Eesti teaduse hetkeseis: väljakutsed ja võimalused
-
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees
Eesti majandusel ei ole viimasel ajal läinud hästi ja 2024. aasta riigieelarves tuli avaliku sektori rahastust kärpida. Peaministri ettekanne 11. märtsil 2025 riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest sisaldas ka ülevaadet teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Peaminister kinnitas, et siht on kõrge lisandväärtusega majandus, kaitstud ja turvaline Eesti ning tõhus riigivalitsemine (Michal, 2025). Ta rõhutas, et jõudmaks ühte liigasse innovatsiooniliidrite Taani, Rootsi, Soome ja Madalmaadega, peame rohkem tegema teadust, millest on ühiskonnal ja majandusel kasu.
Probleem on oma olemuselt sarnane kogu Euroopa riikide ees seisva ülesandega. Euroopa Liidu majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime on USA ja Hiinaga võrreldes viimasel kümnendil suurel määral nõrgenenud, tulenevalt aeglustuvast tootlikkuse kasvust, kõrgetest energiahindadest ning innovatsioonivõimekuse puudujääkidest. Euroopa Komisjoni (EK) algatusel koostatud EL-i konkurentsivõime raport toob välja, et Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonisüsteem vajab põhjalikku reformi, et konkurentsivõimet säilitada ja edendada (Draghi, 2024). Samal ajal oli teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste maht 2023. aastal kogu EL-is 381 miljardit eurot ehk 6,7% rohkem kui eelneval aastal. Üle kolme protsendi SKP-st kulutasid teadus- ja arendustegevusele Rootsi (3,6%), Belgia ja Austria (3,3%) ning Saksamaa ja Soome (3,1%). Eestis oli vastav näit 1,84% ja see on viimase kümne aastaga ainult veidi paranenud – 2013. aastal oli Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 1,7% (Eurostat, 2024).
KUIDAS ON OLUKORD TEADUSES JA MILLISED ON VÕIMALUSED TEHA „ROHKEM JA KASULIKUMAT TEADUST“?
Mida vastavad andmed näitavad? Eesti Teadusagentuur (ETAG) on järjepidevalt üle kümne aasta koostanud andmetel ja statistilisel analüüsil põhinevat kogumikku „Eesti teadus“ (ETAG, 2016, 2019, 2022). Värskelt on avalikkuseni jõudnud kogumik „Eesti teadus 2025“, mis pakub põhjalikku ülevaadet Eesti teaduse hetkeseisust, arengusuundadest ja tulevikuväljavaadetest. Kogumik analüüsib teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamist, inimressursi arengut ning teaduse ühiskondlikku mõju, samuti esitatakse rahvusvahelises koostöös kujundatud poliitikasoovitusi ja antakse ülevaade Eesti teadusele olulistest teemadest. Sellisena on kogumik oluline tööriist teaduspoliitika kujundajatele, teadlastele ja laiemale avalikkusele, sest eesti teaduse jätkusuutlikkus sõltub meie võimest tagada stabiilne rahastamine, toetada noorteadlaste järelkasvu ning suurendada teaduse mõjukust ühiskonnas. Selles artiklis on esitatud koondülevaade kogumiku andmetest ja analüüsidest ning lisatud värskeid tõlgendusi.
Esmalt rahastusest
Viimastel aastatel on valitsus riigieelarve vastuvõtmisel rõhutanud, et peab kinni teadusleppest (Eesti Teaduslepe, 2019) rahastada TA-d 1% ulatuses SKP-st. Ometi statistika seda üheselt ei kinnita, sest riigi-eelarves kajastuvad nii need TA süsteemi suunatavad vahendid, mis on mõeldud otseseks teadustööks Frascati käsiraamatu definitsiooni kohaselt (OECD, 2015), kui ka need vahendid, mis on mõeldud süsteemi toetamiseks. Selline erinev käsitlus tekitab segadust nii ametkondades kui ka teadlaste seas ning teeb ka keeruliseks efektiivse planeerimise ja kitsaskohtade lahendamise. Vajame kindlasti selget metoodikat, mida toetavad regulaarselt ja ühtsetel alustel kogutud sisendandmed.
Vajame kindlasti selget metoodikat, mida toetavad regulaarselt ja ühtsetel alustel kogutud sisendandmed.
