Kus asub Eesti kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter?
-
Statistikaameti geoinfospetsialist
-
Statistikaameti kommunikatsioonipartner
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.
Eesti rahvastiku jaotus on viimase 24 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärseid muutusi. Kõrvutades ligi veerandsaja aasta jooksul toimunud muutusi Eesti rahvastiku paiknemises, ilmnevad mustrid, mis peegeldavad ka Eesti ühiskonna üldist arengut ja liikumist.
Statistikaameti veebikaarti (https://experience.arcgis.com/experience/bc93491dccd940448ce79205e59d8213/) saab vaadata ameti kodulehelt.
45 668 RUUTU, LIGI POOLED TÜHJAD
Kaardiloo aluseks on 2000. aasta rahva ja eluruumide loendusel koostatud Eesti rahvastikutiheduse 1 km × 1 km ruutkaart, mis on kõrvutatud 2024. aasta rahvastiku paiknemise 1 km × 1 km ruutkaardiga. Tinglikult on selle puhul tegemist rahvastikutiheduse kaardiga, kus kujutatakse igal ruutkilomeetril elavate inimeste arvu. Kui jagada kogu Eesti maismaa pindala ühe ruutkilomeetri suurusteks täisruutudeks, on ruute kokku 45 668.
KAART 1. Rahvastiku paiknemise vahe Eestis: 2000 vs. 2024
Allikas: statistikaamet
Ehkki Eesti elanike elupaikade trendide uurimiseks nendest andmetest piisab, tuleb meeles pidada, et suuremate üldistuste tegemiseks peaksime arvesse võtma ka teisi rahvastikuprotsesse, nagu sündimus ja suremus ning sisse- ja väljaränne.
Kaardil kujutatud sinised ruudud tähistavad kohti, kus 2024. aastal elas rohkem inimesi kui 2000. aastal. Punastel ruutudel elas 2000. aastal rohkem inimesi. Et teha võrdlusi, mis kajastavad suuremaid muutusi ja mitte juhuslikke muutusi, jätsime välja ruudud, kus elanike vahe aastate lõikes on väiksem kui 50. See aitab esile tuua piirkondi, kus muutused on olulisemad ja eemaldada juhuslikud muutused.
Mida me 24 aasta võrdluses siis näeme? Märkimisväärne järeldus on, et kui jagada Eesti maismaa ühe ruutkilomeetri suurusteks täisruutudeks (45 668), siis ligi pooltel neist (22 315) ehk ligikaudu 49 protsendil ruutudest pole võrreldud aastatel elanud ühtegi inimest. Väga suur osa tühje ruute on tühjad lihtsal põhjusel: metsa ja rabasse ei saagi taristu puudumise tõttu elama minna. Ehkki näiteks nii Soomaa kui ka Alutaguse rahvuspargis paistavad silma mõned üksikud asustatud ruudud, nähtuvad kaardilt selgesti piirkonnad, kus looduskaitselistel kaalutlustel või taristu puudumise tõttu pole viimase 24 aasta jooksul keegi elanud.
KAART 2. Rahvastikutihedus Soomaa rahvuspargis. Soomaa rahvuspark on näide piirkonnast, kus viimase 24 aasta jooksul pole inimesi elanud
Allikas: statistikaamet
KESKMISELT 30 INIMEST RUUTKILOMEETRIL
Eesti keskmine asustustihedus praegu on 30,3 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on rohkem kui näiteks 2011. aasta loendusel (29,7 inimest ruutkilomeetri kohta), kuid vähem kui 2000. aastal (30,9 inimest ruutkilomeetri kohta). Kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond on läbivalt olnud Lasnamäel. Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentinas või Kairoga Egiptuses.
Kui 2000. aastal elas kõige tihedamalt asustatud ruudus Lasnamäel üle 18 000 inimese, siis nüüd on see arv langenud ligikaudu 16 000 juurde. Praegu elab kõige enam inimesi Laagna piirkonnas, samas 2000. aastal oli Lasnamäe kõige tihedamalt asustatud piirkond Linnamäe tee.
