Kas ERR-i usaldamine on tugevalt seotud Eesti riigi usaldamisega?
-
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor
Meediakasutuse mitmekesisus on ühiskonda meediamullidega lõhestamas, mistõttu vajavad inimesed järjest enam usaldusväärset meediaväljaannet.
Mitmed uuringud on valinud just Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) usaldamise aruka meediakäitumise peamiseks näitajaks (Ainsaar & Nahkur, 2022; Maasing et al., 2022; Ainsaar, Nahkur & Makarova, 2024). Eestis on ajaloolistel ja keelega seotud põhjustel valitsenud eestlaste ja venekeelsete inimeste meediatarbimises suur erinevus (Vihalemm, Seppel & Leppik, 2020; Vihalemm & Juzefovičs, 2021). Andmed näitavad, et alates Vene invasioonist Ukrainas on usaldusväärsus eestikeelsete väljaannete vastu Eestis kasvanud nii eestlaste kui ka muude rahvuste seas, kuid erinevused rahvuste vahel siiski jäävad (Põlluste, 2022).
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt on ERR-il täita mitu riigi kultuuri ja ühiskonna arenguga seotud rolli just tulenevalt kohustustest Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvatajana. Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvu ja demokraatliku riigikorralduse edendajana on tähtis, et kogu ühiskond tunnetaks ERR-i usaldusväärse allikana, sõltumata keelest ja rahvuslikust taustast.
Hoolimata seadusega sätestatud olulistest rollidest, on tegu avaõigusliku institutsiooniga, kes on oma sisulises töös sõltumatu. Mõned varasemad kvalitatiivsed uuringud (Petermann et al., 2023) on leidnud, et inimesed seostavad ERR-i tegevust siiski tihedalt riigiga ja seetõttu võib ERR-i usaldus olla lähedalt seotud valitsuse usaldamisega. See ei oleks üllatav, sest teadusuuringud näitavad, et usaldus institutsioonide vastu on seotud riigi institutsioonide üldise usalduse tasemega (Selnes, 1998).
Seega võib ERR paljudele inimestele tunduda osana riigistruktuurist ning üldine institutsionaalne usaldus või usaldamatus laieneb ka sellele või on meedia usaldamisega väga lähedalt seotud.
Artikli eesmärk on kvantitatiivselt hinnata, kui suured on erinevused eestlaste ja teiste rahvusrühmade ERR-i usaldamises ning kuivõrd on see usaldus seotud usaldusega riigi valitsuse vastu. See teadmine aitaks mõista, kuidas usaldus ERR-i vastu kujuneb, ja seda kujundada.
MILLEST SÕLTUB USALDUS?
ERR-i vastu usalduse kujunemisel on üksjagu ühiseid jooni kogu institutsionaalse usalduse kujunemise mehhanismidega. Selle artikli analüüsi aluseks on mõned institutsionaalse usalduse kõige olulisemad komponendid. Teadusuuringud näitavad, et usalduse kujunemise kõige tähtsamad komponendid on tunnetatud objektiivsus, õiglus ja kompetentsus ning usaldus institutsiooni kui rühma huvide kaitsja vastu (Delhey & Newton, 2005). Näiteks võiks usaldus ERR-i vastu olla suurem, kui teda tunnetatakse kompetentse, hooliva, avatud, ausa ja õiglasena. Väidetud on ka seda, et tähtis on üldine usalduse „kultuur“ (Kaariainen & Lehtonen, 2006; Ainsaar & Nahkur, 2019), kuid samas võib usaldus institutsioonide lõikes siiski kõikuda (Voils et al., 2005).
Erinevad inimrühmad võivad erineda ka usalduse kujunemise tegurite tõttu. Näiteks Ainsaar (2012) uuris usaldust statistikaandmete vastu Euroopas ja leidis, et Euroopa riigid võib usalduse kujunemise alusel jagada kolme rühma:
- riigid, kus usaldust mõjutab eelkõige inimeste sotsiaalmajanduslik taust (Austria, Belgia, Taani, Kreeka, Soome, Iirimaa, Leedu, Rootsi ja Suurbritannia);
- riigid, kus usaldust mõjutab eelkõige inimeste hoiak riigi rolli ja institutsioonidesse tervikuna (Bulgaaria, Tšehhi, Ida-Saksamaa, Portugal, Rumeenia, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Ungari, Poola ja Läti);
- ülejäänud riigid (Küpros, Lääne- Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa), mida võiks iseloomustada kui vähese individuaalse erinevusega riike.
