Elektrituru paindlikkus algab tarbijast
-
Energiamajanduse ekspert, PhD, TalTech
Euroopa elektrituru uues reaalsuses saab elektrisüsteemi paindlikkus ja stabiilsus sündida üksnes siis, kui tarbija muutub passiivsest energia-kasutajast aktiivseks turuosaliseks. See tähendab, et ta reageerib hinnasignaalidele, osaleb paindlikkusteenuste pakkumises ja aitab nõnda kujundada elektrisüsteemi tulevikku.
Euroopa elektriturg on läbimas olulisi muutusi. Selle tulevikku kujundavad trendid on tihedalt seotud kogu energiasektori arenguga. Fookuses on majanduse elektrifitseerimine, energiatõhususe suurendamine, elektrisüsteemide de–tsentraliseerimine ja taastuvenergia osakaalu kasv, et saavutada liikmesriikide kliimaneutraalsus. Neist viimane on toonud kaasa päev-ette-turu hinnavolatiilsuse kasvu, mis on muutunud uueks normaalsuseks. Seda tunnevad nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised oma elektriarvetes.
Olulist regionaalset pöördepunkti tähistab Balti riikide liitumine Mandri-Euroopa sagedusalaga, mis on muutnud süsteemi dünaamikat. Elektrisüsteemi tasakaalu mõjutavad üha enam taastuvenergia tootmise ja tarbimise prognoosivead, mis suurendavad sagedusreservide vajadust.
Samal ajal tuleb tagada süsteemi töökindlus ka võimaliku saartalitluse tingimustes. Kõik kaasnevad kulud kannab lõpuks tarbija. Seetõttu on oluline, et tarbijale antakse võimalus turul aktiivsemalt osaleda – reageerida hinnasignaalidele ja juhtida oma tarbimist viisil, mis aitab elektrikulusid kontrollida ja toetab samal ajal süsteemi stabiilsust.
TURU VÄLJAKUTSED
Praeguseks on päev-ette-elektriturg kujunenud peamiseks füüsilise elektrienergia kauplemise platvormiks. Kuigi eksisteerivad ka alternatiivsed hankemeetodid – näiteks kahepoolsed lepingud ja börsivälised tehingud –, on need sageli seotud lisariskidega. Turumetoodika soosib suuremate bilansiportfellidega osalejaid, kellel on paremad võimalused riske hajutada ja oma pakkumisi optimeerida.
Väiksematel bilansihalduritel on raskusi ebabilansi täpse prognoosimisega, mistõttu lisatakse lõppkliendi arvele sageli suurem riskimarginaal. Eriti keeruline on neil, kellel puudub oma tootmisportfell ning kogu elektrienergia ostetakse turult. See võib viia olukorrani, kus kliente koheldakse erinevalt sõltuvalt nende teadlikkusest ja valitud teenusepakkuja turupositsioonist.
Paindlikkuse kasvav tähtsus
Varustuskindluse tagamisel muutub tootmisvõimsuste piisavuse kõrval üha olulisemaks elektrisüsteemi paindlikkus. Elektrisüsteemi tulevikus ei piisa enam pelgalt energiapõhisest turust – vaja on arendada mehhanisme, mis võimaldavad pidevalt muutuvatele tingimustele kiirelt reageerida. Seetõttu on päevasisene turg ja võimsusturg muutumas järjest tähtsamaks ka Eestis.
Kasvav andmemaht ja ajakriitilisus tähendab, et inimene ei suuda enam langetada otsuseid vajaliku kiiruse ega täpsusega.
Peagi saab oluliseks uuenduseks 15-minutilise kauplemisperioodi ja hinna rakendamine, mis viib turu ajastuse lähemale reaalajas toimuvale tarbimisele ja tootmisele. Need muutused loovad eeldused süsteemi tasakaalu täpsemaks hoidmiseks ja tõhusamaks halduseks. Samas tähendab kasvav andmemaht ja ajakriitilisus, et inimene ei suuda enam langetada otsuseid vajaliku kiiruse ega täpsusega. Seetõttu liigub juhtimine järjest enam masinate ja algoritmide kätte, mis suudavad turu- ja võrguolukorrale reageerida reaalajas.
