Nr 46

Laadi alla

Jaga

Prindi

Tsiviilelanikkonna ohustatus sõjatehnika arengu tõttu ja varjevõimalused. II*

Eksperdid hindasid enne Ukraina sõda tehtud intervjuudes lahingutegevusest tulenevate ohtude eest varjumise võimalusi Eestis. Autori tähelepanu all on Ida-Virumaa varjekohad.

Uuringu esimeses etapis meetodina kasutatud ekspertintervjuude (Flick 2009, 255) eesmärk oli saada vastused esimesele uurimisküsimusele: „Millistele lahingutegevusega kaasnevatele ohtudele Eestis peab elanike kaitseks sobiv varjumiskoht vastama?“. Vastustest selgusid nii Eesti elanikkonda ohustavad lahingutegevusega kaasnevad ohud kui ka varjumiskohtade eelduslikud omadused, mis peaksid piisavat kaitset pakkuma. Saadud tulemused olid aluseks uuringu järgmise etapi läbiviimiseks, milleks oli andmebaaside abil varjumiseks sobilike avalike objektide kaardistamine.

Intervjuud viidi läbi nn lumepallivalimiga, mis võimaldab uuringusse kaasata kõige väärtuslikumate teadmistega eksperte,  jõudes õigete inimesteni eelmiste inimeste kaudu, kes omakorda oskavad uuringu kontekstis anda uusi teadmisi (Flick 2009, 118). Ekspertide leidmiseks pöördus autor Kaitseväe peastaabi ülema, 1. ja 2. jalaväebrigaadi ülemate, Kaitseliidu peastaabi ülema, Kirde ja Lõuna maakaitseringkonna ülemate ning Kaitseväe Luurekeskuse ülema poole, kes soovitasid oma üksuses teenivaid ohvitsere, kes omakorda soovitasid järgmisi jne.

Kokku osales uuringus kaksteist eksperti, kes oskavad hinnata Venemaa relvajõudude kasutuses olevate relvasüsteemide mõjusid ja nende kasutamist, eri­alaselt tegelevad lõhketöödega või kellel on olnud kokkupuude reaalse sõjategevusega.

Tabel 1. Ekspertintervjuudes käsitletud teemad kokkuvõetutena

Tabel 1

Uuringus osales seitse Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitseri, kaks Gruusia ohvitseri, üks Ukraina ohvitser ning kaks Päästeameti Põhja pommigrupi demineerijat. Eesti Kaitseväe ekspertide uuringusse kaasamiseks oli autoril vajalik Kaitseväe juhataja 30.05.2017 käskkirja nr 115 alusel kooskõlastada intervjuu küsimustik Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ja Kaitseväe riigisaladuse kaitse komisjoniga. Kõik intervjuud toimusid veebruaris 2021, seega täpselt aasta enne Ukraina sõja algust. Arvamuste tsiteerimisel artiklis on eksperdid tähistatud E1, E2 jne.

EKSPERTINTERVJUUDE TULEMUSED

Ekspertintervjuude tulemuste põhjal tekkinud teemad (kategooriad) ja nende alateemad (koodid) on kokkuvõetuna näha tabelis 1. Intervjuude analüüsimiseks moodustas autor kodeerimise põhjal kuus kategooriat. Järgnevalt vaatleme intervjuude tulemusi kategooriate ja nende alla moodustunud koodide kaupa.

 I kategooria. Eesti vastane rünnak

See kategooria koondas ekspertide hinnangud Eesti praegusest ohupildist. Kümme eksperti on seisukohal, et Venemaalt sõjalise rünnaku oht Eestile on olemas, kuid see on väga väike, sest Eesti kuulub NATOsse. Kaks eksperti juhtisid tähelepanu asjaolule, et kuna Venemaa peaks sõjalise rünnaku korral väga kõrget poliitilist ja majanduslikku hinda maksma, ei satuks rünnaku alla ainult Eesti, vaid ka ülejäänud Balti regioon. Ühe eksperdi hinnangul on küsimus ajas, viidates matemaatilisele tõenäosusteooriale ning kahe hinnangul kasvab oht märkimisväärselt, kui Venemaal õnnestub Valgevenes sõjaväebaas luua.

