Vähene ambitsioon hoiab tööstusel ja majandusel pidurit peal
-
OIXIO Grupi juhatuse esimees, Eesti Tööandjate Keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht, parim juht 2024
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi.
Unistamisega on Eestis hästi. Näiteks hiljuti valminud ühine unistus ehk strateegia „Eesti 2035“ (Vabariigi valitsus) kirjeldab vajalikud muutused ja arengud Eesti ühiskonnas 26 valdkonnas. Kõigi nende soovide rahastamine eeldab miljoneid ja miljardeid eurosid.
Samal ajal näeme riigieelarve ümber toimuva juures, et kõikjalt on raha puudu. Rohkem oleks seda vaja õpetajatele palkade maksmiseks, tervishoius, julgeolekusse panustamiseks ja mujal avalikes teenustes-hüvedes. Kust see raha peaks tulema?
85 protsenti riigi maksulaekumistest sõltub palkadest
Rohkem kui 85 protsenti riigi sissetulekutest on seotud tööjõu- ja tarbimismaksudega. Nende maksude laekumine sõltub otseselt sellest, kui head palka suudavad maksta meie ettevõtted. Palku jaksavad tõsta konkurentsivõimelisemad ettevõtted, mille tooteid ja teenuseid kliendid eelistavad.
Suurim väärtus riigile peitub ettevõtetes, mis on konkurentsivõimelised rahvusvaheliselt ehk suudavad oma tooteid ja teenuseid edukalt müüa välisturgudel. Eksport on ainus, mis riiki raha juurde toob, ning on väikeses ja avatud majanduses seega kriitiliselt tähtis.
Riigisiseste ettevõtete puhul on oluline nende võime pakkuda maailmatasemel tooteid ja teenuseid konkurentsivõimelise hinna ja väärtusega ehk puudub vajadus nende toodete-teenuste impordiks.
Tõsi, riigi tulusid saab suurendada ka makse tõstes, aga see vallandab reeglina konkurentsivõime languse ehk algab negatiivne spiraal. Rikkaks me end ei maksusta.
Tööstuse tootlikkuse tõstmine
„Eesti 2035“ kirjeldab siiski ka võtit, mis seda puudust lahendada aitab. Selleks on majanduse lisandväärtuse kasvatamine. Praegu jääme Euroopa Liidu keskmisele kogu majandusruumiga alla veerandi ja tööstuses peaaegu poole võrra (MKM), kuid järgmise kümnendiga peaksime riigi unistusel jõudma 110 protsendini (Tõetamm).
See on väärt ja ambitsioonikas siht, kuid unistamine üksi seda eesmärki täita ei aita. Ei aita ka siiani tehtu jätkamine, sest ees ootav areng peaks olema senisest mitu korda kiirem. See tähendab, et vaja on muutust.
Selleks sunnib ka kolmandat aastat kestev majanduslangus, mis on paljude eksportivate tööstuste konkurentsivõimet vähendanud. Seni hinnaeelisega Eesti ettevõtete toodang on meie kiire inflatsiooni tõttu klientidele liiga kalliks muutunud ja eksporditurgudel nõudluse taastudes ei ole meie ettevõtted enam samas konkurentsiolukorras kui enne langust.
Majanduse vindumine ja pidevalt edasi lükkunud ootus kasvuks panigi ettevõtete esindajaid küsima: mis paneb Eesti ettevõtted lisandväärtust kasvatama ja mille taga selle sammu tegemine seisab?
Nälg on asendunud alalhoidlikkusega. See vajab muutmist
Tööandjate Keskliit tellis neile küsimustele vastuse saamiseks 2023. aasta sügisel Rakendusliku Antropoloogia Keskuselt uuringu Eesti tööstusettevõtete seas (Rakendusliku Antropoloogia Keskus 2023).