Sünkroniseerimine ja uued võimalused turuosalistele
Balti riikide elektrisüsteemid sünkroniseeriti 2025. aasta veebruaris edukalt Mandri-Euroopa sagedusalaga. See oli oluline muutus süsteemi juhtimises: Eesti peab nüüd koos teiste Balti riikide elektrisüsteemidega sagedust ise hoidma ja reguleerima. Selle tulemusel on turule lisandunud uusi võimalusi tasakaalustamisteenuste pakkumiseks, sealhulgas tarbijatele. Tarbijatele on loodud turunišš, kus turule saab paindlikkust pakkuda nii otse kui ka agregeeritult.
Tasakaalustamisteenuste hulka kuuluvad nii reservvõimsus kui ka tasakaalustusenergia. Reservvõimsuse pakkumine tähendab, et teenuseosutaja hoiab kokku-lepitud võimsust valmisolekus ja teeb süsteemihaldurile pakkumisi vastavalt lepingutingimustele. Tarbijatele tähendab see võimalust turul osaleda, muutes oma tarbimise paindlikuks ning teenides selle kaudu tulu – kui vajalikud tehnilised ja regulatiivsed tingimused on täidetud.
TARBIJA KAUDSEST OSALUSEST AKTIIVSEKS TURUOSALISEKS
Tarbija paindlikkust saab turul rakendada kahel viisil – kaudselt või otseselt. Kaudse paindlikkuse korral reageerib tarbija päev-ette-turu hinnale, näiteks nihutades oma tarbimist madalama hinnaga tundidele. Selline käitumine ei eelda suuremat tehnilist liidestamist teenusepakkujaga ega keerukaid arveldusmehhanisme. Tasu väljendub siin tarbija väiksemas elektriarves. Samas võivad suureneda tema bilansihalduri kulud, kuna tarbimist on keerulisem prognoosida.
Otsese paindlikkuse puhul pakub tarbija oma lokaalse tootmise kohandamist, tarbimise koormuse muutmist või salvestusvõimekust otse turule, näiteks päevasisese turu või hangitavate süsteemiteenuste raames. See eeldab täpset juhtimist, mõõtmist, arveldamist, usaldusväärset andmevahetust ja väiksemate tarbijate, näiteks kodutarbijate korral ka koostööd vahendajaga, näiteks elektrimüüja või agregaatoriga, kes koondab mitme tarbija paindlikkuse ühtseks turupakkumiseks.
Näiteks koondades mitme kliendi võimekuse, saavad agregaatorid pakkuda süsteemihaldurile konkurentsivõimelisi pakkumisi.
Agregaatoril on juurdepääs tarbija seadmetele vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning ta vastutab selle eest, et koondatud paindlikkus vastaks turu tehnilistele ja regulatiivsetele nõuetele. Näiteks koondades mitme kliendi võimekuse, saavad agregaatorid pakkuda süsteemihaldurile konkurentsivõimelisi pakkumisi. See loob ka kodutarbijatele ja väiksematele ettevõtetele võimaluse osaleda turul, mis seni oli kättesaadav vaid suurematele tootjatele või tarbijatele.
REGULATIIVSED RAAMID EESTIS
Elektriturud on ajalooliselt olnud liikmes-riigipõhised, mistõttu esineb Euroopa Liidu riikide vahel märkimisväärseid regulatiivseid erinevusi, sealhulgas tarbijate tururolli osas. Eestis kehtiv regulatsioon järgib üldjoontes Euroopa Liidu suuniseid, ent mitmed meetmed on veel arendamisel. Riik on seadnud eesmärgi, et otsese tarbimise juhtimise ehk tarbimiskaja turutõketeta käivitamiseni jõutakse hiljemalt 2029. aastaks.
Praktikas tuleks liikuda veelgi tempokamalt. Järgmiste aastate jooksul tuleks muuta elektrituru seadust ja vaadata üle elektritarbimisega seotud maksusüsteem, seda kuni riigihangete seaduseni välja. Näiteks on lootus, et tarbijatel tekib õigus omada ühe võrguga liitumispunkti taga mitut mõõtepunkti, mis võimaldab võrguettevõtetel kasutada mõõdetud infot tarbimise juhtimise ning salvestuse tõendamiseks ja arveldamiseks. Samuti on oodata salvestuse topeltmaksustamisest vabastust 2026. aastal ja energia jagamise võimaldamist 2028. aastal.
TARBIJA VÕIMALUSED KOHALIKUL TURUL
Tarbija teadlikkus ja valmisolek oma energiatarbimist kaudselt juhtida on märkimisväärselt kasvanud. Hea näide on 17. august aastal 2022, mil erakordselt kõrge börsihinnaga tunnil suutsid tarbijad oma elektritarbimist vähendada ligikaudu kümme protsenti võrreldes prognoosiga. See näitab selgelt, et hinnasignaalid töötavad ja tarbijad on valmis aktiivselt panustama elektrisüsteemi paindlikkusse ja oma elektrikulude teadlikku juhtimisse.
