Riigikogu Toimetised Ühiskondlik-poliitiline ajakiri

Parlamentaarsed uudised nr 52

• 

  Piret Viljamaa

  Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2025. aasta aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

ALBAANIA

Mais toimunud 140kohalise parlamendi valimistel kindlustas peaminister Edi Rama endale neljanda ametiaja, tema Sotsialistlik Partei sai 83 mandaati (enne 74). Kunstiharidusega endine korvpallur Rama on lubanud tagada 2030. aastaks riigi astumise Euroopa Liitu (liitumiskõnelused algasid 2022. aastal). Peamise opositsioonipartei Demokraatliku Partei juhitud valimisliit sai 50 mandaati (eelmises koosseisus oli Demokraatlikul Parteil 59 mandaati). Parlamenti pääses kuus poliitilist jõudu (enne neli). Valimiste järel on naiste osakaal parlamendis 35%. Valimisaktiivsus oli 44,8%. Rahvusvahelised vaatlejad heitsid valitsevale parteile ette avaliku sektori raha kasutamist partei valimisreklaamiks ning peaaegu täielikku kontrolli meedia üle, opositsiooni väitel polnud valimised ei vabad ega võrdsed.

• AFP-BNS, 14.05.2025, „Albaania peaminister Edi Rama kindlustas endale neljanda ametiaja“;
• Tirana Times, 20.05.2025, „Albania’s 2025 Elections: Triumph of the Socialists or the Fall of Democracy?“. – https://tinyurl.com/363dxp4x
• Inter-Parliamentary Union, „Albania“. – 
https://tinyurl.com/ynv7u26h

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Aprillis võttis Kongressi Esindajatekoda ülekaaluka parteiülese toetusega vastu seaduse, mis kriminaliseerib intiimsete piltide (sh süvavõltsingute) mittekonsensusliku avaldamise, kohustades samal ajal neid veebiplatvormidelt kiiresti eemaldama. Mõnes USA osariigis sarnane seadus juba kehtib. Sotsiaalmeedia platvormid ja veebisaidid peavad kehtestama reeglid, kuidas ohvri taotlusel sellised fotod 48 tunni jooksul eemaldada. Seaduse kriitikute sõnul on sõnastus liiga üldine ning võimaldab mh legaalset sisu tsenseerida.

• AP News, 20.05.2025, „President Trump signs Take It Down Act, addressing nonconsensual deepfakes. What is it?“. – https://tinyurl.com/yr8m3yhs
• Congress.gov, „S.146 – TAKE IT DOWN Act“. – https://tinyurl.com/4debfutn

Mais avaldas Senati tervise-, hariduse-, töö- ja pensionikomisjon senaator Bernie Sandersi tellitud analüüsil baseeruva raporti, mis näitas, et aprilli seisuga oli president Donald Trumpi administratsioon kärpinud u 13,5 miljardi dollari ulatuses tervishoiu rahastamist, sh 1660 varem määratud uurimistoetust ja koondanud tuhandeid teadustöötajaid. Kõige rängemalt kannatanud asutuste seas oli riiklik vähiinstituut: võrreldes mullu sama ajaga vähendati selle aasta esimese kolme kuuga vähiuuringute rahastamist 31%, üle 300 miljoni dollari võrra.

• Senate Committee on Health, Education, Labor and Pensions, 13.05.2025, „NEWS: Sanders Releases Report Documenting Trump’s War on Science“. – 
https://tinyurl.com/4d8zbcxs

Juulis võttis Kongress vastu eelarveseaduse. „See on hea (seadus),“ ütles president Donald Trump dokumenti allkirjastades. Esindajatekojas sai seaduse lõplik variant 218 poolt- ja 214 vastuhäält, varem Senatis 51 poolt- ja 50 vastuhäält (otsustas asepresidendi J. D. Vance’i hääl). Suur ilus seadus näeb mh ette sotsiaalhoolekande programmide kärpimist ja riigivõla suurendamist rohkem kui kolme triljoni dollari võrra. Samuti sätestab seadus 4,5 triljoni dollari ulatuses maksukärpeid, sõjaliste kulutuste suurendamist ning väljasaatmise ja piiriturvalisusega seotud kulude rahastamist. Presidendi endine toetaja Elon Musk leidis, et seadus õõnestab tema kulude kärpimise püüdlusi.

Juulis võttis Kongress vastu ka presidendi ettepanekut toetava eelnõu, millega kärbiti u 9 miljardi dollari ulatuses välisabi ja riigimeedia rahastust. Vabariiklaste hinnangul oli meediakanalitele suunatud rahastamine ebavajalik ning soodustas kanalite poliitilist kallutatust.

• AFP-BNS, 03.06.2025, „Elon Musk sarjas Trumpi „suurt ja ilusat“ eelarveseaduse eelnõu“;
• AFP-AP-BNS, 05.07.2025, „Trump allkirjastas iseseisvuspäeval vastuolulise eelarveseaduse“;
• Congress.gov, „H.R.1 – One Big Beautiful Bill Act“. – https://tinyurl.com/6r4u5a36; „H.R.4 – Rescissions Act of 2025“ – https://tinyurl.com/2t4tsswe
• The Guardian, 17.07.2025, „What are rescissions – and why does Trump want Congress to push them through?“. – https://tinyurl.com/5cbvp9ef

ARGENTINA

Juulis võttis Kongress vastu kolm seadust, millega kavatseti tõsta vanaduspensionit 7,2%, pikendada võimalust täita juba pensionil olles töötatud aastate nõuet ning suurendada puudega inimeste rahastust. Augustis pani president Javier Milei seadustele veto. Milei takistas pensionite tõstmist teist korda 12 kuu jooksul, tema sõnul õõnestaks see riigieelarve tasakaalustamist. Esimest korda alates presidendi ametisse astumisest tühistasid Kongressi mõlemad kojad ühe ta veto (puudega inimeste rahastuse suurendamisele). President allkirjastas seejärel seaduse, kuid külmutas kehtima hakkamise, kuni Kongress leiab rahastusallika. Milei, kelle populaarsus on kahanenud, kuulutas septembris, et kavatseb järgmisel aastal tõsta riigi pensione ja sotsiaalkulutusi ning lubas 20 aastaga viia Argentina maailma rikkaimate riikide hulka. Oktoobris pooldas Kongress presidendi võimu vähendamist, seaduse jõustumisel võiks presidendi dekreedi tühistada üks Kongressi koda (praegu on vaja mõlema koja enamust). Milei on oma ametiaja vältel andnud välja üle 70 kokkuhoiupoliitikat jõustava dekreedi. Eelnõu toetas alamkojas 140, vastu oli 80 liiget (menetlus jätkub Senatis).

• Buenos Aires Herald, 02.08.2025, „Milei signs pension and disability raise vetos, opposition braces for ‘difficult’ battle“. – https://tinyurl.com/ysd54sw9
• Argentina Reports, 08.09.2025, „Argentina’s congress overturns Milei’s veto of emergency disability law“. – https://tinyurl.com/359uuvmw
• Buenos Aires Times, 15.09.2025, „Budget bill speech: Milei promises ‘worst is over,’ asks voters to hold firm“. – https://tinyurl.com/4sct8h74
• Prensa Latina, 22.09.2025, „Milei Enacts, but suspends enforcement of disability law“. – 
https://tinyurl.com/mub6csnr
• France24, 09.10.2025, „Argentina’s Congress curbs Milei’s decree powers in major blow to libertarian leader“. – https://tinyurl.com/47wd4svm

AUSTRAALIA

Mais toimunud üldvalimistel valiti 150kohalise alamkoja liikmed ning 40 Senati liiget. Üle kahekümne aasta võitis teise järjestikuse ametiaja ametisolev peaminister. Peaminister Anthony Albanese on lubanud suurendada taastuvenergia osakaalu, tegeleda süveneva eluasemekriisiga ning suunata rohkem raha tervishoiusüsteemi. Tema Tööpartei sai alamkojas 94 mandaati (enne 77). Teise tulemuse sai Liberaalne Partei (alamkojas nüüd 43 mandaati, enne 58), mille juht Peter Dutton lubas piirata immigratsiooni, ohjeldada kuritegevust ja loobuda tuumaenergia keelust. Peter Dutton parlamenti ei pääsenud. Kokku pääses alamkotta viis poliitilist jõudu ja kümme sõltumatut kandidaati, nagu eelmises koosseisuski. Valituks osutunud naiste osakaal tõusis rekordilise 46%ni (enne 38,4%). 76kohalises Senatis on Tööparteil nüüd 28 mandaati (40st kaalul olnud kohast võitis partei 16). Senatis oli naiste osakaal valimiste järel jätkuvalt 56,6% (maailma ülemkodade hulgas seni kõrgeim). Senat sai ka oma kõigi aegade noorima liikme, valimisõhtul 21aastaseks saanud Charlotte Walkeri. Kuna Austraalias on valimistel osalemine kohustuslik (trahv mitteosalemise eest 20 AUD), siis oli osalusprotsent jätkuvalt kõrge, ligi 91%. Arvestades, et valeinfo levitamine on järjest suurem üleilmne probleem, on valimiste lehel valijate informeerimiseks toodud ka avastatud valeinfo.

• ABC News, 03.05.2025, „Who won the 2025 Australian federal election? What happened to Peter Dutton?“. – https://tinyurl.com/8atf6s97; 27.05.2025, „Labor’s Charlotte Walker becomes youngest Australian senator, winning the sixth SA spot“. – https://tinyurl.com/2ekz2sp8
• AEC, 10.06.2025, „House of Representatives – final results“. – https://tinyurl.com/bndwudwk; „Disinformation register. 2025 Federal Election“. – https://tinyurl.com/muhpjvxy
• Inter-Parliamentary Union, „Australia“. – https://tinyurl.com/ur5y5965; https://tinyurl.com/5n7at63f

Juulis võttis parlament vastu seaduse, millega muudeti kõrghariduse toetamise ja viit muud seadust, et võimaldada ühekordselt 20% võrra vähendada kõrghariduslaenu ja mõningaid muid õppelaenu võlakohustusi, mis on tekkinud 1. juunil 2025 või varem, ning tõsta nõutud miinimumsissetuleku lävendit, millelt tagasimakseid nõutakse, 54 435 Austraalia dollarilt (AUD) 67 000 dollarile 2025.–2026. eelarveaastal. Laenuvähendusest saab kasu u kolm miljonit austraallast, keskmiselt ollakse võlgu u 27 600 AUD, keskmine laenukärbe on seega 5500 AUD. Tegu oli peaminister Anthony Anthony Albanese’ valimislubadusega.