Ühe leiuna tuli sealt välja, et meid hoiab majanduses tagasi kultuuriajalooline taust, mida saab iseloomustada hästi vanasõnaga „Parem varblane peos, kui tuvi katusel“. Kui oleme midagi saavutanud, siis muutume konservatiivseks ehk algusaastate nälg on asendunud alalhoidlikkusega. Samale järeldusele jõudis mõned aastad tagasi tehtud mahukas EASi juhtimisuuring (EAS 2022).
Ambitsiooni napib. Ambitsioon tähendab visiooni, tahet ja julgust. Visioon – kasvatada majanduse ja tööstuste tootlikkust – on olemas. Nüüd on vaja tahet ja julgust selle saavutamiseks vajalik ära teha.
JOONIS 1. Eesti majanduse tööjõu tootlikkus vs. Euroopa keskmine
Allikas: statistikaamet
Senised edulood: suuri ühiskondlikke muutusi saab teha
Mitmel puhul oleme seda juba suutnud. Näiteks 1990. aastatel alanud Tiigrihüppe sõnum oli „kõikidesse koolidesse arvuti“. Kui oleksime jäänud vaid hüüdlause juurde, oleks terve rida lapsevanemaid selle peale öelnud, et „mina küll ei taha, et minu laps on rohkem arvutis“.
Aga Tiigrihüppe sõnum ja mõte ei seisnenud arvutis, vaid selles, et uued võimalused tekivad nendes ühiskondades, kus on valmidus üle minna ja kaasa minna digitaalsete arengutega. Poleks me seda hüpet teinud, poleks meil tänasel kujul mugavat digiriiki ja sellega kaasnenud edu, töökohti, innovatsiooni, palku ja maksulaekumist.
Kui oleme midagi saavutanud, siis muutume konservatiivseks ehk algusaastate nälg on asendunud alalhoidlikkusega.
Sama tee on tööstuses läbi käinud Saksamaa, kus mõisteti peaaegu 20 aastat tagasi, et tegutsemata riisub rahvusvahelises konkurentsis Saksamaa asemel koore Hiina. 2006. aastal tehtud esimesed sammud materialiseerusid viis aastat hiljem maailma suurimal Hannoveri tööstusmessil tutvustatud neljandaks tööstusrevolutsiooniks (tööstus 4.0), mis nägi ette konkurentsivõime kasvatamist läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise.
Kui 2010. aastal oli Saksamaa tööstustes 1,5 korda vähem roboteid kui kõrgtehnoloogilises Jaapanis, siis eelmiseks aastaks oli tase peaaegu võrdsustunud. Saksamaa tootlikkus on Eestist poole kõrgem ja palgad pea kaks korda kõrgemad.
Konkurentsivõimeline majandus olgu tähtis igale valitsusele
Need kogemused kõnelevad sellest, et suured ühiskondlikud protsessid algavad suuna kokku leppimisest. Eestit iseloomustab see, et kui tahame midagi pikaajaliselt ellu viia, siis tasub seda teha kõikide erakondade ühise kokkuleppena. Nii sõlmiti 2018. aastal Eesti teaduslepe, millega otsustati investeerida üks protsent SKTst innovatsiooni ja teadus-arendustegevustesse.
Ka konkurentsivõimeline majanduskeskkond ei teki üleöö ega püsi iseenesest ja eeldab otsustavaid samme nii ettevõtetelt kui ka majandusruumi kujundajatelt. See pole üksnes riigi ülesanne või teha, vaid ühiskondlik kokkulepe, kus ambitsiooni seavad endale nii era- kui avaliku sektori osapooled ja igaüks teeb järgmise sammu.
Seetõttu peaksime järgmiseks kümnendiks seadma valitsusteüleseks Eesti riigi prioriteediks kõrgema lisandväärtusega majanduse arendamise ning selle ettepaneku majandusleppe vormis ettevõtlusliidud tänavu kevadel erakondadele ka tegid.