KAART 3. Eesti kõige tihedamalt asustatud ruut: Laagna piirkond Lasnamäel
Allikas: statistikaamet
Enam kui 10 000 inimest ruutkilomeetri kohta elab praegu vaid Tallinnas. Varem oli selliseid piirkondi ka Narvas ja Tartus. Praegu on väljaspool Tallinna tihedaimalt asustatud piirkond Narva, kus kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeetril elab ligikaudu 9800 inimest. Tartu kõige tihedamalt asustatud ruutkilomeeter praegu on Annelinnas, kus elab 8599 inimest.
KAART 4. Eesti kõige tihedamalt asustatud alad: Tallinn, Tartu ja Narva
Allikas: statistikaamet
2000. aastal elas keskmiselt oluliselt rohkem inimesi väiksemates asulates kui 2024. aastal. Kui väiksemates asulates on inimesi oluliselt vähemaks jäänud, siis väga suurel määral on kasvanud suurlinna ümbruses asuvate valdade elanikkond. Kõige enam on kasvanud Tallinna, Tartu ja Pärnu lähivaldade elanikkond. Toimub valglinnastumine ehk inimesed kolivad suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi, Kambja jt).
Eesti elanikele meeldib elada suuremates linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolivad inimesed suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Inimesed kipuvad elama seal, kus teised inimesed juba ees elavad. Teiste inimeste olemasolu tähendab, et piirkonnas on olemas teenused, kogukond, töö ning kooli- ja lasteaiakohad.
Mitmeid Tallinna ja Tartu ning mõne teise suurema linna naabruses asuvaid külasid saab nimetada väikelinnalisteks piirkondadeks. Sellistes piirkondades on elanike arv sel sajandil kohati mitmekümnekordistunud. Väikelinnalisteks asulateks loetakse ka nii-öelda traditsioonilisi väikelinnu. Näiteks Elva, Põlva ja Türi on väikelinnalised asulad, kus rahvaarv on alates 2000. aastast vähenenud ning valglinnastumise osakaal on olnud seda suurem. Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2024. aastal on Peetri alevik, kus kõige tihedamalt asustatud ruudul elab ligikaudu 2700 inimest.
IDEAALNE KODU ON KAARDI PEAL KESKLINNAST KAUGEL, SÕIDUAJAS LÄHEDAL
Linnaäärsetesse valdadesse kolides teevad inimesed sageli valiku nende piirkondade kasuks, kus säilib võimalus kiirelt linna jõuda. Inimesed kolivad tiheasustusega linnast välja, et elada keskkonnas, kus – võib-olla vähemalt näiliselt – oleks vähem müra ja rohkem rohelust. Sealjuures on raudteeühendus Tallinnaga andnud mitmele väikelinnalisele asulale Tallinna lähiümbruses selge eelise kasvuks ja arenguks. Näiteks Laagri alevik Saue vallas paistab silma selle poolest, et selle rahvaarv on just raudtee lähedusse jääval ruudul teinud väga suure hüppe. Sellist hüpet võib olla toetanud väga hea raudteeühendus Tallinnaga. Kui 2000. aastal elas sellel ruudul Laagri alevikus veidi üle 400 inimese, siis nüüd juba ligi 1800. Seda ruutu saab sealjuures pidada uusarenduslikuks piirkonnaks, kus „tühjale põllule“ on viimaste aastakümnetega kerkinud kodu väga suurele hulgale inimestele.
KAART 5. Tallinna valglinnastumine. Inimesed kolivad Tallinna ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi). Sinistel ruutudel elas 2024. aastal rohkem inimesi, punastel ruutudel elas 2000. aastal rohkem inimesi
Allikas: statistikaamet
SUVILAST ON SAANUD HOOPIS PÕHIELUPAIK
Lisaks juba kirjeldatud kahele peamisele suundumusele, et inimeste arv on viimase 24 aasta jooksul kasvanud linnades ja linnaäärsetes piirkondades, on mitmel pool Eestis näha ka seda, et rahvastikutihedus on kasvanud endistes suvilapiirkondades. Suvilatest on saanud inimeste põhielupaik. Selle trendi saab ka liigitada valglinnastumise alla. Põhiline tegur siin on suvilate ja suvilaaluste kruntide olemasolu. Keskustele ja teenustele piisavalt lähedal asuvaid suvilaid on inimesed hakanud kasutama põhielupaigana.