 /…/ kui me võtame viimased 700 aastat ja jagame 44 sõda ära puht matemaatiliselt /…/, siis on see hetkel olev rahuaeg kestnud väga pikalt. (E1)

Kaks eksperti viitasid, et Venemaal on huvi endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide vastu ning kolme hinnangul võib Venemaal olla huvi NATO võimekust testida. Kuigi otsene sõjalise rünnaku oht puudub, võib olukord kiiresti muutuda ning eskaleeruda. Lisaks on viis eksperti seisukohal, et tuleb olla ettevaatlik vene rahvusest populatsiooniga, kes on kergesti mõjutatav, ning jälgida hübriidsõjale viitavaid märke. Sellega seoses on viie eksperdi hinnangul etnilise tausta ja geograafilise asukoha tõttu enim ohustatud piirkond Ida-Virumaa.

II kategooria. Võimalikud rünnakusihtmärgid

2.1. Kriitilise infrastruktuuri osad

Kümne eksperdi hinnangul on Venemaa eesmärk hõivata või hävitada infrastruktuuri neid osi, mis omavad strateegilist väärtust ning mis võivad toetada Eesti vastupanutegevust või anda lahingutegevuses eelise. Kaheksa eksperti tõid välja, et Venemaa jaoks on kriitilise tähtsusega isoleerida piirkond võimalikut varakult, mistõttu on esmane eesmärk takistada vaba liikumist ja kommunikatsiooni, mis kahe eksperdi arvates on eriti oluline NATO liikmesriiki rünnates.

Ekspertide hinnangul võivad infrastruktuurist rünnaku alla sattuda energiaettevõtted, maanteed, sadamad, lennuväljad, raudtee(jaamad), kütusehoidlad ja -varud ning teabeedastusega seotud taristu, näiteks sidemastid, telemajad ja raadiojaamad (neid tähelepanekuid on Ukraina sõjasündmused kinnitanud). Samuti sõjatööstus ning äärmisel juhul ka puidu- ja toidutööstus, aga ka kohaliku omavalitsuse juhtimispunktid. Samas märkisid neli eksperti, et Venemaa huvides on infrastruktuuri säilitada, et seda lahingutegevuse vältel enda vägede toetuseks ja logistikaks või edu saavutamise järel hiljem piirkonnas opereerimiseks kasutada.

2.2. Sõjalised sihtmärgid

Kaheksa eksperdi hinnangul satub rünnaku alla kõik, mis on seotud vastu­panutegevusega, näiteks sõjaväelised üksused ja relvastatud vastupanu, väeosad, kaitsepositsioonid, varustus ja kasutatavad objektid.

Lastakse sinna, kus meie oleme nagu pind tagumikus, sinna lastaksegi. Seal, kus me istume enda positsioonidel.

2.3. Tiheasustusalad

Sellesse alateemasse kogunesid ekspertide seisukohad asulate rünnaku alla sattumisest. Seitsme eksperdi hinnangul ei ründaks Venemaa asulaid ilma põhjuseta. Sellest hoolimata on suur tõenäosus, et lahingutegevus ei jää asulatest kõrvale, kuna asulates asuvad üldjuhul olulised sõlmpunktid ja liikumiskoridorid, mida Venemaa püüab enda kontrolli alla saada. Kolm eksperti tõid välja, et asulate lähedal või sees asub strateegiliselt olulisi objekte ning seitsme hinnangul oleneb ründamine ka sellest, kas asulas osutatakse relvastatud vastupanu või on asulasse loodud sõjaväeline objekt. Neli eksperti nimetas Ida-Virumaa enim ohustatud tiheasustusaladeks Narvat oma piiriäärse asukoha poolest ning üks ekspert nimetas lisaks ka Jõhvi linna maanteede sõlmpunkti poolest.

Samas ühe eksperdi hinnangul ei saa rünnakut välistada ka siis, kui asula ei ole sõjalise tegevusega seotud, tuues põhjuseks, et Venemaa kasutab rünnakut pildimaterjaliks ja valeinfo levitamiseks. Kuigi enamik eksperte on arvamusel, et ilma mõjuva põhjuseta Venemaa tiheasustusalasid ei ründaks, siis ei ole see täielikult välistatud, mida käimasolev Ukraina sõda on kahjuks ka tõestanud.

2.4. Tsiviilobjektide teadlik ründamine

Selle teema alla kogus autor arvamused rahumeelse populatsiooni ja tsiviilobjektide ründamisest. Kaheksa eksperti on arvamusel, et Venemaa ei ründa teadlikult tsiviilobjekte ega tsiviilelanikkonda, vaid pigem on tegemist möödalasu või eksimusega ning tsiviilobjektid saavad tabamuse juhuslikult. Seitsme eksperdi hinnangul tuleb tsiviilobjekti teadlik ründamine kõne alla vaid juhul, kui objekt on seotud vastupanutegevusega või on kahtlus, et seal toimub vastupanuga seotud tegevus või objekti läheduses asuvad kaitsepositsioonid, mis muudab selle sõjaliseks objektiks ning annab õiguse seda rünnata. Samas kahe eksperdi arvates ei ole kahtlust, et Venemaa võiks seda teha, kuna varasemates konfliktides (näiteks Süürias) on ta nii teinud.