Oma sammud teevad ettevõtjad ja omad teeb riik
Ettevõtjate samm on seejuures investeerida innovatsiooni ja innovaatiliste toodete-teenuste arendamisse ning kasvatada ekspordi mahtu ja ekspordi sihtriikide hulka, samuti digitaliseerida ja automatiseerida ning tõsta juhtimiskvaliteeti.
Riigi samm on aga hoida konkurentsivõimelist ärikeskkonda ja toetada majanduse struktuurimuutust lisandväärtuse kasvu suunas. Selle saavutamiseks hoitakse stabiilset ja konkurentsivõimelist maksukeskkonda, tagatakse vajalike oskustega töötajad tööturul ja mõistliku hinnaga energia.
Samuti vähendab riik otsustavalt bürokraatiat, kasvatab avaliku sektori efektiivsust ning viib rohepöörde ellu ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavalt. Lisaks investeerib riik innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse, tagab vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks ning kapitali kättesaadavuse.
13 sammuga konkurentsivõimelisema majanduseni
Millised sammud saavad arenguks teha ettevõtted ja riik?
5 sammu ettevõtjale
- Tõsta juhtimiskvaliteeti ja suurendada koostööd.
- Tõsta protsesside efektiivsust ja taset.
- Tõsta ekspordi mahu ja ulatuse ambitsiooni.
- Tõsta innovatsiooniinvesteeringute ambitsiooni.
- Tõsta innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise ambitsiooni.
8 sammu riigile
- Investeeringud innovatsiooni ja uurimis-arendustegevustesse.
- Kapitali kättesaadavus kõrgema lisandväärtusega investeeringuteks ja Eesti atraktiivsus välisinvesteeringuteks.
- Vajalikud meetmed kõrgema lisandväärtusega kaupade ja teenuste ekspordiks.
- Lihtne, stabiilne ja konkurentsivõimeline maksukeskkond.
- Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate kättesaadavus ja majandusarengu vajadustele vastav haridustellimus.
- Konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus.
- Konkurentsivõimet piirava bürokraatia vähendamine ja avaliku sektori efektiivsuse kasv.
- Eesti ettevõtete majanduse konkurentsivõime kasvu toetav Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimine.
Allikas: majanduslepe „Ambitsioon on valik“ (ETK 2024)
Ambitsioonituse lõks
- Ambitsioonituse lõks on üks neljast suurest takistusest, mis seisab ees ettevõtete ja juhtide edenemisel. Ühiskonna ja üksikisikute hoiakute ja väärtuste tulemusena moodustub probleemide kimp, mille tõttu rahuldutakse olemasolevaga, ei soovita riskida, uuendusi katsetada ega ka olulisi otsuseid langetada.
- Lisaks hoiab ettevõtteid tagasi juhtimisoskuste, strateegia puudumine või selle nõrkus ning vajalike oskustega töötajatega puudus.
Allikas: Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2021
KASUTATUD ALLIKAD
- EASi ja KredExi ühendasutus, 2022. Juhtimisuuring: Eesti ettevõtteid juhitakse teadlikumalt, kui kunagi varem. – https://eas.ee/juhtimisuuring-eesti-ettevotteid-juhitakse-teadlikumalt-kui-kunagi-varem/
- Eesti Tööandjate Keskliit, 2024. Majanduslepe „Ambitsioon on valik“. – https://ambitsioononvalik.ee/
- MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM (MKM). Tööstuspoliitika 2035. – https://www.mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/toostus/toostuspoliitika
- RAKENDUSLIKU ANTROPOLOOGIA KESKUS, 2023. Tööstuse innovatsiooni narratiiv ja juhtide persoonauuring. – https://www.antropoloogia.ee/projektid/#toostuse-innovatsiooni-narratiiv-ja-juhtide-persoonauuring
- TÕETAMM: riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu. – https://tamm.stat.ee/kategooriad/eesti-areng/tulemusvaldkonnad/teadus-ja-arendustegevus-ja-ettevotlus/indikaatorid/183)
- VABARIIGI VALITSUS. Strateegia „Eesti 2035“ materjalid. – https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid