Parlamentaarsed uudised nr 50
-
Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist
Välisriikide parlamentide uudiseid 2024. aasta aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Aprillis, pärast kuudepikkust debatti, kiitsid Esindajatekoda ja Senat heaks julgeolekupaketi seaduse, millega otsustati anda 60,8 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale. Lisaks sisaldus eelnõus 8,1 miljardi dollari suurune abi Taiwanile ja 26,4 miljardi dollariline abipakett Iisraelile ning humanitaarabi Gazale, Sudaanile ja Haitile. Lisaks liitlastele mõeldud abile kiideti heaks ka võimalus kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina heaks, sanktsioonid terroriorganisatsioonile Hamas ja Iraanile ning nõue, et videojagamisplatvormi TikTok omanik ByteDance müüks firma aasta jooksul, vastasel korral keelatakse Tiktok USAs Hiina mõjutustegevuse kartuses. Lääne ametiisikud on väljendanud ärevust TikToki populaarsuse pärast noorte seas, väites, et tegu on Hiina propaganda levitamise kanaliga.
- Congress.gov, „H.R.815“. – https://tinyurl.com/2pauxa4b
- ERR Uudised, 20.04.2024, „USA Esindajatekoda kiitis Ukraina abipaketi heaks“. – https://tinyurl.com/759xnje8; 24.04.2024, „WSJ: Tiktok ei kao lähiajal USA-st kuhugi“. – https://tinyurl.com/3nc9nm3u
- AFP-BNS, 24.04.2024, „USA Kongress kiitis heaks kauaoodatud Ukraina abipaketi“;
- AFP-STT-BNS, 24.04.2024, „Biden allkirjastas Ukrainale abi andva julgeolekupaketi seaduse“
Aprillis sai Senati lõpliku heakskiidu seadus, mis keelas Venemaalt rikastatud uraani (tuumaelektrijaamade peamise kütuse) impordi. Riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnul tugevdab see USA energia- ja majandusjulgeolekut. 2022. aastal tuli 12 protsenti USA tuumajaamades kasutatavast rikastatud uraanist Venemaalt. Samas võimaldab seadus uraani siiski Venemaalt importida, kui alternatiivi pole. Kongress on suunanud eelarvest raha ka uraani kodumaise rikastamise võimsuse tõstmiseks.
- The Hill, 11.12.2023, „House passes bill barring imports of Russian uranium for nuclear power“. – https://tinyurl.com/4yxzfzks; 14.05.2024, „US bans imports of Russian uranium for nuclear fuel“. – https://tinyurl.com/4ke2thd7
- BNS, 14.05.2024, „Ühendriikides keelati uraani import Venemaalt“;
- Congress.gov, „H.R.1042“. – https://tinyurl.com/mvkxccuu
ARGENTINA
Juunis kiitis Kongress pärast kuid kestnud arutelu heaks nii majandusreformide eelnõu kui ka maksureformipaketi. Menetluse käigus muudetud majandusreformipakett sai 148 poolt- ja 107 vastuhäält. Senatis oli poolt 37 ja vastu 36 senaatorit. Parlament andis sellega president Javier Mileile esimese suure seadusandliku võidu. Milei valitsus on Kongressi mõlemas kojas vähemuses ning ta on nimetanud parlamenti „rotipesaks“, mistõttu oli reformide heakskiitmine keeruline. President sai õiguse kuulutada aastaks välja majanduslik eriolukord, saata laiali föderaalameteid ja erastada kaheksa suurt riigiettevõtet. Senat jättis menetlemise käigus eelnõust välja seal algselt erastamise nimekirjas olnud riigi suurima lennufirma, postiettevõtte ja meediakompanii. Pakett sisaldab ka töötajate kaitset vähendavaid meetmeid, nt kui varem pidid lapseootel naised jääma raseduspuhkusele kuu enne sünnitustähtaega, siis nüüd lubab seadus neil töötada seni, kuni sünnituseni jääb kümme päeva (ja kasutada ülejäänud puhkust pärast sünnitust); töötajate katseaeg pikenes seniselt kolmelt kuult kaheksale jne. Kavas on maksu-, tolli- ja välisvaluuta ergutusmeetmed, et meelitada riiki välisinvesteeringuid. Kui eelnõu juuni algul parlamendis esimesel lugemisel vastu võeti, tuli rahvas tänavatele meelt avaldama ning politsei lasi käiku kummikuulid ja pipragaasi. Kuna riik on suurtes võlgades, on Milei eesmärk riigi kulusid igati kokku tõmmata, nt on valitsus juba sulgenud 81 tasuta õigusabi andnud keskust.
- ERR Uudised, 28.06.2024, „Argentina parlament kiitis heaks president Milei reformipaketi“. – https://tinyurl.com/2aw2pbn4
- Mayer Brown. Ferrante, Pablo C.; Sakamoto, Gabriela; Nicholson, Delfina; Gualino, Martin, 02.07.2024, „Argentina passes sweeping economic reforms: deregulation, privatizations, and promotion of private investments in large projects“ – https://tinyurl.com/yvemsndx
- IBA. Green, Ruth, 30.07.2024, „Milei’s radical reforms risk rolling back labour rights and rule of law in Argentina“ – https://tinyurl.com/4tsra4nz
ASERBAIDŽAAN
Septembri algul toimusid 125-kohalise Rahvusassamblee ennetähtaegsed valimised. President Ilham Alijev nihutas parlamendivalimised kaks kuud varasemale ajale, et need ei langeks kokku ÜRO kliimatippkohtumisega COP29, mis toimub 11.–22. novembrini Bakuus. Ootuspäraselt võitis valimised presidendi võimupartei YAP (Uue Azerbaidžaani Partei), mis sai 68 mandaati (varem 70). 44 kohta läks sõltumatutele kandidaatidele ja 12 kohta üheksale samuti valitsusmeelseks peetavale parteile. Parlamenti pääses vaid üks opositsioonilise Vabariikliku Alternatiivi kandidaat. Rahvusvahelised vaatlejad ei ole Alijevi 20-aastase ametiaja vältel ühtki Aserbaidžaani valimist vabaks ega ausaks tunnistanud. Valimised toimusid seekord ka Mägi-Karabahhis. Valimisaktiivsus oli 37,2 protsenti.
- AFP-BNS, 02.09.2024, „Aserbaidžaani võimupartei võitis valimised“;
- Inter-Parliamentary Union, „Azerbaijan“. – https://tinyurl.com/2s9zjntk
AUSTRAALIA
Oktoobris hüüdis põlisrahva esindajast senaator Lidia Thorpe Briti kuninga Charles III Austraalia parlamendis peetud kõne järel, et Charles III ei ole tema kuningas ning et britid panid tema rahva vastu toime genotsiidi. Austraalia on küll iseseisev riik, kuid kuningas Charles on endiselt Austraalia riigipea. Thorpe nõudis lepingut, nagu nt on sõlmitud põlisrahvaga Uus-Meremaal. Eelmisel aastal kukkus riigis läbi referendum, millega sooviti anda põlisrahvale rohkem õigusi. Thorpe saadeti seejärel vastuvõtult välja.