Mida vähem kasutatakse tsiviilobjekte sõjalistel eesmärkidel, seda väiksem on tõenäosus, et nad langevad sõjalise ründe objektiks. (E6)

Suures pildis ei ole vajadust mitte ühtegi tsiviilobjekti rünnata. /…/ tsiviilobjekti ründamine eeldaks seda, et nemad ei taha, et meie seda kasutaks. (E4)

Kaks eksperti tõid välja, et kui Venemaa relvajõud hoiduvad rahumeelse populatsiooni ründamisest, siis Venemaale alluvad mässulised ründavad valimatult nii tsiviil- kui ka militaarobjekte ning otsene oht tsiviilelanikkonnale tuleneb sealt.

Tulenevalt asjaolust, et lahingutegevus võib aset leida ka tiheasustusaladel, tuleb varjumiskoha valimisel arvestada suure purustusjõuga relvade kasutamise ja nende mõjudega. Arvestades relvasüsteemide ja nende purustusjõu erisusi, varieeruvad ka potentsiaalsed varjumiskohad.

III kategooria. Relvade mõju hoonetele ning nende eest varjumise erisused

Intervjuude põhjal koondus siia kaheksa koodi, millest igaüks käsitleb nimetatud relvasüsteemi kasutamist ja mõjusid ning seda, millised võimalused on elanikel selle eest varjumiseks.

3.1. Miinipilduja

Kümne eksperdi ühise arvamuse kohaselt ei oma miinipilduja erilist purustusjõudu. Betoonehitisele ei suuda juhuslikud tabamused niivõrd suuri kahjustusi tekitada, et hoone kokku variseks, samuti on betoon piisavalt tugev materjal, mille läbistamisega on miinil raskusi. Samas kergema konstruktsiooniga, näiteks puidust, kipsist või plekist hooned on sisuliselt olematu vastupidavusega, lastes miini vaevata läbi ning omades hilisemat süttimisohtu.

Arvestades miinipilduja tekitatavaid minimaalseid kahjusid, võib seitsme eksperdi hinnangul piisavaks varjumiskohaks lugeda elanike enda kodusid või teisi siseruume tingimusel, et tegemist on betoonehitisega ning akende lähedal olemisest hoidutakse, et vältida võimalikke sekundaarseid kilde. Ühe eksperdi hinnangul on miinipilduja puhul oluline, et just katus või lagi oleksid vähemalt betoonist või kivisest materjalist, kuna miin kukub kõrge kaarega ülevalt alla, seega hoone seinte tugevus ei oma otsetabamuse korral erilist tähtsust. Kui tegemist ei ole otsetabamuse ega betoonist hoonega, siis on parim lahendus varjuda maapinnast allpool, kuhu plahvatuse mõjud ei ulatu.

3.2. Suurtükk

Kümne eksperdi arvamuste kohaselt on suurtüki purustusjõud võrreldes miinipildujaga juba oluliselt suurem. Nelja eksperdi hinnangul on suurtüki mürsk võimeline betooni läbistama ning viie hinnangul võib ühe otsetabamuse korral toimuda ka betoonhoone osaline varing, mis sõltub suurel määral tabamispunktist ehk millist konstruktsiooni osa mürsk tabab. Kolme eksperdi sõnul tekib üksikute tabamuste järel halvimal juhul hoonesse auk, jättes hoone enda reeglina püsti, ehkki viie eksperdi hinnangul on järjepideva ja sihiliku pommitamise tulemusel suurtükiga võimalik kogu hoone täielikult hävitada. Üks ekspert tõi välja, et tulenevalt mürsu suuremast plahvatusjõust võib mürsk hoonesse tungides lisaks sisemiste seinte lõhkumisele ka välisseina eest lüüa.

Kaheksa eksperti on seisukohal, et tsiviilelanikkonna jaoks on parim lahendus suurtüki eest varjumiseks kasutada maa-aluseid ruume ja hoonete keldrikorruseid. Arvestades mürsu võimet betooni läbistada peaks varjumiseks kasutatavad hooned olema võimalikult mitmekorruselised, et kahandada mürsu keldrikorrusele jõudmise riski. Mitteotsetabamuse korral tagab keldrikorrust ümbritsev pinnas mõjude eest lisakaitse. Samas tõid kuus eksperti välja, et kui ei ole võimalik keldrikorrusele varjuda, siis sobivad ka maapealsed ruumid. Kui hoone on mitmekorruseline, püsitakse võimalikult maapinna lähedal ehk esimesel korrusel ja välisseintest võimalikult kaugel.