• Parliament of Australia, „Universities Accord (Cutting Student Debt by 20 Per Cent) Bill 2025“. – https://tinyurl.com/pvexcata
• Sky News, 05.10.2025, „Albanese government to cut 20 per cent of student debt from mid-November through to December 2025“. – https://tinyurl.com/mryu8knj

AUSTRIA

Juulis võttis parlament vastu osalise pensioni seaduse, mille eesmärk on hoida töötajaid kauem tööturul; soovitakse tõsta tegelikku pensionile jäämise vanust, mitte seaduslikku pensioniiga (jääb 65 aastale). Pensionikonto jagatakse kaheks ning tulevikus saab kasutamata osale koguneva töötatud aja eest pensionilisa. Tööaega tuleb tööandjaga kooskõlastatult vähendada vähemalt 25% ja maksimaalselt 75% võrra. Osalist pensioni (on vabatahtlik) ei saa taotleda, kui pensioni määramine on juba tehtud, samuti ei tohi töötaja olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osalise pensioni puhul ei saa kasutada teatud muid hüvitisi, taotleda töövõimetuspensioni ega tohi teha tasustatud lisatööd. Samuti sätestati „jätkusuutlikkuse mehhanism“, mis kohustab valitsust tegema pensionisüsteemis kärpeid, kui üldise sotsiaalkindlustusseadusega sätestatud eelarvet ületatakse. Seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

• Rechtsinformationssystem des Bundes, 24.07.2025, „Teilpensionsgesetz – APG“. – https://tinyurl.com/y8pphkxb
Parlament Österreich, „Teilpensionsgesetz (137 d.B.)“. – https://tinyurl.com/2h3nmtrr; 10.07.2025, „Nationalrat beschließt neue Teilpension“. – https://tinyurl.com/yxtywk6w

Österreichischer Gewerkschaftsbund. Faragheh, Toumaj, 10.07.2025, „Teilpension: Das musst du wissen“. – 
https://tinyurl.com/bd59byk4

BELGIA

Mais võttis parlament vastu seaduse, millega tühistati 2003. aastal kavandatud tuumaenergiast loobumine. Seadusega anti mh võimalus ehitada uusi reaktoreid. Eelnõu algatas 2024. aasta juulis toonane parlamendiliige Mathieu Bihet (hilisem energeetikaminister). Parlamendiliikmed toetasid nn Bihet’ eelnõu 102 poolthäälega (vastu oli kaheksa ja erapooletuks jäi 31 saadikut). Oludest tulenevalt on jaamade käigushoidmist varem pikendatud, järgmisest aastast peaks tööle jääma kaks tuumajaama, mille tegevust on pikendatud 2035. aastani.

• World Nuclear News, 16.05.2025, „Belgium reverses phase-out policy as Denmark reconsiders nuclear“. – https://tinyurl.com/m75eujsp
• Moniteur Belge, 26.05.2025, „Loi portant diverses dispositions en matière d’énergie nucléaire et visant à garantir la sécurité d’approvisionnement en électricité et la maîtrise des coûts du mix électrique“. – https://tinyurl.com/y7z6mx3c
• Nuclear Engineering International, 02.10.2025, „Belgium shuts down Tihange 1“. – https://tinyurl.com/a8wts24h

BRASIILIA

Juulis võttis Kongressi alamkoda vastu seaduse, mis lõdvendab keskkonnalubade väljastamise reegleid (poolt hääletas 267 ja vastu oli 116 saadikut). Senat kiitis eelnõu heaks mais. Reformi toetajate sõnul on eesmärk majanduse edendamiseks lubade andmise süsteemi lihtsustada. Seni reguleeris valdkonda u 27 000 reeglit. Ekspertide sõnul võivad uued meetmed kiirendada taristu arendamist Amazonase vihmametsas. President Luiz Inácio Lula da Silva kuulutas seaduse küll välja, kuid vetostas selle 63 artiklit. ÜRO eksperdid tervitasid presidendi otsust. Vetostatud artiklite hulgas olid näiteks kaevandustegevuse vabastamine loanõudest, võimalus projektide iselitsentsimiseks keskmise riskiga juhtudel, lihtsustatud nõusolekuprotsessid põlisrahvaste ja Quilombola kogukondade teatud maa-aladele, Atlandi vihmametsa (Mata Atlântica) kaitsestaatuse vähendamine ning järelevalve ja vastutuse hajutamine. Kongress võib siiski presidendi vetod tühistada.

• Senado Federal, 21.05.2025, „Senado aprova projeto da Lei Geral do Licenciamento Ambiental“. – https://tinyurl.com/yat3b2pa
• AFP-BNS, 17.07.2025, „Brasiilia Kongress võttis vastu keskkonnanõudeid lõdvendama eelnõu“;
• OHCHR, 04.09.2025, „UN experts welcome Brazil’s veto of environmental licensing bill provisions“. – https://tinyurl.com/yc8r49re
• g1, 09.10.2025, „Licenciamento ambiental: senadores articulam derrubada de vetos de Lula ao texto“. –https://tinyurl.com/4atekmum

BULGAARIA

Juulis võttis Rahvusassamblee vastu tervisekindlustuse seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on parandada riikliku tervisekindlustusfondi (NHIF) juhtimist. Vastutuse jagamiseks ja juhtimise paindlikkuse suurendamiseks luuakse teise asedirektori ametikoht. Vaidlusi tekitas ettepanek kehtestada uuesti meditsiiniteenuste kulupiirangud, mis seoks NHIFi maksed rangelt lepinguliste piiride ja aastaeelarvega. Sarnased piirangud tühistas Konstitutsioonikohus 2024. aastal. 2025. aastal on NHIFi rahastamise puudujääk prognooside kohaselt 270 miljonit leevi (u 138 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta defitsiidiga u 45% suurem). President Rumen Radev väitis, et muudatused võivad piirata patsientide põhiseaduslikku õigust tervishoiule ja pani seadusele veto, kuid juuli lõpul tühistas parlament selle 124 poolt- ja 85 vastuhäälega. Radev on 2017. aastal ametisse astumisest kasutanud vetoõigust aktiivselt (see oli 39. veto), neist enamik on tühistatud, veto on seni jõusse jäänud kaheksal korral.

• BTA, 17.07.2025, „Newly passed amendments introduce second deputy governor of Health Insurance Fund“. – https://tinyurl.com/mwh5x27v
• National Assembly of the Republic of Bulgaria, 17.07.2025, „Parliament passed the first reading of the bill amending the Law on the State Budget of the Republic of Bulgaria for 2025“. – https://tinyurl.com/rue7f9t9
• Sofia Globe, 31.07.2025, „Bulgarian MPs override presidential veto of Medical Insurance Act amendments“. – https://tinyurl.com/jzx53rx6

COLOMBIA

Juunis kiitis Senat (57 poolt- ja 31 vastuhäälega) heaks president Gustavo Petro tööreformi, mida siseminister Armando Benedetti nimetas ajalooliseks saavutuseks. Algne eelnõu esitati juba 2023. aastal, 2025. aastal jätkati tööreformi menetlust. Reform parandab töötingimusi (rohkem tasustatud ületunde, reguleeritud tööajad, kaasavamad värbamistingimused). Edaspidi on (kõrgemalt tasustatud) öötöö algus kell 19 õhtul (seni 21). Tähtajatud töölepingud muutuvad normiks, 15. juulist 2026 väheneb maksimaalne töötundide arv nädalas 42 tunnile ning internidele garanteeritakse miinimumpalk. Tööle jalgrattaga sõitvad töötajad võivad saada lisapuhkust. Tööandjad on kohustatud võimaldama juurdepääsu teraapialoomadele ning pereliikmeid hooldavatel töötajatel on õigus paindlikule tööajale. Platvormitöötajate töötingimusi reguleeritakse, nt peavad nad olema hõlmatud sotsiaalkindlustusega. Kuni 500 töötajaga ettevõtted peavad palkama vähemalt kaks puudega inimest iga 100 töötaja kohta (suurettevõtted iga lisanduva saja töötaja kohta veel ühe puudega töötaja). Sätestati ka tasustatud puhkus pereprobleemide, arstivisiitide ja kooliürituste jaoks. Senat lükkas reformi varem tagasi, kuid pani selle uuesti hääletusele, kui Petro ähvardas selle referendumile panna.

• AFP-BNS, 18.06.2025, „Colombia Senat kiitis heaks tööjõureformi“;
• Latin America Reports, 20.06.2025, „Colombian Senate approves labor reform, President Petro’s greatest legacy“. – https://tinyurl.com/mup998ta
• Baker McKenzie, 17.07.2025, „Colombia: Labor Reform – what changed? What actions should employers take? – https://tinyurl.com/3z923e8b
• L&E Global, 25.07.2025, „Colombia: The Labour Reform officially becomes law upon its sanction by president Petro“. – https://tinyurl.com/43fu42cf

ECUADOR

Juunis kiitis parlament heaks põhiseaduse muutmise ettepaneku, mis tühistab pikaajalise välismaiste sõjaväebaaside keelu; lisaks toimub keelu tühistamise teemal referendum. Muudatus on tekitanud riigis ägedat arutelu. Kunagi turvalises riigis lokkab viimastel aastatel jõuguvägivald ning rahvusvahelise kuritegevusega seotud narko- ja organiseeritud kuritegevus. 2024. aasta alguses õnnestus president Daniel Noboal referendumi teel jõustada põhiseaduse muudatus, mis andis riigi sõjaväele ametliku loa osaleda täiendavates julgeolekuülesannetes. Ecuador on varem teinud koostööd USA sõjaväega, nüüd loodab president riigis korra taastamisel jälle nende abile.

• Constitutionnet. Martínez-Moscoso, Andrés, 23.06.2025, „Sovereignty reimagined: Constitutional implications of allowing foreign military bases in Ecuador“. – 
https://tinyurl.com/yeyts87w
• AP News, 21.09.2025, „Ecuador’s electoral council approves referendum on foreign military bases“. – 
https://tinyurl.com/2b4ne6sb

EL SALVADOR

Juulis kiitis parlament heaks põhiseaduse reformi, millega tühistati presidendi ametiaja piirangud ning ametiaega pikendati viielt aastalt kuuele. See võimaldab riigipeal Nayib Bukelel, kellel on parlamendis ülekaalukas enamus, piiramatu arv kordi kandideerida. Reform võeti vastu 57 poolt- ja kolme vastuhäälega. Aasta algul kiitis parlament heaks ka eelmises koosseisus juba vastu võetud põhiseaduse muudatuse, mis edaspidi võimaldab põhiseadust muuta vaid ühe parlamendikoosseisu jooksul. Opositsiooni kuuluva parlamendiliikme Marcela Villatoro sõnul suri seega El Salvadoris demokraatia. Bukelel on suur toetus tänu kuritegelike jõukude vastasele tegevusele, mis on vägivalda märgatavalt vähendanud, samal ajal süüdistatakse teda repressioonides inimõigusaktivistide ja ta kriitikute vastu.

• AFP-BNS, 01.08.2025, „El Salvadori parlament tühistas presidendi ametiaja piirangud“;
• HRW.org, 02.09.2025, „El Salvador’s democracy is dying“. – https://tinyurl.com/m54bzw5r

INDIA

Augustis võttis parlament vastu valitsuse esitatud eelnõu veebipõhiste hasartmängude keelustamiseks, viidates murele sõltuvuse, rahalise kahju ning võimalike seoste pärast rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seadus viib kriisi sektori, mille väärtus oli hinnanguliselt 2,5 miljardit USA dollarit aastas ja tõi riiki kolm miljardit dollarit välisinvesteeringuid. Seadusega keelati veebilehtedel ja rakendustel pakkuda mänge, kus kasutaja maksab tasu, deponeerib raha või teeb muid panuseid raha võitmiseks. Selliseid mänge pakkuvaid eraisikuid ja ettevõtete juhte võib oodata vanglakaristus või trahv. Õigusekspertide sõnul on seadus mitmeti põhiseadusega vastuolus, nimelt kuulub hasartmängude valdkond osariikide pädevusse; see annab ametnikele laiad volitused läbiotsimiseks ja vahistamiseks ilma kohtumääruseta; ettevõtete juhid ja töötajad võivad olla isiklikult kriminaalkorras vastutavad, isegi otsese süüta, mis on vastuolus äriõiguse põhimõtetega.

