Eesti Euroopas: väliseestlaste ajaloo peegeldus Rootsis ilmunud väliseesti ajalehtedes
-
Eesti Rahvusraamatukogu digihumanitaaria spetsialist
Rootsis ilmunud väliseesti ajalehed jutustavad lugu koduigatsusest, kogukonna loomisest ja Eesti vabaduse taastulekust – see pärand vajab hoidmist uues digikvaliteedis. Need väljaanded peegeldasid korraga pagulaste igapäevaelu ja suurpoliitikat, sidudes eestlased üle maailma ühtsesse mäluruumi, mis ulatus sõja eest põgenemisest taasiseseisvumiseni.
Väliseesti ajalehti hakati välja andma neis riikides, kuhu moodustusid suuremad eestlaste kogukonnad – Rootsis, Saksamaal, Kanadas, USAs, Austraalias ja Inglismaal.
Teise maailmasõja jooksul lahkus Eestist umbkaudu 80 000 inimest (Maripuu & Kraft, 2024). Võõrsile jõudes tekkis vajadus info järele – Bernard Kangro väljendusele toetudes oli sõna nii informatsioon kui ka lohutus ja lootused (Kangro, 1976: 114). Esimesed eestikeelsed infolehed ilmusid juba 1943. aastal, regulaarsed eestikeelsed ajalehed tekkisid 1944. aasta lõpus (Kangro, 1976). Väliseesti ajalehti hakati välja andma neis riikides, kuhu moodustusid suuremad eestlaste kogukonnad – Rootsis, Saksamaal, Kanadas, USAs, Austraalias ja Inglismaal.
Väliseesti ajalehtede algusajal otsiti väljaannetes lähedasi, kirjutati sõjasündmustest, tutvustati põgenikke abistavaid organisatsioone ning õpetati kohalikku keelt (Valmas, 2017a). Ajapikku nihkus fookus väliseesti kogukondade tegevusele ning Eesti, uue koduriigi ja maailma uudistele. Eeldati, et pagulus lõpeb mõne aastaga, seetõttu nähti ajalehti ajutise nähtusena (Valmas, 2017a). Tegelikult ilmusid mitmed paguluse algusajal alustanud välis-eesti ajalehed rohkem kui pool sajandit, jõudes kajastada ka Eesti taasiseseisvumist. Praeguseks on alles jäänud üksikud väliseesti ajalehed, mis ilmuvad peamiselt digitaalsel kujul.
Esimesed pikemalt püsima jäänud välis-eesti ajalehed hakkasid ilmuma Rootsis – 28. oktoobril 1944 ajaleht Teataja (aastatel 1945–1953 Eesti Teataja) ning 29. oktoobril 1944 ajaleht Välis-Eesti. Detsembris lisandus neile Stockholms-Tidningen Eestlastele, mis suleti 1959. aastal ning mille asendas ajaleht Eesti Päevaleht.
Saksamaal Geislingenis, kus asus üks peamisi eestlaste põgenikelaagreid, hakkas 1945. aastal ilmuma ajaleht Eesti Post. USAs avaldatakse alates 1949. aastast ajalehte Vaba Eesti Sõna. Kanadas ilmusid ajalehed Meie Elu, Vaba Eestlane ja Võitleja, millest kaks esimest on nüüdseks ühinenud nime alla Eesti Elu. Inglismaa väliseesti ajaleht kandis nime Eesti Hääl, Austraalias Sydneys anti välja ajalehte Meie Kodu. Kõik loetletud ajalehed on digitaalselt kättesaadavad kultuuripärandi portaalis DIGAR. Peale mainitud ajalehtede tegutses hulk lühema ilmumisperioodiga ajalehti, mis andsid samuti olulise panuse väliseesti kogukondadesse.
Analüüsis kasutan viie Rootsis ilmunud väliseesti ajalehe (Teataja, Välis-Eesti, Stockholms-Tidningen Eestlastele, Eesti Teataja ja Eesti Päevaleht) digiteeritud numbreid aastatest 1944–1991. Eesmärk on uurida lähemalt kolme teemat:
- Millises kontekstis esineb väliseesti ajalehtedes sõna „kodu“. Millega seda seostatakse?
- Milliseid on kõige mainitumad kohanimed? Milliseid Euroopa piiridesse jäävaid paiku on mainitud? Milliseid Eesti piiridesse jäävaid paiku on mainitud? Kas Eesti puhul on mainitud rohkem linnu või on esindatud ka väiksemad kohad? Kuidas aja jooksul asukohtade mainimine muutub?
