Andmed on olemas, väärtus mitte: Eesti digiühiskonna järgmine proovikivi
-
RiTo peatoimetaja
Eesti ei kannata andmepuuduse, vaid andmekasutuse puudulikkuse käes. Andmeid kogutakse üha rohkem, kuid nende sidumine, jagamine ja rakendamine jääb maha nii tehnoloogilisest võimekusest kui ka ootustest.
Nii Eesti kui ka Euroopa raportid viitavad samale probleemile: ilma selgete reeglite, oskuste ja koostööta ei sünni andmetest väärtust. Lahendus ei peitu uutes andme-kogudes, vaid võimes olemasolevaid andmeid turvaliselt kasutada, ühendada ja mõtestada – just seal toimub järgmine digiriigi arenguhüpe.
Andmetest on saanud tänapäeva ühiskonna üks keskseid korraldusmehhanisme, kuid nende tähendus ei seisne pelgalt koguses, vaid selles, kuidas neid kasutatakse. Arenguseire Keskuse raport „Andmed tulevikuühiskonnas“ rõhutab selgelt, et andmete väärtus ei tulene pelgalt nende olemasolust, vaid tekib alles siis, kui neid sihipäraselt jagatakse, kombineeritakse ning rakendatakse otsuste tegemisel ja teenuste arendamisel (Õunapuu jt, 2022). See põhimõte jookseb läbi kõigist käsitletud dokumentidest ning seab fookuse ümber: küsimus ei ole enam andmete kogumises, vaid nende kasutamise võimekuses.
Andmemahtude kasv on kiire ja pidev. Prognooside kohaselt ulatub maailmas loodavate andmete maht lähiaastatel sadade zettabaitideni (Euroopa Komisjon, 2021; Õunapuu jt, 2022). Samal ajal muutuvad andmed mitmekesisemaks: lisaks traditsioonilistele registritele ja andmebaasidele tekivad andmed nutiseadmetest, sensoritest, platvormidest ja digitaalsest suhtlusest. See loob uusi võimalusi nii majanduses kui ka avalikus sektoris, kuid toob kaasa ka uusi riske, alates privaatsuse riivest kuni küberohuni. Andmemahtude kasvuga kaasneb vajadus uute tehnoloogiate, taristu ja oskuste järele ning sama oluline on andmete teadlik haldamine, sealhulgas nende kvaliteedi tagamine ja vajaduse korral ka hävitamine (Õunapuu jt, 2022).
Eesti digiühiskonna arengukava toob esile, et kuigi Eesti on digiriigina edukas, ei ole see edu automaatselt kandunud üle andmepõhisesse otsustamisse ja teenuste arendamisse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021). Avalikud teenused on küll suures osas digiteeritud, kuid nende kasutusmugavus, sidusus ja väärtus ei vasta alati ootustele. Samuti ei ole tagatud süsteemide järjepidev uuendamine ega piisav paindlikkus, et uusi lahendusi kasutusele võtta. See viitab olukorrale, kus tehnoloogiline baas küll eksisteerib, kuid selle potentsiaal jääb osaliselt kasutamata.
Samas rõhutatakse arengukavas selgelt vajadust liikuda edasi andmepõhise riigivalitsemise poole, kus andmeid kasutatakse süsteemselt otsuste tegemisel ja teenuste arendamisel. Selle eelduseks on andmete taaskasutus, erinevate andmeallikate ühendamine ning kasutajakesksete teenuste loomine. See tähendab, et andmeid tuleb käsitleda tervikliku ökosüsteemina, mitte üksikute registrite või infosüsteemide kogumina.
Euroopa tasandil on sama probleem sõnastatud laiemalt. Andmemajanduse arengut suunab mitu uut õigusakti, mille eesmärk on soodustada andmete kasutamist ja liikumist, kuid samal ajal tagada ka õiguste ja väärtuste kaitse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021). Nn „suure viisiku“ regulatsioonid – sealhulgas andmehalduse määrus, andmemäärus ning tehisintellekti ja digiteenuste regulatsioonid – püüavad luua raamistikku, kus andmete kasutamine oleks nii efektiivne kui ka õiglane. Samas toovad need kaasa keerukust, kuna õigusnormid on kohati ebamäärased ning nende rakendamine nõuab uusi teadmisi ja institutsionaalseid lahendusi (Arenguseire Keskus, 2022).
Suur osa väärtuslikest andmetest asub erasektoris, samas kui avalik sektor vajab neid andmeid ühiskondlike probleemide lahendamiseks.
Üks keskne küsimus on andmete liikumine erinevate sektorite vahel. Raportid rõhutavad, et suur osa väärtuslikest andmetest asub erasektoris, samas kui avalik sektor vajab neid andmeid ühiskondlike probleemide lahendamiseks (Euroopa Komisjon, 2026). Näiteks võivad eraettevõtete kogutud andmed aidata parandada transpordisüsteeme, tervishoiuteenuseid või kriisijuhtimist. Praegu on koostöö piiratud ja killustunud, kuna puuduvad ühtsed reeglid, tehnilised lahendused ja usaldus.
TAKISTUSED
Euroopa ekspertgrupi raport toob välja konkreetsed takistused, mis pidurdavad andmejagamist ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Nende hulka kuuluvad organisatsioonilised barjäärid, tehnilised piirangud, õiguslik ebakindlus ning andmejagamise kultuuri puudumine. Samuti rõhutatakse, et avalik sektor ei ole sageli valmis neid andmeid kasutama, kuna pole vajalikke oskusi ega struktuure.
