Parlamentaarsed uudised
-
Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist
Välisriikide parlamentide uudiseid 2024. aasta oktoobri keskpaigast 2025. aasta aprilli keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNS-i, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Novembris toimunud valimistel olid kaalul Esindajatekoja kõik 435 kohta ja 100-kohalise Senati 34 kohta. Vabariiklased säilitasid Esindajatekojas enamuse ning taastasid kontrolli Senati üle. Esindajatekojas said vabariiklased 220 ja demokraadid 215 kohta (demokraadid said ühe koha juurde) ning Senatis oli kohtade jaotus pärast valimisi vastavalt 53 ja 47 (demokraadid kaotasid neli kohta). Esindajatekotta valiti esimest korda avalikult transsooline kandidaat. Paralleelselt toimunud presidendivalimistel alistas vabariiklane Donald Trump demokraadist asepresidendi Kamala Harrise. Valimiste peamised teemad olid inflatsioon, majandus, maksureform, immigratsioon ja abordiõigused, samuti Ukraina sõda, Lähis-Ida kriis ja USA-Hiina suhted.
- Inter-Parliamentary Union, „United States of America“. – https://tinyurl.com/4hvxunch; https://tinyurl.com/4rtvnyps
Aprillis pidas demokraadist senaator Cory Booker 25 tundi ja neli minutit väldanud terava protestikõne, millega püstitas pikima Senatis peetud kõne uue rekordi. Senine rekord püstitati 1957. aastal, kui Strom Thurmond kõneles kodanikeõiguste seaduse vastu 24 tundi ja 18 minutit. Pika kõne pidamiseks tuleb kõnelejal puldis vahetpidamatult ka püsida, mis paneb vastupidavuse proovile. Booker lubas kõneleda nii kaua, kui ta füüsiliselt suudab. Kõne eesmärk oli rõhutada president Donald Trumpi poliitika ohtlikkust Ühendriikide demokraatiale. Booker kritiseeris Trumpi tegevust, kuid luges ka luuletusi, talle saadetud Trumpi poliitikat kritiseerivaid kirju (Gröönimaa ja Kanada suunal tehtud ähvardustest, põhiseaduskriisi ohust), arutas spordisündmusi ning vastas kolleegide küsimustele.
- AP News, 25.03.2025, „Tracking Trump’s presidential promises“. – https://tinyurl.com/29ntsavp; 02.04.2025, „Cory Booker sets a record with marathon Senate speech. Will it rally anti-Trump resistance?“. https://tinyurl.com/2n3vn74e
- BBC News, 02.04.2025, „Cory Booker makes longest Senate speech in 25-hour stand against Trump“. – https://tinyurl.com/uayykbvn
ARMEENIA
Märtsis võttis Rahvusassamblee vastu rahvaalgatusest välja kasvanud seaduse, millega kutsutakse valitsust Euroopa Liiduga ühinemise protsessi algatama. Selle poolt hääletas 64 ja vastu seitse parlamendiliiget. Peaminister Nikol Pašinjan on varem öelnud, et EL-iga liitumiseks on vajalik rahvahääletus ning riigil tuleb eelnevalt teha olulisi reforme. Seaduse vastuvõtmine ilmestab siiski riigi jätkuvat eemaldumist Venemaa mõjusfäärist. Venemaa on Armeeniat hoiatanud, et EL-iga liitumine võib viia Venemaa majandussanktsioonideni.
- National Assembly of the Republic of Armenia, 26.03.2025, „Parliament debates civil initiative on launching process of RA accession to EU in second reading“. – https://tinyurl.com/3xa3b2b7
- Postimees, 26.03.2025, „Armeenia parlament kiitis heaks ELiga ühinemise protsessi algatamise“. – https://tinyurl.com/bddfeta2
- RFE/RL, 26.03.2025, „In sign of move away from Moscow, Armenian parliament votes to start EU bid“. – https://tinyurl.com/hs9mpktw
AUSTRAALIA
Novembris võttis parlament vastu seaduse, mis keelab alla 16-aastastel isikutel sotsiaalmeediat kasutada. Keeld ei rakendu kohe – ettevõtetel (nt sellistel platvormidel nagu Facebook, Instagram, TikTok, Snapchat ja X) on 12 kuud aega, et kontrollimehhanismid välja töötada. Seaduses küll konkreetseid platvorme ei loetleta, need kehtestatakse hiljem kommunikatsiooniministri õigusaktiga. Seaduse eiramise korral võivad tehnoloogiaettevõtted saada trahvi kuni 50 miljonit Austraalia dollarit (u 29 miljonit eurot). Keeldu rikkuvatele lastele pole karistusi ette nähtud. Peaminister Anthony Albanese’i sõnul on seaduse eesmärk kaitsta noori sotsiaalmeedia kahjulike mõjude eest. Paljud lapsevanemad toetavad seadust, kuna see leevendab survet lastele sotsiaalmeediaga liituda. Samas on eksperdid ja tehnoloogiaettevõtted kriitilised, väites, et keeld võib viia noored vähem reguleeritud keskkondadesse ning tekitada privaatsusprobleeme, samuti on väidetud, et keeld pole tõhus, kuna sellest võib nt VPN-i abil kergesti mööda hiilida. Sarnaseid algatusi on tehtud ka mujal maailmas, kuid Austraalia vanusepiir on seni kõrgeim ning ei näe ette erandeid.
- BBC News, 29.11.2024, „Australia approves social media ban on under-16s“. – https://tinyurl.com/3nvhpmmb
- Australian Government, 04.12.2024, „Social media minimum age legislation passed“. – https://tinyurl.com/357pdps6
- Parliament of Australia, „Online Safety Amendment (Social Media Minimum Age) Bill 2024“. – https://tinyurl.com/52kj643r
- eSafety, 14.03.2025, „The Australian Government is protecting young Australians at a critical stage of their development, through world-first social media age restrictions“. – https://tinyurl.com/4efcrf6s
Novembris võttis parlament vastu privaatsuskaitse jm seaduste muutmise seaduse, millega kriminaliseeriti isikuandmete avaldamine ahistaval viisil. Seaduse ajendiks olid 2023. aastal toimunud ulatuslikud andmelekked, mis tekitasid vajaduse kiirete reformide järele. Seadusega lisati kriminaalseadustikku kaks uut süütegu: elektrooniliste vahendite abil isikuandmete avaldamine viisil, mida tajutakse ähvardava või ahistavana (selle eest on ette nähtud karistus kuni kuus aastat vangistust); raskendatud rikkumine – kui andmete pahatahtliku lekitamise sihtmärk on isik või inimrühm selliste tunnuste alusel nagu nt rass, religioon, rahvus, seksuaalne orientatsioon jms (karistus kuni seitse aastat vangistust). Seaduses täpsustati, et need sätted ei piira ajakirjandusvabadust, poliitiliste kommentaaride avaldamist ega avalikku arutelu. Lisaks saab edaspidi tõsise eraelu puutumatuse rikkumise korral pöörduda kohtusse. Samuti soovitakse seadusega suurendada automatiseeritud otsuste läbipaistvust (kavas on tagada, et inimesed saavad selgitusi, kui arvutipõhised süsteemid nende õigusi ja huve mõjutavad).
- Global Legal Monitor. Khan, Samha, 16.12.2024, „Australia: New privacy legislation criminalizes doxxing“. – https://tinyurl.com/mrc9r7ce
- Norton Rose Fulbright. Fitzgerald, Lisa, et al., detsember 2024, „Australian Privacy Alert: Parliament passes major and meaningful privacy law reform“. – https://tinyurl.com/erp56zt3
BRASIILIA
Novembris võttis Kongress vastu seaduse, millega luuakse riiklik lemmikloomaregister, kus hoitakse andmeid lemmikloomade (sh tõug, sugu, vanus, vaktsineerimised) ja nende omanike (isikuandmed ja aadress) kohta. Eesmärk on saada lemmikloomade pidamisest ülevaade, et takistada zoonootiliste haiguste levikut ning võidelda loomade hülgamise ja väärkohtlemisega. Loomaomanikud peavad looma omanikuvahetusest või surmast teada andma. Lemmikloomad võivad saada kiibi (kuid see pole kohustuslik). Omanike maksustamist ei kavandata.
- MercoPress, 27.12.2024, „Brazil granting ID to household pets“. – https://tinyurl.com/5n83cb9b
- Agência Brasil, 28.12.2024, „Pets in Brazil will be allowed to get their own national ID“. – https://tinyurl.com/hhzsvc5p
Detsembris võttis Kongress vastu seaduse, millega piirati kaasaskantavate elektroonikaseadmete, eriti mobiiltelefonide kasutamist avalikes ja erakoolides. Eelnõu toetasid föderaalvalitsus ja eksperdid ning nii valitsevad kui ka opositsiooniparteid. President Luiz Inácio Lula da Silva sõnul peab tagasi pöörduma humanismi fookuse juurde, tagades, et seda ei asendaks algoritmid. Esindajatekoja eelnõu algataja Renan Ferreirinha, Rio de Janeiro linnavalitsuse haridussekretär, kirjeldas seda kui Brasiilia hariduse üht suurimat võitu sel sajandil. Seadus piirab laste mobiilide kasutamist klassiruumides ja vahetundide ajal, erandid on lubatud nt õpetaja juhendamisel pedagoogilise tegevuse puhul või tervisest tingituna.