• AFP-BNS, 20.08.2025, „India tahab keelata veebipõhised hasartmängud“;
• Law.asia. Basu, Indrajit, 07.10.2025, „Game over?“ – https://tinyurl.com/2hjcwduf
• PRS Legislative Research, „The Promotion and Regulation of Online Gaming Bill, 2025“. – https://tinyurl.com/5ft9ukkr

INDONEESIA

Augustis ja septembris toimusid riigis järjekordsed üleriigilised meeleavaldused. Protestid said alguse reaktsioonina parlamendiliikmete suurtele soodustustele, mis on teravas vastuolus tavainimeste madalate palkadega. Parlamendiliikmete eluasemehüvitised ulatuvad kümne miinimumpalgani, samal ajal on võimud teatanud rangetest kokkuhoiumeetmetest hariduse ja tervishoiu vallas. Meeleavaldustele lisas hoogu videokaadrite levimine, kus politseiüksus tappis noore toidukulleri. Pealinnas Jakartas toodi välja ka sõjavägi, samal ajal kui sajad inimesed kogunesid taas parlamendihoone juurde ning veel mitmes linnas teatati kokkupõrgetest.

• The Guardian, 02.09.2025, „Indonesia protests explained: why did they start and how has the government responded?“ – https://tinyurl.com/3rpupnam
• Inside Indonesia, 06.10.2025, „Turning protest into policy“. – https://tinyurl.com/4pu2hduu

IRAAN

Oktoobris kiitis parlament heaks rahvusvaluutalt riaalilt nelja nulli eemaldamise, sest seoses riigi tuumaprogrammiga taaskehtestatud ÜRO sanktsioonide tõttu on riaali kurss järsult langenud. 2019. aastal tehtud ettepanekut, mis jäi toona ootele, menetleti nüüd kaks kuud. Kolm aastat on paralleelselt ringluses vanad ja uued rahatähed.

• AFP-BNS, 05.10.2025, „Iraani parlament kiitis heaks riaalilt nelja „nulli“ eemaldamise“;
• Reuters, 06.10.2025, „Iranian parliament approves currency redenomination“. – https://tinyurl.com/3f3y9ntp

ISLAND

Juuli keskel lõppenud (veebruaris alanud) istungjärgu jooksul toimus Alþingis 91 istungit, mis kestsid 710 tundi ja 10 minutit, keskmine istungi pikkus oli kaheksa tundi, pikim istung vältas 18 tundi ja 30 minutit. Vastu võeti 35 seadust. Pikima debati põhjustasid vaidlused kalapüügitasude üle (kokku 162 tundi ja 13 minutit), mis oli ka pikim debatt 1991. aastast. Opositsioon kasutas obstruktsiooni – peeti pikki kõnesid ja esitati lugematuid muudatusettepanekuid, et eelnõu vastuvõtmist takistada. Esimest korda üle 66 aasta kasutati kodukorra paragrahvi 71, mis lubab debati pidamise lõpetada. Viimati tehti seda 1959. aastal, varem nt 1949 NATOsse astumise puhul ning 1937 riiklike heeringatehaste arutelul. Juulis vastu võetud kalapüügitasude seaduse muudatustega tõstetakse aastaseid kalapüügitasusid 33 protsendilt kasumist ligi 50 protsendile, väiksematele ettevõtetele tehakse soodustusi. Püügitasud seotakse osaliselt Norra kalaturuhindadega.

• RÚV, 11.07.2025, „Storm in Althing – historic use of Article 71 to break parliamentary filibuster“. – https://tinyurl.com/yfnmxycs
• Alþingi, 14.07.2025, „Tölfræði 156. löggjafarþings“. – https://tinyurl.com/6e7x59yt
• The Fishing Daily, 16.07.2025, „Icelandic parliament approves controversial fishing fee hike“. – https://tinyurl.com/27f3hwnx
• Stjórnartíðindi, 23.07.2025, „Lög um breytingu á lögum um veiðigjald, nr. 145/2018 (aflaverðmæti í reiknistofni)“. – https://tinyurl.com/4zukjsb9

JAAPAN

Juulis toimunud parlamendi 248kohalise ülemkoja poole koosseisu valimistel ei suutnud peaministri Shigeru Ishiba koalitsioon enamust kindlustada. Ishiba Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) sai kaalutavatest kohtadest 39 (on jätkuvalt suurim partei parlamendis) ja tema senine koalitsioonipartner Komeito kaheksa mandaati. Suurim opositsioonipartei, Jaapani Konstitutsiooniline Demokraatlik Partei, sai 22 mandaati. Üks suurimaid võitjaid oli populistlik globalismivastane Sanseitō partei, mis sai 14 mandaati juurde (seni üks mandaat). Valimiskampaania keskendus hinnatõusuvastastele meetmetele, Jaapani ja USA vaheliste tariifide läbirääkimistele, tasuta haridusele ning iibele. Kuna koalitsioon kaotas toetust ka alamkoja valimistel mullu oktoobris, siis pole 1955. aastast riiki peaaegu pidevalt juhtinud LDPl nüüd kummaski kojas absoluutset enamust. Kaotusest hoolimata kinnitas Ishiba algul, et jätkab valitsuse eesotsas, kuid astus septembris parteisisese surve tõttu tagasi ning partei juhiks valiti konservatiivsete vaadetega Sanae Takaichi. 1999. aastast LDPga koalitsioonis olnud Komeito lõpetas nende toetamise LDP rahastusskandaali tõttu. Oktoobris sai Jaapan oma esimese naispeaministri, Sanae Takaichi. Parlamendi alamkojas sai ta 237 ja ülemkojas 125 poolthäält.

• BBC News, 21.07.2025, „The rise of the far-right ‘Japanese First’ party“. – https://tinyurl.com/3ukmxwc9
• Anadolu Ajansı, 12.10.2025, „Explainer – Ruling coalition collapse in Japan could spring next premier from opposition bloc“. – https://tinyurl.com/33en3eee; 21.10.2025, „Japan’s 1st female Premier Takaichi sworn in by emperor as Cabinet unveiled“. –https://tinyurl.com/wbfbx3fw
• ERR uudised, 21.10.2025, „Parlament nimetas Sanae Takaichi Jaapani esimeseks naispeaministriks“. – https://tinyurl.com/259nzb3m
• Inter-Parliamentary Union, „Japan“. – https://tinyurl.com/4ev8avkk

KAMBODŽA

Juulis muutis parlament riigi põhiseadust. Paragrahvile 33 lisati täiendus, mis võimaldab riigi kodakondsuse ära võtta. Augustis võttis Rahvusassamblee vastu kodakondsusseaduse muudatused, mis lubavad võtta kodakondsuse nii sünnijärgsetelt, naturaliseeritud kui ka topeltkodakondsusega isikutelt, kes mõistatakse süüdi riigi huve kahjustavas koostöös välisjõududega või riigi suveräänsust, territoriaalset terviklikkust või riiklikku julgeolekut kahjustavates tegudes. Poolt hääletasid kõik istungil osalenud 120 liiget, sh peaminister Hun Manet. Septembris kiitis seadusemuudatused heaks ka Senat (poolt oli 54 senaatorit, kolm jäi erapooletuks). Kodakondsuse tühistamist juhib siseminister Sar Sokha palvel loodud komisjon. Sokha sõnul on muudatusi vaja, sest Kambodža seisab silmitsi suurenenud pingete, Tai sissetungi ohu ja välismaal elavate kambodžalaste õõnestava tegevusega. Inimõiguslased on seadust kritiseerinud.

• The Guardian, 26.08.2025, „Cambodia MPs pass ‘chilling’ bill enabling citizenship to be stripped“. – https://tinyurl.com/398zkzf4
• HRW.org, 01.09.2025, „Cambodia: Revised law endangers citizenship“. – https://tinyurl.com/4jjezbmd
• Khmer Times, 03.09.2025, „Senate passes amendment to strip citizenship for treason“. – https://tinyurl.com/4tsubmzs

KANADA

Aprillis toimusid parlamendi 343kohalise alamkoja ennetähtaegsed valimised. Peaminister Mark Carney Liberaalne Partei võitis 169 mandaati (enne 160), Konservatiivne Partei sai 144 mandaati (enne 119). Parlamenti pääses viis poliitilist jõudu. Valimisdebatid keskendusid peamiselt suhetele Ameerika Ühendriikidega, eriti president Donald Trumpi imporditollidele ning ähvardustele Kanada annekteerida. Veel arutati elukalliduse tõusu ja kliimamuutusi. Valimisaktiivsus oli 68,7%. Mais avas parlamendi avaistungi ja pidas kõne kuningas Charles III, mis peaminister Carney sõnul rõhutab selgelt Kanada enesemääramisõigust. Viimati pidas Briti monarh Kanada parlamendi avakõne 1977. aastal.

• AFP-BNS, 29.04.2025, „Peaminister Carney: Kanada ei unusta USA reetmist kunagi“;
• Inter-Parliamentary Union, „Canada“. – https://tinyurl.com/mrxvjkrj
• BBC News, 27.05.2025, „‘The True North is indeed strong and free’: King applauded as he opens Canada’s parliament“. – https://tinyurl.com/239mmumk

KASAHSTAN

Juunis võttis Mäjilis vastu süütegude ennetamise seaduse muudatused, millega keelati näotuvastust segavate riiete kandmine avalikes kohtades. Senati algatus on suunatud julgeoleku tagamisele. Erandiks võivad olla olukorrad, kus näo katmine on vajalik seadusest tulenevate nõuete, ameti- või tööülesannete täitmise, meditsiiniliste eesmärkide, tsiviilkaitse või ilmastikutingimuste tõttu; samuti isikute puhul, kes osalevad otseselt spordi- ja kultuuriüritustel.

• Interfax-BNS, 18.06.2025, „Kasahstani siseministeerium toetab näo katmise keelamist avalikes kohtades“;
• The Times of Central Asia, 27.06.2025, „Kazakhstan moves to ban face-coverings in public“. – https://tinyurl.com/mr35rhjh
• BiometricUpdate.com, 03.07.2025, „Kazakhstan bans face coverings that impede facial recognition in public“. – https://tinyurl.com/yz8trbvj

KREEKA

Septembris võttis parlament vastu kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise raamistiku ja riigist väljasaatmise korra reformi seaduse. Ebaseaduslikult riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele näeb seadus ette kahe- kuni viieaastase vanglakaristuse ja rahatrahvi alates 5000 eurost. Seadusega tühistati mh varasem säte, mis lubas migrantidel taotleda seaduslikku elamisluba pärast seitsmeaastast pidevat dokumentideta riigis viibimist. Laiendati tagasisaatmiseks sobivate riikide määratlust (lisaks asukohariigile võib illegaalse migrandi edaspidi saata ka turvalisse kolmandasse riiki). Tagasisaatmist kiirendati, lühendati vabatahtlikult riigist lahkumiseks antud perioodi (14 päeva, enne 25) ning selle pikendamise võimalust (60 päeva, enne 120). Inimõigusorganisatsioonid on seaduse hukka mõistnud.