Põhjalikult on TA rahastuse aspekte käsitlenud Karin Jaanson kogumikus „Eesti teadus 2025“. Eestis on TA kulutustele iseloomulik suur kõikumine ja sõltuvus EL tõukefondide (TF) perioodide vaheldumisest. Seetõttu on TA kulutused perioodil 2014–2017 langenud ja seejärel pööranud kasvule, aga just viimasel viiel aastal on erasektori investeeringud märkimisväärselt suurenenud (joonis 1) ja ületavad alates 2019. aastast avaliku sektori kulutuste mahu. Erasektori panuse suurendamine oli ka üks teadusleppe osapoolte vahel kokku lepitud eesmärk ning selles osas on tõepoolest ka selge muutus toimunud. Erasektori tehtud investeeringute kasvu on soodustanud nii vajadus suurendada lisandväärtust konkurentsis püsimiseks kui ka riiklikud TA toetamise meetmed.
JOONIS 1. Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht (miljonites eurodes) ning nende osakaal SKP-st (%) aastatel 2014–2023.
Allikas: Statistikaamet, ETAG-i arvutused
Eesti avaliku sektori TA kulutused moodustasid 2023. aastal 0,76% SKP-st, ületades sellega EL-i keskmise (0,73%) ning asetades Eesti Euroopa Liidus 8. kohale. Samas on murettekitav, et konkurentsipõhise rahastamise osakaal riigi TA eraldistes on kasvanud 2019. aasta 74%-lt 2024. aastaks 83%-le, mis muudab teadlaste töötingimused vähem stabiilseks ja rahastuse aina enam killustatuks.
Praeguse TF perioodi (2021–2027) käivitamisel eeldatud langust on aidanud ära hoida just riiklik kokkulepe teaduse rahastamiseks 1% SKP mahus. Aga selle kokkuleppega käis kaasas ka rahastuse poliitiline ümberkorraldamine ning lisanduvate rahaliste ressursside suunamine teiste ministeeriumide kasutusse. Selline otsus toetub ühelt poolt teaduse ja innovatsiooni arengukavale (TAIE, 2021), mille eesmärkide täitmiseks teevad koostööd nii Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium (MKM), aga sellele viitab ka peaministri mainitud vajadus suurendada teadustulemuste rakendatavust majanduses, ühiskonna arengus ja eesti inimeste heaolu kasvus. Rahastamise mõttes tähendab see aga, et HTM-i TA eelarve on kasvanud oluliselt aeglasemalt kui MKM-i ja teiste ministeeriumide vastav eelarve (ETAG, Eesti teadus, 2025).
Kuigi sageli kostab etteheiteid, et rakendusuuringuid tehakse Eestis vähe, siis andmed näitavad vastupidist. Kogumikus „Eesti teadus 2025“ on ilmunud ka Mart Laatsiti põhjalik ülevaade Eesti teaduse ühiskondlikust mõjust. Allpool mõned olulisemad mõtted sealt. Statistikaameti andmetel domineerivad TA kulutuste struktuuris katse- ja arendustööd (peaaegu poole mahus), mida viiakse enamasti läbi ettevõtetes, neile järgnevad rakendusuuringud (varieerub aastati 21–32%). Rahvusvahelises võrdluses kuulub Eesti sellise rakendusuuringute osakaalu poolest pigem skaala keskossa, olles enam-vähem samal tasemel Norra, Islandi ja Sloveeniaga. Kuid paraku on viimase kümne aasta jooksul püsivalt vähenenud alusuuringud (osakaal oli 2014. aastal 30%, 2023. aastal 20%).
Ettevõtlussektori TA kulude kasvuga koos on toimunud riigi osakaalu suurenemine ettevõtlussektori TA rahastamises (joonis 2), mis on just viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ja moodustas 2023. aastal 10% nende TA kulude rahastusest.
JOONIS 2. Eesti riigi rahaline maht (miljonites eurodes) ja osakaal ettevõtlussektori TA rahastamises (%) aastatel 2014–2023.
Allikas: Statistikaamet
Ettevõtlussektor omakorda on kasvatanud riigi kõrgharidussektori TA rahastamist ja see on alates 2013. aastast kasvanud peaaegu kaks korda (2012. aasta 3,5%-lt 6,7%-le aastal 2023).