- Agência Brasil, 14.01.2025, „Brazil restricts cell phone use in public and private schools“. – https://tinyurl.com/49kpsbcf
- Global Legal Monitor. Soares, Eduardo, 13.02.2025, „Brazil: new law prohibits cell phone use in schools“. – https://tinyurl.com/mwv9zws3
BULGAARIA
Oktoobri lõpul toimusid riigis juba seitsmendad parlamendivalimised alates 2021. aastast (2024. aastal teist korda). Parlamenti pääses kaheksa parteid ja valimisliitu. Konservatiivne GERB-UDF, mida juhib endine peaminister Bojko Borisov, sai 240-kohalises Rahvusassamblees 69 mandaati (ühe võrra varasemast enam), reformimeelne valimisliit Me Jätkame Muutust – Demokraatlik Bulgaaria (PP-DB) 37 ja venemeelne parempoolne Vazraždane (tõlkes Taassünd) 35 mandaati. Valimisaktiivsus oli 38,8%.
Pikalt kestnud poliitiline kriis on ohustanud mh Euroopa Liidu taastefondide vahendite kasutamist. Bulgaaria liitus Schengeni alaga 2025. aastal, kuid eurotsooniga ühinemine sõltub veel majandusnäitajatest. Pärast pikki läbirääkimisi jõudis GERB 2025. aasta jaanuaris kokkuleppele sotsialistide ja populistliku parteiga On Selline Rahvas ning sai toetuse ka türgi vähemuse parteilt. Koalitsioonil on parlamendis kokku 107 kohta. Valitsuskokkuleppe sõlmimise eeltingimus oli Bojko Borisovi loobumine peaministrikohast. Peaministriks valiti Rosen Željazkov, endine parlamendispiiker ja Borisovi liitlane. Küsitluste kohaselt toetas 76% bulgaarlastest mistahes kompromissi, mis aitaks stabiilse valitsuse moodustamisele kaasa.
- Barron’s, 16.01.2025, „Bulgaria parliament approves conservative-led govt to break stalemate“. – https://tinyurl.com/4mmdb2c6
- Inter-Parliamentary Union, „Bulgaria“. – https://tinyurl.com/7kvej6vv
Märtsis kiitis parlament pärast tulist debatti heaks tankitõrjerakettide Javelin ostmise USA-lt 153 miljoni leevi (u 75 miljoni euro) eest. Leping ratifitseeriti kiirelt, ühe päeva jooksul toimus kaks järjestikust hääletust. Rakettide eest tasutakse osamaksetena ja nende soetamine on osa laiemast paketist, mis sisaldab ka lahingumasinaid Stryker. Parlamendidebati ajal kritiseeris venemeelne Vazraždane tehingut teravalt, väites, et Javelini raketid on aegunud ja Bulgaaria peaks eelistama kodumaist toodangut. Partei juhi Kostadin Kostadinovi väitel pole need relvad investeeringut väärt, ta süüdistas varasemaid valitsusi riigi kaitsetööstuse süstemaatilises lammutamises. Tema väited lükati mitme debatis osaleja poolt tagasi, kes kinnitasid mh, et Javelinid on oma tõhusust Ukraina rindel tõestanud ja neile võrdväärseid relvi Bulgaaria ei tooda, kuid samas on riigi sõjatööstuse käive alates 2001. aastast kolmekordistunud.
- Novinite, 26.03.2025, „Bulgarian parliament approves $83 million Javelin missile deal amid heated debate“. – https://tinyurl.com/y4ew9m77
GRUUSIA
Oktoobris toimunud 150-kohalise parlamendi valimistel sai ametlikel tulemustel Gruusia Unistus 89 mandaati (varem 90). Lisaks said parlamenti neli läänemeelset parteid/valimisliitu (Koalitsioon Muutuste Eest 19, Ühinenud Rahvuslik Liikumine 16, Tugev Gruusia – Lelo 14 ja Gruusia Eest 12 mandaadiga). Valimised toimusid täielikult proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Enne valimisi tühistati sookvoodi nõue. Valimisaktiivsus oli 58,7%.
Opositsioon vaidlustas valimistulemused, nimetades neid võltsituks. Ka Euroopa Liit ja USA kutsusid üles võimalikke valimispettusi uurima. Pärast valimistulemuste avalikustamist ning järgnevat valitsuse otsust peatada 2028. aastani ühinemisläbirääkimised EL-iga, puhkesid korduvad massirahutused, politsei kasutas parlamendihoone ees kogunenud protestijate laialiajamiseks pisargaasi, kummikuule ja veekahureid. Korraks puhkes parlamendihoones ka väike tulekahju, mille võis põhjustada ilutulestikurakett. Kriitikute sõnul on üle kümne aasta võimul olnud Gruusia Unistus hakanud Euroopa-kursilt hälbima.
- ERR Uudised, 27.10.2024, „ERR Gruusias: opositsiooni sõnul on võimupartei võidu taga pettus“. – https://tinyurl.com/32w55z4n; 30.11.2024, „Gruusias tulid tuhanded inimesed neljandat õhtut meelt avaldama“. – https://tinyurl.com/56xa5ta4
- Euractiv, 19.11.2024, „Georgia police crack down on protest over contested elections“. – https://tinyurl.com/mubn24c2
- Inter-Parliamentary Union, „Georgia“. – https://tinyurl.com/y3y8mub8
2024. aasta detsembris ja 2025. aasta veebruaris võttis parlament vastu mitme seaduse (haldusõigusseaduse, kogunemiste ja demonstratsioonide seaduse ning karistusseadustiku) muudatused, millega kehtestati piiranguid avalikele kogunemistele ja meeleavaldustele. Näiteks keelustati meeleavaldustel maskide kandmine, pürotehnika ja tugeva valguse kasutamine. Selle eest võib määrata 2000 lari (u 660 eurot) trahvi. Oluliselt suurendati trahve tänavate ebaseadusliku sulgemise eest (kuni 15 000 lari (u 5000 eurot)) ja grafiti eest. Tõsteti ka karistusi politseinike solvamise ja avaliku korra rikkumise eest. Muudatused said laialdast kriitikat nii kodanikuühiskonna kui ka rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon märkis, et seadused sisaldavad laialt sõnastatud sätteid ning ohustavad õiguskindlust ja põhivabadusi, sh kogunemis- ja väljendusvabadust. Samuti kritiseeriti seadusandlikku protsessi, kuna muudatused võeti vastu kiirustades ja ilma asjakohaste osapoolte kaasamiseta.
- Reuters, 13.12.2024, „Georgian parliament bans face masks and fireworks at protests“. – https://tinyurl.com/495msw29
- Civil.ge, 03.03.2025, „Venice Commission urgent opinion on Code of Administrative Offenses and Law on Assemblies and Demonstrations“. – https://civil.ge/archives/666740
Aprillis võttis parlament vastu uue välis-agendiseaduse, mis võimupartei Gruusia Unistus sõnul on täpne koopia USA-s kehtivast seadusest. Erinevalt eelmisel aastal vastu võetud välismõju läbipaistvuse seadusest näeb uus seadus ette kriminaalvastutuse juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes saavad välismaalt finantsabi, kuid ei ole end Justiitsministeeriumis registreerinud. Gruusia Unistuse sõnul on u 600-st välisrahastust saavast vabaühendusest 136, sh suurimad USA ja Euroopa rahastusega mittetulundusühingud, keeldunud välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmise järel end Justiitsministeeriumis registreerimast. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni inimõiguste büroo (ODIHR) leiab, et seaduste importimisse ühest seaduste süsteemist teise tuleb suhtuda ettevaatusega. Euroopa Liit mõistis välisagendiseaduse hukka, öeldes, et see annab võimudele täiendavad vahendid rahulolematuid maha suruda ja repressioonipoliitikat karmistada.
- Interfax-BNS, 01.04.2025, „Gruusia võttis vastu USA-ga identse välisagendiseaduse“;
- AFP-BNS, 02.04.2025, „Kallas: Gruusia välisagendiseadus ei ole kooskõlas EL-i väärtustega“;
- OSCE, 02.04.2025, „Georgia’s foreign agents legislation raises concerns over negative impact on civil society, OSCE human rights office says“. – https://tinyurl.com/ykf48z6n
HORVAATIA
Veebruaris võttis parlament puutumatuse seadusandjalt Josip Dabrolt, keda mh süüdistatakse ebaseaduslikus tulirelva omamises. Puutumatuse võtmise poolt oli 107 parlamendiliiget, eelvangistuse lubamise poolt aga 99 saadikut, vastuhääli anti seitse. Osa opositsioonist toetas aresti lubamisel koalitsiooni, vastasel korral poleks otsust vastu võetud. Eelneva debati ajal tõi parlamendiliige Marijana Puljak Dabrole raamatu „Hüvasti relvad“ sõnumiga, et relvad ei kuulu laste kätte. Jaanuaris astus Dabro põllumajandusministri ametist tagasi video tõttu, milles ta tulistas sõitvast autost õhku. Teises süüdistuses väidetakse, et Dabro õpetas oma poega tulirelvi ja lõhkeainet kasutama ning lisaks oli veel ühes avalikkusele lekkinud videos tema valduses illegaalne automaatrelv. Dabro ja tema partei väitel algatati juurdlus vastuseks tema korruptsioonisüüdistustele Horvaatia riikliku metsandusfirma aadressil ning parlamendist ta lahkuda ei kavatse.
