Kolm raportit, mis annavad värske vaate Euroopa Liidu aluspõhimõtetele
-
RiTo peatoimetaja
Viimase pooleteise aasta jooksul on Euroopa tuleviku teemalistes vestlustes kõlanud kolm nime: Niinistö, Letta ja Draghi. Kolme mehe eestvedamisel valminud raportid pakuvad üksjagu mõtteainet ja annavad poliitilisele arutelule uue suuna.
2024. aasta aprillis ilmus Itaalia endise peaministri ja politoloogi Enrico Letta aruanne „Palju enamat kui turg“ (Letta, 2024). Sama aasta septembris ilmus Euroopa Keskpanga endise presidendi Mario Draghi aruanne „Euroopa konkurentsivõime tulevik“ (Draghi, 2024) ning kuu hiljem Soome endise presidendi Sauli Niinistö eestvedamisel valminud aruanne „Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku ning reageerimisvõime tugevdamine“ (Niinistö, 2024). Laialdasemalt on neid töid nimetatud raportiteks, mistõttu kannavad need seda nimetust ka siinses artiklis.
Need raportid on nagu Euroopa tuleviku kolmikkompass: Letta õpetab, kuidas ühisturg taas hingama panna, Draghi hoiatab, et ilma uuendamise julguseta kaob Euroopa hääl, ning Niinistö näitab teed, kuidas säilitada turvalisus. Ühtmoodi annavad autorid juhtnööre, kuidas Euroopa suudaks jääda tugevaks, kiireks ja targaks.
LETTA RAPORT: EUROOPA TUGEVUS PEITUB TEADMISTES, MITTE AINULT RAHAS
Euroopa ühisturg on nagu kontinent ise – hingav ja liikuva südamega, mille rütmi hoiavad neli vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste liikumine. Enrico Letta sõnul vajab see süda nüüd uut kambrit – viiendat vabadust, mis laseks vabalt voolata teadmistel, andmetel, haridusel ja oskustel. Sest tuleviku jõukus ja turvalisus ei sõltu enam kivist ega terasest, vaid teadmistest, mis loovad uue innovatsiooni-energia ja tehnoloogilise autonoomia. Euroopa peab saama turuks, kus ideed liiguvad sama vabalt kui inimesed.
Letta seab Euroopa järgmise kümnendi jaoks kolm suurt sihti ehk teeviita: õiglane rohe- ja digipööre, tark laienemine ning tugev julgeolek. Need on nagu kolm köit, mis hoiavad Euroopat koos. Kuid igaüks neist nõuab raha, mida seni on jagatud liiga aeglaselt ja killustatult. Kui rahastust ei leita, tekib ühiskondlik vastureaktsioon, sest muutused tunduvad siis vaid koormana, mitte investeeringuna tulevikku.
Ühisturu lüngad: aeglus, sõltuvus ja killustatus
Raport maalib ausa pildi: Euroopa turg on tugev, kuid aeglane. Regulatsioon venib, kapital jääb kinni riigipiiridesse ning ettevõtted, kes võiksid kasvada globaalseks, takerduvad bürokraatiavõrku. Letta hoiatab, et ilma sügavama finantsintegratsioonita jäävad investeeringud väikeseks ja killustunuks. Kui USA suudab kapitali mobiliseerida päevadega, siis Euroopal võtab see aastaid.
Samas kasvab oht, et laienemine ehk Euroopa suurim poliitiline projekt muutub kontrollimatuks, kui kandidaatriigid saavad ühisturu hüved enne, kui nad täidavad täielikult demokraatia ja õigusriigi nõuded. See võib põhjustada poliitilisi ja majanduslikke pingeid ka olemasolevate liikmete seas. Euroopa on Letta sõnul nagu orkester, kus uute liikmete lisandumist tuleb tervitada, kuid ainult siis, kui kõik mängivad samast noodist.
Kolmas nõrkus on kaitsesõltuvus. Viimastel aastatel on ligi 80 protsenti ELi kaitsekuludest läinud mitte-Euroopa tarnijatele. Teisisõnu, raha, mis peaks tugevdama Euroopa strateegilist iseseisvust, voolab hoopis välja. See pole ainult majanduslik küsimus, vaid küsimus sellest, kes vastutab, kui maailmas läheb jälle tormiseks.