3.3. Reaktiivsuurtükk

Kümnest eksperdist kahe hinnangul puudub reaktiivsuurtükil hoonetele eriline mõju. Kaheksa eksperdi hinnangul ei varise betoonhoone kokku, kui tabamused on üksikud ja juhuslikud, vaid selle juhtumiseks peab olema võetud eraldi eesmärgiks hoone hävitada. Kuue eksperdi sõnul on reaktiivsuurtüki raketid võimelised betoonhoonesse auke tekitama või seina eest lõhkuma ning nelja sõnul äärmisel juhul ka hoone ülemised korrused hävitama, kuid mitte läbi korruste keldrisse tungima. Samas tõi üks ekspert välja, et kui suuremate betoonehitiste konstruktsioonid peavad reaktiivsuurtüki rünnakule edukalt vastu, siis tavalised eramajad on rünnaku tagajärjel hävinud.

Hoone esiküljed saavad kahjustada, seesmist osa kui sellist  pikali tuua nii lihtne ei ole. Ja seda on näidanud ka need Ukraina ja muud konfliktid, kus viiekordsed ja kõvad büroohooned seisavad püsti. Kasvõi seesama Donetski lennuväli: kui palju seda lasti …, aga püsti seisis ta ikka. (E1) [Ilmselt peab ekspert silmas eeskätt Donetski lennuvälja lennujuhtimise torni.]

Reaktiivsuurtükk kujutab endast ohtu veel selle poolest, et kasutab teiste lõhkepeade hulgas termobaarilist lõhkepead, mida viis eksperti mainisid, kuid ei osanud sellise moona hoonetele tekitatavaid purustusi täpselt hinnata. Kolm eksperti tõid välja, et termobaariline lõhkepea on mõeldud kindlustatud punkrite hävitamiseks ning seal varjunud inimeste tapmiseks, mis tähendab, et omab tugevamate materjalide läbistamise võimet. Ühe eksperdi sõnul piserdab selline lõhkepea õhku kütust ning süütab selle põlema, mille tulemusel tekkiv plahvatus paiskab lõhkepea hoonesse tungimisel konstruktsioonid laiali. Kõik viis eksperti nimetasid kõige olulisema efektina vaakumi tekitamist ehk relva mõjualas põletatakse hapnik ära, mistõttu on selle abil võimalik mõjutada inimesi ka väga sügaval maa all.

/…/ suudab lasta mürske, mis läbivad seina või kindlustatud vahe, jõudes ruumi sisse, tekitavad plahvatades termobaarilise efekti ehk siis tekivad plahvatus ja põlemine. Ja hapnikupuudus jne. Silmapilkne… lõpp. /…/ siin on juba muud füüsikaseadused, mis teevad selle „töö“ inimesega ära. (E5)

Reaktiivsuurtüki eest on kuue eksperdi hinnangul asjakohane varjuda hoone keldrikorrusele, kuna niisugused raketid ei ole suutelised keldrini jõudma ning pea kohale jääva betoonhoone konstruktsioonid ei anna kuigi kergesti järele. Seevastu termobaarilise lõhkepea eest varjumine eeldab kahe eksperdi hinnangul spetsiaalse varjendi olemasolu, mis on hermeetiliselt suletav ning eraldiseisva õhuvahetusega ning seda juhul, kui tegemist pole otsetabamusega, mille vastu kaitse puudub. Ühe eksperdi sõnul aitab sellisel juhul ka tavalises keldris varjumine.

3.4. Tank

Kõik kümme vastanud eksperti olid seisukohal, et ka tankirünnaku puhul ei varise betoonhoone üksikute tabamuste järel kokku, vaid see eeldaks korduvaid tulelööke ning eesmärki hoone hävitada. Viis eksperti oli arvamusel, et tankimürsk omab oma horisontaalse lennutrajektoori tõttu suuremat purustusjõudu, tabades hoone seina suure hoo pealt risti ning seetõttu läbistades näiteks betoonseina kergemini kui suurtükimürsk. Tanki põhjustatud purustuste hulka kuuluvadki põhiliselt seina tekkinud augud, kui tegemist on betoonehitisega ning mida rohkem sama sein tabamusi saab, seda auklikumaks see muutub, varisedes lõpuks kokku. Kahe eksperdi põhjal kuulub kergemate kahjude hulka seina deformeerumine, kui mürsk plahvatab seina läbistamata selle taga.