Tihti on vanade suvilate asemele ehitatud ka täiesti uued elamud ja paranenud on kogu olmetaristu. Suvilatest on päris kodud saanud näiteks Neeme külas Jõelähtme vallas, Salmistu külas Kuusalu vallas ning Laulasmaa ja Vääna-Jõesuu piirkonnas Lääne-Harju vallas. Ka Mändjala endine suvilapiirkond Saaremaal Nasva lähistel paistab silma selle poolest, et see on ainuke ruut Kuressaare ja selle lähiümbruse kõrval, kus rahvastikutihedus on Saaremaal viimase 24 aasta jooksul kasvanud.
KAART 6. Rahvastikutiheduse muutused Saaremaal. Mändjala endine suvilapiirkond Nasva lähistel paistab silma selle poolest, et see on ainuke ruut Kuressaare ja selle lähiümbruse kõrval, kus rahvastikutihedus on Saaremaal viimase 24 aasta jooksul kasvanud
Allikas: statistikaamet
HOOLDEKODUD TÕSTAVAD ÜKSIKUTE RUUTUDE RAHVAARVU MAAPIIRKONDADES
Kui üldine trend on, et maapiirkondades on inimesi jäänud vähemaks, siis mitmel pool Eestis tõusevad esile üksikud ruudud, kus elanike arvu kasv näib selle trendiga selgelt vastuvoolu ujuvat. Mis selgitaks seda, et Mäetaguse külas Alutaguse vallas, Kääpa külas Mustvee vallas, Hindu külas Hiiumaal, Hellenurme külas Elva vallas ja Tolli külas Märjamaal on kitsalt ühel ruudul kasvanud elanike arv kohati ligi mitu korda?
Kui lähemalt uurida, näeme, et neis ruutudes asuvad hooldekodud, mille tõttu paistavad kõik nimetatud külad silma rahvastikutiheduse kasvuga. Näiteks Hindu külas Hiiumaal, kus asub Tohvri hooldekodu, asub ainuke ruut Hiiumaal, mille elanike arv on viimase 24 aasta jooksul tõusnud. Ka Avinurme ja Mäetaguse tõusevad kontrastselt esile selle poolest, et neis asuvad ainsad ruudud, mille elanike arv on lähipiirkonnas tõusnud. Tõusu taga on seal asuvate hooldekodude elanike arvu kasv. Mõneti kurblooliselt saame nentida, et maapiirkondades on rahvaarv ruutkilomeetril tõusnud sageli just hooldekodude elanike arvelt.
KAART 7. Rahvastikutiheduse tõus Avinurmes ja Mäetagusel
Allikas: statistikaamet
Lisaks hooldekodudele näeme ühte põnevat reeglile vastukäivat näidet ka Ida-Virumaal Jõhvis. Seal on ühel ruudul kasvanud elanike arv 50-lt 575ni. Ja see on ainuke ruut, mille elanike arv on Jõhvis viimase 24 aasta jooksul kasvanud. Sel ruudul avati 2006. aastal Viru vangla.
KAART 8. Rahvastikutiheduse muutus Jõhvis. Vaid ühel ruudul on Jõhvi rahvaarv viimase 24 aasta jooksul tõusnud. Sel ruudul avati 2006. aastal Viru vangla
Allikas: statistikaamet
RAHVASTIK EESTI KAARDIL
- Kui jagada Eesti maismaaterritoorium ühekilomeetristeks täisruutudeks (45 668), siis ligi pooltel neist (22 315) ehk ligikaudu 49 protsendil ruutudest pole viimase 24 aasta jooksul elanud ühtegi inimest.
- Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 30,3 inimest ruutkilomeetri kohta, mis on pisut väiksem kui 2000. aastal.
- Enam kui 10 000 inimest ruutkilomeetri kohta elab vaid Tallinnas. Väljaspool Tallinna on tihedaimalt asustatud koht Narva (ligikaudu 9800 inimest ruutkilomeetril).
- Kõige suurema rahvastikutihedusega on Lasnamäe Laagna piirkond, kus ühel ruutkilomeetril elab ligikaudu 16 000 inimest.
- Inimesed kolivad suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse (Saue, Rae, Viimsi, Kambja jt).
- Eesti suurim väikelinnaline piirkond 2024. aastal on Peetri alevik, kus tihedaimalt asustatud ruudul elab ligikaudu 2700 inimest.
Allikas: statistikaamet