Rahvusvahelises võrdluses see tendents siiski nii positiivne ei paista. Eesti (5,9%) asus 2021. aastal koos Läti ja Leeduga küll OECD ja Euroopa Liidu keskmise näitaja lähedal, kuid meile eeskujuks olevad Põhjamaad on kaugel tagapool – Soome (3,3%), Rootsi (2,8%) ja Taani (2,5%). Seega oleme riikide keskmisest tugevalt eemaldumas ja liikumas hoopis teise äärmusse.
See näitaja peegeldab ülikoolide head tööd TA teenuste pakkumisel ning ettevõtete kasvavat võimekust ja valmidust TA-alaseks koostööks, mis on olnud aastaid üks Eesti innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust suunavate strateegiate prioriteete ning mille saavutamisse on panustatud rohkesti avaliku raha. Samas on risk, et liigne ettevõtlussektori vajadustele keskendumine võib vähendada ülikoolide võimekust keskenduda strateegilisele ja pikemaajalise teadustööle, mis on eelduseks, et arendada ja tagada teaduspõhist kõrgharidust.
Tähtsaim tegur on siin vastava valdkonna teadlaste olemasolu ning kvalifitseeritud tugipersonali ja -protsesside kättesaadavus, mis aitaks hakkama saada ka kaasneva administratiivse koormusega.
Kõiges ei pea ise jalgratast leiutama – kaasame teadmisi ja kogemusi väljastpoolt!
Arvestades meie väikest rahvaarvu ja majanduse seisu, tuleb efektiivselt ära kasutada koostöövõimalusi. Rahvus-vahelises ülitihedas konkurentsis on Eesti teadlased ja ettevõtjad edukalt kasvatanud sissetoodavat rahastust (n-ö teadmiste eksport). EL raamprogrammist saadud toetuste arv ja kiire kasv on näha joonisel 3. Praegu avatud EL raamprogramm „Euroopa horisont“ (EH) on järje-korras üheksas ja see on eelmisest raam-programmist „Horisont 2020“ (H2020) 24% suurema eelarvega, kogumahuga 95,5 miljardit eurot. See on väga oluline võimalus Eesti asutustele ja ettevõtetele ennast rahvusvahelises konkurentsis tõestada, kuid moodustab ka olulise osa meie TA ja innovatsiooni rahastuses. H2020 (periood 2014–2020) ja EH (periood 2021–2027) raames Eestisse toodud toetuste keskmised aastased mahud on igas järgnevas raam-programmis kasvanud (H2020 puhul 34,3 ja EH puhul 58,6 miljonit eurot, kuid see programm on alles poole peal).
JOONIS 3. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest aastatel 2014–2023 Eestisse suunatud raha (miljonites eurodes). Joonisel aastate kaupa esitatud summad vastavad märgitud aastal allkirjastatud lepingute rahalisele mahule. Rahastust kasutatakse projektide korraldamiseks mitme järgneva aasta jooksul.
Allikas: eCORDA
Poolte rollid teadussüsteemis
TAIE 2035 elluviimisel on vastutus jagatud selliselt, et ühiskonna toimimiseks vajalik teadussüsteemi baasvõimekus (teadussüsteemi suund) kaetakse peamiselt HTM-i poliitika rakendaja ETAG-i konkurentsipõhiste rahastusinstrumentidega ja HTM-i eraldistega.
TAIE 2035 elluviimisel on vastutus jagatud kolme suuna vahel.
- Esimene on teadussüsteemi suund, mis tegeleb ühiskonna toimimiseks vajaliku teadussüsteemi baasvõimekuse tagamisega. Selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), kelle poliitikat rakendab Eesti Teadusagentuur (ETAG) konkurentsipõhise rahastamise ja eelarveliste eraldiste kaudu.
- Teine suund on ettevõtluskeskkonna arendamine. Selle eesmärk on luua kõrge lisandväärtusega ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Selle suuna elluviimise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos oma rakendusasutuse EISA-ga.
- Kolmas on teadmussiirde suund, mis põhineb HTM-i ja MKM-i koostööl. Selle suuna eesmärk on viia teadus ja ettevõtlus omavahel tihedamalt kokku, et luua uusi teadmuspõhiseid lahendusi ja ärivõimalusi Eesti arenguvajadustele keskendunud valdkondades.