• Balkan Insight, 03.09.2025, „Greece passes law potentially jailing rejected asylum seekers“. – https://tinyurl.com/3p6vmdt6
• Greek Reporter, 03.09.2025, „Greece toughens migration law with penalties and detention“. – https://tinyurl.com/bp7ksffv

Oktoobris võttis parlament 158 poolthäälega vastu tööseaduse muudatused, vastu oli 109 saadikut. Vasakpoolne opositsioonipartei Syriza protestiks hääletusel ei osalenud. Enne seaduse vastuvõtmist toimusid üleriigilised streigid, ametiühingute hinnangul seavad seadusemuudatused ohtu töötajate tervise ning rikuvad nende õigusi. Teatud tingimustel võib erasektoris sama tööandja juures edaspidi teha kuni 13tunniseid tööpäevi, küll ainult erandjuhtudel ja maksimaalselt 37 päeval aastas (seni oli pikem tööaeg võimalik mitme tööandja puhul). Tavapärane 40tunnine töönädal jääb kehtima, ületunnitöö piirmäär on 150 tundi aastas, selle eest makstakse 40% kõrgemat tasu ning töötajat ei tohi keeldumise korral vallandada. Valitsuse väitel moderniseeritakse tööseadusi ja suurendatakse paindlikkust. Eurostati andmetel on Kreekas ELi pikimad töönädalad: keskmiselt 39,8 tundi nädalas (ELi keskmine on 35,8 tundi).

• BBC News, 16.10.2025, „Greece passes labour law allowing 13-hour workdays in some cases“. – https://tinyurl.com/4dz7t76x
• Kathimerini, 16.10.2025, „Controversial labor bill passed by Parliament with government majority“. – https://tinyurl.com/tm372423

KUUBA

Juulis kiitis parlament heaks põhiseaduse reformi, millega loobuti seni kehtinud presidendikandidaadi maksimaalse vanuse piirangust (60 eluaastat). Presidendi kahe viieaastase ametiaja piirang ja kandidaatide minimaalne vanus (35 eluaastat) jäid jõusse. Muudatus hakkab kehtima 2028. aasta presidendivalimistel.

• Constitutionnet, 20.07.2025, „Cuba’s parliament approves constitutional amendment removing age limit for presidential candidates“. – https://tinyurl.com/mtjp52ca

LEEDU

Mais toetas Seim lahkumist maamiine keelustavast Ottawa konventsioonist, poolt hääletas 107 seimiliiget, vastuhääli ei antud. Ottawa konventsioonist lahkumist toetas aprillis ka Läti Seim (selle poolt oli 66, vastu 14 saadikut), juunis Soome Eduskunta (seda pooldas 157 parlamendiliiget ja 18 oli vastu) ning Poola Seim (poolt hääletas 413 parlamendiliiget, vastu 15). Ukraina Ülemraada kiitis lahkumise heaks juulis (poolt oli 299 parlamendiliiget 450st). Leedu ja Soome on teatanud Venemaa sõjalisele ohule viidates, et alustavad 2026. aastal jalaväemiinide tootmist nii enda kui ka Ukraina tarbeks.

• AFP-BNS, 16.04.2025, „Läti parlament hääletas maamiinileppest lahkumise poolt“; 08.05.2025, „Leedu parlament hääletas maamiinileppest lahkumise poolt“;
• AFP-STT-Interfax-BNS, 19.06.2025, „Soome parlament kiitis maamiinileppest lahkumise heaks“;
• Interfax-BNS, 26.06.2025, „Poola kavatseb jalaväemiinide keelamise konventsioonist lahkuda“; 15.07.2025, „Ülemraada peatas Ottawa konventsiooni kehtivuse Ukraina jaoks“;
• BNS, 10.07.2025, „Leedu ja Soome hakkavad tootma endale ja Ukrainale jalaväemiine“.

Juunis võttis Seim 93 poolthäälega vastu seadusemuudatused, mis võimaldavad valitsusel kehtestada Venemaale ja Valgevenele majandussanktsioonid ka siis, kui EL seda ei tee. Vastuhääli ei antud, kaks saadikut jäid erapooletuks. Valitsusel on nüüd võimalik kehtestada kaht tüüpi sanktsioone: varade külmutamine ja sektoripõhised piirangud. Vajadus seaduse järele tulenes ELi raskustest kehtivate sanktsioonide pikendamisel.

• LRT, 16.06.2025, „Lithuanian MPs debate potential sanctions against Russia, Belarus“. – 
https://tinyurl.com/2hpp2rm
• BNS, 25.06.2025, „Seadusemuudatus lubab Leedul ise Venemaale sanktsioone kehtestada“;
• Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Lithuania, 26.06.2025, „Lithuanian Parliament approved amendments to the law enabling Lithuania to impose national individual and economic sanctions against Russia and Belarus“. – https://tinyurl.com/4b7uv7k7

Juunis sai Seimis lõpphääletusel 88 poolt- ja 16 vastuhäält pensionireformi seadus, mis Euroopa Komisjoni hinnangul pidurdab kapitalituru arengut, takistab juurdepääsu rahastamisele ning võib vähendada säästmist. Edaspidi pole pensioni teise sambaga liitumine enam kohustuslik ning sellest saab loobuda. 25% pensionieaks kogunenud vahenditest lubatakse ühekordselt välja võtta ja raske haiguse korral võib välja võtta kogu raha; säästmise jätkajatele säilitatakse riigipoolne osamakse 1,5% üle-eelmise aasta riigi keskmisest brutopalgast jne. 2024. aastal otsustas Konstitutsioonikohus, et olulistel põhjustel peaks inimestel olema võimalik pensioni kogumine lõpetada ning sellise võimaluse puudumine on põhiseadusega vastuolus.

• ERR uudised, 05.06.2025, „EL hoiatas Leedut pensionireformi kahjuliku mõju eest“. – https://tinyurl.com/yx37pscd
• Seimas of the Republic of Lithuania, 26.06.2025, „Seimas approved reforms of the second-pillar pension scheme“. – https://tinyurl.com/yc5ddunp

Juunis võttis Seim vastu mitu maksudega seotud seadust. 2026. aastal on maksumuudatustest loodetav tulu u 280 miljonit ning 2027. aastal vähemalt 560 miljonit eurot, millest valdav osa suunatakse riigikaitsele. Näiteks muudeti üksikisiku tulumaksu seadust (poolt oli 78, vastu 46 saadikut). Praegu on tulumaks kuni viiekordse keskmise palga puhul 20% ja suuremalt sissetulekult 32%. 2026. aastast luuakse juurde 25%line maksumäär 3–5-kordsele palgale. Algselt kavandati rohkem kui kümnekordset keskmist palka maksustada 36% tulumaksumääraga. Põllumajandustootjate maksud on madalamad.

• LRT, 18.04.2025, „Lithuanian president says proposed income tax rates too progressive“. – https://tinyurl.com/3h99hvax; 14.05.2025, „Lithuanian government approves revised tax package“. – 
https://tinyurl.com/mvsz376r; 26.06.2025, „Lithuanian MPs approve new progressive income tax rates, family tax breaks“. –https://tinyurl.com/37w596sv

Septembris võttis Seim ühehäälselt vastu lennundusseaduse ja sõjalise jõu kasutamise seaduse muudatused, millega anti kaitseväele volitused Leedu õhuruumi ohustavaid droone kiiremini ja lihtsamalt neutraliseerida. Kaitseminister otsustab sõjalise jõu kasutamise mehitamata õhusõidukite vastu keelu- või piirangualal, kui lend ei vasta kehtestatud tingimustele (seni võis alla tulistada ainult keelutsoonis relvana kasutatavad õhusõidukid). Tsiviilõhusõidukite ohutuse tagamiseks peavad nende piloodid edaspidi hoidma kohustuslikku raadiosidet ja kasutama transponderit. Muudatused on ajendatud kahe Venemaa Gerbera-tüüpi drooni tungimisest Leedu õhuruumi, neist üks kandis lõhkeainet.

• BNS, 23.09.2025, „Leedu andis kaitseväele õiguse droone kiiremini alla tulistada“;
• Lietuvos Respublikos Seimas, 23.09.2025, „Seimas leido operatyviau neutralizuoti grėsmę keliančius bepiločius orlaivius“. –https://tinyurl.com/ym5x3ty9

LÕUNA-KOREA

Augustis võttis parlament 115 poolthäälega vastu alg- ja keskkooliseaduse muudatused, millega keelatakse 2026. aasta märtsist alg-, põhi- ja keskkooliõpilastel koolitundides nutitelefone ja teisi digiseadmeid kasutada. Arvukad uuringud on näidanud nutisõltuvuse kahjulikkust, kuid riigi õpetajad pole keelustamise osas üksmeelsed. Keelustamisevastased leiavad mh, et see ei kaota probleemi algpõhjuseid.

• BBC News, 27.08.2025, „South Korea bans phones in school classrooms nationwide“. – 
https://tinyurl.com/fdfmtxe3

LÄTI

Juunis võttis Seim vastu kodanikukaitse ja katastroofide ohjamise seaduse muudatused, milles sätestati nõue ehitada teatud tüüpi hoonetesse varjendid, samuti neile kehtivad ehituslikud nõuded ning kasutusjuhised sõja või katastroofi korral. 2027. aasta algusest on varjendite rajamine kohustuslik uutele hoonetele (nt enam kui viiekorruselistele korterelamutele, haridus- ja tervishoiuasutustele jne). Riiklik tuletõrje- ja päästeteenistus on Lätis inspekteerinud u 4710 asukohta, neist vastas varjumiskoha standarditele 394 ja osaliselt 1200 kohta. Seadus annab varjendi määratluse ning kehtestab nende kolm kategooriat. Kui varjendiga hoone renoveeritakse, rekonstrueeritakse või selle kasutusotstarvet muudetakse, tuleb varjend säilitada.

• BNN, 03.09.2024, „Security promises on paper: What or who is slowing creation of shelters in Latvia?“. – https://tinyurl.com/svxpz8cw; 05.06.2025, „Construction of shelters to become mandatory for many buildings in Latvia after two years“. – https://tinyurl.com/u3xz555m
• Latvijas Republikas Saeima, 05.06.2025, „Saeima galīgajā lasījumā pieņem regulējumu patvertņu izveidošanai un pielāgošanai“. – https://tinyurl.com/4p6b6pja

Juunis võttis Seim vastu riiklikku julgeolekut ohustavate tehingute seaduse, millega keelati Venemaa ja Valgevene kodanikel ning neis riikides registreeritud juriidilistel isikutel osta Lätis kinnisvara. Sama piirang kehtestati ka ettevõtetele, kus nende riikide kodanikud omavad vähemalt 25% aktsiakapitalist või on tegelikud kasusaajad. Seaduse põhjuseks on Venemaa hübriidsõda riikide vastu, kes mõistavad hukka Ukraina-vastase sõja, üks sellise hübriidsõja elemente on kaudne kinnisvara omandamine teistes riikides.