Lahendused: kiirus, turvalisus ja solidaarsus
Letta lahendused on ambitsioonikad, ent realistlikud. Ta ei räägi revolutsioonist, vaid evolutsioonist, mis annab ühisturule uue hingamise.
Esiteks tuleb juurutada viienda vabaduse printsiip. Euroopa peab looma keskkonna, kus teadus, innovatsioon, andmed ja oskused liiguvad üle piiri sama vabalt kui kaup. Selleks saab kasutada olemasolevat digiraamistikku, milleks on digitaalsete turgude määrus (Digital Markets Act), digitaalteenuste määrus (Digital Services Act), tehisintellekti määrus (AI Act) ja andmete määrus (Data Act). Kuid nende kõrvale peab tekkima ka kultuuriline valmisolek teadmisi jagada. Nii sünnib Euroopa teadmiste vabadus, mis vähendab sõltuvust välistehnoloogiast ja kasvatab omaenda targa majanduse juuri.
Teiseks tuleb muuta kapitaliturg elavaks vereringeks. Letta pakub ideena välja luua säästude ja investeeringute liit (The Capital Markets Union+), mis suudaks mobiliseerida Euroopa hiiglaslikud, kuid passiivsed säästud innovatsiooni ja infrastruktuuri heaks. Selle kõrval peab käima tark riigiabireform ja ühised ELi finantsvahendid, mis suudaks toetada strateegilisi eesmärke – alates rohetehnoloogiast kuni tehisintellekti arendamiseni.
Kolmandaks tuleb luua kaitserahastuse tööriistakast, mis võimaldaks liikmesriikidel kasutada soodsaid laenuliine kaitseinvesteeringuteks – näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) erikrediidiliin oleks kuni kaks protsenti SKPst. Samal ajal tuleks Euroopa Investeerimispanga (EIP) mandaati laiendada kaitse- ja kahesuguse kasutusega projektidele ning luua turupõhised garantiid, mis julgustavad erakapitali kaitsetööstusse panustama. Nii sünnib Euroopa oma kaitseturg, kus kaitsetööstuse ühisturul on hangete, sertifitseerimise ja standardite jaoks ühised reeglid.
Letta rõhutab ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rolli ehk nn 28. režiimi kaudu peaksid nad saama vähema bürokraatiaga lihtsama ligipääsu piiriülestele turgudele. Ühisturg ei saa olla üksnes suurtele ja kiiretele – see peab olema kiirem, õiglasem ja inimlikum.
Nutikam valitsemine ja väärtuspõhine laienemine
Euroopa vajab Letta sõnul nutikamaid reegleid, mitte rohkem reegleid. Ta pakub temaatilisi poliitikapakette, mis seovad eri valdkondade meetmed ühtse eesmärgi saavutamiseks. Selle kõrval peaks rakenduma regulatiivsed liivakastid (ingl sandboxes), kus uusi reegleid saab turvaliselt katsetada, ja dünaamiline mõjuhindamine, mille abil mõõdetakse, kas reeglid päriselt töötavad. Euroopa reegleid uuendataks reaalajas, mitte viieaastaste tsüklite järel.
Laienemise puhul rõhutab Letta väärtuspõhisust: ühisturu eelised ei tohi tulla enne, kui täidetud on Kopenhaageni kriteeriumid – demokraatia, õigusriik, inimõigused, vähemuste kaitse. Samal ajal tuleb olemasolevatele liikmetele luua laienemise solidaarsusfond, mis aitab pehmendada uute tulijate mõju tööturule ja majandusele. See on kui amortisaator, mis tagab, et ühisturu laienemine ei lõhu usaldust, vaid kasvatab seda.
Euroopa uus loogika
Letta raport on üleskutse mõelda Euroopast mitte kui majandusliidust, vaid kui ühisest eluruumist. Ühisturg ei ole enam pelgalt kaupade ja teenuste turg – see on Euroopa vastupidavuse tuum, mille kaudu ühendatakse teadmised, kaitse ja õiglus.
Kui Niinistö räägib valmisolekust, siis Letta räägib kiirusest ja solidaarsusest: kuidas teha asju kiiremini, ilma et keegi maha jääks. Euroopa peab õppima liikuma nagu maratonijooksja, kes teab, et siht on kaugel, kuid tempo peab püsima.
