Eesti teadusnõustamise süsteem vajab nii ressursse kui ka mandaati ning selle kujundamisel tuleks lähtuda olukorra ja vajaduste põhjalikust analüüsist.
Tarmo Soomere
Eesti Teaduste Akadeemia president
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti teadusnõustamise süsteem vajab nii ressursse kui ka mandaati ning selle kujundamisel tuleks lähtuda olukorra ja vajaduste põhjalikust analüüsist.
Arendades ja esindades teadusmaailma tervikuna, levitavad teaduste akadeemiad uusi teadmisi, annavad nõu riigi paremaks valitsemiseks ning populariseerivad teaduslikku maailmavaadet.
Ametikohakindlust tagav paindlik akadeemilise karjääri mudel kui osa edukast talendipoliitikast aitab säilitada teaduse elujõu ja tugevdada teaduse mõju Eesti konkurentsieelisena.
* Tekst põhineb Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös tehtud analüüsil (Soomere et al. 2018), mida rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 4 raames.