• Latvijas Republikas Saeima, 19.06.2025, „Russian and Belarusian citizens banned from buying real estate in Latvia“. – https://tinyurl.com/2hvc35yp

Juunis eemaldati Seimi istungilt Aleksejs Rosļikovs (Stabiilsuse Eest), kasutades hiljuti heaks kiidetud kodukorrasätet, mis keelab Seimi hoones vene keeles rääkida. Rosļikovs kõneles Nõukogude okupatsioonirežiimi venestamise tagajärgede likvideerimise arutelul ning hüüdis vene keeles: „Me oleme enamus! Vene keel on meie keel!“ Intsident toimus enne kohalikke valimisi, Riia volikokku saades lahkus ta Seimist; tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.

Augustis otsustas Seimist keeleküsimuste tõttu lahkuda ka fraktsiooni Stabiilsuse Eest liige Viktors Pučka (küll tervisele viidates), keda juba 2024. aasta sügisel kohustati hiljemalt viie kuu jooksul läbima keeletesti, sest oli kahtlusi, et ta keeleoskus ei vasta seaduses sätestatule. Märtsis palus ta tervisele viidates ajapikendust. Tegu oli esimese juhtumiga, kui seimiliige saadeti keeletesti tegema.

• LSM, 05.06.2025, „Saeima deputy Rosļikovs expelled from debating chamber“. – https://tinyurl.com/53ftpb38; 12.08.2025, „Saeima deputy sent for language test quits parliament“. – https://tinyurl.com/mt964pha
• ERR uudised, 09.06.2025, „Läti julgeolekuteenistus menetleb Seimis vene keeles rääkinud saadikut“. – 
https://tinyurl.com/2vj7saj4; 13.10.2025, „Eesti kehtestas Läti poliitikule Aleksei Roslikovsile sissesõidukeelu“. – https://tinyurl.com/5atp58kh

Juulis otsustas Seimi juhatus, et saadab Washingtoni koostööks USA Kongressiga oma eriesindaja, kelle ülesanne on kaitsta Läti ja üldisemalt Balti riikide huve. Seimi esindaja ülesanne on kaitsta Seimi seisukohti ja huve Ühendriikides, eelkõige Kongressis, pidades dialoogi ja soodustades koostööd Kongressi mõlema koja liikmetega (sh organiseerida Kongressi esindajate külaskäike Lätti), samuti edendada ühistegevust USA Balti kogukonna organisatsioonidega.

• BNS, 02.07.2025, „Läti Seim saab Washingtoni oma eriesindaja“;
• Latvijas Republikas Saeima, 02.07.2025, „Transatlantiskā dialoga, reģiona drošības stiprināšanai un parlamentu sadarbības veicināšanai Saeima nozīmē savu pārstāvi Latvijas interešu virzīšanai ASV“. – https://tinyurl.com/3c733ujb

MADAGASKAR

Oktoobris haaras riigi sõjaväe eriüksus CAPSAT võimu, kui parlamendi alamkoja liikmed hääletasid riigist põgenenud president Andry Rajoelina tagandamise poolt. Tagandamiseks oli vaja kahekolmandikulist enamust, seda toetas 130 saadikut 163st. President teatas mõni tund varem, et saadab parlamendi laiali, lootes nii tagandamishääletust vältida. Sammule eelnesid nädalatepikkused, peamiselt noorte protestijate valitsusvastased meeleavaldused, mille põhjustasid elektri- ja veepuudus ning laialdane vaesus. CAPSAT mängis otsustavat rolli ka Rajoelina võimule toonud 2009. aasta riigipöördes. Sõjaväe juht kolonel Michael Randrianirina vannutati uueks presidendiks.

• AFP-BNS, 14.10.2025, „Madagaskari sõjaväe eliitüksus haaras riigis võimu“;
• Deutsche Welle, 17.10.2025, „Madagascar’s coup leader sworn in as president“. – https://tinyurl.com/e5n4uk9d

MOLDOVA

Septembris toimunud 101kohalise parlamendi valimistel sai president Maia Sandu juhitav Euroopa-meelne Tegevuse ja Solidaarsuse Partei (PAS) 55 mandaati (enne 63). Venemeelne valimisliit Patriootlik Blokk (endise presidendi Igor Dodoni ja põgenenud oligarhi Ilan Șori liit) sai 26 mandaati (enne oli sotsialistidel ja kommunistidel 32 mandaati, Șori Parteil 6). Parlamenti pääsesid veel kolm väiksemat valimisnimekirja (valimisliit Alternatiiv sai 8, Meie Partei 6 ja Demokraatia Kodus 6 mandaati). Esimest korda parlamenti valituid on seekordses koosseisus 47 ja teist korda on parlamendis 43 liiget. Enne valimisi süüdistas Moldova Venemaad pidevas sekkumises riigi siseasjadesse. Valimisi peeti otsustavaks Euroopa Liiduga integreerumise jätkumisel. Riigi poliitikas mängib suurt rolli Moldova diasporaa, mis on korduvalt valimisi Euroopa-meelsete parteide kasuks kallutanud. Valimisaktiivsus oli 52,2% (veidi kõrgem eelmiste valimiste osalusprotsendist).

• Diplomaatia. Karanadze, Nino, 25.09.2025, „Moldova ristteel: karu värava taga ja läänekaare tuul“. – https://tinyurl.com/yfx54tfh
• AFP-BNS, 29.09.2025, „Moldova Euroopa-meelne erakond võitis võtmetähtsusega valimised“;
• EPDE, 01.10.2025, „Moldova: Promo-LEX Election Observation Mission“. – https://tinyurl.com/472bw9at
• Inter-Parliamentary Union, „Republic of Moldova“. – https://tinyurl.com/2askw4uc
• Moldpres, 27.10.2025, „Almost half of new Parliament’s MPs serving first term“. – https://tinyurl.com/24xundxx

MONTENEGRO

Septembris avas parlament ametlikult oma hoone katusele paigaldatud päikeseelektrijaama. Paigaldatud süsteem koosneb 150 monokristallilisest päikesepaneelist, mille tipuvõimsus on 540 W, koguvõimsus 81 kW. Aastane elektrienergia toodang peaks ületama 100 000 kWh, mis katab olulise osa parlamendihoone energiavajadusest ja aitab kaasa kahjulike gaaside heitkoguste vähendamisele. Montenegro on päikesepaneelide kasutamise teinud tänu nutikale rahastamismudelile kättesaadavaks kogu elanikkonnale, sest paigaldamine ei nõua ettemaksu, paneelide paigaldajad maksavad igakuiseid osamakseid elektriarvete osana, mis tihti ei ületa varem makstud arveid.

• Build Up. Jevric, Marija, 28.08.2025, „Montenegro’s solar transformation: rooftop energy for all“. – 
https://tinyurl.com/bdhx7snj
• Skupština Crne Gore, 04.09.2025, „Montenegrin Parliament launches rooftop solar plant“. – 
https://tinyurl.com/2jswsy23

NEPAL

Septembris vallandas valitsuse otsus blokeerida enamik sotsiaalmeediaplatvorme (nt Facebook, X ja YouTube) poliitilise kriisi. Valitsuse teatel keelustati sotsiaalmeediaplatvormid pärast korduvaid korraldusi sotsiaalmeediaplatvormidel end registreerida ja alluda valitsuse kontrollile. Kümned tuhanded, peamiselt noored inimesed avaldasid pealinnas Katmandus meelt, protestijad piirasid sisse parlamendihoone ja kähmlesid politseiga. Päev pärast protestide vallandumist süüdati parlamendihoone jt valitsusasutusi, peaminister astus tagasi ning valitsus loobus keeldudest. Protestid kestsid, kuni sõjavägi kehtestas üldise liikumiskeelu. Protestide käigus hukkus vähemalt 74 inimest. Seoses peaministri tagasiastumisega saadeti laiali ka parlament, valimised peetakse järgmise aasta märtsis.

• AP-BNS, 08.09.2025, „Nepali protestijad piirasid parlamendi sisse“;
• AFP-BNS, 09.09.2025, „Nepali meeleavaldajad süütasid parlamendihoone“; 12.09.2025, „Nepali parlament läks laiali ja valimised peetakse märtsis“;
• Britannica, september 2025, „2025 Nepalese Gen Z Protests“. – https://tinyurl.com/yc8k3nyd

NORRA

Juunis võttis Storting vastu politseiseaduse ajutised muudatused, mis annavad politseinikele edaspidi relvakandmise õiguse. Korravalvuritele tulirelvade andmise ulatuse ja tingimused otsustab politseidirektoraat, pärast ühiskondlikku arutelu on kavas välja töötada ning 2026. aastal jõustada püsivad reeglid. Aastaid valitses politseinikele relvakandmise mittelubamise osas poliitiline konsensus, kuid viimaste kuude jooksul suhtumine muutus, endiselt ei toetanud relvade lubamist Sotsialistlik Vasakpartei, Punane Partei, Roheline Partei ja Liberaalne Partei. Norra kuritegevuse tase on teiste riikidega võrreldes madal, kuid tõusuteel. Praegu on Norra politseinikel luba relva kanda vaid piiratud aja jooksul ja teatud erilistes olukordades.

• AFP-BNS, 13.06.2025, „Norra politseiinikud saavad õiguse kanda tulirelva“;
• Nordisk Post, 13.06.2025, „Norwegian police will be armed after historic parliamentary shift“. – 
https://tinyurl.com/5n78vykx

Septembris toimunud 169kohalise Stortingi valimistel sai suurima toetuse peaministri Jonas Gahr Støre Tööpartei (53 mandaati, enne 48), partei toetuse tõusule aitas kaasa populaarse endise NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi naasmine valitsusse. Tugeva toetuse sai ka immigratsioonivastane populistlik Progressipartei 47 (enne 21) mandaati. Konservatiivne Partei sai 24 (enne 36) mandaati. 9 mandaati said Keskpartei (enne 28), Sotsialistlik Vasakpartei (enne 13) ja Punane Partei (enne 8). Veel said parlamenti Roheline Partei (nüüd 8, enne 3 mandaati), Kristlik-Demokraatlik Partei (7, enne 3) ja Liberaalne Partei (3, enne 8 mandaati). Võimulpüsimiseks vajab Støre ülejäänud nelja vasakpoolse partei toetust. Valimisdebatid keskendusid peamiselt ebavõrdsusele ja 1892. aastast kehtinud varamaksule. Tööpartei soovib varamaksu säilitada, paremtiiva konservatiivid sooviks madalamaid makse, Progressipartei selle aga täielikult kaotada, väites, et see pidurdab majandust. Valimisaktiivsus oli 80,1%.

• AP-BNS, 07.09.2025, „Norra parlamendivalimiste keskseim teema on varamaks“;
• ERR uudised, 09.09.2025, „Norra valimiste järel jätkab senine vasakpoolne valitsus“.
• Inter-Parliamentary Union, „Norway“. – 
https://tinyurl.com/ytjzndvv

PERUU

Oktoobris tagandas Kongress ebapopulaarse presidendi Dina Boluarte, kes tagandamisistungile aru andma ei tulnud. Tagandamise poolt hääletas 122 seadusandjat 130st. Riigi esimest naispresidenti Boluartet, kelle toetus oli langenud alla 2%, kritiseeriti mh suutmatuse eest kuritegevust välja juurida, tema ametiaega saatsid skandaalid. Juulis kahekordistas ta oma palga, nii küündis see 35kordse miinimumpalgani. Eelnevatel kuudel toimus korduvalt meeleavaldusi, septembris ägenesid noorte võimuvastased protestid, kui parlament võttis vastu seaduse, mis kohustab noori täiskasvanuid liituma erapensionifondiga. Riigi probleeme iseloomustab asjaolu, et augustis oli riik korraks maailma ajaloos pretsenditus olukorras, kui korraga oli vangis neli endist presidenti (oktoobriks on vangis kolm kunagist presidenti ning Boluarte ja veel kahe ekspresidendi suhtes on algatatud uurimine seoses korruptsiooni ja võimu kuritarvitamisega). Protestid on Boluarte tagandamisest hoolimata jätkunud, kuivõrd ka presidendiks valitud Kongressi esimeest José Jerít süüdistatakse korruptsioonis ning kodanikel pole kindlust, et riik neid kasvava kuritegevuse eest kaitsta suudab.