- AFP-BNS, 21.10.2024, „Austraalia senaator nõudis kuningas Charlesilt maid tagasi“;
- BBC News, 21.10.2024, „Indigenous Australian senator defends heckling King“. – https://tinyurl.com/zrynz9we
- The Guardian. Brown, Bob, 25.10.2024, „I understand Thorpe seizing the moment. I interjected during George W Bush’s speech over the Iraq invasion“. – https://tinyurl.com/4ndvn2ms
AUSTRIA
Septembri lõpul toimusid 183-kohalise Rahvusnõukogu valimised, mille võitis paremäärmuslik Vabaduspartei, mis sai 57 mandaati (varem 31). Parlamendi alamkotta pääses viis parteid. Paremtsentristlik Rahvapartei sai 51 mandaati (varem 71) ja sotsiaaldemokraadid 41 (varem 40). Liberaalne partei NEOS sai 18 (varem 15) ja rohelised 16 (varem 26) mandaati. Valimisaktiivsus oli 77,7 protsenti.
- ERR Uudised, 29.09.2024, „Austria valimised võitis paremäärmuslik Vabaduspartei“. – https://tinyurl.com/5p79wfxa
- Inter-Parliamentary Union, „Austria“. – https://tinyurl.com/59dv33st
BELGIA
Juunis toimusid 150-kohalise Esindajatekoja valimised, mis killustasid parlamenti senisest veelgi enam: alamkotta pääses 16 parteid (varem 12). Flandria traditsiooniline parempartei N-VA (Uus Flaami Allianss) jäi suurimaks poliitiliseks jõuks 24 mandaadiga (varem 25). Teise koha sai parempopulistide Vlaams Belang (Flaami Huvi) 20 mandaadiga (varem 18), kellele küll arvamusküsitlused ennustasid suurimat edu. Peaminister Alexander De Croo partei Open Vlaamse Liberalen en Democraten ehk Open VLD (Flaami Liberaalid ja Demokraadid) mandaatide arv kahanes seniselt 12-lt seitsmele ning peaminister esitas seepeale tagasiastumisavalduse. Valimisaktiivsus oli 88,4 protsenti.
- ERR Uudised, 10.06.2024, „Belgia peaminister astus valimiskaotuse järel tagasi“; – https://tinyurl.com/4a88b3e6
- Inter-Parliamentary Union, „Belgium“. – https://tinyurl.com/4r73w2np
BULGAARIA
Juunis toimusid 240-liikmelise Rahvusassamblee järjekordsed valimised, viimase kolme aasta jooksul kuuendad. Ennetähtaegsete valimiste põhjuseks oli valitsuse lagunemine. Parlamenti pääses seitse poliitilist jõudu, kunagise peaministri Bojko Borisovi partei GERB juhitud parempoolne valimisliit sai jätkuvalt suurima toetuse, 68 mandaati (varem 69). Valimisaktiivsus oli 34,4 protsenti. Paraku ei õnnestunud valitsust moodustada ning 27. oktoobril toimusid jälle valimised, kus suurima toetuse sai ikka GERB.
- ERR Uudised, 28.10.2024, „Bulgaaria valijad pöördusid tagasi Borissovi juurde“. – https://tinyurl.com/495yvws6
- Inter-Parliamentary Union, „Bulgaria“. – https://tinyurl.com/bdd4yh8n
Augustis võttis parlament vastu haridusseaduse muudatuse, millega lasteaias ja koolis keelustati mittetraditsioonilise seksuaalse sättumuse ja/või muu kui bioloogilise soolise identiteediga seotud ideede ja vaadete otsene või kaudne propageerimine. Seaduseelnõu algatas riigi venemeelne partei Vazrazhdane. Seadusemuudatuse vastu toimusid meeleavaldused ja presidenti kutsuti üles seadust mitte allkirjastama, teiste seas esines sellise üleskutsega Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Michael O’Flaherty.
- AFP-BNS, 07.08.2024, „Bulgaaria parlament keelas koolides LGBTQ reklaamimise“;
- БНТ, 15.08.2024, „President Radev decreed the promulgation of the changes to School Education Act that ban propaganda of non-traditional sex orientation“. – https://tinyurl.com/2tk7s325
COLOMBIA
Mais kiitis Kongress heaks härjavõitlust keelustava seaduse. Parlamendi alamkojas anti eelnõu poolt 93 ja vastu kaks häält. Keeld peaks jõustuma 2027. aastast, seni tuleb riigil aidata kümnetel tuhandetel härjavõitlusega otseselt ja kaudselt seotud inimestel leida teine töö ja kohandada härjavõitlusareenid teiste spordi- või kultuurisündmuste tarvis. 2018. aastal tunnistas konstitutsioonikohus härjavõitluse Colombia kultuuritraditsiooniks. Colombia on üks kaheksast riigist (teised on Ecuador, Prantsusmaa, Mehhiko, Peruu, Portugal, Hispaania ja Venezuela), kus härjavõitlusi tänini peetakse. Parlamendihääletusele eelnes debatt, millest võtsid osa linnapead, loomakasvatussektori esindajad, härjavõitluste korraldajad ja arvukad loomaõiguste organisatsioonid.
- AFP-BNS, 29.05.2024, „Colombia parlament keelas härjavõitluse“;
- AP News, 23.07.2024, „Colombia’s president signs bill to ban bullfighting in the South American country“. – https://tinyurl.com/4nyvdzxt
EL SALVADOR
Aprillis võttis parlament, kus domineerivad president Nayib Bukele liitlased, vastu põhiseaduse reformi. 60-liikmelises seadusandlikus kogus on Bukele parteil praegu 54 kohta. Kui varem oli põhiseaduse muutmiseks vaja seadusandliku assamblee absoluutset enamust ning parlamendi järgmine koosseis pidi selle kinnitama kahe kolmandiku häältega, siis edaspidi piisab ühe koosseisu kolmeneljandikulisest toetusest. Amnesty International on väljendanud kahtlust, et põhiseadusreform ei taga inimõiguste järgimist. Bukele alustas sõda kriminaalsete jõukude vastu 2022. aasta märtsis eriolukorra kehtestamisega, mis piirasid kodanikuvabadusi. Inimõigusorganisatsioonid on Bukele meetodeid kritiseerinud, kuid enamik kodanikke on tervitanud mõrvade järsku langust.
- Amnesty International, 03.05.2024, „El Salvador: Constitution „à la carte“ could deepen human rights crisis in coming years“. – https://tinyurl.com/4nyc269e
- AFP-BNS, 04.05.2024, „Amnestyle teeb muret El Salvadori põhiseadusreform“.
GAMBIA
Juulis lükkas parlament tagasi eelnõu, mille eesmärk oli tühistada 2015. aasta seadus, mis keelustas naiste suguelundite moonutamise (FGM). Saadikud hääletasid maha kõik seadusemuudatused, mis oleksid FGMi dekriminaliseerinud. Kui parlament oleks muudatusettepanekud vastu võtnud, oleks Gambiast ÜRO andmetel saanud esimene FGM-keelu tühistanud riik maailmas. Seaduse tühistamise pooldajate sõnul on FGM üks islami voorustest. Riigi 15–49-aastastest neidudest ja naistest on u 76 protsendil suguelundid moonutatud. 2023. aastal sai kolm naist süüdistuse FGMi tegemises, nende trahvi maksis islamivaimulik.
- AFP-BNS, 15.07.2024, „Gambia parlament toetas naiste suguelundite moonutamise keelu jätku“;
- Amnesty International, 15.07.2024, „Gambia: Continued ban on FGM is good news but authorities must urgently address its root causes“. – https://tinyurl.com/3443z76s
- CNN, 16.07.2024, „Gambian parliament rejects bid to overturn historic ban on female genital mutilation“. – https://tinyurl.com/bdz5xfy2
GRUUSIA
Mais võttis parlament vastu välismõju seaduse, selle poolt hääletas 84 ja vastu oli 30 saadikut. Seadus kiideti heaks vaatamata nädalaid kestnud massimeeleavaldustele ja kriitikale, et tegemist on repressiivse seadusega, mis kujutab ohtu demokraatlikele väärtustele ja vabadustele ning takistab riigil Euroopa Liidu liikmeks pürgimast. Enne viimast hääletust toimus parlamendis rüselus. Seadus kohustab meediaorganisatsioone, vabaühendusi ja mittetulundusühinguid end registreerima „võõrvõimu huve teenindavate organisatsioonidena“, kui nad saavad üle 20 protsendi rahastusest välismaalt. Opositsioon ristis eelnõu kiiresti Vene seaduseks. President Salome Zubarišvili vetostas seaduse, ent kuna Gruusia Unistusel on piisav enamus, tühistas parlament veto.
- ERR Uudised, 14.05.2024, „Gruusia parlament kiitis heaks vastuolulise välismõju seaduse“; 28.05.2024, „Gruusia parlament tühistas presidendi veto välismõjuseadusele“. – https://tinyurl.com/5n7zcnyt; https://tinyurl.com/3y7s9nus
Septembris võttis parlament vastu „perekonna väärtuste ja alaealiste kaitsmise“ seaduse, mida inimõiguslased ja EL on kritiseerinud, kuna see piirab LGBTQ inimeste õigusi. Opositsioon boikoteeris lõpphääletust ning seadus sai valitseva Gruusia Unistuse 84 poolthäält, vastuhääli polnud. Gruusia seadus sarnaneb Venemaa omaga, mis keelab haridusasutustes ja telesaadetes samasooliste suhete ja intsesti propaganda. Seadus keelab ka soovahetuse, homoseksuaalsete või transsooliste inimeste võimaluse adopteerida ning tunnistab välisriikides sõlmitud samasooliste abielud Gruusia territooriumil õigustühiseks. Samm suurendab veelgi ELi ja Gruusia vahelist lõhet. Kuna president keeldus seadust allkirjastamast, andis sellele allkirja parlamendi spiiker Šalva Papuašvili.
- AFP-BNS, 17.09.2024, „Gruusia kiitis heaks vastuolulise „perekonna väärtuste“ seaduse“;
- ERR Uudised, 03.10.2024 „Gruusia parlamendi spiiker allkirjastas LGBTQ õigusi piirava seaduse“. – https://tinyurl.com/b5xb36r2
HISPAANIA
Mais kiitis parlament lõplikult heaks seaduse, millega anti sadadele Kataloonia 2017. aasta iseseisvuspüüetega seotud inimestele amnestia ning mis võimaldab nende liidril Carles Puigdemontil eksiilist kodumaale naasta. Amnestiaseaduse vastuvõtmine oli sotsialistist peaministri Pedro Sáncheze jaoks oluline, sest seda nõudsid iseseisvuslaste parteid valitsuse toetamise tingimusena. 350-kohalises alamkojas oli selle vastuvõtmise poolt 177 liiget, vastu 172. Opositsiooni jäänud PP ja paremäärmuslik Vox tõid protestiks amnestia vastu tuhandeid inimesi tänavatele. Seadus jõustus juunis.
- AFP-BNS, 30.05.2024, „Hispaania kiitis katalaanide amnestia seaduse lõplikult heaks“;
- BBC News, 30.05.2024, „Spain passes amnesty law for Catalan nationalists“. – https://tinyurl.com/29s76bap
- Catalan News, 11.06.2024, „Amnesty law comes into force after publication in Spain›s Official Gazette“. – https://tinyurl.com/4mpwdv35
HORVAATIA
Aprilli keskel toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel olid vastamisi ammused rivaalid peaminister Andrej Plenković (Horvaatia Demokraatlik Liit, HDZ) ja president Zoran Milanović, keda toetab Sotsiaaldemokraatlik Partei (SDP). Milanović teatas märtsis, et kandideerib üldvalimistel. Ülemkohus keelas Milanovićil kandideerimise, leides, et president peaks enne tagasi astuma, kuid riigipea jätkas kampaaniat. 151-kohalises parlamendis sai enim kohti konservatiivne HDZ (koos oma liitlastega 61 mandaati). SDP koos liitlastega sai 42 mandaati. Parlamenti pääses 20 poliitilist jõudu. Valimisaktiivsus oli võrreldes eelmiste valimistega kõrge – nüüd 62,3 protsenti (2020. aastal 46,9 protsenti). Valimisdebatt käsitles peamiselt julgeolekut, Ukraina abistamist ja korruptsiooni.
- AFP-Interfax-BNS, 17.04.2024, „Horvaatia üldvalimistel on vastamisi peaminister ja president“;
- AFP-STT-BNS, 18.04.2024, „Horvaatia valimistel sai enim kohti peaministri partei“;
- Inter-Parliamentary Union, „Croatia“. – https://tinyurl.com/3k7zwu7e
INDIA
Üldvalimised toimusid kuue nädala vältel aprillist juunini. Peaminister Narendra Modi hindu rahvuslaste Bharatiya Janata Partei (BJP) sai alamkoja 543 valitavast kohast (lisaks on alamkojas kaks nimetatavat kohta) 240 mandaati (varem 303), kuid nende valimisliit jäi endiselt suurimaks jõuks parlamendis. Kongressipartei sai 99 mandaati (varem 52). Parlamenti valiti sõltumatu liikmena mh Sarabjeet Singh Khalsa, kelle isa oli Indira Gandhi turvameeskonna liige, kes koos kaasosalisega tappis peaministri 1984. aastal kättemaksuks sikhide pühapaigale tehtud rünnakule. Mandaadi sai 74 naist (eelmisel korral 78). Narendra Modi on pärast India esimest peaministrit Jawaharlal Nehrut esimene, kes säilitas peaministri koha kolmandaks järjestikuseks ametiajaks, kuid seekord pidi ta valitsemiseks moodustama koalitsiooni. Modi esimesel kahel ametiajal oli BJP enamus nii suur, et parlamendis sisulist debatti peaaegu polnud.
- AFP-BNS, 04.06.2024, „Indira Gandhi tapja poeg valiti India parlamenti“; 24.06.2024, „India parlament koguneb avaistungile“;
- Inter-Parliamentary Union, „India“. – https://tinyurl.com/33mrn35a
INDONEESIA
Augustis loobusid seadusandjad valimisseaduse muutmisest, kui kümned tuhanded inimesed avaldasid parlamendi ees meelt. Politsei kasutas pisargaasi ja veekahureid meeleavaldajate vastu, kes proovisid parlamendihoonesse tungida. Parlament tuli erakorralisele istungile, et tühistada konstitutsioonikohtu otsus. Kohus otsustas varem, et piirkondlikes assambleedes pole parteidel enam vaja vähemalt 20-protsendilist esindatust, et esitada oma kandidaati provintsi- või regionaalvalitsusse. Seadusandjad ei saanud protestide tõttu vajalikku kvoorumit. Heakskiidu korral oleksid muudatused veelgi suurendanud ametist lahkuva presidendi Joko Widodo mõju.
- AP-BNS, 22.08.2024, „Indoneesia parlament loobus protestide tõttu valimisseaduse muutmisest“;
- BBC News, 22.08.2024, „Police clash with protesters over Indonesia law change“. – https://tinyurl.com/2xwk5azm
ISLAND
Juunis võttis Alþingi vastu justiitsministri algatatud immigratsiooniseaduse, selle vastuvõtmist toetas 42 parlamendiliiget. Vastu hääletasid Piraadipartei liikmed, kes leidsid, et perede ühendamise piiramine on suunatud Palestiina põgenike vastu. Varasemaga võrreldes sisaldus seaduses neli suuremat muudatust: perede ühendamise reegleid karmistati, lühendati elamisloa kestust ja kaebuste menetlemise tähtaegu ning tehti muudatusi immigratsiooni apellatsioonikomisjonis. Eesmärgina nimetas eelnõu algataja soovi viia riigi seadused kooskõlla teiste Põhjamaade seadustega.