Eestis on tarbimise juhtimise kaasamine turul seni suuresti kokkuleppeline tegevus tarbija ja tema otsese teenusepakkuja vahel – seni, kuni tarbija paindlikkust ei kasutata sagedusreservide turul. Sellist võimalust pakuvad oma klientidele juba mitmed elektrimüüjad.
Sagedusreservide turul saavad tarbijad osaleda otse või agregaatori kaudu. Siiski on turul osalemine keeruline, eriti ilma agregaatori vahenduseta. Põhjuseks on nii tehnilised kui ka regulatiivsed nõuded, sealhulgas minimaalne kaubeldav võimsus (1 MWh/h), liidestamise keerukus ja võimalik tehnoloogiline lukustus, mis võib tarbija jaoks piirata teenusepakkuja vahetust.
Agregaatoritel on võimalik pakkuda koondatud võimsus- ja energiapakkumisi, mida süsteemihaldur Elering hangib kolme reservtoote kujul. Kuigi turg on alla aasta vana, areneb see kiiresti. Esialgu domineerisid turul suuremahulised turuosalised, kuid nüüd on ka agregeeritud pakkumised konkurentsivõimeliseks muutumas. Seda paljuski seetõttu, et agregeerimise tehniline võimekus on suurenenud, mida toetavad omakorda teenusepakkujate uued innovaatilised ärimudelid.
Probleem on endiselt teenusepakkujate vähesus ning osa turuosaliste jaoks ka keerukas eelkvalifitseerimis-protsess, mis nõuab näiteks tehnilise võimekuse ja finantstagatise tõendamist.
Probleem on endiselt teenusepakkujate vähesus ning osa turuosaliste jaoks ka keerukas eelkvalifitseerimisprotsess, mis nõuab näiteks tehnilise võimekuse ja finantstagatise tõendamist. Väljakutsetest hoolimata on tervitatav, et turul on rida teenusepakkujaid, kes näevad iga päev vaeva tarbijate agregeeritud paindlikkuspakkumiste turukonkurentsis hoidmisega.
Eestis on ettevalmistamisel strateegilise reservi loomine, mille eesmärk on tagada alates 2027. aastast tootmisvõimekuse piisavus. Tegu on riigiabi vajava võimsus-mehhanismiga, kus sobivatele tehnoloogiatele makstakse selle eest, et need püsiks väljaspool turgu ja oleks valmis hädaolukorras reageerima.
Tarbijate paindlikkus konkureerib otse elektrijaamade ja salvestuslahendustega – eeldusel, et suudetakse täita tehnilised nõuded. See avab tarbijatele lisavõimaluse osaleda süsteemi varustuskindluse tagamises.
JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJAD JA LOKAALNE PAINDLIKKUS
Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis hangivad jaotusvõrguettevõtjad turupõhiselt teenuseid, mis aitavad tagada eletrivõrgu stabiilsust – näiteks reaktiivvõimsuse või pinge juhtimise teenuseid. Nendes turumudelites on suur roll just lokaalse võrgupiirkonna lõpptarbijatel. Eestis selline praktika veel puudub. Samuti ei saa praegu jaotusvõrguga paindlikult liituda, kuigi seadusandlus seda kohustab.
Paindlikud liitumistingimused võimaldaks kulukaid võrguinvesteeringuid vältida, lükates need edasi või asendades need lokaalsete paindlikkusteenustega. See omakorda aitaks vähendada survet võrgutariifide tõusule. Selleks on vaja, et riik looks jaotusvõrguettevõtjatele selge õigusliku aluse ning stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks.
Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi on juba oma vajadused välja selgitanud. Praktilisi lahendusi on vaja kiiremini rakendada, et tarbijad saaksid pakkuda oma paindlikkust ka jaotusvõrgu tasandil. Sellega koos muutub üha olulisemaks küberturvalisus. Tagatud peab olema tarbijate poolt võrku ühendatud tehnoloogiate turvalisus, et vältida riske laiemale energiajulgeolekule.