• BBC News, 10.10.2025, „Peru’s president removed from office amid soaring crime“. – https://tinyurl.com/3sy6e5ss
• El País, 10.10.2025, „Dina Boluarte, the president who reached rock bottom of popularity“. – https://tinyurl.com/yc2tphyf
• Atlantic Council. Cassinelli, Martin, 27.10.2025, „Peru at a breaking point: How ten years of political chaos opened the door to organized crime“. – https://tinyurl.com/5h76ykyu

PORTUGAL

Mais toimunud 230kohalise parlamendi enne tähtaega toimunud valimistel sai suurima toetuse sotsiaal-demokraadist peaministri Luís Montenegro paremtsentristlik Demokraatlik Liit (91 mandaati, enne 80). Edu saatis parem-äärmuslikku parteid Chega (nüüd 60, enne 50 mandaati), Sotsialistlik Partei sai 58 mandaati (enne 78). Parlamenti pääses kümme valimisliitu / parteid. Neli parlamendikohta on eraldatud välismaal elavatele portugallastele. Ennetähtaegsed valimised (kolme aasta jooksul kolmandad) peeti vaid 15 kuud pärast eelmisi ennetähtaegseid valimisi, sest peaminister Montenegro eelmine vähemusvalitsus kaotas usaldushääletuse. Valimisdebatt keskendus poliitilisele stabiilsusele, eluasemekriisile, elukallidusele ja immigratsioonile. Valimisaktiivsus oli 58,2%.

• Eleições Legislativas, „Resultados Globais“. – https://tinyurl.com/thm658ze
• Inter-Parliamentary Union, „Portugal“. – https://tinyurl.com/rw5ek8nr

Septembris võttis parlament vastu uue, rangema välismaalaste seaduse, mis võeti vastu parempoolsete ja paremäärmuslaste (Chega) häältega. Juulis võttis parlament vastu seaduse algse versiooni, kuid Konstitutsioonikohus pidas seda põhiseadusevastaseks. Muudetud versiooni kohaselt kogutakse riiki sisenemisel kõigi kolmandate riikide kodanike biomeetrilisi andmeid; ebaseaduslikult riigis viibijate vabatahtliku või sunniviisilise lahkumise tähtaegu lühendatakse; migrandid saavad taotleda perega taasühinemist pärast kaht aastat Portugalis elamist, erandiks on enne riiki sisenemist vähemalt aasta koos olnud abielupaarid ja väikelapsed; kaotati Brasiilia kodanikele seni kehtinud lihtsustatud elamisloa taotlemise võimalus. Tööotsija viisad antakse ainult kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele. Kuldse viisa programm jääb esialgu muutumatuks. 2024. aasta lõpuks elas Portugalis seaduslikult üle 1,5 miljoni välisriigi kodaniku, st u 15% elanikkonnast.

• RFI, 01.10.2025, „Portugal tightens immigration rules with far-right backing“. – https://tinyurl.com/h7ae3tm3
• Caiado Guerreiro, 17.10.2025, „Portugal approves new Foreigners’ Law“. – https://tinyurl.com/uptxz7yx

PRANTSUSMAA

Aprillis sai parlamendi lõpliku heakskiidu uimastite ja rahapesuga seotud kuritegevusevastase võitluse seadus, mis mh võimaldab panna ohtlikumad narkokaubitsejad kõrgeimate julgeolekumeetmetega vanglatesse. Keerulisemate narko- ning majandus- ja finantskuritegudega tegelemiseks luuakse 2026. aastast eriprokuratuur. Prefektidele antakse õigus ajutiselt sulgeda rahapesus kahtlustatud ettevõtteid (nt ööpoed). Tracfin (rahapesu jälgimise teenistus) ja toll saavad laiendatud volitused, lisati juurde kohustatud teavitajaid (nt luksusautode müüjad). Terrorismivastase võitluse eeskujul luuakse narkokaubitsejate varade külmutamise mehhanism. Tugevdatakse tunnistajate ja ohvrite kaitset, prokurörid võivad erijuhtudel uurijate identiteeti ja nende meetodeid varjata. Alaealiste narkovõrgustikesse värbamise eest on edaspidi karistus kuni seitse aastat vangistust ja 150 000 eurone trahv. Kriminaliseeriti pelgalt kuritegelikku organisatsiooni kuulumine. Algoritmilise jälgimise katseprojekt tühistati põhiseadusnõuete tõttu. Eelnõu jõudis parlamendihääletuseni, kui narkokaubandusega seotud isikud ründasid aprillis vanglahooneid ja nende juurde pargitud autosid. Eelmisel aastal rünnati narkoparun Mohamed Amrat vedanud vanglaautot, kaks valvurit sai surma ja kurjategija põgenes, kuid tabati Rumeenias ja anti Prantsusmaale välja.

• France24, 15.04.2025, „Attackers burn vehicles and fire automatic weapons at French prisons overnight“. – https://tinyurl.com/2tk7865x
• AFP-BNS, 30.04.2025, „Prantsusmaa võttis vastu seaduse narkokuritegevuse vastu võitlemiseks“;
• Vie-publique.fr, 55.06.2025, „Loi du 13 juin 2025 visant à sortir la France du piège du narcotrafic“. – https://tinyurl.com/4easbef7

Juulis võttis parlament vastu seadusemuudatused, millega loodi uued kuriteoliigid, mille puhul ei kasutata liiklusõnnetuste põhjustajate puhul enam sõna „tahtmatu“, kui surma või vigastuste põhjustaja oli (narko)joobes, juhiloata, ületas kiiruspiirangut rohkem kui 30 km/h, kasutas roolis olles mobiiltelefoni, driftis linnatänaval jne. Karistused jäävad suuresti samaks (nt surma põhjustamise eest kuni 7 aastat vangistust ja 100 000 eurot trahvi), kuid mitme raskendava asjaolu puhul karistusi tõstetakse (10 aastat vangistust ja 150 000 eurone trahv). Kiiruse ületamine 50 km/h või rohkem muutub esimesest korrast kriminaalkuriteoks, juhte ootab kuni kolmekuuline vangistus ja 3750 euro suurune trahv (seni 1500 eurot). Joobes juhtimise eest karistatakse karmimalt, juhiloa kehtivus peatatakse automaatselt.

• Vie publique, 10.07.2025, „Loi du 9 juillet 2025 créant l’homicide routier et visant à lutter contre la violence routière“. – https://tinyurl.com/p5hwpz5c

Juulis võttis parlament vastu seadusemuudatused, mis algselt olid kavandatud 2024. aasta algul vastuvõetud immigratsiooniseaduse osana, kuid konstitutsioonikohus leidis toona, et need ei haaku selle seadusega. Seadus võimaldab prokuröri loal võtta välismaalaste sõrmejälgi ja fotosid ilma nende nõusolekuta halduskinnipidamise ajal, kui see on ainus viis isiku tuvastamiseks. Edaspidi võib kinni pidada dokumentideta varjupaigataotlejaid, kui esineb oht avalikule korrale või isik võib põgeneda. Kinnipidamisaja pikendamine: senise kahe 15päevase asemel sätestati ühekordse 30päevase pikenduse võimalus, maksimaalne kinnipidamise aeg (90 päeva) jääb samaks. Konstitutsioonikohus ei lubanud pikemat kinnipidamisaega (kuni 210 päeva terrorismis kahtlustatutele) laiendada ka teistes rasketes kuritegudes kahtlustatuile. Rahvusassamblees põhjustas see säte tuliseid arutelusid, eriti seoses hiljutise juhtumiga, kui varem raske kuriteo toime pannud ja riigist lahkumise kohustust eiranud marokolane tappis noore naise.

• LCP, 02.07.2025, „Meurtre de Philippine : les députés examinent un texte allongeant la durée de rétention des étrangers déjà condamnés et considérés dangereux“. – https://tinyurl.com/37wv6x8y
• Vie publique, 12.08.2025, „Loi du 11 août 2025 visant à faciliter le maintien en rétention des personnes condamnées pour des faits d’une particulière gravité et présentant de forts risques de récidive“. – 
https://tinyurl.com/3c2udtrv

PÕHJA-MAKEDOONIA

Mais võttis parlament vastu uue energeetikaseaduse, mida toetas 62 parlamendiliiget 120st. Seadus ajakohastab riigi energiaturu regulatsioone, viies selle vastavusse ELi puhta energia paketiga. Fookuses on energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia osakaalu kasvatamine, valitsus hakkab igal aastal koostama energiarajatiste ehituskava, ettepanekud teeb Energeetikaministeerium. Kehtestati uued reeglid energia salvestussüsteemide arendamiseks. Üks olulisemaid uuendusi on nõue, et kõik uued päikese- ja tuuleelektrijaamad peavad sisaldama salvestussüsteemi, mis mahutavad vähemalt 20% jaama võimsusest ning suudavad elektrit salvestada ja vabastada täisvõimsusel vähemalt 2 tundi. Uus seadus kohustab valitsust ja energiaettevõtjaid välja töötama meetmeid haavatavate rühmade kaitsmiseks (nt maksmata elektriarve tõttu ei tohi vaesuses elavate isikute elektrit talvel välja lülitada). Seadus annab kodanikele ka õiguse moodustada energiakogukondi – nt võivad naabrid ühiselt paigaldada päikesepaneele.

• Нова Македонија, 21.05.2025, „Новиот Закон за енергетика носи придобивки за граѓаните и за државата, вели Божиновска“. – https://tinyurl.com/bp8nukup
• Library of Congress, Global Legal Monitor. Škaro Raičević, Milica, 11.09.2025, „North Macedonia: New law strengthens regulation of energy market“. – https://tinyurl.com/bddjyhyv

ROOTSI

Mais võttis Riksdag vastu tuumareaktorite rajamise riigiabi seaduse. Abi riigilaenude näol saavad taotleda ettevõtted, kes soovivad investeerida uutesse tuumareaktoritesse Rootsis ning kelle tegevus piirdub uute tuumareaktorite ehitamise ja käitamisega. Teine nõue on, et kavandatavad tuumareaktorid peavad asuma samas piirkonnas ja nende koguvõimsus peab reeglina olema vähemalt 300 MW. Valitsuse avalduse kohaselt toetatakse algatusi, mille kogu installeeritud võimsus on kuni 5000 MW ehk u nelja suure reaktori võimsus.

