RiTo nr 30 kunstigalerii
Timo Toots, multidistsiplinaarne kunstnik
Sündinud 1982 Tartus. Haridus: 2009 Eesti Kunstiakadeemia, fotograafia.
Ühendused: Tartu Kunstnike Liit.
Osalenud näitustel alates 2006. aastast, sh grupinäitustel 2014 Riias, 2013 Frankfurdis, New Yorgis, 2012 Baselis, Turu linnas, 2011 Moskvas, Tallinnas, Osnabrückis (Saksamaa), 2007 Tallinnas, Tartus, 2006 Peterburis, Aizputes (Läti); isikunäitused: 2014 Nantes (Prantsusmaa), 2012 Oldenburgis (Saksamaa), 2010 Tartus, Tallinnas.
Auhinnad: 2012 Kultuurkapitali aastapreemia; 2012 Prix Ars Electronica (Golden Nica) Interaktiivne kunst; 2011 Köler Prize, nominatsioon.
Kunstiloomingus on minu peamine inspiratsiooniallikas infoühiskond oma pidevas muutumises. Kuna minu vanemate taustaks on teadus- ja majandusvaldkond, puutusin tehnikaga kokku juba lapsepõlves 1980-ndail. Nõukogude Liidus tuli puuduv tehnika ise meisterdada. Meie kodus olid isetehtud arvutid, raadiod, satelliitvastuvõtjad jpm. DIY (ingl valmista see ise) oli tollal tehnika vallas tavapärane põhimõte.
Digitaalsete süsteemide arenedes hakkasin märkama muutusi meie igapäevaelus – kuidas kasutasime linnaruumi, suhtlesime sõpradega, tegime fotosid või suhtusime privaatsusesse. Need arengud näivad kulgevat äraarvamatus suunas ja see tundmatus ongi minu tööde teema.
Püüdsin selle teemaga suhestuda informaatikat ja matemaatikat õppides, mis aga ei viinud mind otsitud küsimuste ja vastusteni. Lahenduse leidsin hoopis hobina alustatud fotograafias, mis aitas maailma näha ja analüüsida. Fotode abil dokumenteerisin kõigile nähtavat linnaruumis ja privaatseid hetki oma sõpruskonnas. Õpingud Kunstiakadeemias arendasid oskust analüüsida ühiskonda fotograafia kaudu.
Paraku ei olnud minu uurimisobjektid eriti fotogeenilised. Füüsilise reaalsuse jaoks loodud vahendid ei soosi meie elu virtuaalse poole jäädvustamist. Ilmnes, et kaamera ei ole parim võimalik abimees reaalsuse uue tasandi talletamisel ja vahendamisel. Kaamera tagant välja astumine avas minu jaoks uued võimalused ühiskonna dokumenteerimiseks ja kriitiliseks analüüsiks. Tehnika oli olnud minu tööde teema ja muutus nüüd ka teostamise vahendiks, võimaldades ilmekalt ja mõjusalt näidata meie igapäeva.
- Timo Toots. Kuubikureha. Antenn, mis üritab kinni püüda eesti rahvusliku satelliidi ESTCUBE-1 signaale (2013)
- Timo Toots. Memopol-2. Installatsioon, mis kogub külastaja kohta andmeid ID-kaardi ja interneti kaudu ning visualiseerib need ekraanil (2011)
- Timo Toots. Laastutabloo. Katuselaastudest valmistatud tabloo, mis kuvab reaalajas muutuvat informatsiooni Eesti piirkondade kohta (2014)
- Timo Toots. Helpdesk. Telefon, mis helistab suvalistel numbritel ning laseb kutsuda 1 sekundi vältel. Kui kõne saaja tagasi helistab, heliseb galeriis telefon. Külastaja võib võtta toru (2010)
- Timo Toots. Soodevahe Muuseum. Tallinna Lennujaama külje all Soodevahe külas asunud muuseum, mis lennujaama laienedes lammutati (2011)
- Timo Toots. Meediamull. Viimastest internetiportaalide uudistest koosnev meediamull hakkab kihama vaid külastaja tegevuse tulemusel (2008)
- Timo Toots. Linnujaam. Tallinna Lennujaama külje all Soodevahe külas asunud, kuid nüüdseks lammutatud lennukivaatlustorn (2009)
- Timo Toots. Autahvel. Interaktiivne mäng, selgitamaks parima potentsiaaliga kunstnikku. Töötab ID-kaardiga (2009)
- Timo Toots. Personal Surveillance Agency. Isiklik jälgimissüsteem, mis kontrollib sipelgate tegevust lakkamatult (2014)
- Timo Toots. Z. Installatiivne keskkond, mis tegeleb virtuaalse ja reaalse ruumi ühisosade ning nende lõikepunktidega (2014)