Välisminister Tsahkna soovitab kaaluda TikToki keelustamist ka Euroopas. Postimees. https://www.postimees.ee/8175264/valisminister-tsahkna-soovitab-kaaluda-tiktoki-keelustamist-ka-euroopas
- Writer, S. (17.08.2024). Recent study finds China-owned TikTok algorithms actively suppress criticism of Chinese regime. The Hong Kong Post. https://thehongkongpost.com/2024/08/17/recent-study-finds-china-owned-tiktok-algorithms-actively-suppress-criticism-of-chinese-regime/
1 Tsitaat originaalis: „Re-introducing contestability, fairness and choice to the digital market will already be a difficult task. If we pause or weaken enforcement, we risk making it impossible. Europe must not be bullied by the likes of Musk and Trump into weakening its DSA and DMA enforcement.“
2 Parim jooksev ülevaade https://en.wikipedia.org/wiki/Censorship_of_TikTok.