• Nucnet, 23.05.2025, „Sweden approves state support framework for new nuclear plant projects“. – https://tinyurl.com/2fzvrmbn
• Svensk författningssamling, 03.06.2025, „Lag om statligt stöd för investeringar i ny kärnkraft“. – https://tinyurl.com/yjpapwd8
• Government Offices of Sweden, 26.06.2025, „How the support model for financing new nuclear energy works“. – https://tinyurl.com/49xr5n6z

SAKSAMAA

Oktoobris kiitsid parlamendi mõlemad kojad heaks kodakondsuse seaduse muudatused. Sisserände piiramine oli üks konservatiivist kantsleri Friedrich Merzi peamisi kampaanilubadusi. Muudatustega tühistati eelmise, sotsiaaldemokraat Olaf Scholzi valitsuse ajal kehtestatud võimalus anda integreerunud sisserännanutele kiirkorras (pärast kolme Saksamaal elatud aastat) kodakondsus. Edaspidi peab kodakondsuse saamiseks olema integreerunud isik riigis elanud vähemalt viis aastat. Seaduse vastuvõtmine läks lihtsalt, sest see on üks vähestest valitsuse ettepanekutest, mida toetab suurim opositsioonipartei Alternatiiv Saksamaale.

• Deutsche Welle, 08.10.2025, „German parliament votes to get rid of fast-track citizenship“. – 
https://tinyurl.com/5fcd8tfw
• Bundesgesetzblatt, 29.10.2025, „Gesetz zur Änderung des Staatsangehörigkeitsgesetzes sowie weiterer Vorschriften“. – https://tinyurl.com/3ysxud75
• Bundesregierung, 30.10.2025, „Einbürgerung bleibt an Integration gebunden“. – https://tinyurl.com/5e9fyjx5

SLOVAKKIA

Septembris kiitis parlament heaks põhiseaduse muudatused, nende poolt hääletas 90, vastu oli 7 parlamendiliiget (kohal viibis 99 saadikut). Sätestati, et riigis tunnistatakse kaht sünnihetkel määratletud bioloogilist sugu (mees ja naine). Muudatused lubavad lapsendamist ainult abielupaaridele, v.a harvad erandid. Samuti sätestati, et Slovakkia „suveräänsus“ „kultuuriliste ja eetiliste küsimuste“ osas peaks olema ELi õiguse suhtes ülimuslik. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon hoiatas, et „rahvusliku identiteedi” ja „kultuuriliste ja eetiliste küsimuste” määratlused ei tohi tekitada vastuolu riigi kehtivate rahvusvaheliste kohustustega.

• Deutsche Welle, 26.09.2025, „Slovakia changes constitution to enshrine 2 genders“. – https://tinyurl.com/bp5nwdvp
• France24, 26.09.2025, „Slovak parliament approves constitutional change curbing rights of same-sex couples“. – https://tinyurl.com/yu3bdzsn

SLOVEENIA

Juulis võttis parlament vastu abistatud enesetapu seaduse. Selle vastuvõtmise poolt oli 50 ja vastu 34 parlamendiliiget. Seadus lubab abistatud enesetappu, kui teadlikku valikut võimaldavas seisundis ravimatult haige täiskasvanu kannatused on talumatud ja kõik ravivõimalused on ammendunud. Oktoobris teatas parlament, et küsimus pannakse veelkord rahvahääletusele, sest vastava taotluse allkirjastas 46 000 inimest. Eelmisel aastal korraldatud rahvahääletusel toetas abistatud enesetapu seadustamist 55% hääletanuist.

• AFP-BNS, 18.07.2025, „Sloveenia parlament kiitis heaks abistatud enesetapu seaduse“;
• The Slovenia Times, 17.10.2025, „Slovenians to vote on assisted dying on 23 November“. – https://tinyurl.com/3zyc6jdd

SOOME

Aprillis võttis Eduskunta vastu põhihariduse seaduse muudatused, millega mh sätestati, et uuest õppeaastast ei tohi õpilased tunni ajal kasutada telefoni ega muud mobiilseadet (v.a õpetaja loal õppetegevuseks või tervisega seotud abivahendina). Teisalt: paljud vanemad on hakanud lastele telefoni ostmist edasi lükkama, negatiivse kaasmõjuna piirab see laste võimalusi vajaduse korral abinumbritele helistada.

• Opetushallitus, 30.04.2025, „Lakimuutokset voimaan elokuussa: kouluille yhtenäiset säännöt puhelinten käyttöön“. –https://tinyurl.com/34uts7f4
• Finlex, 26.05.2025, „Laki perusopetuslain muuttamisesta“. – https://tinyurl.com/5hcbk8cs
• Yle Uutiset, 04.06.2025, „Kellopuhelinbuumin yllättävä kääntöpuoli: lapset eivät voi enää soittaa apua“. – 
https://tinyurl.com/jz6ve75v; 05.06.2025, „Koululaisia odottaa loppukesästä yllätys: älykelloa ei saa enää pitää ranteessa“. – https://tinyurl.com/7pbvt3a5

Mais võttis Eduskunta vastu liiklusseaduse muutmise seaduse, millega keelati alla 15aastastel lastel sõita elektriliste kergliiklusvahenditega (v.a ratastooliga). Keeldu rikkuvate alaealiste vanemaid ootab edaspidi trahv (60 eurot). Elektrilise jalgratta või kergliikuriga purjus peaga sõitmise eest (kui joove on üle 0,5 promilli) võib edaspidi saada 200 eurot trahvi ning liikluspolitseinikud või piirivalvurid võivad kergliikurite kasutajaid kontrollida. Augustis ja septembris tehtud kontrollid näitasid, et nädalavahetuste õhtuti on iga seitsmes elektritõukerattur joobes. Kiivrite kandmine on rangelt soovituslik. Kohalikud omavalitsused said õiguse väljastada elektritõukerataste rentimisteenuste lube ning neile tingimusi seada. Muudatused tehti ka teistesse teemaga seotud seadustesse.

• Valtioneuvosto, 12.06.2025, „Mikroliikkumisen turvallisuutta parantavat lakimuutokset voimaan kesällä“. – https://tinyurl.com/246sct6y
• Yle Uutiset, 13.06.2025, „Tiistaina tulee muutos lakiin: jos liian nuori ajaa sähköpotkulaudalla, vanhemmat saavat sakot“. – https://tinyurl.com/2zyfxajb; 17.09.2025, „Sähköpotkulautailijat uhmaavat uutta lakia – poliisi määrännyt 700 sakkoa“. – https://tinyurl.com/bdpkv2kw
• Finlex, 16.06.2025, „Laki tieliikennelain muuttamisesta“. – https://tinyurl.com/49u8np9m

Juunis võttis Eduskunta vastu saami parlamendi seaduse muudatused, mida arutati kaheksa aastat (eelmise parlamendikoosseisu ajal ei jõutud seda sisuliselt menetleda) ning millele oli tugev vastuseis. Vastu hääletasid mh kõik kohal olnud saami taustaga parlamendiliikmed. Muudatustega defineeriti, et saami parlamendi valijate ja kandidaatide nimekirja võib kanda isikud, kelle enda, vähemalt ühe vanema, vanavanema või vanavanavanema emakeel on olnud saami keel või vähemalt üks tema vanematest on sellesse nimekirja kantud enne 2027. aastat. Saami parlament on ammu sarnast seost parlamendi ja saamikeelsusega nõudnud, selle vastased aga sooviks, et saami definitsioon oleks võimalikult lai. Seda sooviks juurte taasleidmiseks nt saamide lõuna poole kolinud järeltulijad.

• Yle Uutiset, 19.06.2025, „Näistä syistä saamelaiskäräjälain muutos kesti näin pitkään – kerromme, mikä muuttuu“. – https://tinyurl.com/2295vdkr; 19.06.2025, „Saamelaiskäräjälaki hyväksyttiin – saamelaiset riemastuivat mutta lähes kaikki lappilaiskansanedustajat olivat vastan“. – https://tinyurl.com/87pvy5nk
• Finlex, 02.07.2025, „Laki saamelaiskäräjistä annetun lain muuttamisesta“. – https://tinyurl.com/bp63u87

SUURBRITANNIA

Juunis teatas valitsus, et võtab vastu uued karmid seadused, et välja juurida seksuaalse ärakasutamisega tegelevate jõukude tegevus ja vabandas tuhandete ohvrite ees. Vabandusele eelnes lordide koja liikme Louise Casey koostatud raporti avaldamine, milles käsitleti mitmes Inglismaa linnas ligi neli aastakümmet kestnud laste seksuaalset ärakasutamist. Raporti autori väitel vedasid riigi institutsioonid ohvreid alt, neile väideti sageli, et nad on ise juhtunus süüdi. Raportis leiti ka, et rassismi sildi kleepimise hirmu tõttu hoiduti kurjategijate etnilise ja päritolu tausta märkimast. Kuid Põhja-Inglismaal asuva West Yorkshire’i kohalikud andmed, mis koguti aastatel 2020–2024, näitasid, et 1222 kahtlusalusest 429 ehk 35% määratles end asiaadina, eriti suurearvuliselt oli esindatud Pakistani taust.

• AFP-BNS, 17.06.2025, „Suurbritannia vabandas tuhandete seksuaalse ärakasutamise ohvrite ees“;
• BBC News, 17.06.2025, „Casey report pulls no punches – but will it lead to meaningful change?“. – https://tinyurl.com/3wmfkdw4
• Gov.uk, 20.06.2025, „National Audit on Group-based Child Sexual Exploitation and Abuse“. – 
https://tinyurl.com/sfraksf7

Juulis sai parlamendi lõpliku heakskiidu valitsuse eelnõu, mille eesmärk oli kärpida puudetoetusi. Kuna eelnõule oli suur vastuseis, sh peaminister Keir Starmeri leiboristidest parlamendiliikmete hulgas (protestis üle 120 leiboristist saadiku), tehti eelnõu teksti menetluse käigus olulisi muudatusi, nt vähendatakse seadusega ainult uute taotlejate puudetoetusi. Valitsuse soov oli piirata toetuste saamise õigust, et motiveerida rohkem inimesi tööle naasma. Värskeimate ametlike andmete järgi taotles Inglismaal ja Walesis iseseisva toimetuleku toetust 3,7 miljonit inimest (2019. aastal 2,05 miljonit) ning üha suurem osa taotlejatest on teismelised ja noored täiskasvanud.

• AFP-BNS, 25.06.2025, „Starmer seisab silmitsi mässuga sotsiaalkärbete vastu“;
• BBC News, 01.07.2025, „Starmer faces Labour revolt despite welfare climbdown“. – https://tinyurl.com/2p3r9mem
• UK Parliament, „Universal Credit Act 2025“. – https://tinyurl.com/yc4wc6du

TAANI

Mais kiitis parlament heaks seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2040. aastaks praeguselt 67 aastalt 70le. Eelnõu poolt hääletas 81 ja vastu oli 21 saadikut. Taani hakkas ametlikku pensioniiga vastavalt oodatavale elueale indekseerima 2006. aastal ja on seda korrigeerinud iga viie aasta tagant. Pärast 1970. aasta lõppu sündinud Taani kodanik saab pensionile 70aastaselt. Pensioniea tõstmine põhjustas ametiühingute kriitika. Sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on öelnud, et on valmis pensionisüsteemi muutma, kui pensioniiga on tõusnud 70 aastani.