Tankimoon on tegelikult mõeldud ju üldse läbistamaks metalli, toimub kumulatiivefekt metalli läbistamiseks ja energia on suunatud ühte kohta … jah, maja seinast läheb läbi ja tekibki  auk, kui neid auke tekib palju, siis võib-olla lõpuks kukub ikka kokku. (E3)

Kaks eksperti tõid välja, et puidust hoonest sõidab tank lihtsalt läbi või sisse, et kasutada seda relvapositsioonina.

Puidust majasid üldiselt kasutataksegi relvapositsioonina, sinna sõidetakse lihtsalt sisse. (E3)

Tank ei suuda mitut järjestikust betoonseina ühe mürsuga läbistada, mistõttu ei pea kuue eksperdi hinnangul varjumiseks ilmtingimata hoones allapoole liikuma. Piisab sellest, kui leitakse koht rünnaku suunda jäävast hoone välisseinast vähemalt kolmanda seina taga, liigutakse tanki sihikust kõrvale või lahkutakse hoonest ning leitakse koht kasvõi kõrvalhoone taga.

Kui meil näiteks on kortermaja, siis… [varjuda] neljanda-viienda vaheseina taha, kus nii-öelda vastaspoole lask võiks tulla, peaks olema tegelikult juba täiesti piisav. (E1)

Kuigi eksisteerib variant kasutada tanki eest varjumiseks betoonist seinataguseid, on kuus eksperti siiski seisukohal, et keldrikorrusele varjumine on kõige mõistlikum, kuna tank ei saa keldrit sihtida ning hoone karkass on allpool tugevam. 

3.5. Raketid

See alateema käsitleb ballistilise raketi, tiibraketi ning laevastikurakettide ehk üldiselt tarkade pommide mõjusid ja vastavaid varjumiskohti. Ballistilise raketi mõjusid hoonetele hindas kaheksa eksperti üsna pinnapealselt. Seitse eksperti eeldab, et ballistiline rakett on otsetabamuse korral võimeline hävitama terve betoonhoone koos keldrikorrustega ning hoone variseb kokku, mattes ümbruskonna paarisaja meetri raadiuses rusude alla. Viie sõnul saab kõrvalhoonete konstruktsioon kindlasti kahjustusi, kuid nende ulatust ei osatud täpselt hinnata. Üheksa eksperti tõi välja, et kuigi eksimusi võib juhtuda, siis tsiviilelanikkonda ballistilised raketid otseselt ei ohusta, kuna neid kasutatakse strateegiliste ja kõrge väärtusega sihtmärkide hävitamiseks.

Nende purustusjõud, mõeldes, mille vastu nad on – suured kindlustatud punktid ja koondumisalad –, siis nende fugasstoime on ikkagi päris suur, ja kindlasti on tegemist täppisrelvaga ehk siis keegi peab olema selle hoone sihikule võtnud mis iganes põhjusel ja kui sinna lastakse, siis selle hoonega on ka kõik. (E1)

Kuigi ballistilisel raketil on võimekus tungida läbi hoone keldrisse, arvab enamik eksperte, et tsiviilelanikkonnale võiks sobivaks varjumiskohaks olla siiski tavalise paneelmaja keldrikorrus, kuna sellised relvad on mõeldud väga spetsiifiliseks kasutuseks. Maa alla varjumine kaitseb lööklaine ja kõrvalkahjude eest, kuid mitte otsetabamuse eest, millega seoses jääb üle loota, et tabamust ei saa hoone, mille keldris varjutakse.

Kui on kümme hoonet ja minnakse neist ühe alla, siis üks ballistiline rakett plahvatab ainult ühes hoones, mitte kõigis. (E8)

Seevastu üks ekspert ei poolda mitte mingil juhul kuskil tavalise hoonestuse keldritesse varjumist, vaid sellise relva eest varjumine eeldab ettevalmistatud punkri olemasolu, mis asub vähemalt meetri sügavusel maa all, kaetud pinnase ja kividega ning mille lagi peaks olema 60 cm läbimõõduga armeeritud betoonist.

Tiibraketi mõjusid hoonetele oskas hinnata ainult viis eksperti, kellest kolm võrdlesid tiibraketi efekte ballistilise raketiga: esimene suudab tungida läbi tugevamate materjalide väga sügavale, seega näiteks paneelmaja hävineks täielikult. Samas tõi üks ekspert välja, et paneelmaja võib otsetabamuse korral ka püsti jääda, kuid puithooned või muud üksikeramud hävinevad täielikult. Samuti saavad vahetus läheduses olevad hooned tõsiseid kahjustusi. Tiibrakett on seitsme eksperdi hinnangul relv, mida samuti kuigi kergekäeliselt ei kasutata, kuna on kulukas ning mõeldud strateegiliste objektide hävitamiseks, seega tsiviilelanikkonda ei tohiks need ohustada. 

/…/ sellised väiksemad puitmajad või üksikeramud … selliste rakettide tabamusel on ikkagi maatasa või täielikult hävitatud. Et kui me räägime paneelehitistest, siis seal ikkagi tekib veel ellujäämisvõimalus ja hoone võib veel täitsa püsti jääda. (E5) 

Sarnaselt ballistilise raketi rünnakule on tiibraketi korral parim lahendus varjumiseks kasutada betoonmaja keldrikorrust. Ühe eksperdi hinnangul on näiteks üheksakordse paneelmaja keldris võimalik ka mitmekordne otsetabamus üle elada, kuid see sõltub erinevatest asjaoludest.

Kui me võtame siinsamas meie paekaldal asuvad üheksakordsed paneelmajad, siis otsetabamuse korral seal allpool … puht teoreetiliselt peaks olema täitsa reaalne ellu jääda ja tegutseda edasi ka mitme tabamuse korral. Et jällegi sõltub konkreetsest moonast, lõhkeaine kogusest ja tabamispunktist. (E5)

3.6. Lennukipomm

Selle teema alla on koondatud üheksateistkümne eksperdi arvamused, kes tõid välja, et kuna pommide ampluaa on lai ning väga palju sõltub sellest, milliste omadustega pommi kasutatakse ja kuidas pomm hoonet tabab, on mõjusid keeruline täpselt hinnata. Kolm eksperti mainisid, et paarisajakilose pommi õhus lõhkemise epitsentris on kõik hooned hävinud ning nelja hinnangul on lennukipommidel ka võimekus enne plahvatamist läbistada betoonhoone mitut korrust, jõudes halvimal juhul ka keldrisse välja. Viie hinnangul võivad väiksema lõhkeainekogusega pommid põhjustada betoonhoone varinguid, näiteks üks korteripüstak kukub kokku. Kolm eksperti puudutasid põgusalt ka lennukirakette, mille mõjud on samad, mis eelnevalt nimetatud rakettidel.

Ütleme, lennukipomm kukub täpselt kortermaja keskele ja tuleb veel üheksakordsel majal neli korrust allapoole ja plahvatab, siis ta võib terve maja alla tõmmata. Puhtalt sellega, et ta lööb keskelt ühe vöö ära, siis ülemise korruse mass, mis kukub alla, kas või ühe meetri, tõmbab kogu ülejäänud maja endaga alla. (E4)

Ajalooliselt on lennukipommid minu teada lennanud siin läbi kuue-seitsme korruse ja teinud alles keldris pauku. (E5)

Tõenäoliselt need pommid ja enamik õhuväe varustusest ei suuda väga sügavale maa alla tungida. Enamjaolt on need suunatud maapealsete rajatiste ja infrastruktuuri hävitamiseks, mitte maa-aluste. (E10)

Kolm eksperti tõid välja, et klaas- ja puithoonetest ei jää mitte midagi alles ning puithoonetel on lisaks ka süttimisoht.

Enamiku ekspertide hinnangul on lennukipommi eest varjumiseks parim lahendus minna maa alla, milleks tsiviilelanikud saavad kasutada tavalise mitmekordse betoonhoone keldrikorrust. Kahe eksperdi hinnangul ei ole otsetabamuse korral hea eluhoonete keldrikorrustel varjuda, kuna pomm võib keldrisse tungida ning vanemad, amortiseerunud paneelmajad ei pruugi tabamusele vastu pidada. Paneelmaja keldrile võiks siinkohal pigem eelistada näiteks kaubanduskeskuse maa-alust parklat, mis on tõenäoliselt parema vastupidavusega. Ühe eksperdi arvamuse kohaselt läheb alates pooletonnise lennukipommi eest varjumiseks vaja juba rahuajal ehitatud spetsiaalset punkrit, kuna selle eest tavaline kelder ei pruugi enam päästa.