Olenemata riigist võib inimeste individuaalses suhtumises olla suuri erinevusi. Tulenevalt üldistest usaldusteooriatest on erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimestel erinevad eeldused usaldamiseks. Näiteks sotsiaalmajanduslikult paremal järjel, kõrgema haridusega ja paremini informeeritud inimesed on enamasti usaldavamad kui väiksemate ressurssidega inimesed (Schoon & Cheng, 2011; Hudson, 2006). Vähene usaldus institutsioonide vastu on sageli seotud vähese usaldusega teiste inimeste ja inimeste rühmade vastu (Rothstein & Stolle, 2008).
Eestis on ERR-i puhul eriti olulised just keele ja rahvuste erinevused institutsionaalses usalduses. Varasematest uuringutest on teada, et sellised etnilised erinevused võivad soodustada konfliktide teket (Eidelson & Eidelson, 2003), eriti kui tuntakse enda (rühma) mitteaktsepteerimist teiste poolt (Sambanis & Shayo, 2013). Riigi institutsioonide mitteusaldamine suurendab konfliktiohtu, sest sellisel juhul puudub riigi stabiliseeriv autoriteet. Samuti näitavad varasemad uuringud, et inimesed, kes ei usalda riigi institutsioone, on sisserändajate suhtes vähem tolerantsemad (Halapuu et al., 2013; Husfeldt, 2006).
Keele ja rahvuste erinevused on institutsionaalses usalduses ja need võivad soodustada konfliktide teket.
Metoodika
Andmeteks on 8035 inimese andmed Riigikantselei 2022. ja 2023. aasta monitooringust. Andmed kogus uuringufirma Turu-uuringud 2022. aasta septembris ja oktoobris ning 2023. aasta veebruaris ja septembris-oktoobris. Valimiks olid 15-aastased ja vanemad inimesed. Küsitluse valimid võeti rahvastikuregistrist juhuvalimi abil. Andmed koguti veebipõhise küsitluse ja telefoniintervjuudega. Vastajate arv oli 2022. aasta septembris 1825, oktoobris 1188, 2023. aasta veebruaris 1503 ja septembris-oktoobris 3519. Seejärel rakendati kaalud, et kohandada küsitlusele vastamata jätmist.
Siin töös analüüsin andmeid rahvuste kaupa. Kõik oma rahvust ei märkinud, ent vastanute seas oli 3962 eesti, 1171 vene ja 326 muust rahvusest inimest (kokku 5459 vastanut).
Kaks peamist tunnust, mida uurin, on usaldus ERR-i vastu ja valitsuse usaldamine. Mõlemat usaldust mõõdeti neljasel skaalal: alati, enamasti jah, enamasti ei, üldse mitte. Dihhotoomse tunnuse jaoks jagan skaala kaheks: „alati“ ja „enamasti jah“ kodeerin usalduseks ning „enamasti ei“ ja „üldse mitte“ usaldamatuseks.
Lähtuvalt varasemast teaduskirjandusest on mudelites taustatunnustena kasutatud usaldust teiste inimeste vastu (kui üht inimeste elukvaliteedi näitajat), eluga rahulolu, sugu, rahulolu majandusliku olukorraga ja haridust.
TULEMUSED. EESTI- JA VENEKEELSETE INIMESTE MUSTRID
Umbes 13% vastanutest ei jälgi tavameediat (joonis 1) ja jääb järgnevatest analüüsidest välja. Kuigi enamik inimesi usaldab ERR-i, on rahvuste puhul erinevused ootuspäraselt suured. Usaldamatus on vene inimeste seas kolm korda suurem kui eestlaste seas. Teised rahvused on usalduse osas eestlaste ja vene rahvusest inimeste vahel.
JOONIS 1. Usaldus ERR-i vastu (%).
Allikas: Riigikantselei monitooring
Kuna teine oluline näitaja analüüsis on valitsuse usaldamine, siis võib välja tuua, et valitsuse usaldamine on oluliselt väiksem kui ERR-il. Nimelt ilmnes vastustest, et valitsust ei usalda 45% eestlastest, 64% venelastest ja 42% muust rahvustest inimestest.
Joonis 2 näitab inimeste jaotust peamise uurimisküsimuse valguses ehk kuidas jaotub usaldus valitsuse kui valitseva riigikorra sünonüümi ja ERR-i usaldamise vahel.
JOONIS 2. Inimeste jaotumine ERR-i ja valitsuse usaldamise alusel.
Allikas: Riigikantselei
Inimesi võib jagada usalduse jaotumise alusel nelja rühma. Kõige kriitilisemas olukorras on neljas rühm, kes ei usalda ei valitsust ega ERR-i. Just nende inimeste jaoks võib näiteks kriisiolukorras riigilt sõnumite saamine olla keeruline. Eestlaste seas on neid inimesi 12%, vene rahvusest inimeste seas koguni 44% ja teistest rahvustest inimeste seas 28%.