- Iceland Review, 14.06.2024, „Parliament approves justice minister’s Immigration Bill“. – https://tinyurl.com/4bn5dr4e
KASAHSTAN
Juunis ratifitseeris Senat Kasahstani-Hiina Trans-Kaspia rahvusvahelise transpordimarsruudi ja maanteetranspordi arendamise lepingud, alamkoda ratifitseeris need mais. Üks leping on suunatud kahe riigi vaheliste konteinerrongivedude suurendamisele, teine puudutab maantee-, raudtee- ja meretranspordi tõhusat kasutamist Trans-Kaspia liinidel. Lepingute eesmärk on luua kaubaveoks soodsad tingimused ja arendada mõlemas riigis logistikakeskusi. 2022. aastast on Trans-Kaspia marsruudi kaubaveo kogumaht märgatavalt kasvanud. Varem teatati ka, et maanteetranspordis on plaanis kasutusele võtta elektroonilised loavormid, seni on kasutatud paberblankette. Lisaks ratifitseeris Senat Turgi Riikide Organisatsiooni liikmesriikide rahvusvahelise kombineeritud kaubavedude valitsustevahelise leppe. Trans-Kaspia rahvusvaheline marsruut kulgeb läbi Hiina, Kasahstani, üle Kaspia mere, Aserbaidžaani ja Gruusia Türki ja Euroopasse.
- Interfax-BNS, 20.06.2024, „Kasahstani parlament ratifitseeris mitu Uue Siiditee lepingut Hiinaga“;
- QazAlem, 20.06.2024, „The Senate ratified the agreement on the development of the Trans-Caspian transport route between Kazakhstan and China“. – https://tinyurl.com/yhz79nhp
KEENIA
Juunis, kui seadusandjad arutasid maksutõusude eelnõu, tungisid sajad demonstrandid Nairobis üle parlamendihoone ette püstitatud barrikaadide. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi, veekahureid, kummikuule ja inimõigusrühmituse sõnul ka lahingumoona. Politseile saadeti toeks sõjavägi. President William Ruto lubas algul võtta karmi hoiaku „vägivalla ja anarhia“ vastu, kuid nõustus siis maksutõusudest loobuma ja jättis seaduse allkirjastamata. Protestid tema valitsuse kavandatud maksutõusude vastu nõudsid 39 inimese elu ning sajad said viga. Varem ütles riigipea, et maksutõus on vajalik, et 70 protsendini SKTst ulatuvat riigivõlga tagasi maksta. Valitsust survestab Rahvusvaheline Valuutafond, kes nõuab abirahastuse andmise eeltingimusena majandusreforme. Protestid jätkusid ka juulis, kuigi Ruto vahetas peaaegu kogu valitsuse liikmed välja. Riigi finantsseisund on jätkuvalt halb.
- AFP-BNS, 25.06.2024, „Keenia president lubas pärast inimohvritega proteste karme samme“; 27.06.2024, „Keenia politsei kasutas protestijate vastu kummikuule ja pisargaasi“; 12.07.2024, „Keenia noored lubavad meeleavaldusi jätkata“;
- AFP-STT-BNS, 01.07.2024, „Keenia valitsusvastastes protestides on hukkunud 39 inimest“;
- ACLED, 23.09.2024, „Ruto settles with Odinga to quell unrest in Kenya“. – https://tinyurl.com/mr46exdx
KOSOVO
Mais ratifitseeris parlament 86 poolthäälega lepingu, mis lubab riigi vanglapinda Taanile rendile anda. Vastu oli seitse parlamendiliiget. Nädal varem kukkus lepingu hääletus parlamendis läbi, kuid siis muutis valitsus veidi eelnõu sõnastust. Lepingu heakskiitmiseks oli 120-kohalises parlamendis vaja vähemalt 80 poolthäält. Juba 2021. aastal valitsuste vahel sõlmitud lepingu kohaselt saab Taani kümneks aastaks rendile 300 vangi majutamiseks vajaliku pinna Gjilani vanglas, mille jooksul maksab Taani Kosovole igal aastal 15 miljonit eurot, mis kulutatakse kinnipidamiskohtade kaasajastamiseks, ja lisaks kuus miljonit eurot taastuvenergia projektide elluviimiseks. Taanis on vangide hulk viimastel aastatel järsult kasvanud ning puudu on u tuhat kohta. Kosovosse saadetakse vaid välismaalastest vangid, kes pärast karistuse kandmist riigist välja saadetakse.
- Balkan Insight, 23.05.2024, „Kosovo ratifies deal to host 300 prisoners from Denmark“. – https://tinyurl.com/3udspkmd
- Euronews, 26.09.2024, „Danish justice minister visits Kosovo prison set to receive 300 inmates from Denmark“. – https://tinyurl.com/yrtr2c5k
LEEDU
Juunis võttis Seim vastu ajateenistuse reformi seaduse, mille kohaselt võetakse ajateenijate nimekirjadesse 17-aastased poisid, teenistusse kutsutakse üldhariduskooli lõpetanud 18–22-aastaseid noormehi, kelle teenistus kestab kolm kuni üheksa kuud. Sõjaväekutse saanud noorukid peavad esmalt teenistuse läbima ega või enne kõrgkooli astuda. Praegu kutsutakse teenistusse 18–23-aastaseid noormehi. 18–39-aastased saavad läbida vabatahtliku teenistuse, sh püütakse leida rakendusvõimalusi ka vabatahtlikele, kes tervislikel põhjustel tavateenistusse ei sobi. Poolthääli anti 85, vastu oli kolm ja 14 jäi erapooletuks. Muudatuste kaalumisel tekitas arutelu teenistuse edasilükkamine kõrgkoolis õppimise ajaks: kaitseministeeriumi ettepanek oli seda enam mitte arvestada, kuid Seim lubas, et juba kõrgkoolis õppiv üliõpilane saab ajateenistuse korra üheks õppeperioodiks edasi lükata. Seim pikendas asendusteenistuse aega kümnelt kuult aastale. Eesmärk on ajateenistusse kutsuda rohkem noori, ajateenijate arvu on kavas suurendada 4000-lt 7000-le.
- Lietuvos Respublikos Seimas, 13.06.2024, „Seimas pritarė karo prievolės reglamentavimo atnaujinimui“. – https://tinyurl.com/2jw88st7
- LRT, 13.06.2024, „Lithuanian parliament adopts conscription reform“. – https://tinyurl.com/yzdsca6f
- Juunis muutis Seim kodukorda, otsustades, et lahkumishüvitist ei saa enam seimiliikmed, kes seimiliikmeks oleku ajal kriminaalkuriteos süüdi mõistetakse. Seda pooldas 106, vastu oli üks seimiliige.
- Lietuvos Respublikos Seimas, 13.06.2024, „Seimas pritarė siūlymui nemokėti išeitinės išmokos kadencijos metu nuteistiems parlamentarams“. – https://tinyurl.com/k8rxd3st
- TAR, „Lietuvos Respublikos Seimo statutas“. – https://tinyurl.com/mr3tv4w2
Juulis otsustas Seim, et Leedu astub kobarmoona keelavast konventsioonist välja. Seda pooldas 103 seimiliiget, üks oli vastu. Valitsuse väitel järgib riik endiselt rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid. Leedu ühines kobarmoona konventsiooniga 2011. aastal, Venemaaga piirnevatest NATO liikmesriikidest on konventsiooniga ühinenud vaid Leedu ja Norra.