- Balkan Insight, 31.01.2025, „Kalashnikov-wielding ex-minister faces legal probe in Croatia“. – https://tinyurl.com/b93av38d
- AFP-BNS, 26.02.2025, „Horvaatia parlament võttis relvaga vehkinud saadikult puutumatuse“;
- HRT, 27.02.2025, „Dabro ispitan i odveden, nije poznato je li zatražen istražni zatvor“. – https://tinyurl.com/37umb78s
IIRIMAA
Novembris toimunud parlamendi (Oireachtas) 174-kohalise alamkoja ennetähtaegsetel valimistel säilitasid paremtsentristlikud võimuparteid Fianna Fáil (48) ja Fine Gael (38 mandaati) toetuse ning jätkavad koalitsioonivalitsuses. Opositsiooniline vasakrahvuslik Sinn Féin sai 39 mandaati. Rohelised (varem koalitsioonipartei) sai nüüd ainult ühe mandaadi (enne 12). Alamkotta valiti kümme parteid/valimisliitu ja 16 sõltumatut kandidaati. Parlamendi alamkoja esimeheks valiti sõltumatu kandidaat Verona Murphy (esimest korda sai selle ametikoha naine). Parlamendi koosseis kasvas 174 kohani (varem 160, koosseisu kasv tulenes asjaolust, et vastavalt põhiseadusele vaadatakse valimisringkondadega seonduv vähemalt kord 12 aasta jooksul üle ja tehakse vajalikud korrektsioonid). Valimisdebatt keskendus peamiselt elamukriisile, elukallidusele ja immigratsioonile.
- Inter-Parliamentary Union, „Ireland“. – https://tinyurl.com/2thjv2ct
IISRAEL
Oktoobris võttis Knesset vastu seaduse, millega keelustati ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevus Iisraelis. Seadus võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega (92 poolt- ja 10 vastuhäält). Seaduse vastuvõtmise üheks põhjuseks olid süüdistused, et mitmed UNRWA töötajad olid seotud Hamasi 2023. aasta 7. oktoobri rünnakutega. Seadus määratles organisatsiooni ka terroristliku rühmitusena, keelates igasuguse otsekontakti UNRWA ja Iisraeli riigi vahel. Rahvusvaheliselt sai seadus laialdast kriitikat, sh ÜRO ning USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on väljendanud sügavat muret, hoiatades, et see võib takistada hädavajalikku abi ja süvendada humanitaarkriisi Gazas.
- ERR Uudised, 28.10.2024, „Iisrael keelustas ÜRO Palestiina pagulasagentuuri“. – https://tinyurl.com/2mr6v5ak
- The Guardian, 28.10.2024, „Israeli parliament votes to ban Unrwa from Israel within 90 days“. – https://tinyurl.com/yc8fxn2w
INDIA
Detsembris lõppes parlamendi talveistungjärk, mida iseloomustasid füüsilised kokkupõrked, vastastikused süüdistused ja opositsiooni protestid. 2024. aastal aprillist juunini toimunud parlamendi alamkoja valimistel sai opositsioon viimase kümne aasta suurima toetuse, mis andis neile võimaluse oma proteste võimendada. Olukord pingestus, kui opositsioon nõudis USA väidete uurimist, nimelt süüdistati miljardär Gautam Adanit korruptsioonis. Kaklused puhkesid, kui opositsioon reageeris siseminister Amit Shahi kommentaaridele, mida tõlgendati kui madalamate kastide solvamist. Politsei algatas ametliku juurdluse opositsioonilise Kongressipartei juhi Rahul Gandhi suhtes, keda kaks valitsuspartei saadikut süüdistasid enda tõukamises ühes parlamendihoone ees puhkenud kähmluses. Alamkoja esimees Om Birla keelas parlamendiliikmetel ja parteidel parlamendihoone ees protestimise. Parlamendi töö oli istungjärgu ajal väga ebaefektiivne – 19 päeva jooksul töötas alamkoda vaid 60 ja ülemkoda 43 tundi. Ühtegi seaduseelnõu ei suudetud kummaski kojas vastu võtta ning toimus vaid kaks sisulist debatti. Parlamendi ülemkoja esimees Jagdeep Dhankhar noomis poliitikuid, öeldes, et parlamendis toimuv õõnestab avalikkuse usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.
- AFP-BNS, 20.12.2024, „India parlamendi talveistungjärk lõppes kaklusega“;
- BNN Bloomberg, 20.12.2024, „India parliament ends chaotic session marked by protests, brawls“, – https://tinyurl.com/4mukkn2f
- The Times of India, 20.12.2024, „Parliament winter session ends with protests, brawls and chaos“, – https://tinyurl.com/36zc3ett
ISLAND
Novembris toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel sai suurima toetuse Sotsiaaldemokraatlik Allianss (SDA), mis sai 63-liikmelises parlamendis (Alþingis) 15 mandaati (2021. aastal kuus mandaati). Senise peaministri Bjarni Benediktssoni juhitud Iseseisvuspartei (IP) sai 14 mandaati (enne 16). SDA juht Kristrún Frostadóttir moodustas koalitsioonivalitsuse Liberaalse Reformipartei (11) ja Rahvaparteiga (10 mandaati). Esmakordselt Islandi ajaloos juhivad kõiki valitsusparteisid naised ning samuti esimest korda on nii president kui ka peaminister naine. Frostadóttir sai peaministriks 36-aastaselt, ta on seega riigi ajaloo noorim peaminister. Frostadóttir lubas keskenduda inflatsiooni ja kõrgete intressimäärade vähendamisele ning korraldada 2027. aastaks Euroopa Liiduga ühinemise referendum. Valimised toimusid eelmise koalitsioonivalitsuse lagunemise tõttu, peaminister Benediktsson astus tagasi immigratsiooni ja varjupaiga-poliitika osas tekkinud lahkarvamuste pärast. Parlamenti pääses kuus parteid (enne kaheksa). Naiste osakaal parlamendis on 46% (eelmises koosseisus 47,6%).
- Delfi, 22.12.2024, „Islandil asus võimule sotside juhitud uus valitsus. Üks lubadusi on rahvahääletus EL-iga liitumiseks“. – https://tinyurl.com/3hr65kbd
- Inter-Parliamentary Union, „Iceland“. – https://tinyurl.com/mu7b5y47
Märtsis võttis Alþingi Euroopa Liidu nõudel vastu seaduse, millega võeti üle direktiivi 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) nõue, et turule võib lasta üksnes need ühekordselt kasutatavad plasttooted, mille plastist valmistatud korgid ja kaaned jäävad pakendite külge. Parlamendi aruteludes väljendasid opositsiooniliikmed pahameelt korkide üle, mis teevad pudelist joomise keerukaks. Näiteks Bergþór Ólasoni sõnul on seaduse ainus eesmärk muuta elu Islandil halvemaks. Samas olid 94% riigis toodetud plastpudelitest juba enne seaduse jõustumist nõuetekohased.
- Iceland Review, 21.02.2025, „Attached bottle caps causing stir in Iceland’s parliament“. – https://tinyurl.com/2ztewvp3
- Alþingi, „Lög um breytingu á lögum um hollustuhætti og mengunarvarnir, nr. 7/1998 (EES-reglur, einnota plastvörur)“. – https://tinyurl.com/575wttr8
JAAPAN
Oktoobris toimunud parlamendi 465-kohalise alamkoja valimistel kaotas valitsev Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) parlamendienamuse (191 mandaati varasema 259 asemel). Koalitsioonipartner Komeito toetus vähenes samuti (mandaate nüüd 24, enne 32). Peamise opositsiooni-partei, Põhiseadusliku Demokraatliku Partei (CDP) toetus kasvas (148 mandaati, enne 96). Parlamenti pääses kümme parteid ja 12 sõltumatut kandidaati. Naiste arv kasvas 45-lt (9,7%) rekordilisele 73-le (15,7%). LDP-ga seotud korruptsiooniskandaali tõttu toimus oktoobris peaministri vahetus ning uus peaminister Shigeru Ishiba nõudis kohe ennetähtaegseid valimisi. Ishiba sai pärast valimisi siiski uuesti parlamendi toetuse ja moodustas vähemusvalitsuse. Valimistulemused peegeldasid rahulolematust kõrge inflatsiooni, majandusprobleemide ja korruptsiooni-skandaalidega. Valimisaktiivsus oli 53,8%.
- BBC News, 11.11.2024, „Japan’s Ishiba stays as PM despite election setback“. – https://tinyurl.com/4dfuchrp
- Inter-Parliamentary Union, „Japan“. – https://tinyurl.com/msnkajvc
KANADA
Aprillis toimus parlamendis julgeolekuintsident, nimelt sisenes 31-aastane mees parlamendi turvakontrolli piirkonda ja ähvardas seesolijaid. Mees isoleeriti ning parlamendi kaitseteenistus evakueeris hoone. Pärast tunde kestnud läbirääkimisi andis mees end rahumeelselt politseile üles ja ta vahistati sündmuskohal. Keegi vigastada ei saanud, lõhkeainet, relvi ega ohtlikke materjale mehe juurest ei leitud. Mehele on esitatud süüdistus katseaja ja avaliku korra rikkumises ning varalise kahju tekitamisega ähvardamises.