Kuna ainult valitsuse usaldamine on suhteliselt harv nähtus, on ilmselt kõige perspektiivikam edastada riigile olulisi sõnumeid ERR-i kaudu, sest inimesi, kes usaldavad ERR-i, kuigi ei usalda valitsust, on eestlaste seas 32%, venelaste seas 26% ning teiste rahvuste seas 22%. Nii ERR-i kui ka valitsust usaldavate inimeste arv on suhteliselt suur (joonis 2), see on ainult pool eestlastest ja üksnes veerand vene rahvusest inimestest.
Seega on huvitav, kuidas on ERR-i ja valitsuse usaldus seotud teiste usaldust seletavate tunnustega. Mudelites vaatame eelkõige kahte näitajat – mudeli seletusjõudu ehk kui palju seletab mudel kogu ERR-i usaldusest ning ERR-i ja valitsuse usalduse tugevust. Kasutame kahte mudelit. Esimeses mudelis on ainult seos ERR-i ja valitsuse usalduse vahel, teises mudelis ka taustatunnused, mis võivad seletada usalduse erinevusi.
Joonis 3 kinnitab veelkord, et vene rahvusest inimeste seas on seos kahe usalduse vahel kõige tugevam, valitsuse usaldamine seletab koguni 32% ERR-i usaldamisest vene rahvusest inimese seas ja 26% eestlaste puhul. Teiseks on näha, et taustatunnuste lisamine ei paranda oluliselt mudeli seletusjõudu. Seega on otsustav tegur ERR-i usalduse puhul usaldus valitsuse (riigi) vastu.
JOONIS 3. Inimeste jaotumine ERR-i ja valitsuse usaldamise alusel.
Allikas: Riigikantselei monitooring
Ka taustatunnuste arvesse võtmisel (tabel 1) jääb seos ERR-i ja valitsuse usalduse vahel kõige tugevamaks seoseks. Mudelis kasutatakse standarditud kordajaid, mis tähendab, et erinevate tunnuste seoste tugevus on omavahel võrreldav.
TABEL 1. ERR-i mitteusaldamist seletavad tunnused (standarditud seosekordajad).
Allikas: Riigikantselei monitoor
Peale valitsuse usalduse on taustatunnustest püsiv seos ERR-i usaldusega ka sissetulekutel. Teisisõnu usaldavad majanduslikult kehvemal järjel inimesed ERR-i vähem. Teised tunnused „töötavad“ eri vanuserühmade puhul juhuslikumalt (tabel 1). Ootuspäraselt sõltub ERR-i usaldus näiteks üldisest inimeste usaldamisest ja eluga rahulolust.
Kokku aitavad taustatunnused mõnevõrra seletada ERR-i ja valitsuse usalduse seost, kuid seletusjõu paranemine on siiski väike. ERR-i ja valitsuse usalduse seos jääb endiselt kõige tugevamaks vene rahvusest vastajate seas. Vene rahvusrühma eripära on veel see, et ERR-i usaldamine ei sõltu eluga rahulolust, küll aga haridusest. Madalama haridusega inimesed usaldavad selles rühmas ERR-i vähem. Seos sissetulekuga on mõnevõrra nõrgem kui teistes rühmades.
Ka eestlaste seas määravad usaldust ERR-i vastu valitsuse usaldamise kõrval veel sissetulek, üldine usaldus, eluga rahulolematus ja sugu. Nimelt usaldavad eesti mehed ERR-i vähem kui naised. Siiski on teiste tunnuste mõju ERR-i usalduse seletusjõule võrreldes valitsuse usaldusväärsusega suhteliselt väike.
Muude rahvusrühmade seas on valitsuse usalduse kõrval teatud mõjuga ERR-i usaldusele ka eluga rahulolu ja sissetulekute tase (tabel 1).
KOKKUVÕTTEKS
Artikli eesmärk oli uurida arvuliselt ERR-i usalduse ja valitsuse usalduse seose tugevust kolmes rahvusrühmas Eestis. Üle poole (64%) vastanud Eesti inimestest usaldab ERR-i, kuid usaldamatuse osas on suured rahvuslikud lõhed. Mitte-usaldajaid on vene inimeste seas kolm korda rohkem kui eestlaste hulgas.
Erinevad lähenemised tõestavad veelkord, et valitsuse usaldamisel on ERR-i usaldusväärseks pidamisega kõige tugevam seos. Teised institutsionaalse usalduse seletustunnused on ERR-i usalduse seletamisel suhteliselt nõrgad.
Kuigi seos on tugev, ei tähenda see siiski täielikku sõltuvust. Näiteks, kuigi umbes pooled küsitletud eestimaalastest vastasid, et usaldavad nii ERR-i kui ka valitsust, siis 30% usaldab küll ERR-i ent mitte valitsust ning 21% ei usalda valitsust ega ERR-i. Kõige kriitilisem ongi nende inimeste rühm, kes ei usalda ei valitsust ega ERR-i. Eestlaste seas on neid 12%, vene rahvusest inimeste seas 44% ja teistest rahvustest inimeste seas 28%.