Tema raporti alatoon on, et kui Euroopa tahab jääda maailmas nähtavaks ja kuuldavaks, peab ta õppima olema korraga tark, turvaline ja õiglane. Turust peab saama kogukond, ja kogukonnast peab saama jõud, mis suudab end uuesti üles ehitada.
Letta paneb selle sõnadesse, mis kõlavad nii pragmaatiliselt kui ka poeetiliselt: „Euroopa ei vaja mitte ainult kiiremat turgu, vaid ka kiiremat mõtlemist.“ Just see ongi raporti süda – mõte, et tulevikku ei saa reguleerida eilsete reeglite järgi. Euroopa peab õppima mitte ainult kohanema, vaid ise tempot seadma.
DRAGHI RAPORT: AEGLUSEST SAAB SUURIM RISK
Endine Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütleb oma raportis, et praegune majandusmudel enam ei tööta. Euroopa pole vaesem ideede poolest, vaid aeglasem nende elluviimisel. Kui USA loob aastaga uue turu ja Hiina paneb kuu ajaga püsti tehase, siis Euroopa samal ajal alles arutab, kas toetus sobib riigiabireeglitesse. Draghi sõnum on selge: aeglane Euroopa on kaotav Euroopa ning aeg on ehitada uus tööstusstrateegia, mis on kiire, roheline ja julge.
Euroopa ees on kolm suurt nihet, mille eiramine tähendaks konkurentsivõime kadumist. Esimene on tootlikkus ja innovatsioonilõhe. Euroopa ülikoolides sünnivad teadussaavutused, ent need ei jõua turule. Kui Ameerikas jõuab teadustöö tehisintellekti vallas kiiresti ettevõtlusesse, siis Euroopas jääb see sageli projektitoetuste tasemele. Draghi toob välja, et Euroopa on maailmas tugev patenditaotluste arvult, kuid nõrk turuhõive ja riskikapitali kaasamises. Teisisõnu, ideed sünnivad, aga ei kasva.
Teine väljakutse on energia ja roheline üleminek. Euroopa vähendab kiiresti süsinikuheidet, kuid teeb seda kallilt. Elektri hind on tööstusettevõtetele keskmiselt kaks korda kõrgem kui USAs, mis paneb rohetehnoloogiafirmad mujale kolima. Draghi nimetab seda hõrenemise riskiks: kui tööstus kaob, kaovad ka teadus ja töökohad. Lahendus pole rohepöördest taganemine, vaid ühine plaan, mis langetab energiahindu ja teeb puhtast tehnoloogiast Euroopa ekspordi tugeva külje, mitte kulu.
Kolmas fookus on julgeolek ja sõltuvused. Euroopa ei saa enam loota, et maailm jääb vabakaubanduse reeglite järgi käituma. Olgu see mikrokiip, kriitilised toormed või ravimite tarneahelad – sõltuvus välisest on muutunud strateegiliseks ohuks. Draghi soovitab luua süsteemse välismajanduspoliitika, mis ühendab kaubanduse, kaitse ja tehnoloogia üheks tervikuks.
Draghi toob esile paradoksi: Euroopa on üks maailma suurimaid turge, aga mitte ühine turg. Liikmesriikide erinevad maksureeglid, kapitaliturgude killustatus ja reguleerimise aeglus hoiavad potentsiaali lukus. Tema sõnul jätab killustatus lauale kümnendiku Euroopa SKPst. Tegelikult tähendab see, et Prantsusmaa SKP suurusest rahast jäädakse ilma lihtsalt bürokraatia tõttu.
Teine oht on innovatsiooni aeglane kommertsialiseerimine. Euroopa on nagu teadlane, kes töötab välja vaktsiini, mis aga kunagi tootmisse ei jõua. Samuti rõhutab Draghi, et kui Euroopa kliimapoliitika jääb teistest kallimaks, tekib „rohepoliitika lõks“, kus ettevõtted vähendavad heidet, aga kaovad koos töökohtadega.
Draghi ei usu ühte suurde plaani, vaid paljudesse väikestesse sammudesse, mis liiguvad samas suunas. See tähendab, et riigid peavad oma seadusi ja reegleid kohandama, et need soodustaks konkurentsi ja kiirust, mitte venitamist. Samal ajal peab Euroopa tegema suured sammud ühiselt. Seda just seal, kus ükski riik üksi ei suuda: kaitsehanked, ühised energiavõrgud, strateegiliste toormete tarneahelad. Ühe näitena toob Draghi piiriülese raudteevõrgu, mis võiks teenida korraga nii rohepöörde, transpordi kui ka kaitse eesmärke – see on investeering, mis loob töökohti ja tugevdab julgeolekut.