Sellest tulenevalt pakuvad raportid ka selgeid soovitusi. Esiteks rõhutatakse vajadust luua riiklikud andmehalduse struktuurid, mis toetaks andmete jagamist ja kasutamist. See tähendab selgete rollide ja vastutuse määratlemist ning andmehaldurite ehk data steward’ite rolli tugevdamist nii avalikus kui ka erasektoris. Selline lähenemine aitaks koordineerida andmete kasutamist ning tagada nende kvaliteedi ja turvalisuse.
Teiseks soovitatakse arendada andmepädevust kogu avalikus sektoris. See hõlmab nii poliitikakujundajate kui ka ametnike koolitamist, et nad suudaks otsuste tegemisel andmeid tõlgendada ja kasutada. Ilma sellise pädevuseta ei ole võimalik andmepõhist riigivalitsemist rakendada, isegi kui vajalikud andmed on olemas.
Kolmandaks rõhutatakse vajadust luua turvalised ja paindlikud keskkonnad, et katsetada andmete kasutamist. Raportid soovitavad kasutada nn testkeskkondi ehk sandbox’e, kus saab hinnata uute lahenduste väärtust ja riske enne nende laiemat kasutuselevõttu (Euroopa Komisjon, 2026). See võimaldab vähendada ebakindlust ja soodustada innovatsiooni.
Neljas oluline suund on läbipaistvuse ja usalduse suurendamine. Andmete kasutamine eeldab, et nii organisatsioonid kui ka kodanikud mõistavad, kuidas ja milleks andmeid kasutatakse. Raportid soovitavad suurendada avalikkuse teadlikkust andmete kasutamise kasust ning kaasata inimesi aktiivsemalt otsustusprotsessidesse (Euroopa Komisjon, 2021; Euroopa Komisjon, 2026; Õunapuu jt, 2022). Samuti rõhutatakse vajadust arendada eetilisi raamistikke, mis tagaks andmete vastutustundliku kasutamise.
Viiendaks tuuakse esile tehnilise ja semantilise koosvõime tähtsus. Andmete väärtus tekib sageli erinevate andme-allikate ühendamisel, kuid see eeldab, et süsteemid ühilduvad omavahel ning kasutavad ühiseid standardeid. Seetõttu on vaja investeerida nii tehnilistesse lahendustesse kui ka standardite arendamisse.
Ilma motivatsioonita ei ole organisatsioonidel põhjust oma andmeid jagada, eriti kui sellega kaasnevad riskid või kulud.
Peale selle rõhutavad raportid vajadust luua stiimuleid andmete jagamiseks. See võib hõlmata nii rahalisi kui ka mitterahalisi mehhanisme, näiteks avalikku tunnustust või partnerlusvõimalusi. Ilma motivatsioonita ei ole organisatsioonidel põhjust oma andmeid jagada, eriti kui sellega kaasnevad riskid või kulud.
INSTITUTSIONAALNE JA ÜHISKONDLIK VÄLJAKUTSE
Kokkuvõttes joonistub raportitest välja arusaam, et andmete kasutamine ei ole pelgalt tehnoloogiline küsimus, vaid eelkõige institutsionaalne ja ühiskondlik väljakutse. Andmete potentsiaali realiseerimine eeldab terviklikku lähenemist, mis hõlmab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi ning arvestab samal ajal ka väärtuste ja usaldusega.
Eesti jaoks tähendab see vajadust liikuda järgmisele arengutasemele, kus digiriigi alusplatvormidele ehitatakse peale toimiv andmekasutuse ökosüsteem. See eeldab nii investeeringuid kui ka strateegilisi valikuid, kuid raportite põhjal on selge, et potentsiaal on olemas. Küsimus on, kas suudetakse luua tingimused, kus andmed muutuvad süsteemselt väärtust loovaks ressursiks nii majanduses kui ka avalikus sektoris.
Selline areng ei ole lineaarne ega probleemivaba. Andmete kasutamine toob paratamatult kaasa uusi küsimusi ja dilemmasid, mida ei ole võimalik lõplikult lahendada. Kuid raportid viitavad, et just nende küsimustega tegelemine – teadlikult ja süsteemselt – on eelduseks, et andmeühiskond toimiks nii tõhusalt kui ka õiglaselt.
KASUTATUD ALLIKAD
- ARENGUSEIRE KESKUS (2022). Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued andmevaldkonna õigusaktid? – https://arenguseire.ee/raportid/mida-toob-eesti-jaoks-kaasa-euroopa-liidu-suurviisik-ehk-uued-uued-andmevaldkonna-oigusaktid/.
- EUROOPA KOMISJON (2021). Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0118.
- EUROOPA KOMISJON (2026). Shaping Europe’s digital future. – https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/digital-europe-programme-amended-continue-deployment-innovative-digital-capacities-across-eu.
- MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM (2021). – Digiühiskonna arengukava 2030. – https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030.
- ÕUNAPUU, T., OLESK, M., RAUN, M., KALDUR, K., TIITS, M. & TATAR, M. (2022). Andmed tulevikuühiskonnas (ISSN 2733-337X). Arenguseire Keskus.