3.7. Tuumapomm

Enamik kaheteistkümnest arvamust avaldanud eksperdist ei osanud purustuste ulatust täpselt hinnata ning viis viitasid ka Jaapani tuumarünnakule kui ainsale näitele ajaloost. Küll aga tõid üheksa eksperti välja, et plahvatusega kaasnevad lööklaine, kuumus ja radioaktiivne saaste. Kahe eksperdi hinnangul on plahvatuse epitsentris lööklaine tulemusel hooned pikali ja kergemad hooned vundamendi pealt pühitud. Epitsentrist eemal jäävad tugevamad hooned ilmselt püsti, kuid plahvatusepoolne külg on hävinud.

Enamik eksperte olid arvamusel, et Venemaa tuumarünnak Eesti vastu on väga ebatõenäoline. Viie hinnangul oleks see Venemaa piirile liiga lähedal ja mõjutaks ka nende territooriumi, ühe arvates ei suudaks Venemaa seda kuidagi varjata ning kahe sõnul oleks tegemist ebaproportsionaalse rünnakuga, kuna Eestil ei ole tuumarelva. Lisaks puudub ühe hinnangul igasugune kasutegur, kuna saastatuse tõttu ei saa Venemaa oma vägesid piirkonda saata ning kaks tõid välja, et tuumapommi kasutamine tähendaks kolmandat maailmasõda või maailma lõppu.

Me ei ole kindlasti Venemaale mingisugune võrdväärne strateegiline vaenlane nagu Ameerika. Et oma piiride lähedal niimoodi sellise relvaga paugutada, … ma kahtlen, et see mõistlik tegu on. Kui sa sellise relva käiku lased, siis esiteks sa pead oma üksused ikkagi sealt läbi liigutama. Kui me nüüd lööme rindele selle relvaga augu sisse, aga kes siis läbi liigub, kui meil kõik kiirgab, maa-ala on saastatud, tegelikult kasutuskõlbmatu … (E1)

Enamik eksperte on seisukohal, et tuumapommi eest varjumise koht peab kindlasti asuma maa all. Esmase kaitse lööklaine eest tagab kolme eksperdi hinnangul juba ka viibimine tavalise paneelmaja keldris, kui see ei asu epitsentris ega varise kokku, ning ühe eksperdi hinnangul vähendab see mingil määral ka kiirguskahjusid. Alternatiivsete kohtadena tõi viis eksperti veel välja kraavide ja kanalisatsiooni kasutamist juhul, kui ei asuta epitsentris. 

Olles maa all kaitsed ennast nii lööklaine, valguse, radioaktiivse saaste eest; selles mõttes, et otsene kiirguskahju väheneb ja nii ongi. Ehk siis maa all – kõige parem, /…/ sa vähendad mingi betoonseina taga poole võrra kiirgust. (E4) 

Sa ei tohi epitsentri lähedal olla. /…/ kui sa oled kraavis, siis lööklaine läheb sinust üle. (E8) 

Aga lihtsalt maja keldris lööklaine elab üle, kuumuse võib-olla kah, lööklainega kaasneb kõigepealt temperatuuri järsk tõus, selle võib-olla elame ka üle eeldusel, et hapnik ära ei põle, aga mis hiljem saab selle kiiritusega, selle vastu ei saa ju. (E1)

Enamuse hinnangul eeldab kiirguse ja radioaktiivse saaste eest varjumine spetsiaalselt ehitatud punkrit, mille üheks põhinõudeks on autonoomne ventilatsioonisüsteem. Kaheksa eksperti tõid ka välja, et tuleb arvestada pikema varjumisperioodi ning varudega. Nelja eksperdi hinnangul peab punker olema ehitatud raudbetoonist, mille läbimõõt varieerub kuuekümnest sentimeetrist viie meetrini, ning asuma ühe kuni viieteistkümne meetri sügavusel maa all. Ühe sõnul on kaitseks kiirguse eest vajalik ka tinaplaat betooni peal.

9 m pinda, 5 m betooni ja tina kaitseb enamike tuumarelvade eest. (E9)

Betoonpunkri nii-öelda lagi on kuskil 60 cm betoneeritud ja armeeritud, see lagi asub maapinna sees, ütleme meetri sügavusel, mis on läbisegi pinnase ja kividega kaetud ja seal on veel siis mullakiht samuti peal kuskil 20 cm. (E2)

Kui me räägime tuumapommist, siis on vaja väga sügavat varjendit, mitte vähem, kui 5 meetrit … ja rohkem, 10–15. (E10)

Kolm eksperti on arvamusel, et tuumapommi eest ei ole võimalik varjuda ning isegi, kui esmane rünnak varjendis üle elatakse, siis radioaktiivse saastatuse tõttu võib olla parem seda mitte üle elada.