Draghi rõhutab, et Euroopa vajab sügavamat kapitaliturgu, kus investeeringud ei jääks rahvuslike piiride taha kinni. See võimaldaks idufirmadel kasvada, mitte müüa end enne esimest kasumit ameeriklastele. Aga ainult erasektorist ei piisa. Mõned hüved – nagu kaitsevõime, innovatsioonitaristu ja piiriülene energia – nõuavad ühisrahastust. Draghi soovitab ELil luua ühine turvaline fond, mis meenutaks pandeemiaaegset NextGenerationEU mehhanismi, kuid oleks suunatud tulevikuvõime ehitamisele, mitte kriiside lappimisele.
Euroopa vajab uut tööstuspoliitika kultuuri
Draghi sõnul peab toetus olema mõõdetav, ajutine ja suunatud sektorile, mitte üksikule ettevõttele. Toetused ei tohi luua sõltuvust, vaid peavad aitama kaasa, et turule jõuaks uued tulijad. Ta toob näiteks, et kui Saksamaa toetab ainult olemasolevaid autotootjaid, jääb uks rohetehnoloogia idufirma jaoks suletuks. Euroopa peaks premeerima uuendust, mitte staatust.
Samal ajal peab ka konkurentsipoliitika soodustama uute tulijate turulepääsu. See tähendab paindlikumat reeglistikku ja eksperimentaalset poliitikakujundust. Draghi kutsub üles kasutama regulatiivseid nn liivakaste, nagu on tehtud näiteks tehisintellekti valdkonnas, et uuendused saaksid kasvada turukõlblikuks, enne kui nad reeglite alla mattuvad.
Üks raporti keskne mõte on, et energia-, kaitse- ja tööstuspoliitika ei tohi enam toimida eraldi kastides. Need on ühe süsteemi kolm osa. Kui Euroopa investeerib uutesse rohetehnoloogiatesse, loob see ka kaitselahendusi (nt energiasõltumatud baasid, uued materjalid, kosmosetehnoloogia). Draghi sõnul peab Euroopa mõtlema samamoodi nagu USA või Hiina – mitte kopeerima, vaid looma oma strateegilise ökosüsteemi, mis ühendab teaduse, kapitali ja julgeoleku.
Draghi lõpetab raporti poliitilise sõnumiga: Euroopa ei saa enam loota aeglasele konsensusele. „Venitamine ei hoia ühtsust, see sööb selle ära,“ kirjutab ta. Kui Euroopa ei tee otsuseid, tuleb lõpuks loobuda kas heaolust, keskkonnast või vabadusest – kõike korraga hoida ei saa. Lahendus on ühine arusaam prioriteetidest ja kiire sihikindel tegutsemine.
Mario Draghi raport on korraga hoiatus ja tegevuskava. Ta ei räägi ainult konkurentsist, vaid Euroopa ellujäämisest uues maailmas, kus tehnoloogia, energia ja julgeolek põimuvad üheks geopoliitiliseks mänguks. Euroopa tugevus saab alguse otsusest uskuda iseendasse – oma teadusesse, ettevõtjatesse ja kodanikesse. Kui Letta kutsub üles turgu uuendama, siis Draghi ütleb otse: Euroopa peab uuesti õppima tegutsema – kiiresti, targalt ja ühiselt.
NIINISTÖ RAPORT: EUROOPA UUS ELLUJÄÄMISE STRATEEGIA
Euroopa on sisenenud ajastusse, kus kriisid on uus normaalsus. Pandeemia, sõda ja kliimakriis on muutnud keskkonna püsivalt ohtlikumaks, sundides küsima: kas meie süsteemid on valmis järgmisteks vapustusteks? Sauli Niinistö raport pakub sellele kainestava, ent tegutsemisele kutsuva vastuse: valmisolek peab saama Euroopa poliitika vundamendiks, mitte pelgalt lisanduseks. See on mõtteviisi pööre, kus iga otsust, olenemata valdkonnast, hinnatakse küsimusega: kas see aitab meil kriisis toime tulla?