ETAG-i tegevused toetavad just teadussüsteemi baasvõimekuste arendamist. Kas me saame sellega hakkama? Eesti rahvaarvu arvestades on meie teaduse produktiivsus avaldatud publikatsioonide hulka aluseks võttes parem kui enamikus maailma riikides ja üsna lähedal Lääne-Euroopa riikide keskmisele. Samuti on Eestil üsna hea positsioon ühiskonna üldise innovaatilisuse arvestuses (viited Krista Fischeri ja Mart Laatsiti artiklitele kogumikus „Eesti teadus“). Küsimus on, kas „baasvõimekused“ on piisavad „rohkemaks“ ja „kasulikumaks“ teaduseks?
Kas rahastamine ja ootused teadlaskonnale on vastavuses?
Kontseptsioon, mis keskendub Eesti teaduse vundamenti ehitavatele instrumentidele-uurimistoetustele ja baasfinantseerimisele töötati koos partneritega välja 2016. aastal (Eesti Teadusagentuur, 2016). Uurimistoetused ja baasfinantseerimine on kaks instrumenti, mille ülesanne on toetada Eesti põhiseaduses viidatud akadeemilist vabadust ja autonoomiat. Uurimistoetustega luuakse evalveeritud TA asutustes/ülikoolis töötavatele võimekatele teadlastele erinevatel teadlaskarjääri etappidel alus edukaks teadustööks ühiskonnale ja majandusele vajalikes teadussuundades. Baasfinantseerimist eraldatakse ainult evalveeritud TA asutustele haridus- ja teadusministri määruse alusel. Seotuna teiste TA-tegevuse rahastusinstrumentidega peaksid need kaks kindlustama Eesti riigi arenguks loogilise, sidusa ja tervikliku süsteemi.
Uurimistoetused teadussüsteemi põhiinstrumendina moodustavad kogu riikliku TA eelarvest olulise, kuigi kahaneva osa (2019. aastal 23%, 2025. aastal 15%), kuigi osakaal HTM-i eelarves on viimastel aastatel üsna stabiilne (joonis 4). Alates 2024. aastast rahastatakse lisaks selliseid mahukaid ja pikaajalisi meetmeid nagu teaduse tippkeskused ja riiklik teadustaristu, samuti ETAG-i menetletud projektikonkursside kaudu, mitte enam TF vahenditest (need paigutuvad joonisel 4 kategooriasse „muud“). Sinna hulka kuuluvad ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, väliskoostöö, teaduspreemiad, riigi rakenduskõrgkoolide TA tegevuse sihttoetus, riiklikud TA programmid eesti keele toetuseks, selliste asutuste nagu ETAG, Teaduste Akadeemia jne tegevustoetused, kuid kõige suurema ja kasvava summana ka nooremteadurite palgatoetus. Seega TF sõltuvuse kahanemisel on lisandunud mitmesuguseid erinevaid ja erinevate eesmärkidega rahastusridu mujale.
JOONIS 4. Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi eelarve ja selle põhikomponentide mahud aastatel 2016−2025 (miljonites eurodes).
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Joonisel 4 on hästi näha, et koos üldise TA rahastuse kasvuga on uurimistoetuste ja baasfinantseerimise osakaal (st teadussüsteemi aluse rahastamine HTM rahaliste vahendite kaudu) kasvanud õige vähe ja peamiselt baasfinantseerimise arvel. Uurimistoetuste maht on viimase kümnendi jooksul kasvanud 1,5 korda, kuid baasfinantseerimine on samas ajavahemikus suurenenud 6,4 korda ja alates 2021. aastast võrdsustunud uurimistoetuste aastase mahuga. Selline kasv võiks anda asutustele ja teadlaskonnale signaali, et rahastus on muutumas stabiilsemaks, kuid paraku paljud teadlased seda nii ei mõista. Ühelt poolt on kindlasti kasvanud erinevad püsikulud inflatsiooni, maksude ja ka kasvavate vajaduste tõttu, aga samal ajal suurenenud ühiskonna ootused teadlastele ja teadustöö tulemustele. Miks need siis omavahel kokku ei klapi?
Alates 2015. aastast on uurimistoetusi eraldatud 15 asutusele ning põhiosa (vahemikus 88,8%–90,9%, joonis 5) on läinud kokku neljale suuremale ülikoolile, seega moodustab see üsna stabiilselt kasvava osa nende asutuste TA rahastusest. Väiksemate asutuste puhul on olukord vastupidine – taotlejaid ei pruugi jaguda igasse aastassegi ning juba ühe grandi mittesaamine võib muutuda „elu ja surma“ küsimuseks. Ettevõtetele on läinud suhteliselt väike, kuid püsivalt kasvav osa (0,5%–1,4%).