- CBC/Radio-Canada, 06.04.2025, „Ottawa man charged after lockdown on Parliament Hill, police say“. – https://tinyurl.com/bdejsc26
KREEKA
Detsembris võttis parlament vastu 2025. aasta eelarve, milles sisaldus kaitsekulutuste järsk tõus (3,6 miljardilt 6,1 miljardile eurole). Kui eelarve vastuvõtmist toetas 159 saadikut 299-st hääletanust, siis kaitsekulutuste tõusu 258 (vastu oli vaid 41 parlamendiliiget). Suur osa lisarahast suunatakse uue relvastuse tarneteks ja kaitsevõimekuse moderniseerimiseks, sh lennuki- ja droonivastase „kaitsekupli“ loomiseks. Kaitsekulutuste tõstmist toetasid ka suuremad opositsiooniparteid, peamiseks ohuks peetakse Türgit. Kaitseminister Níkos Déndias tõi esile Türgi 26,8 miljardi euro suurused kaitsekulutused ning hoiatas võimaliku konflikti eest, kui Kreeka laiendab oma merepiire Egeuse meres. Peaminister Kyriakos Mitsotakis kiitis opositsiooni toetust. Samas seisab valitsus elukalliduse tõusu tõttu silmitsi kasvava rahulolematusega. Lisaks kaitse-eelarvele teatas valitsus ka meetmetest pankade tegevuse reguleerimiseks ja koolide ehituse toetamiseks.
- The Defence Post, 16.12.2024, „Greece adopts budget almost doubling defense spend“. – https://tinyurl.com/8m7uza9c
- Euractiv, 16.12.2024, „Greece passes new budget, reassures defence spending“. – https://tinyurl.com/yc4yesf8
KÕRGÕZSTAN
Märtsis ratifitseeris Kõrgõzstani parlament Tadžikistaniga piirilepingu, mille allkirjastasid kuus päeva varem mõlema riigi presidendid. Lepingu ratifitseerimine peaks lõpetama tüliküsimused, mis on kestnud juba üle 20 aasta. Algul piirdus tüli kohalike elanike vaheliste väiksemate konfliktidega. 2021. aastal suleti piir pärast naaberriikide julgeolekujõudude kokkupõrkeid, kui kolmepäevase võitluse tulemusel hukkus 36 Kõrgõzstani ja 19 Tadžikistani kodanikku, 2022. aastal sai kokkupõrgetes surma umbes sada ja oma kodudest pidi lahkuma umbes 140 000 inimest. Piirijoone märkimine polnud lihtne, kompromissina vahetati umbes 25 ruutkilomeetrit maad ning mõned alad jäeti neutraalsete tsoonidena ühiskasutusse. Kahe riigi vahelise piiri pikkus on umbes tuhat kilomeetrit.
- Anadolu Ajansı, 21.03.2025, „Kyrgyz parliament ratifies border deal with Tajikistan“. – https://tinyurl.com/mu4a8bxm
- Interfax-BNS, 25.03.2025, „Kõrgõzstan ratifitseeris piirilepingu Tadžikistaniga“; Euronews, 28.03.2025, „Kyrgyzstan and Tajikistan sign historic border agreement after decades of disputes“. – https://tinyurl.com/442tsa7e
LEEDU
Oktoobris kahes voorus toimunud seimivalimistel sai suurima toetuse Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP), mis sai 141-kohalises Seimis 52 mandaati (enne 13). Teiseks jäi valitsev konservatiivne Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (28 mandaati, eelmises koosseisus 50). Kolmanda tulemuse saavutas 2023. aastal asutatud partei Nemunase Koit (20 mandaati). Parlamenti pääses üheksa parteid/valimisliitu ja kaks sõltumatut kandidaati. Valitsuse moodustasid LSDP koos Nemunase Koidu ja Demokraatliku Liiduga Leedu Nimel (neil on 14 mandaati). Valimiskampaanias keskenduti kaitsepoliitikale, immigratsioonile ja maksureformidele. Esimest korda võisid parlamenti kandideerida kodanikud alates 21. eluaastast (siiani 25. eluaastast). Valimisaktiivsus oli esimeses voorus 52,2% ja teises 41,4%.
- ERR Uudised, 28.10.2024, „Leedu seimivalimised võitsid opositsioonis olnud sotsiaaldemokraadid“. – https://tinyurl.com/y9vuxfe6
- Inter-Parliamentary Union, „Lithuania“. – https://tinyurl.com/39nmuc4p
- Postimees, 04.11.2024, „Lõplikud tulemused – Leedu seimivalimised võitsid sotsiaaldemokraadid“. – https://tinyurl.com/h8zncxxx
Novembris võttis Seim 67 poolthäälega vastu vähemusrahvuste seaduse. Vastuhääli ei antud. 2010. aastal kaotas kehtivuse seaduse eelmine versioon ja vahepealse 15 aasta jooksul ei õnnestunud uut vastu võtta. Välisministri Gabrielius Landsbergise sõnul oleks seaduse vastuvõtmisega venitamine kahjustanud suhteid Poolaga, kuid Leedu poolakate valimisaktsiooni, Kristlike Perede Liidu esindaja Rita Tamasunienė sõnul on seadus „sisuta kest“. Uus seadus määratleb, keda loetakse vähemusrahvusse kuuluvateks (Leedus elavad kodanikud, kel on leedulastest erinev rahvuslik eneseteadvus ja kes püüavad seda säilitada) ning kehtestab vähemusrahvuste hariduse, kultuuri ja keele hoidmise õiguslikud alused, tingimused ja korra, sh on neil õigus saada haridust emakeeles. Seadus sätestab, et kedagi ei saa sundida tõendama oma kuulumist vähemusrahvusse ega rahvuslikust identiteedist loobuma.
- BNS, 07.11.2024, „Leedu saab pärast 15-aastast vaheaega rahvusvähemuste seaduse“;
- Lietuvos Respublikos Seimas, 07.11.2024, „Seimas priėmė Tautinių mažumų įstatymą“. – https://tinyurl.com/5f3nr8ks
- LRT, 07.11.2024, „Lithuania passes national minorities law after 15-year break“. – https://tinyurl.com/3xhepdj4
Novembris võttis Seim vastu riigipiiri ja selle kaitse seaduse muudatused, millega lubati piirivalvuritel mehitamata kaugjuhitavaid seadmeid, nt droone ja õhupalle alla tulistada. Seonduvalt muudeti rohkem kui kümmet seadust, nt lennundusseaduse muudatustega laiendati lennukeelualasid strateegiliselt oluliste objektide kohal. Seadusemuudatused olid mh mõeldud salakaubaveo ohjeldamiseks. Leedus on sagenenud juhtumid, kus Valgevenest saadetakse Leetu salasigarette – kaup ja GPS kinnitatakse õhupalli külge ning pall kandub tuulega üle piiri.
- BNS, 12.11.2024, „Leedu ametnikud saavad tulistada alla erinevaid salakaubakandjaid“;
- Lietuvos Respublikos Seimas, 12.11.2024, „Seimas pritarė siūlymams dėl bepiločių orlaivių ir kitų skraidančių objektų kontrolės stiprinimo“. – https://tinyurl.com/m62dnsn8
Detsembris võttis Seim vastu otsuse, millega tunnustas ametlikult muinasbalti usukogudust Romuva, mis järgib vana balti paganlikku traditsiooni. Organisatsiooni põhikiri deklareerib, et maailm on üldiselt elav ning elu tuleb austada ja armastada. Tunnustuse poolt hääletas 64 seimiliiget, kaheksa oli vastu ja kümme jäi erapooletuks. Riiklik tunnustus annab Romuvale õiguse maamaksusoodustusele, preestrite sotsiaalkindlustusele ja nende sõlmitud abielude ametlikule tunnustamisele. Romuva järgijate arv on kasvanud – 2001. aastal 1200 inimest, 2011. aasta rahvaloenduse järgi kuulus sinna 5100 inimest. Parlament on varem korduvalt keeldunud kogudust tunnustamast, mistõttu pöördus Romuva Euroopa Inimõiguste Kohtusse (ECHR). Kohus otsustas 2021. aastal, et Seim rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni, kuna ei põhjendanud keeldumist. Pärast seda taotles Romuva taas tunnustust ning saavutas nüüd lõpuks edu.
- BNS, 12.12.2024, „Leedu riik tunnistas muinasbalti usukogudust Romuva“;
- Lietuvos Respublikos Seimas, 12.12.2024, „Seimas suteikė valstybės pripažinimą Senovės baltų religinei bendrijai „Romuva““. – https://tinyurl.com/3e98txx5
- LRT, 12.12.2024, „Neo-pagans granted state recognition in Lithuania“. – https://tinyurl.com/2ebfs6f5
Märtsis pidas Seim pärast ligi 34-aastast vaheaega kinnise täiskogu istungi, kus tutvustati julgeolekuolukorda ning sellega seotud Leedu relvajõudude vajadusi. Seni on kinniseid istungeid peetud 13, need toimusid pärast iseseisvuse taastamist aastatel 1990–1991. Kinnisel istungil kõnelesid mh kaitseminister Dovilė Šakalienė ja välisminister Kęstutis Budrys ning sõjaväe ja Kaitseministeeriumi esindajad. Päev varem pidid riigisaladuse luba mitteomavad seimi-liikmed allkirjastama saladuse hoidmise kohustuse. Istungitesaali ei tohtinud kaasa võtta mobiiltelefone. Seimi otsuseta ei tohi kinnise istungi sisu avaldada.
- BNS, 18.03.2025, „Leedu Seim korraldab ligi 34-aastase vaheaja järel kinnise istungi“;
- LRT, 18.03.2025, „Lithuanian parliament holds closed session to convince MPs on defence spending surge“. – https://tinyurl.com/msk43zad
LÕUNA-KOREA
Detsembri algul kuulutas president Yoon Suk-yeol ootamatult välja sõjaseisukorra, viidates vajadusele likvideerida riigivastased elemendid. Parlament hääletas kiiresti sõjaseisukorra tühistamise poolt, kuid sõjavägi väitis, et seadus jääb kehtima, kuni president selle ametlikult tühistab. See põhjustas massilised meeleavaldused, sajad tuhanded inimesed nõudsid presidendi tagasiastumist. Detsembri keskpaiku hääletas parlament presidendi ametist tagandamise poolt, teda süüdistati demokraatia õõnestamises ja põhiseaduse rikkumises. Tagandamise poolt oli 204 saadikut 300-st, sh võimupartei liikmeid (vaja oli vähemalt 200 poolthäält). Presidendi kohusetäitjaks määrati peaminister Han Duck-soo. Detsembri lõpul tagandas parlament ka tema, talle heideti ette, et ta osales aktiivselt oma eelkäija katses riigis sõjaseisukord kehtestada ja presidendi tagandamise takistamises. Kõik hääletanud 192 seadusandjat olid tagandamise poolt, võimupartei liikmed protestisid hääletuse vastu ja vehkisid rusikatega. Aprillis kinnitas ka Konstitutsioonikohus Yoon Suk-yeoli tagandamise. Kohtuhoone ette olid kogunenud Yooni poolehoidjad, nad ähvardasid tappa kohtunikud, kes Yooni tagandamise üksmeelselt kinnitasid.
- AFP-BNS, 14.12.2024, „Lõuna-Korea parlament tagandas president Yooni“; 27.12.2024, „Lõuna-Korea seadusandjad tagandasid teise riigipea kahe nädala jooksul“; 04.04.2025, „Lõuna-Korea kohus kinnitas presidendi tagandamise“;
- AP-BNS, 03.12.2024, „Lõuna-Korea parlament hääletas sõjaseisukorra tühistamise poolt“;
- France24, 20.02.2025, „South Korea’s Yoon becomes first sitting president to stand trial in criminal case“. – https://tinyurl.com/mrbpwrf7
LÄTI
Detsembris võttis Seim vastu seaduse, mis kohustab Lätis registreeritud krediidiasutusi ja riigis tegutsevaid välisriikide krediidiasutuste filiaale järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu maksma. 80 seimiliiget hääletas seaduse poolt ja üheksa vastu. Opositsioonisaadikud leidsid, et sellega jäädi hiljaks. Maks on 60% netointressitulust, mis ületab viie aasta (2018–2022) keskmist netointressitulu rohkem kui 50%. Solidaarsusmaksu makstakse kord kvartalis. Samas nähti ette maksutagastuse võimalus kuni 100%, kui krediidiasutus suurendab märkimisväärselt laenuandmist. Tagastuse määr sõltub laenude kasvust võrreldes SKP kasvuga. Solidaarsusmaksu eesmärk on tugevdada riigi rahalisi ressursse suurenenud riskide tingimustes, sh riigi julgeoleku vajaduste katmiseks. Loodetakse, et see toob 2025. aastal riigieelarvesse 96 miljonit eurot ning järgnevatel aastatel 60,8–66 miljonit eurot.
- BNS, 04.12.2024, „Läti kehtestas krediidiasutustele kolmeks aastaks solidaarsusmaksu“;
- LSM, 04.12.2024, „Bank superprofits tax to be introduced as of next year in Latvia“. – https://tinyurl.com/yzwat4zm
- Finanšu ministrija, 21.12.2024, „Changes in taxation and finances from 2025“. – https://tinyurl.com/mtfvhw65
Jaanuaris võttis Seim vastu alkohoolsete jookide ringluse seaduse muudatused, mille eesmärk on alkoholitarbimist vähendada. Muudatused piiravad alkoholi müügi aega, kättesaadavust, reklaami ja turustamist. 2025. aasta augustist saab alkoholi osta esmaspäevast laupäevani kella 10–20 ning pühapäeviti 10–18. Impulsiivostude vähendamiseks toimetatakse internetist ostetud alkohoolsed joogid ostjani mitte varem kui kuus tundi pärast tellimust ning keelatakse müüki edendavad meetmed, nagu tarbijalojaalsusprogrammi raames alkoholile soodustuste tegemine. Keelatud on alkoholi hindade ja allahindluste reklaam trükimeedias, trükireklaamis ja tarbijaväljaannetes, kinodes, veebilehtedel, Internetis, e-posti teel ja alkoholi jaemüügikohtades. Alkoholi müügikohtades peavad nähtaval kohal olema hoiatused, et alkohol on tervisele kahjulik ja seda ei müüda alaealistele. Samuti keelatakse kaubandus- ja teeninduskohtades tasuta alkohoolsete jookide pakkumine kingituseks või kompensatsiooniks. Keelati ka alkohoolsete jookide müük hasartmängukohtades, et kaks sõltuvust lahus hoida.
- Latvijas Republikas Saeima, 09.01.2025, „Alcohol sales restrictions tightened in effort to reduce consumption“. – https://tinyurl.com/4cx674yf
Märtsis võttis Seim vastu tehisintellekti keskuse seaduse. Riigi konkurentsivõime tugevdamiseks ja tehisintellekti (AI) tehnoloogiate potentsiaali ärakasutamiseks sätestati, et riik asutab tehisintellekti keskuse, mis vastutab tehisintellekti arendamise eest. Seaduse vastuvõtmist toetas 73 seimiliiget, vastuhääli anti üheksa. Seadusega loodetakse edendada turvalisi ja usaldusväärseid AI-uuendusi erinevates tööstusharudes ning panna alus tehisintellekti tehnoloogia ökosüsteemile. Keskuses hakkavad koostööd tegema avalik ja erasektor ning kõrgkoolid, et edendada innovatsiooni ja rakendada tehisintellekti algatusi, tõsta üldsuse teadlikkust, parandada oskusi ja tagada tehisintellektile võrdne juurdepääs, tagades, et tehisintellektisüsteeme kasutatakse eetiliselt, vastutustundlikult ja turvaliselt, inimõigusi austades. Lisaks vastutab keskus tehisintellekti rakendustega seotud riskide maandamise meetmete rakendamise eest. Tehisintellekti keskusel on volitused luua tehisintellekti testimiseks spetsiaalsed regulatiivsed keskkonnad.
- LSM, 06.03.2025, „Latvia to set up AI Center by end of March“. – https://tinyurl.com/y8awcme8
- Latvijas Republikas Saeima, 07.03.2025, „Saeima approves the creation of an Artificial Intelligence Technology Ecosystem in Latvia“. – https://tinyurl.com/2s498sme
Märtsis võttis Seim vastu seadusemuudatused, mis annavad politseile õiguse kasutada spetsvarustust kaugjuhitavate seadmete peatamiseks (nt droone alla tuua või neutraliseerida) mitte ainult rünnaku korral, vaid ka võimaliku ohu ennetamiseks. Varem oli selline õigus ainult piirivalvel ja sõjaväel. Lisaks said politseinikud õiguse kasutada teatud olukordades lõhkeaineid, nt pantvangide vabastamiseks, ohtlike objektide hävitamiseks, rünnakute tõrjumiseks või relvastatud kurjategijate tabamiseks. Seaduse poolt hääletas 76, vastu oli kuus seimiliiget.
- Latvijas Republikas Saeima, 27.03.2025, „Police to be authorised to land or neutralise drones in cases of potential threat“. – https://tinyurl.com/u4ja5w4c
- LSM, 27.03.2025, „Latvian police given the right to down dangerous drones“. – https://tinyurl.com/2tk29ba4
NICARAGUA
Jaanuaris kiitis Rahvusassamblee heaks põhiseaduse muudatused, mis andsid president Daniel Ortegale ja tema abikaasale, asepresident Rosario Murillole, absoluutse kontrolli teiste riigivõimu harude üle, sh seadusandliku võimu, kohtusüsteemi ja valimiskomisjoni üle. Samuti pikendati presidendi ametiaeg viielt aastalt kuuele. Reformiga loodi nn kaaspresidentsus, misläbi saab Murillo automaatselt kaaspresidendiks, tugevdades veelgi perekondlikku võimuvertikaali. Peale selle anti presidendile õigus määrata ja tagandada ministreid, kohtunikke jt riigiametnikke. Põhiseaduse 198 paragrahvist muudeti 148-t. Muudetud põhiseadus määratleb Nicaraguat revolutsioonilise ja sotsialistliku riigina ning lisab riiklike sümbolite hulka Sandinistliku Rahvavabastusrinde (endine sissirühmitus, mis kukutas 1979. aastal USA toetatud diktaatori ja muutus hiljem poliitiliseks parteiks) punamusta lipu.
- Buenos Aires Times, 31.01.2025, „Nicaragua legislature cements ‘absolute power’ of president, wife“. – https://tinyurl.com/55wjkbre
- Verfassungsblog. Paolanti, Matteo; Saccoliti, Francesco, 18.02.2025, „From democracy to dynastic rule?: The 2025 constitutional reform in Nicaragua“. – https://tinyurl.com/27j5nvpt
PAKISTAN
Jaanuaris võtsid parlamendi mõlemad kojad vastu elektrooniliste kuritegude ennetamise seaduse täiendused, mis annavad valitsusele ulatusliku võimu sotsiaalmeedia üle, mh saab edaspidi tahtliku desinformatsiooni levitamises süüdistatavad kuni kolmeks aastaks vangi saata ning määrata kuni kahe miljoni ruupia (u 6800 euro) suurusi trahve. Luuakse ka asutus, mis hakkab lubamatut ja solvavat sisu sotsiaalmeediast kohe eemaldama. Kriitikute sõnul on valitsuse eesmärk sõnavabadust piirata. Alamkojas võeti eelnõu kiiresti vastu, sest vangi mõistetud ekspeaministri Imran Khani opositsioonipartei lahkus protestiks saalist. Senatis lahkusid protestiks pressigaleriilt ajakirjanikud ning saalist võimuliidu Awami Rahvuspartei liikmed. Meediavabadust on ka varem piiratud, nt 2023. aastal blokeeris riigi meediajärelevalve Wikipedia-lehe, pidades seda blasfeemiliseks, kuid pärast avalikkuse kriitikat palus peaminister Shahbaz Sharif isiklikult, et leht uuesti kättesaadavaks tehtaks. Aasta eest blokeeriti enne valimisi sotsiaalmeediaplatvorm X, kus Imran Khanil on arvukas jälgijaskond.
- AP-BNS, 23.01.2025, „Pakistani parlament võttis vastu sotsiaalmeediat piirava seaduse“;
- Deutsche Welle, 24.01.2025, „Pakistan: Journalists slam new law regulating social media“. – https://tinyurl.com/3xzvdju6; 28.01.2025, „Pakistan Senate votes to ban fake news on social media“. – https://tinyurl.com/6cwb9tmt
- AFP-BNS, 28.01.2025, „Pakistan asub väärteabe eest määrama kuni kolmeaastast vangistust“.
PERUU
Märtsis tagandas Kongress siseministri seoses suutmatusega vägivaldset kuritegevust ohjeldada. Minister Juan José Santiváñeze tagandamist toetas 79 saadikut, vastu oli 11 liiget. Umbusaldushääletus korraldati mõni tund enne meeleavaldust Limas, kus kavatseti nõuda valitsuselt tegutsemist väljapressimiste ja rünnakute vastu, samuti siseministri tagasiastumist. 2025. aasta esimese kolme kuu jooksul registreeriti riigis 459 mõrva, mis on kahe aastakümne kõrgeim näitaja. Näiteks ründasid kurjategijad pärast kontserti ja lasid maha populaarse laulja Paul Florese, kellelt kuritegelik jõuk nõudis katuseraha.
- AFP-BNS, 22.03.2025, „Peruu siseminister tagandati vägivaldse kuritegevuse laine tõttu“;
- MercoPress, 22.03.2025, „Peru’s interior minister impeached by Congress“. – https://tinyurl.com/mpzcwvkz
POOLA
Veebruaris võttis Seim vastu seaduse, mis lubab valitsusel varjupaiga taotlemise õiguse ajutiselt peatada (kuni 60 päevaks, selle pikendamise peab heaks kiitma parlament), et ohjeldada eelkõige Valgevenest pärit ebaseaduslikku rännet. 460-kohalises Seimis toetas eelnõu 386 seadusandjat. Piirang ei kehti saatjata alaealistele, rasedatele, eakatele, haigetele või Valgevenes tagakiusatavatele inimestele. 2021. aastal tõusis piiriületuskatsete arv 418-kilomeetri pikkusel Poola-Valgevene piirijoonel hüppeliselt. Paljud Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast pärit isikud tulevad Valgevenesse turistiviisaga ja üritavad Poola-Valgevene piiri kaudu EL-i siseneda. Poola peaminister Donald Tusk peab oma riiki seetõttu ohustatuks. Arvamusküsitluste kohaselt leiab 75% poolakatest, et riiki ei peaks rohkem migrante lubama.
- Deutsche Welle, 28.02.2025, „Poland temporarily suspends right to asylum“ – https://tinyurl.com/23dht9cf
- BBC News, 27.03.2025, „Poland suspends migrants’ right to apply for asylum“. – https://tinyurl.com/2uw8av4s
PRANTSUSMAA
Novembris sai parlamendi lõpliku heaksiidu nn Airbnb seadus, mille eesmärk on piirata lühiajaliste rendikorterite levikut, eriti populaarsetes turismipiirkondades, et leevendada kohalike elanike, hooajatööliste ja tudengite jaoks elamispindade nappust. 2025. aastast vähendati lühiajalise rendi maksusoodustusi, mis peaks muutma selle tegevusala majanduslikult vähem atraktiivseks. Lühiajalised rendikorterid peavad edaspidi vastama senisest rangematele energiatõhususe nõuetele, järk-järgult karmistades miinimumstandardeid aastani 2034. Kohalikele omavalitsustele anti suurem kontroll: linnadel on nüüd õigus kehtestada lühiajaliste üüripindadele registreerimiskohustus, vähendada maksimaalset üürimispäevade arvu aastas 120-lt 90-le ja määrata elamispindadele piirangud kohalike elanike kasuks ning määrata seaduse täitmata jätmisel trahve. Korteriühistud võivad kahe kolmandiku häälteenamusega keelustada lühiajalise üürimise oma majades.
- Global Legal Monitor. Gilbert, Louis, 12.12.2024, „France: “Airbnb Law” adopted to regulate furnished tourist accommodations“. – https://tinyurl.com/269by8zu
Veebruaris võttis parlament vastu seaduse, millega teise EL-i riigina keelustati ühekordsete e-sigarettide müük, pidades neid keskkonnale ja tervisele kahjulikuks. Belgias keelati ühekordsed e-sigaretid 2024. aasta detsembris. Meede on osa laiemast suitsetamisvastasest võitlusest. Prantsuse tervishoiuringkondade sõnul on krooniline nikotiinitarbimine iseäranis kahjulik teismelistele ja võib julgustada muude ainete tarbimist. Euroopa Liit on seadnud eesmärgi jõuda 2040. aastaks nn tubakavaba põlvkonnani ja langetada suitsetajate osakaal praeguselt 25 protsendilt viiele protsendile.
- Le Monde, 13.02.2025, „French parliament votes to ban disposable e-cigarettes“. – https://tinyurl.com/czwscr8n
- Service-Public.fr, 27.02.2025, „The sale of disposable e-cigarettes is now banned in France“. – https://tinyurl.com/yc7ruuu8
RUMEENIA
Detsembri algul toimunud parlamendi mõlema koja valimistel säilitas peaminister Marcel Ciolacu juhitud valitsuskoalitsioon (sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja ungarlaste partei) enamuse. 331-kohalises alamkojas sai valitsev Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD) 86 mandaati (varem 110), teiseks jõuks tõusis parempopulistlik Rumeenlaste Ühtsuse Liit (AUR, nüüd 63 mandaati, varem 33). Rahvusliberaalne Partei (PNL) sai 49 (varem 93) mandaati, Liit Päästa Rumeenia (USR) sai 40 mandaati. Alamkotta pääses seitse parteid/valimisliitu (312 kohta on valitavad), lisaks määrati 19 vähemusrahvuste esindajat.
Senatis oli esikolmik: PSD 36 (enne 47), AUR 28 (enne 14) ja PNL 22 (enne 41) mandaati. Kokku pääses Senatisse seitse poliitilist jõudu.
Paremäärmuslikud ja populistlikud parteid kasutasid ära rahva rahulolematust inflatsiooni, elukalliduse ja majandusprobleemidega, mis tõi kaasa traditsiooniliste parteide toetuse vähenemise. Valimiskampaanias keskenduti korruptsioonile, LGBTQ õigustele ja Ukraina sõjale. Senati valimised toimusid nädal pärast presidendivalimiste esimest vooru (üllatuslikult võitis venemeelne parempopulist Călin Georgescu), mille tulemused tühistati 6. detsembril seoses väidetava välise sekkumisega. Presidendivalimised lükati edasi. Ametisolev president Klaus Iohannis astus tagasi veebruaris, päev enne parlamendiopositsiooni algatatud tagandamise arutelu.
- ERR Uudised, 02.12.2024, „Rumeenia Euroopa-meelsed parteid säilitasid parlamendis enamuse“. – https://tinyurl.com/yhfzfrwk
- Inter-Parliamentary Union, „Romania“. – https://tinyurl.com/42juu3zk; https://tinyurl.com/3fj76x3n
SAKSAMAA
Jaanuaris lükkas Bundestag pärast emotsionaalset arutelu napilt tagasi seaduseelnõu, mis nägi ette rangemaid piiranguid sisserändele. Vastuvõtmise korral oleks sellest saanud esimene seadus, mis oleks heaks kiidetud tänu paremäärmusliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetusele, asjaolu, mis leidis laialdast halvakspanu. Eelnõu esitasid opositsioonis olevad CDU/CSU konservatiivid. Eelnõu vastu hääletas 349 parlamendisaadikut, seda toetas 338 rahvaesindajat. Võimul olevad sotsiaaldemokraadid ja rohelised, kes olid eelnõu suurimad vastased, tervitasid hääletustulemust aplausiga. Konservatiivide juhi Friedrich Merzi sõnul näitas eelnõu menetlemine siiski, et CDU-l on sisserändepoliitika karmistamisega tõsi taga. Mõni päev varem suutis Merz parlamendis läbi suruda mittesiduva varjupaigapoliitika muutmise ettepaneku, tuginedes esimest korda AfD toetusele. Merz on rõhutanud, et rändealased otsused on praegu vajalikud, olenemata sellest, kes neid toetab. Arvamusküsitlused näitavad, et suur osa sakslastest toetab migratsioonipoliitika karmistamist.