Kriisid, mis rulluvad üle süsteemide
Praegusaja maailm ei tunne enam eraldatud kriise. Küberrünnak võib peatada sadamate töö, mis omakorda tekitab tarnehäireid, mis viivad ravimipuuduseni – ja lõppeda usalduskriisiga. Niinistö nimetab seda kaskaadsete kriiside loogikaks, mille puhul üks tõrge vallandab teise. Seni on EL hinnanud riske eraldi (nt looduskatastroofid, geopoliitika, tööstus), kuid tuleviku turvalisuseks on tarvis ühist ohupilti, mis ühendaks need kõik. See on nagu ilmaprognoos, mis ei piirdu temperatuuriga, vaid näitab ka tuule suunda, õhurõhku ja -niiskust, sest koos annavad need pildi homsest ilmast.
Raport pole sõnadega kitsi ning on otsekohene: Euroopa valmisolek on killustatud. Kui igal liikmesriigil on oma süsteem, oma varud ja oma reeglid, tekivad kriisi ajal viivitused ja tühimikud. Niinistö hoiatab, et ilma ühisinvesteeringuteta need lüngad püsivad ja selle hind on kõrge. Hinnanguliselt vajab Euroopa järgmise kümnendi jooksul umbes 500 miljardit eurot, et sulgeda kaitse-, taristu- ja kriisivõime lõhed. Küsimus pole pelgalt rahas, vaid julgeolekus: kui varustusahel katkeb, ei toimi ka heidutus.
Uus ohupilt on mitmetasandiline. Hübriidrünnakud (nt küberintsidendid, desinformatsioon, taristu mõjutamine) ei võta sihikule ainult servereid, vaid ühiskondliku usalduse. Kui näiteks valeinfo halvab vaktsineerimiskampaania või seiskab logistika, kukub süsteem kokku seestpoolt. Teine nõrkus on kaitsetööstuse aeglus: Euroopa suudab arendada tipptehnoloogiat, kuid selle jõudmine kaitsevaldkonda võtab aastaid. Niinistö märgib, et digitaalsed ja avatud tehnoloogiad, nagu tehisintellekt või autonoomsed süsteemid, peaks jõudma lahinguväljale ja tsiviilvaldkonda palju kiiremini.
Valmisoleku liit
Niinistö suurim idee on valmisoleku liit ehk Preparedness Union. See on Euroopa uus raamistik, mis ühendab senised killustunud algatused üheks tervikuks. See tähendaks, et olemasolevad strateegiad oleks omavahel seotud nagu hammasrattad, mitte eraldi failid. Selle liidu esimene samm oleks määratleda elutähtsad funktsioonid: side, tervishoid, toidujulgeolek, logistika, finantsvõrgustik. Igaühele neist kehtestataks miinimumnõuded, mis tagavad, et kriisi ajal ei seisku valitsemine ega hädavajalikud teenused. Nii muutuks valmisolek poliitika vundamendiks, mitte järelmõtteks.
Teine lahenduslõik keskendub kaitsevõime kümnendile, mille tuum on Euroopa kaitse tuleviku valge raamat. Selle kaudu kavandatakse ühishuvi projektid alates laskemoonatehastest kuni kosmosepõhiste teenusteni. Kui seni on iga riik ehitanud oma süsteemi, siis Niinistö näeb ette ühise investeerimisloogika, mis väldiks dubleerimist ja looks reaalse mastaabisäästu. NATO koostöö on siin põhiline, sest eesmärk pole dubleerida, vaid täiendada.
Raport esitab ka uudse idee Euroopa kaitse ühisturust. See ei tähenda, et kaitse muutub tavalise turukauba reeglite järgi toimivaks sektoriks, vaid et piiriülene koostöö muutub normaalsuseks. Praegu takerduvad kaitsetööstuse tarneahelad sageli sertifitseerimisse, topeltstandarditesse ja poliitilistesse piiridesse. Kui aga rakendada sama loogikat nagu digitaalturgudel, saaks kaitseinnovatsioon liikuda kiiremini ja odavamalt. Näiteks võiks droonitehnoloogia, mis on välja arendatud tsiviilkasutuseks, jõuda kaitserakendusteni kiiresti, ilma aastatepikkuse bürokraatiata.
