Ukraina põgenikud, kes 2022. aastal Eestisse saabusid, muutusid haavatavaks, kuna tihti puudus ligipääs nende jaoks mõistetavale riski- ja kriisiteabele. Takistuseks osutusid ka võõrad digiteeritud suhtluskeskkonnad ja desinformatsioon.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Ukraina põgenikud, kes 2022. aastal Eestisse saabusid, muutusid haavatavaks, kuna tihti puudus ligipääs nende jaoks mõistetavale riski- ja kriisiteabele. Takistuseks osutusid ka võõrad digiteeritud suhtluskeskkonnad ja desinformatsioon.
Hädaolukordade ajal võivad inimesed muutuda haavatavamaks, kui nad ei saa ohte puudutavaid hoiatusi ega käitumisjuhiseid kätte või ei saa neist aru või teevad otsuseid lähtudes väärinfost. Taoliste kommunikatsioonitõrgete ennetamiseks on vaja korraldada kriisiõppusi, mille käigus saab läbi mängida võimalikud ohustsenaariumid ning otsida lahendusi ametliku riski- ja kriisikommunikatsiooni parandamiseks.
Elektri tootmise ja elektrivarustuse tulevik Eestis on olnud juba aastaid ägedate vaidluste teema nii majandusringkondades ja poliitikute hulgas kui ka laiemas avalikkuses. Teema annab oma keerukuse tõttu piisavalt ainest erinevateks seisukohtadeks.
Eesti Vabariigi Riigikogu riiklikult tähtsa küsimuse arutelude ülesandepüstitus ja korraldus on 1992. aastast alates muutunud ja täienenud. Alljärgneva lühianalüüsi eesmärk on anda ülevaade riiklikult tähtsa küsimuse arutelu õiguslikust alusest, aruteludel käsitletud teemadest ning ajakirjanduse ja avaliku arvamuse hinnangutest arutelude tulemuslikkusele.
Kolm küsimust Riigikogu liikmetele*.
*RiTo toimetus pöördus kõikide Riigikogu fraktsioonide poole.
Austatud härra esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed!
Alustagem üldisemast. Need on olemuslikud asjaolud, mis määravad Eesti arengu praeguses ja ettenähtava mõne aastakümne tuleviku-maailmas niipalju, kui ettenägelikkus võimalik on. Lähtume ühest protsessist – globaliseerumine – ning kolmest staatusest: rahvusriik, väikeriik, piiririik. Siinkohal on võimalik vaid nende mõistete suure mahu markeerimine, mitte ammendav käsitlus.