• AFP-BNS, 22.05.2025, „Taanis tõuseb pensioniiga 2040. aastaks 70 aastale“;
• BBC News, 22.05.2025, „Denmark to raise retirement age to highest in Europe“. – https://tinyurl.com/2ahf755r
• Retsinformation, „Lov nr 703 af 20/06/2025“. – https://tinyurl.com/mph624ye

TŠEHHI

Oktoobris toimunud parlamendi 200kohalise alamkoja valimistel sai miljardärist ekspeaministri (2017–2021) Andrej Babiši partei ANO (Jah) 80 mandaati (enne 72). ANO lubas suurendada sotsiaalkulutusi ja peatada sõjalise abi Ukrainale. Ametist lahkuva peaministri Petr Fiala valimisliit Spolu (Koos) sai 52 mandaati (enne 71), kolmas oli viimase koalitsioonipartner linnapeade ja sõltumatute kooslus STAN 22 mandaati (enne koos Piraadiparteiga 37). Lisaks pääsesid parlamenti Piraadipartei 18 mandaadiga, paremäärmuslik Vabadus ja Otsedemokraatia (SPD) (nüüd 15, enne 20 mandaati) ning uustulnukast parempoolne partei Autojuhid (AUTO) 13 mandaadiga. SPD, mida juhib Tokyos sündinud seadusandja Tomio Okamura, propageerib referendumit Tšehhi Euroopa Liidust lahkumise üle, mille Babiš on kategooriliselt tagasi lükanud. Valimisaktiivsus oli 68,95%.

• ERR uudised, 04.10.2025, „Tšehhi valimised võitis populistist ekspeaministri Babiši partei“. – https://tinyurl.com/2ru47m45
• Inter-Parliamentary Union, „Czechia“. – https://tinyurl.com/yfav35mb
• Volby, „Elections to the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic held on 3–4 October 2025“. – https://tinyurl.com/25mcnv3f

TÜRGI

Juulis võttis parlament vastu seaduse nr 7554, mis muudab oluliselt kaevandus-, energeetika-, keskkonna- ja põllumajandusmaade valdkonna seadusi ning mh lubab kaevandustegevuseks võõrandada teatud põllumajandusmaad, sh oliiviistandused. Parlamendi ees kogunesid paari eelneva nädala jooksul seaduseelnõu vastu protestivad talunikud, neist osa alustas ka näljastreiki. Eelnõu, mis oli osa president Recep Tayyip Erdoğani valitseva Õigluse ja Arengu Partei esitatud laiemast paketist, vallandas ka opositsiooni ja keskkonnarühmituste protestid. Erdoğan on varemgi proovinud muuta 1939. aasta oliivikasvatuse seadust, mis kaevandamist takistab. Seadusega lihtsustatakse tuule- ja päikeseenergiajaamade rajamise lubade väljastamist; seadusesse toodi mõiste „strateegilised maavarad“, eraomanduses olevaid strateegiliste maavarade kaevandusi võib teoreetiliselt riigistada; kui energiavajaduse rahuldamiseks teostatav kaevandamistegevus langeb kokku oliivisaludega, võib sellist tegevust teostada, nt kui oliivipuud ümber istutatakse.

• Turkish Minute, 17.07.2025, „Villagers begin hunger strike to protest bill enabling mining in olive-producing areas“. – https://tinyurl.com/4jrx6sf8; 21.07.2025, „Turkish parliament approves contentious mining legislation amid environmental concerns“. – https://tinyurl.com/2s494msv
• Turkish Law Blog. Olgun, Şeyma; Başkaya, Bertan; Can Eroglu, Ali, 25.08.2025, „Super Permit Regulation: Significant amendments to mining, energy and environmental legislation“. – https://tinyurl.com/5n6fshmz

UKRAINA

Mais ratifitseeris Ülemraada USAga sõlmitud maavarade leppe, et tagada USA edasine sõjaline toetus. Kõnelused maavarade lepingu allkirjastamise üle kestsid mitu kuud. Täielik omandiõigus ja kontroll jäävad Ukrainale, kes määrab ka, kust ja mida kaevandada. Tegu on võrdse partnerlusega Ühendriikide ja Ukraina vahel, fond luuakse 50/50 põhimõttel ja kummalgi poolel ei ole ülekaalukat hääleõigust. Allkirjastatud leping ei näe ette muudatusi erastamisprotsessides ega riigiettevõtete juhtimises, ettevõtted nagu Ukrnafta või Energoatom jäävad riigi omandisse. Allkirjastatud lepingus ei mainita Ukraina võlakohustusi Ühendriikide ees. Leping on kooskõlas põhiseadusega ega muuda Ukraina ELi integratsiooni kurssi.

• AFP-STT-BNS, 01.05.2025, „USA ja Ukraina allkirjastasid maavaradelepingu“;
• AFP-BNS, 08.05.2025, „Ukraina parlament ratifitseeris maavaraleppe USA-ga“.

Juunis võttis Ülemraada 243poolthäälega vastu mitmikkodakondsuse seaduse, mis lihtsustab Ukraina kodakondsuse saamise korda. Vastu anti 19 häält. Euroopa Solidaarsuse fraktsioon nõudis, et kodakondsuse taotlejad läbiks keele-, ajaloo- ja poliitilise süsteemi eksami – see nõue lisati ning muudatus tagas nende toetuse. Uus seadus võimaldab teatud välisriikide kodanikel (ametliku nimekirja alusel) saada Ukraina kodakondsus lihtsustatud korras senise kodakondsuse loovutamiseta; topeltkodakondsust ei anta agressorriikide ja Ukraina territoriaalset terviklikkust mittetunnustavate riikide kodanikele. Menetluse käigus arvestati ka opositsiooni ettepanekut, et kodakondsust ei tühistataks automaatselt Venemaa okupeeritud aladel kodakondsust vahetama sunnitud inimeste puhul. Ukraina kodanikud võivad samuti astuda teise riigi kodakondsusse Ukraina kodakondsusest loobumata (samas nimekirjas olevate riikide puhul). Kohtunikud ja riigiametnikud ei tohi omada mitmikkodakondsust. Seadus on osa valitsuse uuest poliitikast, mille eesmärk on tugevdada sidemeid välismaal elavate ukrainlastega. Riigi põhiseaduse artikkel 4 sätestab aga, et riigi kodanikel on ainult üks kodakondsus, mistõttu on seadus suunatud konstitutsioonikohtusse (kohtul pole aga piisavalt kohtunikke, et otsust langetada).

• Interfax-BNS, 18.06.2025, „Ukraina Ülemraada võttis vastu mitmikkodakondsuse seaduse“;
• OSW, 20.06.2025, „Ukraine allows multiple citizenships“. – https://tinyurl.com/8mdwcec5

Juulis võttis Ülemraada 263 poolthäälega vastu kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse, mis nägi ette struktuurimuudatusi korruptsioonitõrjeasutuste töös; president Volodõmõr Zelenskõi seaduse kriitikute hinnangul kujutas seadus ohtu korruptsioonitõrje eriprokuratuuri (SAP) ja korruptsioonitõrjebüroo (NABU) iseseisvusele, sest need asutused pandi muudatustega presidendi poolt ametisse nimetatud peaprokuröri otsealluvusse. Seaduse vastuvõtmine põhjustas kõige laiaulatuslikumad protestid sõja algusest, seaduse mõistis hukka ka EL. Vastuseks tugevale kriitikale algatati ja menetleti ülikiirelt uut seaduseelnõu ning juuli lõpul võttis Ülemraada 331 poolthäälega vastu teise seaduse, mis proteste põhjustanud puudused kõrvaldas.

• BBC News, 24.07.2025, „Zelensky backtracks on law over anti-corruption bodies after protests“. – 
https://tinyurl.com/4dd665dy; 01.08.2025, „Young Ukrainians get their way as Zelensky overturns law to defuse crisis“. – https://tinyurl.com/mw82zryd
• AFP-BNS, 31.07.2025, „Ukraina parlament toetas uut korruptsioonitõrje seaduseelnõu“.

UNGARI

Aprillis võttis parlament vastu seaduse, millega vabastatakse kolme last kasvatavad või vähemalt 12 aastat kasvatanud emad tulumaksust. Muudatus jõustus 2025. aasta oktoobrist.

• Adózóna, 29.04.2025, „Anyák szja-kedvezményei: megszavazta az Országgyűlés a törvénymódosításokat“. – https://tinyurl.com/tnys42zz
• Magyar Közlöny, 12.05.2025, „Magyar Közlöny 2025. évi 55. szám“. – https://tinyurl.com/3ecxs739

URUGUAY

Oktoobris kiitis Senat heaks eutanaasiat lubava nn väärika surma seaduseelnõu, Kongressi Esindajatekoda võttis selle vastu juba augustis. Pärast ligi kümnetunnist arutelu toetas eelnõu vastuvõtmist 20 senaatorit. Seadus lubab abistatud enesetappu täisealistele Uruguay kodanikele või elanikele, kes on vaimselt teovõimelised ning kannatavad ravimatu haiguse tõttu valude käes.

• Parlamento de la República Oriental del Uruguay, 15.10.2025, „Senado del miércoles 15 y del martes 14 de octubre“. –https://tinyurl.com/rdcv92ey
• Deutsche Welle, 16.10.2025, „Uruguay passes law legalizing euthanasia“. – https://tinyurl.com/3cnetd8v

VENEMAA

Juulis võttis parlament vastu seadusemuudatused, millega nähakse ette trahvid internetikasutajatele, kes otsivad veebilehti, raamatuid, kunstiteoseid või muusikaalbumeid, mida võimud peavad ekstremistlikeks. Seadus, mida on kritiseeritud kui järjekordset ohtlikku rünnakut mõtte- ja sõnavabadusele Venemaal, kehtestab kuni 5000 rubla (u 54 euro) suurused trahvid kõigile, kes on tahtlikult otsinud või saanud juurdepääsu ekstremistlike materjalidena loetletud materjalile. Ametlikus nimekirjas on üle 5000 kirje, sh Ukrainat kiitvad laulud, feministliku rokkbändi Pussy Riot blogipostitused ja Putinit kritiseerivad veebilehed.

• HRW.org, 24.07.2025, „Russia clamps down on online searches“. – https://tinyurl.com/5yp2c2hy
• AFP-BNS, 31.07.2025, „Putin allkirjastas seaduse, mis piirab veelgi internetivabadust“.

VIETNAM

Juunis kiitis parlament heaks haldusreformi, millega ühendatakse provintse ja linnu ning mis peaks vähendama ametnike arvu u 80 000 võrra. 63 provintsilist ja linnalist haldusüksust koondati juba juulis 34 haldusüksuseks. Veebruaris vähendas valitsus ministeeriumide ja ametkondade arvu 30lt 22le, mis tõi kaasa 23 000 töökoha likvideerimise. Üheparteilises süsteemis toimiv Rahvusassamblee kiitis reformi heaks 461 poolt- ja ühe vastuhäälega. Enneolematu kiirusega muudeti ka põhiseadust, mh muudeti provintside, rajoonide ja kogukondade kolmeastmeline haldusstruktuur kahetasandiliseks (kaotati keskmine tasand).

• AFP-BNS, 12.06.2025, „Vietnami seadusandjad kiitsid heaks provintside ühendamise“;
• The Vietnamese, 19.06.2025, „Fast-tracked: Việt Nam’s 2025 Constitutional amendment explained“. – 
https://tinyurl.com/mt3ubxm6
• East Asia Forum, 03.09.2025, „Vietnam redraws its administrative map“. – https://tinyurl.com/tz43e3rw