- Millised olid eri ajajärkudel väliseesti ajalehtedes olulisimad teemad?
KODU
Eestist lahkumine teise maailmasõja ajal oli enamiku eestlaste jaoks sundmigratsioon, mille tõttu pidi jätma nii konkreetse kodukoha kui ka koduriigi. Paratamatult muutus aja jooksul koduks ka riik, kuhu uus elu loodi. Kodu olemust saab defineerida mitmeti. Üldiselt seostatakse koduga elamiseks kasutatavat füüsilist hoonet, perekonda, päritolu või koduriiki. Samuti esineb sõna „kodu“ ajutisi puhke- või peatuspaiku kirjeldavate asutuste nimetustes, näiteks „lastekodu“. Diasporaa uuringutes on „kodu“ kompleksne termin, mis on ajas muutuv (Stock, 2010). Ühest küljest seostus väliseestlaste jaoks kodu Eesti territooriumi või Eestis paikneva kodukohaga, teisalt võib „kodu“ mõista kui abstraktset turvapaika (Annist & Kuutma, 2018). Lisaks ruumilisele tasandile tuleb mängu ka ajaline, kuna väliseestlaste kodu jäi esimesse Eesti iseseisvusperioodi (Annist & Kuutma, 2018).
Sõna „kodu“ esineb kõige enam koos sõnaga „Eesti“, sidudes kodu Eesti ja eestlusega.
Joonis 1. Välis-Eesti, 23. mail 1948
Termini uurimisele eelneb ajalehtede tekstide puhastamine, mis hõlmab sõnade lemmatiseerimist ehk algkujule viimist (näiteks sõnad „on“ ja „oli“ teisendatakse algvormi „olema“) ja stoppsõnade ehk sisulist tähendust mitte juurde andvate sõnade eemaldamist. Analüüs hõlmab pea poolt sajandit, mille jooksul muutusid nii teemad kui ka hoiakud. Puhastamise tulemusel saadud sagedasemad sõnapaarid, mis sisaldavad sõna „kodu“, on järgmised:
- Eesti kodu (5943 esinemist)
- kodumaa lahkumine (1718)
- okupeeritud kodumaa (1169)
- uus kodu (938)
- Suvikodu kuratoorium (873)
- laps Suvekodu (774)
- vaba kodumaa (760)
- kodu ruum (717)
- kodu Eesti (715)
- kodumaa vabastamine (672)
Tulemused näitavad, et sõna „kodu“ esineb kõige enam koos sõnaga „Eesti“, sidudes kodu Eesti ja eestlusega. Vaadates esinemiskordi lähemalt, on paljudel juhtudel sõnapaar seotud mõne väliseesti organisatsiooniga. Väliseesti organisatsioonide üritustele viitab tihti ka sõnapaar „kodu ruum“. Palju esineb ka ajaloolistele sündmustele viitavaid väljendeid, näiteks „kodumaa lahkumine“, „okupeeritud kodumaa“, „vaba kodumaa“ ja „kodumaa vabastamine“. Sõnapaari „uus kodu“ puhul on peamiselt juttu kohanemisest uue asukohamaaga, aga ka Brasiilias tegutsenud seltsist „Uus Kodu“. „Suvikodu kuratoorium“ ja „laps Suvekodu“ viitavad Suvekodu-nimelisele lastelaagrile.
Joonis 2. Eesti Päevaleht, 6. juuni 1974
Kvantitatiivse analüüsi kõrval on asjakohane vaadata mõnd konkreetset artiklit, kus esineb kõige sagedasem sõnapaar „Eesti kodu“. Juba mainitult leidub seda tihti väliseesti organisatsioonide tegevuse kontekstis, näiteks Norrköpingis tegutses organisatsioon nimega Eesti Kodu, mille eesmärk oli pakkuda ruume kohalikele väliseesti organisatsioonidele (Rahvusarhiiv, i.a). Lisaks Norrköpingile olid sama nimega ettevõtmised ka näiteks Uppsalas, Torontos, Sydneys ja Kopenhaagenis. Eesti kodu mainitakse ka eestlaste kodude kontekstis, näiteks kirjutatakse noortele eesti keele õpetamisest kodus ja haridusasutustes, samuti tutvumiskuulutuses, kus otsitakse rahvuskaaslast, et üheskoos luua „Eesti kodu“.
Joonis 3. Eesti Teataja, 23. märts 1946
PAIGAD
Kuna üks võimalus „kodu“ defineerida on seostada seda kindla geograafilise asukohaga, siis on paslik uurida, milliseid paiku ajalehtedes mainitakse. Kohanimesid on võimalik tuvastada loomuliku keele töötluse abil, kohanimed saab hiljem siduda koordinaatidega (ehk geokodeerida). Tekstitöötluse tulemused on mõneti tinglikud, kuna vigu võib esineda nii ajalehtede tekstituvastuse kvaliteedis, leitud kohanimedes kui ka kohanimede sidumises koordinaatidega. Kõige mainitumad paigad Rootsis ilmunud väliseesti ajalehtedes on: Eesti, Rootsi, USA, Stockholm, Tallinn, Saksamaa, Moskva, Soome, Euroopa, Kanada, Ameerika, Tartu, Inglismaa, Göteborg, Vene(maa), Poola, Austraalia, Hiina, Läti ja Toronto. Sealjuures on Eestit mainitud asukohamaast Rootsist lausa kaks korda rohkem.
Kujutades tuvastatud kohanimesid kaardil, joonistub väga selgelt välja Eesti riigi kontuur.
Kujutades tuvastatud kohanimesid kaardil, joonistub väga selgelt välja Eesti riigi kontuur. Sageli on ajakirjanduses juttu ka Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Soomes ja Taanis asuvatest paikadest. Kümnendite kaupa tänapäevase Eesti piiride sisse või lähedusse jäävaid kohanimesid vaadates on kõige sagedamini kirjutatud pealinnast Tallinnast, kuid kui arvestada ka kohanimesid, mida on mainitud vaid korra või paar, on kaetud pea terve Eesti. Kohanimed esinevad erisugustes artiklites, neid kasutatakse taaskord väliseesti organisatsioonide nimedes (nt tegutses Göteborgis skaudiüksus Tallinna lipkond), aga ka Eesti ajalugu, loodust ja kultuuri tutvustavates kirjutistes. Samuti kajastati aktiivselt Eesti NSVs toimuvaid sündmusi. Sageli on väiksemad kohanimed mainitud surmakuulutustes lahkunu sünnipaigana.
Joonis 4. 20 kõige sagedamini mainitud kohanime Rootsis ilmunud väliseesti ajalehtedes 1944–1991
Allikas: autori uurimus
Joonis 5. Rootsis ilmunud väliseesti ajalehtedes mainitud kohanimed 1944–1991
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu (2024) Aluskaart: Natural Earth (2024)
Joonis 6. Rootsis ilmunud väliseesti ajalehtedes mainitud Eesti kohanimed kümnendite kaupa
Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu (2024) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet (2025)
Teemad
Pea 50 aastat mitme ajalehe numbreid sisaldab palju erinevaid teemasid, mille tuvastamine inimlugejal võtaks aega tõenäoliselt aastaid. Selleks et leida ajalehtedest esilekerkivaid teemasid, on mitu võimalust – üks neist on teemade modelleerimine, mille abil koondatakse kokku statistiliselt sageli koosesinevad sõnad, mis moodustavad n-ö abstraktse teema. Teise võimalusena on võimalik kasutada tehisaru mudeleid, andes sisendiks ülesande tuvastada iga lehekülje teksti puhul peamised teemad. Kuna digiteeritud väliseesti ajalehtedes on sageli probleeme tekstituvastusega, siis toimis konteksti tabamisel paremini keelemudeli kasutamine, konkreetsemalt on kasutatud mudelit Gemini 2.5 Flash.
Teemade analüüsimiseks on mõistlik vaadelda väiksemaid ajaperioode ja neid omavahel võrrelda. Uurimusse on kaasatud 1944. aasta Teataja, 1991. aasta augusti Eesti Päevalehe ja umbes perioodi keskpaika jääva 1968. aasta augusti Eesti Päevalehe numbrid. Nii saab põgusa ülevaate nii neist teemadest, mis olid olulised väliseesti ajakirjanduse algusaegadel, kui ka nende muutumisest läbi aja. Keelemudeli väljund sõltub palju antavast sisendist, samuti võib sama sisendit uuesti kasutades saada teistsuguse tulemuse. Keelemudelile antud sisend on järgmine:
- Oled uusima aja ajalooga tegelev ajaloolane.