Seega on ERR-i kui olulise informatsiooniallika usaldusväärsuse suurendamisel võimalik tegeleda kogu riigisüsteemi usalduse suurendamisega, mis mõjutab ka ERR-i positsiooni inimeste seas. Kõige kriitilisem on endiselt vene rahvusest rühm, kuid ka teised rahvused.
KASUTATUD ALLIKAD
- Ainsaar, M. (2012). Kes ei usu statistikat? Ametliku statistika mitteusaldamise seotus indiviidi omadustega Eestis ja teistes Euroopa riikides. I. Traat & A. Veelmaa (koost). Kas Eesti rahvas jääb püsima? (lk 9–17). Eesti Statistikaselts.
- Ainsaar, M. & Nahkur, O. (2019). Is satisfaction with healthcare indeed satisfaction with healthcare? Individual and Society, 22(4), 28–42. http://doi.org/10.31577/cas.2019.04.561
- Ainsaar, M. & Nahkur, O. (2022). Eesti ühiskonna sotsiaalse pinge indeks. Metoodika ja olukord 2022. Tartu Ülikool.
- Ainsaar, M., Nahkur, O., & Makarova, M. (2024). Social Tension Risk Index. Individual and Society (2) 27. http://doi.org/10.31577/cas.2024.02.631
- Delhey, J. & Newton, K. (2005). Predicting Cross-National Levels of Social Trust: Global Pattern or Nordic Exceptionalism? European Sociological Review, 21(4), 311–327.
- Eidelson, R. J. & Eidelson, J. (2003). Dangerous ideas: five beliefs that propel groups toward conflict. American Psychologist, 58: 182–192.
- Halapuu, V., Paas, T., Tammaru T., & Schütz, A. (2013). Is institutional trust related to pro-immigrant attitudes? A pan-European evidence. Eurasian Geography and Economics, 54: 572–593.
- Hudson, J. (2006). Institutional trust and subjective well-being across the EU. Kyklos, 59(1), 43–62.
- Husfeldt, V. (2006). Extreme negative attitudes towards immigrants: an analysis of factors in five countries. Prospects, 36 (3): 355–374.
- Kaariainen, J. & Lehtonen, H. (2006). The variety of social capital in welfare state regimes – A comparative study of 21 countries. European Societies, 8(1), 27–57.
- Maasing, H., Nahkur, O., Roots, A., & Ainsaar, M. (2021). Measuring the risk of immigration related conflicts. Individual and Society, 24 (4) 1-24. ISSN 1335–3608. https://doi.org/10.31577/cas.2021.04.592
- Petermann, A., Varblane, A., Mäll, K., Saks, K., Seppel, K., Lauristin, M., & Klopets, M. (2023). Eesti elanike meediakasutus ja usaldus meedia vastu. Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023. Kultuuriministeerium.
- Põlluste, G. (23.02.2022). Usaldus Eesti ajakirjanduse vastu kasvab, ent tasapisi hiilib ligi meediaväsimus. Eesti Päevaleht. https://epl.delfi.ee/artikkel/120272475/usaldus-eesti-ajakirjanduse-vastu-kasvab-ent-tasapisi-hiilib-ligi-meediavasimus
- Rothstein, B. & Stolle, D. (2008). The state and social capital: an institutional theory of generalized trust. Comparative Politics, 40: 441–459.
- Sambanis, N. & Shayo, M. (2013). Social Identification and Ethnic Conflict. American Political Science Review, 107(2): 294–325.
- Schoon, I. & Cheng, H. (2011). Determinants of Political Trust: A Lifetime Learning Model. Developmental Psychology, 47(3), 619–631.
- Selnes, F. (1998). Antecedents and consequences of trust and satisfaction in buyer–seller relationships. European Journal of Marketing, 32(3/4), 305–322.
- Vihalemm, T., Seppel, K., & Leppik, M. (2020). Russians in Estonia: Integration and translocalism. In: Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 251–292.
- Vihalemm, T. & Juzefovičs, J. (2021). How Baltic Russian-speaking audiences outmaneuver se-curitization, essentialization, and polarization in times of crisis? Journal of Baltic Studies, 53, 1–23. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/01629778.2021.2006728
- Voils, C. I., Oddone, E. Z., Weinfurt, K. P., Friedman, J. Y., Schulman, K. A., & Bosworth, H. B. (2005). Who trusts healthcare institutions? Results from a community-based sample. Ethnis Disoders, 15(1), 97–103.
Tänuavaldused
Artikkel on valminud Eesti heaoluteaduste tippkeskuse EstWell toel, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeeriumi grant TK218.