Eelarve, mis ehitab tulevikku
Niinistö kutsub üles muutma ka ELi eelarveloogikat. Senine rahastus jaguneb väikesteks programmideks, mis toimivad omaette n-ö kastides. Selle asemel peaks järgmine mitmeaastane eelarveraamistik tuginema põhimõttel preparedness-by- design. Ühte potti suunatud vahendid võiksid teenida mitut eesmärki korraga. Näiteks raudteevõrk võiks samal ajal olla tarnekoridor ja militaarlogistiline varu ning energiataristu töötada kriisioludes autonoomselt.
Raportis on oluline roll ka üksikisikul. Niinistö rõhutab, et vastupidavus algab kodanikust. Kui elanikud oskavad kriisis tegutseda, on iga riigi kaitsevõime juba tugevam. Avaliku ja erasektori koostöö on siin kriitiline: kui ettevõtted on plaanidesse kaasatud enne kriisi, on nende reaktsioon kiirem ja kahjud väiksemad. Näiteks võiksid tehnoloogiafirmad ja energiavõrgud harjutada küberintsidentidele reageerimist koos ametkondadega, nii nagu harjutatakse päästeõppustel tulekahju või keemiareostuse juhtumitega toime tulemist.
Kokkuvõttes on Niinistö raporti sõnum: Euroopa peab õppima elama pideva kriisi ajastul. Selleks ei piisa heast tahtest ega uue ametkonna loomisest. Vaja on ühist ohupilti, ühist rahastust, ühist turuloogikat ja ühiseid reegleid, mis hoiavad süsteemi toimimas ka siis, kui üks osa takerdub. Niinistö kirjutab Euroopa kui elusorganismi loogikast: iga rakk peab olema valmis, et kogu keha püsiks elus.
KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED
Kõigi kolme raporti sõnum on üks: Euroopa peab loobuma aeglusest ja killustatusest. Majandus, julgeolek ja teadus on üks tervik, kus ei tule ajada eraldi poliitikat. Kui Euroopa ei koonda oma ressursse ega langeta selgeid otsuseid, jääme sõltuma teistest, kelle tempo on kiirem ja siht selgem.
Raportite põhjal saab poliitikakujundajatele anda järgnevad soovitused:
- Muuta valmisolek poliitika põhimõtteks. Iga strateegiline otsus, olgu hariduses, energias või digivaldkonnas, peab vastama küsimusele, kas see suurendab Euroopa vastupidavust kriisides.
- Luua valmisolekuliit. Koondada tsiviil- ja sõjaline kriisijuhtimine, määratleda ühised elutähtsad funktsioonid ja nende standardid.
- Tugevdada viiendat vabadust ehk teadmiste liikumist. Avada andmete, teaduse ja oskuste liikumine kogu ELis, sidudes see innovatsioonipoliitikaga.
- Sügavdada kapitaliturge ja ühisinvesteeringuid. Luua ELi-ülene investeerimisraamistik, mis toetab strateegilisi eesmärke ehk energiasõltumatust, kaitsevõimet ja rohetehnoloogiat.
- Kiirendada otsustusprotsesse. Rakendada poliitikapakettide lähenemist, katsetuspoliitikat ja regulatiivseid „liivakaste“, et seadusloome toetaks, mitte ei takistaks innovatsiooni.
- Siduda tööstus-, energia- ja julgeolekupoliitika üheks strateegiaks. Investeeringud peavad teenima ühel ajal mitut eesmärki – kaitse-, kliima ja konkurentsivõime vallas.
- Tugevdada kodanikukeskset vastupidavust. Kaasata ettevõtted ja elanikud valmisoleku kujundamisse, sest vastupidavus algab teadlikkusest ja osalusest.
Need raportid ei ole pelgalt analüüsid, vaid Euroopa n-ö taaskäivitamise kavandid. Kui neid rakendada, võib Euroopa muutuda taas ruumiks, kus kriisid ei lõhu, vaid panevad uuendused tööle.
KASUTATUD ALLIKAD
- DRAGHI, M. (2024). The Draghi report on EU competitiveness. – https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en
- LETTA, E. (2024). Letta Report „Much More Than a Market“. European Research Area Platform. – https://european-research-area.ec.europa.eu/documents/letta-report-much-more-market-april-2024
- NIINISTÖ, S. (2024). Safer together: A path towards a fully prepared Union. Euroopa Komisjon. – https://commission.europa.eu/topics/defence/safer-together-path-towards-fully-prepared-union_en