JOONIS 5. Nelja suurema ülikooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool) osakaal baasfinantseerimise ja uurimistoetuse mahus.
Allikas: kogumik „Eesti teadus 2025“
Baasfinantseerimist eraldatakse kõigile positiivselt evalveeritud asutustele (neid on praeguse seisuga 22) arvestades varasema perioodi tulemusi ja määruses ettenähtud kriteeriume ühtse valemi alusel. Baasfinantseerimise kogumahu kasv on toonud märkimisväärse pikaajalise kasvu kõikide asutuste osas, kuid samal ajal on toimunud ka oluline muutus, kus suurte teadusülikoolide osakaal on järjepidevalt vähenenud (aastal 2015 oli 85%, kuid aastal 2025 79%), seejuures on ettevõtetele suunatud baasfinantseerimine kasvanud 20 korda (2015. aastal 0,4 ning 2025. aastal 7,7 miljonit eurot).
Ülikoolidel on selles olukorras kanda topeltkoormus – lisaks sellele, et panustatakse ettevõtete ja avaliku sektori teadusmahukuse suurendamisele, on läbiviidav teadustöö aluseks ka kõrghariduse pakkumisele ja teadlaskonna järelkasvu tagamisele.
Seega on arusaadav sageli teadlaskonna poolt esitatud küsimus – kas suurenevad ootused teadlastele on neile suunatud ressurssidega vastavuses ja miks ei jõua kasvav teadusraha teadlasteni?
Ilmselt ikka jõuab raha lõpuks teadlasteni, aga teistel viisidel. Sealhulgas on teadlastel seeläbi paremad töötingimused, suurem tugi rahastustaotluste koostamisel ja koostöölepingute käivitamisel ning ka kõrgemad palgad ja kaasaegsem teadustaristu või avaramad võimalused rahvusvaheliseks koostööks, oma intellektuaalomandi kaitsmiseks või ettevõtte käivitamiseks. Siiski on vaja teha ka suuremaid jõupingutusi ja konkureerida omavahel nii asutuste tasandil kui ka teadusrühma sees. Enamgi veel – edukale rahastustaotlusele järgneb inspireeriva teadustööga koos ka suur aruandluskoormus. Teadlaste tagasisidest jääb mulje, et selline rollide muutus ei ole tulnud kasuks teadustöö efektiivsusele, kvaliteedile ega rahulolule oma tööga ning on sellisena eriti koormav just nooremale põlvkonnale (Eesti Teadusagentuur, 2025).
Muutused teadlaskonnas
„Kuigi teaduse tugisambad on infrastruktuur, rahastus ja tehnoloogiline innovatsioon, oleneb tegelik edu ja kvaliteet inimestest – nende teadmistest, oskustest ja pühendumusest,“ ütleb Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Toomas Vaimann (ETAG, Eesti teadus, 2025). ETAG on läbi viinud veel mitu uuringut ning statistilist analüüsi, et aidata kaasa olukorra paremale mõistmisele ja sellega ka kitsaskohade lahendamisele. Teadlaskonna temaatika on nii oluline, et väärib pikemat ja põhjalikumat selgitust, kuid käesolevas artiklis piirdun vaid mõne olulisema sõnumiga.
Kuigi andmekogud annavad mõnevõrra erinevaid arve, on siiski üheselt näha teadlaskonna kasv alates 2018. aastast ja kiirem kasv just ettevõtlussektoris (joonis 6). Siiski pole see kasv olnud piisav ja rahvusvahelises võrdluses jääme me teadlaste arvu osas tuhande töötaja kohta oluliselt alla nii põhjanaabrite, EL keskmise kui ka OECD riikide keskmise (ETAG, Eesti teadus, 2025) (joonis 7), sest teistes riikides on teadlaste arv kasvamas kiiremini.
JOONIS 6. Teadlaste jagunemine erasektori ja avaliku sektori (sh kõrgharidussektoris töötavate akadeemiliste töötajate) vahel aastatel 2014−2023.