- Sinu ülesandeks on ühelt ajalehe leheküljelt tuvastada 1–2 kõige olulisemat teemat.
- Sõnasta teemad eestikeelsena, rangelt 1–2 sõnaga ja alati väikeste tähtedega.
- Tuvasta keskmise tasemega teemad, väldi liiga üldisi teemasid (näiteks „poliitika“, „majandus“) ja triviaalset sõnastust (näiteks „ilm“, „uudised“).
- Kui mõni teema on väga sarnane juba tuvastatud teemale, kasuta sama sõnastust, et sarnased teemad oleksid ühtsed.
- Väljundina anna ainult komadega eraldatud teemad, ilma üleliigsete selgituste või täiendava tekstita.
1944. aasta Teataja kõige sagedasemad teemad on järgmised: sõjategevus (9 esinemist), eestlased Rootsis (6), Eesti pagulased (5), põgenikud (4), pagulased (4), omakste otsimine (4), Eesti Komitee (3), laagrielu (3) ja kuulutused (3). Ettearvatult edastatakse infot sõja ja põgenike eluolu kohta. Samuti on sagedased ka varasemas kirjanduses mainitud lähedaste otsimise kuulutused, kuid nende koondamisega ühe märksõna alla on keelemudelil raskusi, jättes näiteks eraldiseisvaks teemad „omakste otsimine“, „kuulutused“, „otsitakse omakseid“ ja „sugulaste otsimine“.
1944. aasta augusti Eesti Päevalehes kirjutatakse enim teemadel Tšehhoslovakkia (5), Vietnam (3) ning eestlased, valimised, postistreik, õpetajad, eestlased välismaal, eesti kirjandus, eesti pagulased, külm sõda, Nixon, Eesti kommunistid ja Tšehhi kriis (kõik 2 mainimist). Ajalehtedest on näha, et väliseesti kogukond jälgis pinevusega Praha kevade sündmusi. Üldiselt jaotuvad teemad väliseestlaste ning maailma uudiste vahel. Kõneainet pakkus ka Kanadas toimunud postistreik, mis takistas kaasmaalastega sidepidamist, samuti jäi ilmumata osa Kanada väliseesti ajalehtede numbritest, kuna ka neid edastati peamiselt posti teel.
Taasiseseisvumisaasta augustikuu prominentseteks teemadeks on riigipööre (7), iseseisvus (4), eesti kultuur (3), Balti riigid (3), Eesti iseseisvus (3) ning Gorbatšov, küüditamine, eesti kunst, väliseestlased, Leedu sündmused, nekroloogid, massihauad, ajakirjandusseadus, valimised ja Baltimaade iseseisvus (kõik 2 mainimist). Aktiivselt elati kaasa Nõukogude Liidus toimunud poliitilistele sündmustele ja Eesti taasiseseisvumisele. Peale ajalooliste sündmuste paistab silma teema „nekroloogid“, peegeldades väliseesti kogukonna vananemist.
DIGITEERITUD MATERJALI KASUTAMISE PROBLEMAATIKA
Esimesed eesti ajalehed jäädvustati mikrofilmile 1993. aastal, kümme aastat hiljem alustati mikrofilmide digiteerimisega (Tinits, 2025). Väliseesti ajalehed olid digiteerimisprotsessis ühed esimesed – väliseesti ajalehti hakati mikrofilmile salvestama 1998. aastal ning mikrofilme digiteerima 2005. aastal (Valmas, 2017b). 2010. aastaks olid kõik suuremad väliseesti ajalehed digiteerituna kättesaadavad (Valmas, 2017b).
Digiteerimise varasus viitab materjali prioriteetsusele, kuna digiteerimist alustati paljuloetavatest ja kultuuriliselt olulistest ajalehtedest. Aja jooksul on digiteerimisel kasutatav tehnoloogia jõudsalt edasi arenenud, mis on tekitanud vastuolulise olukorra, kus kultuuripoliitika seisukohast olulised ajalehed on palju halvema kvaliteediga kui hiljem digiteeritud materjal.
Isegi kui skaneeringute kvaliteet on enamjaolt hea, siis suurem probleem on tekstituvastuse kvaliteet, mis on vanemate materjalide puhul sageli loetamatu. See mõjutab omakorda nii täistekstiotsingut kui ka materjali kasutamist andmeteaduslikel eesmärkidel. Ajalehtede keeruka struktuuri puhul on oluline ka ajalehtede segmenteerimine ehk artikliteks jaotamine, mida on tehtud umbes 62%le Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis olevatele ajalehtedele (Tinits, 2025).