- AFP-BNS, 31.01.2025, „Saksa parlament lükkas sisserände piiramise seaduseelnõu napilt tagasi“;
- Deutsche Welle, 31.01.2025, „German lawmakers reject contentious immigration law“. – https://tinyurl.com/5bt9pzzu; 31.01.2025, „German migration bill fails amid storm of controversy“. – https://tinyurl.com/mr3568xt
Detsembris kaotas liidukantsler Olaf Scholz parlamendis usaldushääletuse, kuu varem lagunes tema kolmikliit. Bundestagi liikmetest hääletas Scholzi vastu 394 ja 207 avaldas talle toetust. Veebruaris peetigi 630-kohalise alamkoja ennetähtaegsed valimised (eelmises koosseisus oli Bundestagil 736 liiget). Valimised võitsid konservatiivid (CDU/CSU) Friedrich Merzi juhtimisel, Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) sai alamkojas 164 mandaati (eelmises koosseisus 152) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) 44 mandaati (enne 45). Teise koha sai paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) 152 mandaadiga (varem 83 mandaati). Sotsiaaldemokraadid (SPD) said 120 (varem 206) mandaati, nende nõrgim tulemus 1887. aastast saati. Üllatuslikult sai Ida-Saksamaa kommunistlikust parteist välja kasvanud Vasakpartei (Die Linke) pärast aastate pikkust liikmeskonna ja toetuse vähenemist 64 mandaati (eelmises koosseisus 39). Seda tänu ülipopulaarsele sotsiaalmeediakampaaniale, mis meeldis peamiselt noortele valijatele, kellest paljud on mures paremäärmusluse esiletõusu pärast ning pettunud SPD-s ja rohelistes. Bundestagi pääses seitse poliitilist jõudu. Noorim Bundestagi valitu, 23-aastane Vasakpartei liige Luke Hoss on lubanud, et jätab 11 000-eurosest parlamendikuupalgast endale vaid 2500 eurot, ülejäänu annetab abivajajatele, ühiskondlikele algatustele ja oma parteile. Naisi on uues koosseisus 32,4% (eelmises 34,9%). Immigrantpäritolu taustaga parlamendiliikmeid on 11,6%. Valimisaktiivsus oli rekordiline 82,5% (kõrgeim osalusprotsent 1990. aastast).
- AFP-BNS, 16.12.2024, „Scholz kaotas Bundestagis usaldushääletuse“;
- AFP-STT-BNS, 24.02.2025, „Saksa üldvalimised võitsid konservatiivid“;
- Deutsche Welle, 27.02.2025, „German election results explained in graphics“. – https://tinyurl.com/5f6mya7v; 24.03.2025, „Germany’s new parliament has a diversity problem“. – https://tinyurl.com/5cmu6sa4; 05.04.2024, „German election 2025“. – https://tinyurl.com/3v2sh22p
- Inter-Parliamentary Union, „Germany“. – https://tinyurl.com/mvuav5th
Märtsis kiitsid Bundestag ja Bundesrat heaks mahuka kaitse- ja taristukulutuste paketi, mille käis välja Friedrich Merz. Tegevust lõpetava koosseisuga Bundestag kiitis pärast nädalajagu peetud debatte rohelistega eelnõu heaks 513 poolt- ja 207 vastuhäälega. Uues parlamendi koosseisus olnuks AfD-l ja Die Linkel, kes olid mõlemad plaani vastu, piisavalt hääli paketi tõkestamiseks. Bundesratis toetas seadust 53 liiget 69-st. Põhiseaduses sätestatud riigi laenukoormuse lae tõstmine nõudis kahekolmandikulist enamust, seejuures sõltuti rohelistest, kes nõudsid, et sada miljardit eurot taristurahastust suunataks kliimakaitsele. Kava kohaselt jäetakse kõik üle ühe protsendi SKT-st olevad kaitsekulutused võlapiduri piirangu alt välja. Merzi sõnul on kaitsekulutuste kasv esimene samm uue Euroopa kaitsekogukonna poole ning kaitselepingud peaksid võimalusel minema Euroopa tootjatele. Kaitsevõimekuse taastamisel tuleks toetuda Euroopa firmadelt tellitud automatiseeritud süsteemidele, sõltumatule Euroopa satelliitluurele ning sõjadroonidele. Lisaks soovitakse luua 500 miljoni euro suurune fond taristuinvesteeringuteks (nt teede ja sildade parandamiseks ja kliimamuutustega seotud investeeringuteks, nagu nõudsid rohelised).
- AFP-BNS, 18.03.2025, „Saksa parlament kiitis kaitse- ja taristupaketi heaks“; 21.03.2025, „Saksa parlamendi ülemkoda kiitis hiigelkulutused heaks“;
- BBC News, 18.03.2025, „Germany votes for historic boost to defence spending“. – https://tinyurl.com/mxc974sv
- CNN, 18.03.2025, „Germany’s Merz wins vote to massively expand borrowing and super-charge military spending“. – https://tinyurl.com/29mnavyv
SERBIA
Märtsis, parlamendi kevadistungjärgu avapäeval, süütasid opositsiooni seadusandjad istungitesaalis signaalrakette ja kasutasid pisargaasi. Aktsiooniga toetati tudengite proteste, mis vallandusid pärast 15 inimese elu nõudnud Novi Sadi raudteejaama katusevaringut. Protestiliikumine on suurendanud survet Serbia valitsusele ja president Aleksandar Vučićile ning sundinud mitu kõrget ametnikku tagasi astuma. Parlamendiistung oli esimene pärast peaminister Miloš Vučevići tagasiastumisavaldust ning pidi kinnitama tema lahkumise. Parlamendil oli kavas arutada ka uut kõrghariduse seadust, mis vähendaks õppemaksu – ka see on olnud meeleavaldajate üks nõudmisi. Vahejuhtumi käigus sai mitu seadusandjat vigastada.
- AFP-BNS, 04.03.2025, „Serbia opositsioon kasutas parlamendis signaalrakette ja pisargaasi“;
- BBC News, 04.03.2025, „Watch: Chaos as MPs throw smoke grenades in Serbian Parliament“. – https://tinyurl.com/3wz8dt2x
SUURBRITANNIA
Novembris sai parlamendi lõpliku heakskiidu leiboristide valitsuse esitatud seaduseelnõu riigi raudteeteenuste taasriigistamiseks. Seadus on esimene raudteede reformi raames valminutest, millega taasriigistatakse reisirongide opereerimine, kui eraettevõtete lepingud lõppevad (st 2027. aastal või kehva juhtimise korral juba varem) ning seda hakkab haldama Great British Railways. Opositsioonis olevate konservatiivide katse seadust muuta lükati Lordide Kojas tagasi häältega 213 : 210. Raudteeteenuste erastamine leidis aset 1990. aastate keskel konservatiivist peaministri John Majori ametiajal, kuid raudteevõrk jäi riigile. Viimastel aastatel on kehva juhtimise tõttu riigistatud neli raudteeoperaatorit 14-st, kuid see oli mõeldud ajutise meetmena.
- AFP-BNS, 21.11.2024, „Briti raudteeteenuste taasriigistamise plaan sai rohelise tule“;
- Gov.uk, 04.12.2024, „Public ownership: railway passenger services“. – https://tinyurl.com/5djnfmfb
- UK Parliament, „Passenger Railway Services (Public Ownership) Act 2024“. – https://tinyurl.com/5n6zn6df
Aprillis võtsid parlamendi mõlemad kojad samal päeval üksmeelselt vastu erakorralise seaduse Suurbritannia viimase kõrgahjudega terasetehase päästmiseks, mis võimaldab valitsusel üle võtta Hiina ettevõttele Jingye kuuluva 2700 töökohaga British Steeli tehase juhtimine ja takistada terasefirma kõrgahjude sulgemist. 2020. aastal British Steeli omandanud Jingye teatel ei ole kõrgahjude käitamine enam majanduslikult jätkusuutlik. Varasemad kõnelused tehase tuleviku üle jooksid ummikusse, Jingye lükkas valitsuse rahastuspakkumise tagasi. Tehase riigi omandisse võtmist ei sätestatud, seadusega nähakse ette kriminaalvastutus, kui firma juhid ei pea kinni valitsuse juhisest ahjud töös hoida, valitsus võib firma vara sel juhul ka üle võtta.
Seadusandjad kutsuti hääletuseks puhkuselt tagasi. Parlamendi puhkuselt tagasi kutsumine on erakordne (viimati 2021 Afganistani olukorra, enne seda 2019 Brexiti-leppe arutamiseks ning 1982. aastal Falklandi sõja puhkemisel) ja ilmestab asja tõsidust. Hiina Välisministeeriumi esindaja reageeris seadusele, kutsudes Suurbritanniat hoiduma kaubanduskoostöö politiseerimisest või selle sidumisest julgeolekuküsimustega.
- AFP-BNS, 12.04.2025, „Briti parlament kiitis heaks seaduse British Steeli päästmiseks“; 14.04.2025, „Hiina kutsus ÜK-d hoiduma kaubavahetuse politiseerimisest“;
- The Guardian, 12.04.2025, „Bill to save British Steel plant becomes law after king’s approval“. – https://tinyurl.com/mnubz9ea
- BBC News, 13.04.2025, „Why did the government take control of British Steel?“. – https://tinyurl.com/5n92eyus
TAANI
Novembris nõustus parlament valitsuse seatud eesmärgiga – istutada järgmise kahekümne aasta jooksul miljard puud ning metsastada väetiste kasutamise vähendamiseks kümme protsenti põllumaast. Valitsus on nimetanud kokkulepet suurimaks muutuseks Taani maastikul enam kui saja aasta jooksul. Roheministeeriumi juhi Jeppe Bruusi sõnul muutub riigi maastik viisil, mida ei ole nähtud pärast soode kuivendamist 1864. aastal. Kokkuleppega ostetakse põllupidajatelt järgmise 20 aasta jooksul maad 43 miljardi Taani krooni (u 5,8 miljardi euro) väärtuses. 250 000 hektarile istutatakse metsa, lisaks tuleb uuesti looduslikuks muuta 140 000 hektarit endisi märgalasid. Praegu katab mets 14,6 protsenti Taani territooriumist.