- BNS, 18.07.2024, „Leedu lahkub kobarmoona keelavast konventsioonist“.
Oktoobris ratifitseeris Seim 88 poolthäälega Leedu ja Saksamaa vahelise lepingu, millega määratletakse riigis viibivate Saksa sõjaväelaste, tsiviilisikute ja nende perekondade õigused. Lepe annab Saksamaale õiguse kasutada Leedus eelnevalt kokkulepitud taristurajatisi, importida oma kaitsevarustust, luua Saksamaa õppeasutusi (sõdurite lapsed hakkavad õppima Saksa õppeprogrammide järgi ja saksa keeles), rajada sõjaväesööklaid ja kauplusi, mis vabastatakse maksudest. Leedu kohustub saabuvatele sõjaväelastele ja tsiviilisikutele osutama logistilist tuge ning vajalikke meditsiiniteenuseid, kuid vajadusel saavad Saksa relvajõud rajada oma meditsiini- ja veterinaarasutusi. Leping hõlmab mh töösuhteid, makse ja hüvitisi, keskkonnakaitset, tolliprotseduure, korrakaitset, sh võimalikku kinnipidamist ja vangistust. Jõustumiseks peab lepingu veel ratifitseerima Bundestag (see on kavas järgmisel aastal). Saksa brigaad peaks paigutatama Leetu 2027. aasta lõpuks.
- BNS, 03.10.2024, „Leedu parlament toetas lepet Saksa sõjaväelaste õiguste üle“.
Oktoobris võttis Seim vastu keeleseaduse muudatused, nende poolt hääletas 78 saadikut, viis jäi erapooletuks. Seadusemuudatused kohustavad välismaalasi ja neid palkavaid ettevõtteid alates 2026. aastast teenindama kliente leedu keeles, teenindajad peavad omandama vähemalt leedu keele algtaseme. Samas vabastas Seim nad keele õppimise kohustusest, kui see pole töötajate alaline tegevus, nt kui nad müüvad metsasaadusi vm kaupa laatadel või muul ebaregulaarselt toimuval üritusel. See erand ei kehti alaliselt kauplevatele tähtajalise elamisloaga välismaalastele.
- BNS, 03.10.2024, „Leedu Seim kohustas välismaalasi osutama teenuseid leedu keeles“;
- LRT, 03.10.2024, „Foreign workers in Lithuania will have to serve clients in national language“. – https://tinyurl.com/bddravrx
LÕUNA-KOREA
Mais võttis parlament 256 poolthäälega vastu eelnõu, millega algatatakse uus, sõltumatu uurimine 2022. aastal halloween’i ajal 158 inimese elu nõudnud rüseluse asjus. 2022. aastal kogunesid kümned tuhanded noored Souli populaarsesse ööelurajooni Itaewoni, et koroonapandeemia järgsel halloween’il pidutseda, kuid kitsal tänaval tekkis n-ö pudelikael ja kuna inimeste liikumist ei juhitud, tallati hulk inimesi surnuks. President Yoon Suk-yeol pani jaanuaris veto samalaadsele eelnõule, mis aga võeti vastu tema partei toetuseta. Seekord jõudsid parteid kompromissile ja muutsid eelmist eelnõu, võttes uurimisvolitused seni õnnetust uurinud üheksaliikmeliselt komisjonilt. Veebruaris mõisteti kaks endist kõrget politseiametnikku süüdi õnnetusega seotud asitõendite hävitamises.
- AFP-BNS, 02.05.2024, „Lõuna-Korea parlament andis käsu halloweenirüseluse uueks uurimiseks“;
- AP, 02.05.2024, „South Korea’s parliament approves independent investigation of the devastating 2022 Halloween crush“. – https://tinyurl.com/36wwjcrp
LÄTI
Mais andis Seim rahandusministrile loa osta riigi nimel kuni 136 miljoni euro eest lennufirma Air Baltic väärtpabereid. Riik osaleb investeeringute elluviimisel erainvestoritega samadel tingimustel ja samaväärses mahus. Investeeringud sellistesse võlakirjadesse vastavad turureeglitele ja ELi riigitoetuse tingimustele. Seim muutis varem eelarve- ja finantsjuhtimise seadust, andes rahandusministrile volituse osta fikseeritud tulumääraga väärtpabereid, mida emiteerivad riigi mõjukad ettevõtted. Läti riigile kuulub Air Balticu aktsiatest 97,97 protsenti.
- BNS, 02.05.2024, „Seim soostus Air Balticu aktsiate ostmisega“;
- ERR Uudised, 02.05.2024, „Läti parlament andis rahandusministrile loa Air Balticu investeeringuks“. – https://tinyurl.com/2nmvvtr6
- Latvijas Republikas Saeima, 02.05.2024, „The Saeima authorises the State to purchase Air Baltic securities“. – https://tinyurl.com/322j275z
Septembris võttis Seim vastu tööseaduse muudatused, mille kohaselt ei tohi töötajatelt nõuda võõrkeelte oskust, kui see ei ole objektiivselt õigustatud ning kui nt töökuulutuses nõutakse mõne võõrkeele oskust, peab see olema ka põhjendatud. Umbes aasta aega menetluses olnud eelnõu eesmärk on kaitsta töötajaid võõrkeeleoskuse nõudega diskrimineerimise eest ning tagatakse, et Lätis ei saa nõuda töötajatelt vene keele oskust. Samal ajal võeti vastu ka krediidiasutuste seaduse täiendused, milles mh sätestati, et riigi kommertspangad ei paku automaatides enam venekeelseid menüüsid.
- BNS, 19.09.2024, „Läti tööseadus ei luba enam põhjendamatut vene keele nõuet“;
- Latvijas Republikas Saeima, 19.09.2024, „The position of the official language in the labour market reinforced by prohibiting unjustified requirements of foreign language skills“; „Russian language to be removed from ATMs“. – https://tinyurl.com/2m7mvr29; https://tinyurl.com/ehex4fxx
Septembris võttis Seim vastu poliitiliste organisatsioonide rahastamise seaduse muudatused, millega külmutati aastaks parteide rahastamine riigieelarvest, järgmise aasta rahastust arvutatakse 2024. aasta alampalga põhjal. Muudatuse poolt hääletas 88 seimiliiget. Eelnõu algatas Seimi eelarve- ja rahanduskomisjon, põhjenduseks toodi, et kuna riik peab kulutusi kärpima, peaksid parteid teiste institutsioonidega solidaarsed olema. Parteid said 2024. aastal riigieelarvest kokku 6,65 miljonit eurot. Seaduse järgi saab riigieelarvest raha poliitiline organisatsioon, mis sai viimastel parlamendivalimistel üle kahe protsendi häältest.
- BNS, 26.09.2024, „Läti Seim külmutab aastaks parteide rahastamise“;
- Latvijas Republikas Saeima, 26.09.2024, „Saeima freezes political party funding“. – https://tinyurl.com/4f49sz56
Oktoobris võttis Seim vastu haridusseaduse muudatused, millega keelati 1.–6. klassi õpilastel koolis mobiiltelefoni kasutada, v.a õpetaja nõudel. Muudatused jõustuvad 31.05.2025, selleks ajaks peavad haridusasutused sisekorraeeskirjas täpsustama tehniliste vahendite kasutamise tingimusi ja korda. Muudatustega lubati koolitöötajatel ka õpilaste isiklikke asju läbi otsida, kui on põhjust arvata, et eksisteerib oht inimeste turvalisusele.
- BNS, 01.10.2024, „Läti Seimi komisjon toetas mobiiltelefonide keelamist kuni 6. klassini“;
- Latvijas Republikas Saeima, 11.10.2024, „Children up to grade 6 banned from using mobile phones in schools“. – https://tinyurl.com/4k8usvbb
MEHHIKO
Septembris võttis Kongress vastu õigussüsteemi reformivad põhiseadusemuudatused, nende poolt oli 86 ja vastu 41 senaatorit. Edaspidi otsustavad valijad rahvahääletusel, kes täidavad kohtunike ametikohad. Eelnevalt valivad täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu esindajad sobivad kandidaadid välja. Mehhikost saab nüüd üks väheseid riike, kus kohtunikud on valitavad. Ülemkohtu liikmeid vähendatakse 11-lt üheksale, nende ametiaeg väheneb seniselt 15 aastalt 12-le tagasivalimise õiguseta. Muudatuste vastu on protestinud tuhanded mehhiklased, kellest suur osa olid kohtutöötajad ja juuratudengid.
- AFP-BNS, 08.09.2024, „Mehhikos avaldasid tuhanded meelt kohtureformi vastu“; 11.09.2024, „Mehhiko Senat kiitis heaks reformi valida kohtunikud rahvahääletusel“;
- Mayer Brown, 02.10.2024, „Mexico’s controversial Judicial Reform takes effect: Assessing its impact“. – https://tinyurl.com/bduyjkk2
PERUU
Juulis võttis Kongress vastu seaduse, milles sätestati, et kedagi ei mõisteta süüdi inimsusvastastes või sõjakuritegudes, mis on korda saadetud enne 2002. aastat. Seadusest saavad kasu ekspresident Alberto Fujimori ning sajad kuritegudes süüdistatavad endised sõjaväelased, katki jääb u 600 juurdlust 1980.–2000. aastal Peruu sisekonfliktides toime pandud kuritegude üle, mis nõudsid 69 000 inimese elu (lisaks jäi 21 000 inimest jäljetult kadunuks). ÜRO mõistis rahvusvahelise õigusega vastuolus oleva seaduse hukka.
- AFP-BNS, 09.08.2024, „ÜRO taunib Peruu inimsusvastaste kuritegude eelnõu“;
- JURISTnews, 11.08.2024, „Peru enacts law shielding pre-2002 crimes against humanity from prosecution“. – https://tinyurl.com/tymmczh2
POOLA
Juulis said lõpliku heakskiidu seadusemuudatused, millega julgeolekujõud said parlamendilt loa aktiivsetele ohtudele reageerimisel karistamatult relvi kasutada, sh piiril Valgevenega. Seadus võeti vastu pärast seda, kui Valgevene piiril pussitati surmavalt üht Poola sõjaväelast. Sõjaväe teatel on piiril toimunud teisigi rünnakuid. Seadusemuudatused välistavad kriminaalvastutuse relvade või otsese jõu kasutamise eest, kui julgeolekujõud on silmitsi ohuga inimeste või riigi turvalisusele. Euroopa Nõukogu ja aktivistid on aga väljendanud muret, et Poola politseinikud, piirivalvurid ja sõjaväelased võivad nüüd tappa ilma vastutuseta.
- AFP-BNS, 27.07.2024, „Poola Seim andis julgeolekujõududele loa karistamatult relvi kasutada“;
- Sejm Rzeczypospolitej Polskiej, „Rządowy projekt ustawy o zmianie niektórych ustaw [—]“. – https://tinyurl.com/3a3n4j5e
PRANTSUSMAA
Juunis kuulutas president Emmanuel Macron välja erakorralised parlamendivalimised (kolm aastat enne tähtaega), sest tema valimisliit sai Euroopa Parlamendi valimistel suure kaotuse. 577-kohalise Rahvusassamblee valimiste esimene voor toimus 30. juunil ja teine 7. juulil. Esimeses voorus olid paremäärmuslased edukamad ning president ja peaminister kutsusid valijaid üles koonduma ning takistama Jordan Bardella Rahvuskogul (RN) hääli saamast. Pärast esimest vooru loobusid seetõttu strateegiliselt kandideerimisest u 200 tsentristide ja vasakliidu kandidaati. Lõplike tulemuste kohaselt sai vasakpoolne liit Uus Rahvarinne 182 mandaati, Emmanuel Macroni Ensemble! (Üheskoos!) 168 (varem 245) ja RN 143 (varem 89) mandaati (kõigil on praegused tulemused toodud koos valimisliidus osalejatega). Alamkotta pääses 15 poliitilist jõudu. Valimisdebatt käsitles peamiselt inflatsiooni, pensionireformi, miinimumpalka, energiahindu, immigratsiooni ja sõda Ukrainas. Naiste osakaal kahanes 37,3 protsendilt 36-le. Valimisaktiivsus oli 66,7 protsenti.
- AFP-BNS, 02.07.2024, „200 kandidaati lahkus RN-i blokeerimiseks enne teist valimisvooru“;
- Le Monde, 08.07.2024, „2024 French elections: Map and chart of results“. – https://tinyurl.com/4banv9z7
- Inter-Parliamentary Union, „France“. – https://tinyurl.com/nhzdvp6
PÕHJA-MAKEDOONIA
Mais toimunud parlamendivalimistel sai opositsiooniline VMRO-DPMNE juhitud valimisliit 58 mandaati (120 valitavast kohast), valitsevate sotsiaaldemokraatide (SDSM) valimisliit 18 mandaati. Juba enne valimisi prognoositi, et need toovad tõenäoliselt taas võimule parempoolse opositsiooni ning suurendavad pingeid Euroopa Liitu kuuluvate naabrite Kreeka ja Bulgaariaga. VMRO-DPMNE juht Hristijan Mickoski on keeldunud tunnustamast Põhja-Makedoonia uut nime ja vastavat 2018. aastal Kreekaga sõlmitud lepingut. Samal ajal toimusid ka presidendivalimised, presidendiks valitud Gordana Siljanovska-Davkova (VMRO-DPMNE esindaja) tekitas ametivannet andes skandaali, kui ta parlamendi esimehe sõnu korrates nimetas riiki lihtsalt Makedooniaks. Kreeka suursaadik lahkus seepeale protesti märgiks tseremoonialt.
- AFP-STT-BNS, 09.05.2024, „Põhja-Makedoonia võimupartei tunnistas valimiskaotust“;
- Interfax-AFP-BNS, 12.05.2024, „Põhja-Makedoonia uus president tekitas ametivannet andes skandaali“;
- Inter-Parliamentary Union, „North Macedonia“. – https://tinyurl.com/mryd543s
ROOTSI
Juunis kiitis Riksdag pärast pikka arutelu heaks Rootsi ja USA kaitsekoostöö lepingu (Defence Cooperation Agreement, DCA), selle poolt hääletas 266 ja vastu 37 seadusandjat. Vastu olid peamiselt vasakpoolsed ja rohelised, kes kritiseerisid asjaolu, et lepingus puudub tuumarelvi piirav märge. Leping annab USA relvajõududele õiguse kasutada 17 sõjaväebaasi üle riigi, paigutada sinna sõdureid, ladustada relvi, sõjatehnikat ja varustust ning viia läbi õppusi. Rootsi sõlmis lepingu läinud aasta lõpus. Lepe jõustus augustis.
- STT-AFP-BNS, 18.06.2024, „Rootsi parlament kiitis heaks kaitsekoostööleppe USA-ga“;
- Sveriges Riksdag, 18.06.2024, „The Riksdag votes in favour of defence agreement with the USA“. – https://tinyurl.com/yc6zenh4
- Government Offices of Sweden, 15.08.2024, „Defence Cooperation Agreement with the United States“. – https://tinyurl.com/yc3jy59y
RUMEENIA
Juulis kiitis parlament heaks otsuse, mille kohaselt kütitakse sel aastal 481 karu (eelmisel aastal lubati lasta 220 isendit). Otsuse ajendiks oli 19-aastase matkaja surmaga lõppenud karurünnak, mis vallandas ühiskonnas nõudmise probleemiga tegeleda ning peaminister Marcel Ciolacu kutsus seadusandjad suvepuhkuselt erakorralisele istungile. Rumeenias on Euroopa suurim pruunkaru asurkond väljaspool Venemaad u 8000 isendiga, karud on riigis viimase 20 aasta jooksul teadaolevalt tapnud 26 ning tõsiselt vigastanud veel 274 inimest. Seadusandjad möönsid, et otsus ei taga siiski, et karurünnakuid tulevikus ei esine. Parlament pidas hukkunud matkaja mälestuseks ka leinaseisaku.
- AFP-BNS, 15.07.2024, „Rumeenia lubab matkaja surma järel küttida pea 500 karu“;
- Romania-Insider.com, 16.07.2024, „Romanian Parliament votes to increase hunting quota for brown bears“. – https://tinyurl.com/3wmsuhbn
SAKSAMAA
Juulis võttis Bundestag vastu seaduseelnõu, millega loodi võimalus asutada liidumaade tasemel (ja nende üleselt) kaubanduskohtuid, kus võib töökeelena kasutada inglise keelt. Uuendustele eelnesid katseprojektid Saksamaa erinevates kohtutes, nt Stuttgardi piirkonnakohtus, kus ärikohus pälvis väga hea maine. Seaduse eesmärk on tõsta menetluste tõhusust ja kvaliteeti ning muuta Saksamaa eelistatud asukohaks rahvusvaheliste ärivaidluste lahendamiseks. Kohtud hakkavad lahendama vaidlusi, mille tehingute väärtus on vähemalt 500 000 eurot. Parlamendi arutelude käigus hoiatasid AfD fraktsiooni liikmed, et seadusega tõrjutakse saksa keelt.
- Deutscher Bundestag, „Bundestag beschließt Einführung von Commercial Courts“. – https://tinyurl.com/35z2vm7w
- Hogan Lovells. Hass, Detlef; Goetsch, Jessica, 11.07.2024, „Neues Gesetz stärkt Justizstandort Deutschland: Einführung von Commercial Courts und Englisch als Gerichtssprache“. – https://tinyurl.com/3cd2ajwv
- Library of Congress, Global Legal Monitor. Bleckmann, Lena, 21.10.2024, „Germany: New law establishes commercial courts and allows English in some court proceedings“. – https://tinyurl.com/yc2u9kb9
SOOME
Juulis võttis Eduskunta kiirkorras vastu seadusemuudatused, mis lubavad piirivalvuritel tagasi saata seadusvastaselt piiri ületavad kolmandate riikide migrandid ja lükata tagasi nende asüülitaotlused. Nn tagasisaatmisseadus on mõeldud ajutise meetmena, et riiki ei tungiks isikud, keda Venemaa kasutab hübriidsõja vahendina. Aastase kehtivusega seadus kiideti heaks 167 häälega, vastu hääletasid Vasakliidu ja roheliste 31 seadusandjat. Varjupaigataotlus tuleb vastu võtta, kui piirivalvur peab seda vältimatuks nt lapse, puudega isiku või mõne muu eriti haavatavas seisundis inimese õiguste kaitseks.
- AP-STT-BNS, 12.07.2024, „Soome parlament võttis vastu „tagasisaatmisseaduse““;
- Finlex, „Laki väliaikaisista toimenpiteistä välineellistetyn maahantulon torjumiseksi“. – https://tinyurl.com/yc653k6a
- Sisäministeriö, 16.07.2024, „Suomi varautuu välineellistetyn maahantulon torjumiseen uudella lainsäädännöllä“. – https://tinyurl.com/4957ajym
Septembris pihustasid turbatööstuse vastu protestivad keskkonnaaktivistid parlamendihoonele punast värvi, pälvides poliitikute kriitika. Peaminister Petteri Orpo sõnul on tegu täiesti mõistetamatu ja lubamatu vandalismiga. Aktivistid organisatsioonidest Elokapina ja Återställ Våtmarker (Taastage Märgalad) määrisid verd meenutava punase värviga parlamendihoone fassaadi sambad. Protest oli suunatud Soome riigifirma Neova Rootsi turbakaevanduste vastu. Turvast kasutatakse nii energia tootmiseks kui ka põllumajanduses, kuid selle kaevandamisega kaasneb suur süsinikdioksiidi emissioon. Juhtunut uuritakse kui varalise kahju tekitamist, sammaste puhastamine läks maksma tuhandeid eurosid.
- AFP-BNS, 25.09.2024, „Keskkonnaaktivistid pihustasid Soome parlamendihoonet punase värviga“;
- Yle Uutiset, 30.09.2024, „Tämä on Eduskuntatalon pylväiden tilanne nyt: puhdistus höyryllä näyttää toimivan“. – https://yle.fi/a/74-20114764
SUURBRITANNIA
Juulis toimusid parlamendi 650-kohalise alamkoja ennetähtaegsed valimised, ülekaalukaks võitjaks osutus Keir Starmeri 14 aastat opositsioonis olnud Leiboristlik Partei, kes sai parlamendis 411 mandaati (varem 202). Peaminister Rishi Sunaki valitsevad konservatiivid said 121 (varem 365) mandaati. Väiksematest parteidest sai Liberaaldemokraatlik Partei 72 (enne 11), Šoti Rahvuspartei sai üheksa (enne 47), Sinn Féin seitse (jäi samaks), Põhja-Iiri Demokraatlik Unionistide Partei viis (enne kaheksa) kohta, kokku pääses alamkotta 14 parteid. Naisi oli kandidaatide hulgas 30,7 protsenti, uues alamkoja koosseisus on aga naisi rekordiline 40,5 protsenti (eelmises algkoosseisus 33,8 protsenti). Üheksa kandidaati märkisid, et on mittebinaarsed või sooneutraalsed. Valituks osutus nt Brexiti eestkõneleja Nigel Farage (immigratsioonivastase partei Reform UK eesotsas), koha parlamendis kaotas aga ekspeaminister Liz Truss. Valimisdebatt keskendus majandusküsimustele, kõrgetele hindadele, migratsioonile, maksureformile ja tervishoiusüsteemile.
- ERR Uudised, 05.07.2024, „Briti valimistel said leiboristid ülekaaluka võidu“. – https://tinyurl.com/3h9pet4z
- Inter-Parliamentary Union, „United Kingdom“. – https://tinyurl.com/5de87swj
TAI
Juunis kiitis Senat 130 poolthäälega (vastuhääli anti neli) lõplikult heaks abieluseaduse muudatused, millega esimese Kagu-Aasia riigina seadustati samasooliste abielu. Taist saab Taiwani ja Nepali järel kolmas riik Aasias, kus samasoolised saavad abielluda. Seadusega muudeti abieluseaduse terminid (mees, naine ja abikaasale viitavad sõnad) sooneutraalseks. Samasoolised paarid saavad heteropaaridega võrdsed õigused ka lapsendamises ja pärandamisel. Seadus hakkab kehtima 120 päeva pärast ametlikus väljaandes ilmumist.
- AFP-BNS, 18.06.2024, „Tai seadustas esimese Kagu-Aasia riigina samasooliste abielu“;
- BBC News, 25.09.2024, „Thai king signs same-sex marriage bill into law“. – https://tinyurl.com/y7yzrenb
TÜRGI
Juulis võttis parlament tulise arutelu järel vastu seadusemuudatused, mis lubavad hukata osa riigi neljast miljonist hulkuvast koerast, kuid mis võib kriitikute sõnul viia loomade massilise tapmiseni. Loomade varjupaikadesse mahub neist kõigest 90 000. Seaduse kohaselt tuleb kohalikel omavalitsustel hulkuvad koerad kinni püüda ja magama panna haiged või agressiivseks tunnistatud loomad. Valitsuse sõnul on eutanaasiaklausel vajalik koerte rünnakute ja marutaudi leviku ärahoidmiseks.
- AFP-BNS, 29.07.2024, „Türgi parlament kiitis heaks osa hulkuvate koerte hukkamise“;
- Balkan Insight, 30.07.2024, „Turkish parliament approves law allowing euthanasia for stray dogs“. – https://tinyurl.com/mr2unrr3
UKRAINA
Mais võttis Ülemraada 279 poolthäälega vastu seaduse, mis võimaldab vangidel, kes vabaneksid vähem kui kolme aasta jooksul, relvajõududes võidelda. Sõjaväkke võtmise taotlust ei saa esitada vangid, kes on süüdi mõistetud seksuaalvägivallas, kahe või enama inimese tapmises, ulatuslikus korruptsioonis ega endised kõrged ametnikud. Õigus sõjaväega liituda oleks u 20 000 vangil ning väidetavalt on 4500 neist huvi ilmutanud.
- AFP-BNS, 08.05.2024, „Ukraina parlament hääletas vangide mobilisatsiooni eelnõu poolt“; 21.05.2024, „Üle 3000 Ukraina vangi tahab sõtta minna“;
- RFE/RL, 08.05.2024, „Ukrainian parliament passes bill to allow some prisoners to serve in military“. – https://tinyurl.com/5n7r35p5
Augustis hääletas Ülemraada genotsiidi, inimsusvastaseid kuritegusid ja muid raskeid roimasid menetleva Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC) ühinemise poolt. Rooma statuudi ja selle muudatuste ratifitseerimise eelnõu poolt oli 281 saadikut. Ratifitseerimine võimaldab Ukrainal saada ICC täisliikmeks. Ajalooline samm aitab Ukrainal liikuda ELi liikmesuse suunas.
- AFP-Interfax-BNS, 22.08.2024, „Ukraina parlament hääletas ICC-ga liitumise poolt“.
Augustis võttis Ülemraada vastu seaduse, millega keelustati Vene õigeusukirikuga seotud usuühendused. Moskva patriarhaadiga seotud Ukraina õigeusukirik on küll deklareerinud, et on sidemed Moskvaga katkestanud, kuid Ukraina julgeolekuasutused on neid jätkuvalt süüdistanud koostöös Vene kirikuga. Usuühendustele anti üheksa kuud, et kõik sidemed Venemaaga katkestada. Seadust toetas 265 raadasaadikut.
- AFP-Interfax-BNS, 20.08.2024, „Zelenskõi kiitis Vene õigeusukirikuga seotud usuühenduste keelu otsust“;
- RFE/RL, 24.08.2024, „Zelenskiy signs law banning Russian Orthodox Church in Ukraine“, – https://tinyurl.com/c38hwkue
USBEKISTAN
Juunis kiitsid parlamendi alamkoda ja Senat heaks erakonnaseaduse muudatused, mis keelasid välisriikide parteide ja nende osakondade tegevuse Usbekistanis. Seaduse vastuvõtmise ajal välismaiseid poliitilisi organisatsioone riigis ei tegutsenud, kuid seadus seda ka ei keelanud. Alamkoja liikmetel ja senaatoritel keelati omada välismaal alalist elamisluba ning lisaks kaotavad nad mandaadi, kui nad ilma mõjuva põhjuseta ei osale 30 päeva jooksul parlamenditöös või fraktsiooni/komisjoni töös. Muudatused jõustusid 4. juulil.
- Interfax-BNS, 05.07.2024, „Usbekistanis keelati välismaiste erakondade tegevus“;
- The Times of Central Asia, 08.07.2024, „Foreign political parties banned in Uzbekistan“. – https://tinyurl.com/ys3phtmv
VENEMAA
Mais võttis Riigiduuma vastu valimisõiguse ja rahvahääletustel osalemise seaduse muudatused, millega nn välisagentidel keelati valimistel osaleda. Välisagendi staatusesse sattunud parlamendiliikme volitused lõpevad ennetähtaegselt. Valitsuse eelnõu keelas algselt valimistel osalemise kandidaatidel, kelle valimiskomisjonidele esitatud dokumentide vormistuses avastati kirja- vm vigu, kuid Riigiduuma õiguskomisjon lisas menetlemise käigus välisagentide osalemise keelu.
- Interfax-BNS, 06.05.2024, „Venemaa keelab välisagentidel valimistel osalemise“;
- RFE/RL, 06.05.2024, „Russian lawmakers ok bill banning ‹foreign agents› from elections“. – https://tinyurl.com/2s3e2b3r
Juunis ratifitseeris Föderatsiooninõukogu Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) vabakaubandus- ja investeerimiskokkuleppe. Riigiduuma ratifitseeris selle mais. SRÜ (Armeenia, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Venemaa, Tadžikistan, Usbekistan) valitsusjuhid allkirjastasid kokkuleppe 8. juunil 2023 Sotšis.
- Armenpress, 05.06.2024, „Russian Federal Council ratifies CIS free trade agreement on services and investments“. – https://tinyurl.com/bdem8yzr
- Interfax-BNS, 12.06.2024 „Venemaa ratifitseeris SRÜ vabakaubandus- ja investeerimiskokkuleppe“.
Juulis võttis Riigiduuma vastu maksusüsteemi muutmise seaduse, mis näeb ette jõukate kõrgemat maksustamist, et aidata rahastada agressiooni Ukrainas. 2025. aastast kehtestatakse diferentseeritud üksikisiku tulumaks sõltuvalt sissetuleku suurusest ja liigist. 13-protsendine tulumaksumäär jääb kehtima kuni 2,4 miljoni rubla (u 25 000 euro) suurusele aastasissetulekule, edasi hakkab maksumäär järk-järgult tõusma. Kõrgeim, 22-protsendine maksumäär kehtestatakse tulule, mis ületab 50 miljonit rubla (u 525 000 eurot) aastas. Ühtse 13-protsendise üksikisiku tulumaksumäära kehtestas Vladimir Putin 2000. aastal, et piirata maksudest kõrvalehoidmist ja tõsta maksulaekumisi. Aasta hiljem kehtestati 15-protsendine maks tulule, mis ületas viit miljonit rubla (u 52 000 eurot) aastas.
Riigiduuma otsustas ka, et ettevõtte tulumaks tõstetakse 20 protsendilt 25-le ning võttis vastu muid maksumuudatusi, nt 2025. aastast tõstetakse teemantide, kulla, rauamaagi, kivisöe ja väetiste tooraine kaevandamise tasu. Lisaks sätestati, et kange alkoholi ja veini aktsiisimäärad tõusevad 2025. aastal võrreldes senisega ligi viis protsenti. Maksumuudatused peaksid järgmisel aastal eelarvesse juurde andma 2,6 triljonit rubla (27,3 miljardit eurot).
- Reuters, 29.05.2024, „Russia proposes higher income taxes for the well-off“. – https://tinyurl.com/bdxxrjr3
- Interfax-AP-BNS, 10.07.2024, „Venemaa Riigiduuma tõstis tulevast aastast makse“.