Allikas: Statistikaamet
JOONIS 7. Teadlaste arv tuhande töötaja kohta 2022. aastal (või viimasel olemasoleval aastal) ja selle muutus aastatel 2018–2022.
Allikas: OECD, ETAG-i arvutused
Teadlaskonna järelkasvu allikaks on eelkõige doktorantuuri astujad ning selle edukalt läbijad (st kaitstakse doktorikraad). Noorima vanuseklassi (vanus 25−34) doktorikraadiga isikute osakaal Eestis on pigem väike (0,8%) võrreldes Euroopa keskmisega (1,3%), ning selle näitaja poolest on meist eespool kõik Lääne-Euroopa riigid ja ka suur osa Ida-Euroopa riike. Näiteks Saksamaaga samale tasemele jõudmiseks peaks meil aastas lisanduma 400 doktorikraadiga inimest (Fischer, 2025).
Kuigi juba pikemat aega on (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014) olnud eesmärk doktorikraadiga inimeste arvu kasvatada, et tagada piisav hulk kogemustega spetsialiste riigi arengu toetamiseks, pole olulise kasvuni jõutud. Toomas Vaimann analüüsib oma artiklis põhjalikult doktorantide statistikat (ETAG, Eesti teadus, 2025). Viimasel kümnendil on võetud igal õppeaastal vastu üle 350 uue doktorandi, kuid doktorantuuri lõpetamiste arv aastas on stabiilselt alla 250 ning doktorantuuris olijate arv väheneb (võrdluseks 2013/2014. õa-l oli 2982 doktoranti, 2023/2024. õa-l 2283).
Samal ajal on toimumas ka muud olulised muutused:
- võrreldes 2010. aastaga on üsna järjepidevalt kasvanud doktoritöö valmise aeg (2015: 5,3 ja 2024: 6,3 aastat);
- oluliselt kiiremini kaitsevad doktoritöö välismaa päritolu doktorandid (vastavalt 2010: 4,6 aastat ja 2024: 3,8 aastat);
- kasvanud on nii välisdoktorantide arv kui ka osakaal (2013/2014. õa-l 8% ja 2023/2024. õa-l 35% kogu doktorantide arvust).
Mida see Eesti teadussüsteemile tähendab? Teadustöö tulemuslikkuseks on hädavajalikud suured talendid. Demograafilise olukorra tõttu lisandub järjest vähem noori tööjõuna ning uuel põlvkonnal (sh ka noorteadlastel) on teistsugused ootused: noorteadlased väärtustavad inspireeriva ja tähendusrikka teadustöö kõrval toetavat töökultuuri, enesearengut ja pereelu, kuid ka pikaajalisi karjääriväljavaateid ja rahalist toimetulekut. Kui me ei suuda noort põlvkonda teadlasi piisavalt kaasata ja motiveerida, mõjutab see mitte ainult teaduse arengut, vaid ka hariduse kvaliteeti ning innovatsioonimahuka majanduse tulevikku, seega kogu ühiskonda. (Eesti Teadusagentuur, 2025)
Eesti, sarnaselt kogu Euroopaga, on vananeva rahvastikuga riik. Aktiivselt tuleb tegeleda nii oma inimeste hoidmise ja arendamisega kui ka väljarände ja võõrtööjõu küsimustega, teha pingutusi kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu sissetoomiseks ja nende sujuvaks integratsiooniks ühiskonda.
Nagu eespool öeldud – me ei ole üksi. Koos Euroopa Liiduga valmistame ette järgmist ühist teadus-arendus ja innovatsiooniprogrammi. Euroopa tulevikku investeerimine on hädavajalik. Euroopa konkurentsivõime raport (Draghi, 2024) kutsub üles suurendama investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni – eriti alusuuringutesse – kuid teadusasutused ja ülikoolid seisavad silmitsi finantssurvega ja riikide eelarved karmistuvad. Hoolimata rahalisest survest peaksime koos teiste liikmesriikidega hoidma eesmärki saavutada teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute rahastus 3% riigi SKT-st.
Üleeuroopalised ja riiklikud investeeringud täiendavad üksteist, seega peavad jõupingutused olema ühised. Suurima Euroopa lisandväärtuse saavutamiseks peab edendama teadmiste vaba liikumist (Letta, 2024) ning väärtustama avatud koostööd. Geopoliitilise ebastabiilsuse tõttu on teadus-ja innovatsioonivaldkonnas toimumas paradigma muutus. Selleks et tagada avatus, tuleb välja töötada protsessid turvariskide hindamiseks ja luua vastavad leevendusmeetmed, mis tagaksid teadmiste turvalisuse ja julgeoleku.
Lõpetuseks
Peaminister ütles oma kõne lõpetamisel Riigikogus: „Inimeste ja ettevõtete tegutsemiseks on vaja usku endasse, minimaalselt piiranguid ja maksimaalselt vabadust – hirmutatud puurilind ei õpi lendama (Michal, 2025).“ Meil Eestis on viimase Teadusbaromeetri uuringu järgi usaldus teaduse vastu väga kõrge. Teadlasi usaldab 73% eesti inimestest, mitteusaldajaid on vaid 4%.
Akadeemiline vabadus on teadusliku tipptaseme ja innovatsiooni nurgakivi. (EPRS | European Parliamentary Research Service, 2024). Vabadusega kaasneb vastutus, mida Eesti teadussüsteemis osalejad selgelt võtavad, nagu nähtub hea teadustava uuendatud väljaandes (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2023). Siiski on globaalsed geopoliitilised protsessid meile kõigile selgeks teinud, et ei vabadus aga demokraatia pole kuskil kindlalt paigas – nende eest tuleb pidevalt seista.
Akadeemiline vabadus on teadusliku tipptaseme ja innovatsiooni nurgakivi.
Teaduspoliitikas on ootamas suured muutused ning ette on valmistatud teadusvaldkonna uue alusseaduse muutmine, mis kujundab ümber teadussüsteemi rahastamise ja töökorralduse. See on oluline hetk, mil tuleb teha tarku otsuseid, et tagada Eesti konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus.
KASUTATUD ALLIKAD
- Draghi, M. (2024). The Draghi report: A competitiveness strategy for Europe. https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en
- Eesti Teadusagentuur. (2016). Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/10/Uurimistoetuste_ja_tegevustoetuse_uus_s%C3%BCsteem_ETAg_2016.pdf
- Eesti Teadusagentuur. (2025). Noorteadlaste roll ja karjäärivõimalused Eesti teadussüsteemis. https://etag.ee/wp-content/uploads/2025/04/Noorteadlaste-roll-ja-karjaarivoimalused.pdf
- Eesti Teaduslepe. (2019). Eesti teaduslepe. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/05/Teaduslepe.pdf
- Eesti Vabariik. (s. a.). Eesti Vabariigi põhiseadus. https://pohiseadus.ee/sisu/3509
- EPRS | European Parliamentary Research Service. (2024). Horizon Europe: Protecting academic freedom. https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2024/757804/EPRS_STU(2024)757804_EN.pdf
- ETAG. (2016). Eesti teadus 2016. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2014/01/TA_teaduskogumik_veeb-1.pdf
- ETAG. (2019). Eesti teadus 2019. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/03/Eesti_teadus_2019_veeb.pdf
- ETAG. (2022). Eesti teadus 2022. https://www.etag.ee/eesti-teadus-2022
- ETAG. (2025). Eesti teadus 2025. https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/07/WEB_Eesti-Teadus-2025.pdf
- ETAG. (2024). Eesti Teadusbaromeetri 2023. aasta uuringu raport. https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/03/Eesti-Teadusbaromeeter_raport.pdf
- Eurostat. (2024). Science, Research and Innovation performance of the EU 2024 report. https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/science-research-and-innovation-performance-eu-2024-report_en
- Fischer, K. (2025). Eesti teadus 2025. ETAG. https://etag.ee/ilmunud-on-kogumik-eesti-teadus-2025/
- Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“. https://eige.europa.eu/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf
- Letta, E. (2024, aprill). Much more than a market. https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf
- Michal, K. (11.03.2025). Peaminister Kristen Michali kõne „Eesti 2035“ elluviimisest. https://reform.ee/uudised/peaminister-kristen-michali-kone-eesti-2035-elluviimisest/
- OECD. (2015). Frascati käsiraamat 2015. https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf
- TAIE. (2021). TAIE arengukava tutvustus. https://www.taie.ee/taie-arengukava-tutvustus
- Tartu Ülikooli eetikakeskus. (2023). Hea teadustava. https://eetika.ee/sites/default/files/2023-06/HEA%20TEADUSTAVA_2023.pdf