- AP-BNS, 18.11.2024, „Taani istutab miljard puud ja metsastab 10 protsenti põllumaast“;
- AP News, 18.11.2024, „Denmark will plant 1 billion trees and convert 10% of farmland into forest“. – https://tinyurl.com/mptbhd79
UKRAINA
Veebruaris ratifitseeris Ülemraada kaheksanda riigina (ja esimesena, kes teeb seda sõjaolukorras) Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb kultuuriväärtustega seotud õiguserikkumisi. Konventsioon sätestab kriminaalvastutuse kultuuripärandi objektide tahtliku hävitamise, purustamise või kahjustamise eest. Konventsioon võeti vastu ja avati allkirjastamiseks Nikosias 2017. aastal.
- Interfax-BNS, 26.03.2025, „Ülemraada kriminaliseerib kutuuripärandi tahtliku hävitamise“;
- MCSC, 25.02.2025, „Ukraine gained a strong international tool to protect its cultural heritage“. – https://tinyurl.com/3psn2b7k; 26.03.2025, „The President signed the law ratifying the Council of Europe Convention on Offences relating to Cultural Property“. – https://tinyurl.com/4c6svw77
Veebruaris võttis Ülemraada teist korda vastu seaduse, mille kohaselt võib sõjaseisukorra ajal Ukraina relvajõudude üksusi riigi seadusandluses ettenähtud korras saata teistesse riikidesse ja neil on lubatud viibida nende riikide alal riigi julgeoleku ja kaitse tagamise, Ukraina-vastase relvastatud kallaletungi tõrjumise ja tõkestamise ning selle ala kaitsmise ja enesekaitse õiguse elluviimise eesmärgil ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt. President Volodõmõr Zelenskõi saatis parlamendis jaanuaris vastu võetud seaduse algul tagasi, sest ei nõustunud kahe paragrahvi sõnastusega ning tegi ettepaneku välja jätta sätted, mis on juba põhiseaduse ja teiste seadustega reguleeritud.
- Anadolu Ajansı, 17.03.2025, „Zelenskyy signs bill into law allowing Ukrainian troops to be deployed in other countries“. – https://tinyurl.com/6z2rd9pb
- Interfax-BNS, 17.03.2025, „Zelenskõi allkirjastas Ukraina üksuste sõja ajal lähetamise seaduse“.
UNGARI
Novembris pikendas parlament jälle eriolukorda poole aasta võrra. Otsust toetas 130 saadikut, vastu hääletas 49. See võimaldab peaminister Viktor Orbánil anda välja määrusi ja tühistada seadusi, vältides tavapäraseid parlamentaarseid protseduure. Ungaris on kehtestatud eriolukordi 2016. aastast, kui valitsus kuulutas selle välja seoses migratsiooni-kriisiga; 2020. aastal laiendas parlament valitsuse volitusi seoses koroonapandeemiaga veelgi. 2022. aasta keskel muutis parlament põhiseadust, lubades valitsusel määrusi vastu võtta naaberriigis puhkenud sõja tõttu (viidates Venemaa rünnakule Ukraina vastu). Kodanikuühendused ja inimõigusaktivistid leiavad, et eriolukorra seadusi kuritarvitatakse.
- Interfax-BNS, 05.11.2024, „Ungari pikendas Ukraina sõjaga seotud eriolukorda maini“.
Märtsis kiitis 199-kohaline parlament 136 poolthäälega (vastuhääli anti 27) heaks seaduse, millega keelati Budapesti iga-aastane LGBTQ paraad, kuna see on vastuolus Ungari LGBTQ-vastase lastekaitseseadusega. Keelu rikkujaid võib oodata kuni 500-eurone trahv. Viktor Orbáni Fidesz-KDNP koalitsiooni koostatud eelnõu menetleti ja võeti vastu ühe ööpäevaga. Hääletuse ajal süütasid opositsiooni seadusandjad protestiks signaalraketid ning pärast seaduse vastuvõtmist tõkestasid meeleavaldajad pealinnas Margareti silla.
Aprillis võttis parlament 140 poolthäälega vastu ka põhiseaduse muudatused, millega veelgi piirati LGBTQ+ võimalusi, mh sätestati, et tunnistatakse kaht sugu; samuti lubati valitsusel ajutiselt peatada Ungari kodakondsus sellistel topeltkodakondsetel, kes kujutavad endast riigile ohtu. Vastuhääli anti 21.
- AFP-BNS, 18.03.2025, „Ungari võttis vastu eelnõu Budapesti pride’i keelamiseks“;
- BBC News, 19.03.2025, „Hungary bans LGBTQ+ Pride marches“. – https://tinyurl.com/ywh954ke
- The Guardian, 14.04.2025, „Hungary passes constitutional amendment to ban LGBTQ+ gatherings“. – https://tinyurl.com/2ex9sd47
VENEMAA
Novembris ratifitseeris Föderatsiooninõukogu Põhja-Koreaga sõlmitud vastastikuse kaitse leppe, mille raames on Põhja-Korea juba saatnud u 10 000 sõjaväelast Ukraina vastu võitlema. Riigiduuma kiitis selle heaks oktoobris. Novembris ratifitseeriti lepe ka Põhja-Koreas.
- AFP-BNS, 10.11.2024, „Putin allkirjastas Venemaa ja Põhja-Korea kaitseleppe“;
- AFP-STT-BNS, 12.11.2024, „Põhja-Korea ratifitseeris kaitselepingu Venemaaga“.
Novembris võtsid parlamendi mõlemad kojad vastu seaduse, mis keelab propageerida lastetut elustiili. Meede on ühest küljest sihitud nn läänelike liberaalsete ideede vastu, teisalt tahetakse võidelda demograafilise kriisiga, mida süvendab sõda Ukraina vastu. Seadusandjad pooldasid üksmeelselt eelnõu, mis keelab propageerida veebis, meedias, reklaamides ja filmides teadlikku laste saamisest loobumist. Rikkumise eest on üksikisikule ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 rubla (u 3800 eurot) ja juriidilistele isikutele viis miljonit rubla (48 000 eurot). Seadust rikkunud välismaalased võib riigist välja saata. Samuti võeti vastu seadus, mis keelab Vene lapsi adopteerida riikidesse, mis lubavad soo korrigeerimist.
- AFP-BNS, 12.11.2024, „Vene duumasaadikud kiitsid heaks „lastetuspropaganda“ keelamise“; 20.11.2024, „Vene seadusandjad kiitsid lastetuspropaganda keelu lõplikult heaks“.
Novembris võttis parlament vastu seaduse, millega võeti paguluses viibivatelt ja välisagentideks tembeldatud isikutelt õigus saada autoritasu, mida nad Venemaal muidu teeniks. Kümned muusikud, kirjanikud, näitlejad jt esinejad (nt kirjanik Boriss Akunin, lauljad Zemfira ja Monetotška) on pärast 2022. aastal alustatud Ukraina-vastast sõda riigist lahkunud. Venemaa võttis välisagentide seaduse esialgsel kujul vastu 2012. aastal, edaspidi on välisagentidele esitatavaid nõudeid ja piiranguid järkjärgult laiendatud. 2025. aastal on seadust veelgi täiendatud, nt keelati välisagentidel esineda Venemaal registreeritud juriidiliste isikute juures ja nende kirjutisi ei tohi ajakirjanduses avaldada. Selle eest on ette nähtud nii rahatrahv kui ka vanglakaristus.
- AFP-BNS, 21.11.2024, „Vene võimud lähevad eelnõuga „välisagentide“ tulude kallale“;
- ERR Uudised, 24.03.2025, „Aimar Ventsel: Putin kuulutas vene keele Vene riigi omandiks“. – https://tinyurl.com/4m5m89ye
VENEZUELA
Novembris võttis parlament vastu vabastaja Simón Bolívari orgaanilise seaduse imperialistliku blokaadi vastu ja Venezuela kaitseks, millega karistatakse president Nicolás Maduro režiimi vastaste rahvusvaheliste sanktsioonide toetamise eest kuni 30-aastase vangistusega ning keeluga töötada 60 aasta jooksul riigiametis. Eelnevate nädalate jooksul kehtestas USA Venezuelale täiendavaid sanktsioone.
- AFP-STT-BNS, 29.11.2024, „Venezuela uus seadus karistab sanktsioonide toetamist“;
- BBC News Mundo, 29.11.2024, „Venezuela aprueba una severa ley para castigar hasta con 30 años de prisión a quienes apoyen las sanciones internacionales contra el país“. – https://tinyurl.com/mrxyf926
VIETNAM
Novembris kiitis parlament heaks Hanoid ja Ho Chi Minhi ühendava kiirraudtee projekti, mille maksumuseks kavandatakse 67 miljardit dollarit. Tegu on hädavajaliku taristuarendusega, mis peaks majandust hoogustama. Raudtee pikkus on üle 1500 kilomeetri. Praegu rongiga 30 tundi kestev sõit ühest linnast teise peaks tulevikus võtma viis ja pool tundi. Raudtee peaks valmima kaheksa aastaga, ehitustööd algavad 2027. aastal ja peaksid lõpule jõudma 2035. aastal. Kavas on hakkama saada riigieelarve vahendite ja madala intressiga kodumaiste laenudega, välisrahastust kaasamata, mh soovib riik vältida Hiina mõju.
- AFP-BNS, 30.11.2024, „Vietnami parlament kiitis heaks 67 miljardi dollarilise kiirraudtee“;
- East Asia Forum, 09.01.2025, „Vietnam’s high-speed rail hits the brakes on foreign funding“. – https://tinyurl.com/4f5dbx8z