Väliseesti ajalehtedest on segmenteeritud vaid väike, hiljem digiteeritud osa, kuid teksti terviklikkuse tagamiseks on artiklite eraldamine oluline samm. Kuigi artiklite eraldamiseks on välja töötatud automaatseid lahendusi, näiteks teksti segmenteerimine semantiliste tunnuste kaudu, siis ei ole ükski tööriist saavutanud vajalikku usaldusväärsust, mistõttu segmenteeritakse ajalehti ka tänapäeval peamiselt käsitsi.
Lihtsaid lahendusi olukorrale ei ole, kuna üldiselt suunatakse ressurss nende materjalide digiteerimisele, mida ei ole veel digitaalsel kujul olemas. Materjali parandamist saaks alustada kvaliteetsete skaneeringutega ajalehtedest, millele saab rakendada uuemaid tekstituvastuse ja segmenteerimise tööriistu. Potentsiaalseid võimalusi võivad pakkuda suured keelemudelid, kuid nende kasutamine suure hulga materjali analüüsimisel võib olla kulukas nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Samuti kipuvad tehisaru mudelid tekstituvastusel mitte kinni pidama originaaltekstist, vaid teksti muutma, näiteks lühendeid lahti kirjutama, sõnu ära jätma või lisama. Mida enam kasutatakse kultuuripärandit kui andmeid, seda ebavõrdsemasse olukorda jäävad varases järjekorras digiteeritud ajalehed, kuna eelistatakse parema kvaliteediga materjali, mis ei nõua palju lisatöötlust.
LÕPPSÕNA
Väliseesti ajalehed on rikkalik allikas teise maailmasõja ajal Eestist lahkunud ja võõrsil uue elu rajanud eestlaste eluolu uurimiseks. Digiteeritud ajalehtede uurimiseks on võimalik kasutada nii traditsioonilisi digihumanitaaria vahendeid, näiteks loomuliku keele töötlust, kui ka proovile panna tehisaru võimalusi. Analüüsi raskendab aga digiteeritud ajalehtede varieeruv skaneeringute, tekstituvastuse ja segmentatsiooni kvaliteet. Digiteerimisse on aastate jooksul panustanud paljud mäluasutuste töötajad, kelle töö tulemusena on eesti kultuuripärand hõlpsasti kättesaadav ning kasutatav nii huvilistele kui ka teadustöös. Samas oleks vaja üle vaadata üle kümne aasta tagasi digiteeritud materjalid, et nende kvaliteeti hinnata ja seda vajadusel parandada.
KASUTATUD ALLIKAD
- ANNIST, A. & KUUTMA, K. (2018). Rahvusluse moraalne aegruum. – Vikerkaar: Eesti Kirjanike Liidu ajakiri, 1–2, 183–189. – https://dea.digar.ee/article/AKvikerkaar/2018/01/0/52
- KANGRO, B. (1976). Eesti Rootsis: Ülevaade sõnas ja pildis. Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
- MARIPUU, M. & KRAFT, Ü. (26.08.2024). Põgenemine arvudes. Eesti Mälu Instituut. – https://mnemosyne.ee/pogenemine-arvudes/
- RAHVUSARHIIV (i.a). Arhiiv: EAA.5400. Norrköpingi eesti organisatsioonid ja ringid. – https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251729452&ru=7c1JtD#archive-creator
- STOCK, F. (2010). Home and memory. K. Knott & S. McLoughlin (toim), Diasporas: concepts, intersections, identities (lk 24–28). Zed Books.
- TINITS, P. (2025). Digiteeritud Eesti ajalehed uurimisallikana. Acta Historica Tallinnensia, 31(1), 73–111. – https://doi.org/10.3176/hist.2025.1.03
- VALMAS, A. (2017a). Pagulaskultuuri jälgedel: artikleid väliseesti kultuurist. Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.
- VALMAS, A. (2017b). Varjust valgusesse: erihoiust väliseesti kirjanduse keskuseks. Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Andmeloo aluseks on autori Linné Ülikoolis kaitstud magistritöö „Kus on kodukoht? Analysing the Meaning of Home and Improving OCR Quality in Estonian Exile Newspapers Published in Sweden“. – https://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:lnu:diva-132420