Tarbijate võimalused energia jagamise kaudu
Üks huvitav arengusuund on energia jagamine. Eestis on aastaid räägitud vajadusest luua eeldused energiakogukondade laiapõhjalisemaks tekkeks. Nüüd on riigi visioon konkreetsemaks muutumas. Töös olev elektrituruseaduse muudatus-ettepanek näeb ette, et omatoodetud ja salvestatud elektrienergia ei pea enam olema toodetud tarbija kinnistul. See loob võimaluse jagada energiat tarbijarühmade vahel, tingimusel, et tegu ei ole nende peamise äri- või kutsetegevusega. See muudatus võib oluliselt suurendada kogukonnapõhiste lahenduste atraktiivsust ja levikut.
TalTech toetab uute turu- ja ärimudelite loomist läbi teaduspõhise innovatsiooni ja nende lahenduste reaalse katsetamise. Uudsete taastuvenergia tootmis- ja paindlikkustehnoloogiate uurimise ja arendamise projekti (ÕÜF3) raames on ettevalmistamisel uuring, mille eesmärk on selgitada välja eeldused lõppkasutajate suuremaks turuintegratsiooniks.
Uuring keskendub kogukonnapõhiste tootmis- ja tarbimislahenduste potentsiaalile ning sellele, kas omatoodetud ja üle jääva elektrienergia jagamine aitab leevendada kõrgete elektrihindade mõju. Peale selle analüüsitakse, kas energiaühistute kaasamine sagedusreservide ja lokaalsete süsteemiteenuste pakkumisse parandab nende majanduslikku jätkusuutlikkust. Esimesi tulemusi on oodata järgmise aasta lõpuks, kuid juba praegu on selge, et tulevikus ei saa tarbijate roll turul olla enam pelgalt elektri tarbimine teenusena.
Tarbija kui turumurdja
Elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmine ei ole ainult tootjate ülesanne. See on liikumas järjest rohkem tarbimise poolele ning on põhjust arvata, et tarbimise juhtimise roll Eestis koos hinnapõhiste turupakkumisega suureneb lähiaastatel märgatavalt. Paindlikkuse suurendamine ei ole enam pelgalt tehniline või majanduslik küsimus – see on eeltingimus, et elektrisüsteemi volatiilse tootmise ja kasvava hajatootmise tingimustes kohandada.
Lähiaastate regulatiivsed muudatused loovad selleks soodsad eeldused, avardades tarbijate võimalusi ja tugevdades nende positsiooni turul. Samas ei piisa üksnes õiguslikest raamidest. Tarbijate osalemine sõltub sellest, kui lihtsaks ja usaldusväärseks suudetakse turul osalemise protsess muuta. Tähtsaimad tegurid on nutikad seadmed, kvaliteetne andmehaldus ja läbipaistev ligipääs andmetele.
Poliitikakujundajatel tasub meeles pidada, et väikese riigi energiapoliitikaga on turuhindu keeruline mõjutada. Kui Skandinaavias ja Baltikumis sellel kümnendil tootmisvõimsused kasvavad ning taastuvenergia osakaalu suurenemisega kaasneb loomulik elektri börsihinna langus, jäävad tarbimise kasvu prognoosid endiselt ebakindlaks. Seetõttu tasub keskenduda hästi juhitud energiapoliitika toel tehtavatele investeeringutele. Uue tööstuse lisandumisel tekkiv elektritarbimine aitab tarbimisega seotud kulusid tasakaalustada. Ilma energiamahuka tarbimiseta võivad hinnad kodu- ja äritarbijatele sotsiaalselt talumatuks muutuda.
Silmas on vaja pidada ka seda, et tulevikus kujuneb elektrienergia hind tõenäoliselt madalaks, samas kui võimsuse maksumus moodustab järjest suurema osa lõpptarbijate hinnast.
Lõppkokkuvõttes otsustab iga tarbija oma tururolli ise – see sõltub tema sotsiaalsetest ja majanduslikest eeldustest ning tehnoloogilisest võimekusest. Agregaatorite väärtuspakkumine peab olema läbimõeldud ja kasutajasõbralik. Selleks tuleb edasi arendada turumude-leid ja andmevahetusplatvorme, mis võimaldavad tarbimist juhtida ja salvestust turupõhiselt rakendada.
Ehk ei ole enam kaugel aeg, mil tarbija saab valida endale sobiva agregaatori sama lihtsalt ja tihti, nagu praegu vahetatakse elektrimüüjat. Selline areng tähistaks tõelist muutust – tarbijast kui elektrisüsteemi passiivsest osast saaks aktiivne ja väärtust loov osaline elektrisüsteemi tuleviku kujundamises.
Artikkel valmis Euroopa Liidu kaasrahastusel projektis „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“.