IV kategooria. Varjumiskoha kriteeriumid

4.1. Maa-alune asukoht

Kõik teemat maininud kaksteist eksperti on ühisel seisukohal, et lahingutegevuse ajal tuleb eelisjärjekorras varjuda allapoole maapinda, sest kunagi ei tea, millise relva ja moonaga või mis eesmärgil täpselt rünnatakse. Kolm eksperti tõid välja, et maa-alused kohad kaitsevad lööklaine ja kildude eest ning sinna on keerulisem pihta saada. Samuti on ümbritsetud pinnasega, mis tõstab varjumiskoha kaitsetaset. Kolm eksperti viitasid, et ka sõdurid kaevuvad lahingutegevuse ajal igal võimalusel maa sisse või alla, mistõttu on loogiline, et seda peaksid tegema ka tsiviilelanikud.

Kui sul on kelder, pole vahet, kas kasutatakse suurtükke või püstolit, sa pead hoiatuse korral sinna minema. Sest sa ei tea, millega rünnatakse – miinipildujad, suurtükid, lennukid, reaktiivsuurtükid, mida iganes – sa ei saa seda ette näha. Kui tuleb hoiatus ja sul on kelder, sa pead sinna minema. (E7)

4.2. Ehitise omadused

Alateema koondas ekspertide arvamused selle kohta, milliste ehitiste maa-aluseid ruume on asjakohane varjumiseks kasutada. Kõik eksperdid jagavad seisukohta, et hoone, mille alla varjutakse, peab olema kivisest materjalist. Enim toodi välja betoon ja raudbetoon, kolme poolt nimetati ka maakivi ja tellist, mis on juba madalama kaitsetasemega. Kõikide ekspertide hinnangul võib paneelmajade keldreid lugeda arvestatavaks varjumiskohaks, kuna iga paneel on kandev element ning paneelid jooksevad üldjuhul keldrikorruseni välja. Kolme eksperdi hinnangul tuleb ennekõike eelistada hooneid, mille seinad on täidetud ning armeeritud ehk raudbetoonist, kuna õõnespaneelid lagunevad plahvatuse tagajärjel kergemini, seevastu raudbetooni armatuur suudab betooni koos hoida.

Keldrid on selles mõttes head kohad varjumiseks, et betoonkarp või siis konstruktsioon jookseb maa alla ka. /…/ Siis sul jääb ikkagi kaks kolmandikku maa alla, ja kui sa istud kuskil täitsa all, siis on pinnas ümber sinu. (E4)

Varjumiseks kõik, mis kivi, raudbetoon, on kindlasti väga väga teretulnud ja kindlasti kohe kasutatavad. (E5)

Kuue eksperdi sõnul on nõukogudeaegsed betoonmajad oluliselt parema kvaliteediga, olles ehitatud tugevamast betoonist ning teadaolevalt ka selle mõttega, et nende keldrites varjuda.

/…/ betoonitugevus vanasti, 80ndate ehitusel, võib öelda, et on tugevam. Tänapäeva õõnespaneelid muutuvad tihtipeale tabamuse või valest nurgast pihta saamise korral killustikuks /../. vahest eelistada rohkem sellist Nõukogude Liidu aegset ehitist, hoonestust sellele uuemale. (E5)

Samas omab üks ekspert seisukohta, et ühegi tsiviilehitise kelder ei sobi tegelikult varjumiseks, kuna need ei ole selle jaoks mõeldud. Sobiva varjumiskoha seinad peaksid olema minimaalselt 15 cm läbimõõduga raudbetoonist, ilma õhuvahedeta ning selle peal 1,5 m kinnisõtkutud pinnast koos kividega.

Praegused ehitised ongi ju ainult mõeldud tsiviiltarbeks, ehk siis, sa kas elad seal sees, käid sealt süüa ostmas või arstiabi otsimas – see on kõik. Täna ei ole mõeldud selle peale, et mingisugust sõjalist ohtu sellega nullida. (E2)

Kuue eksperdi arvates on ka oluline, et hoonel oleks võimalikult palju korruseid, kuna vahelaed aitavad pommi kinni püüda ning takistada keldrisse jõudmist. Mida rohkem on korruseid, seda tugevamad on ka vahelaed. 

Mida rohkem on vahelagesid, betoonist vahelagesid, seda parem on, sest eesmärk on seesama jäik sütik käivitada enne, kui ta jõuab ennast nii-öelda keldrisse välja puurida. Ehk siis kõik sellised paneelmajad on selle koha pealt väga head, et kuna iga sein on raudbetoonist, iga sein kannab, siis läbides ühte, ei pruugi ta teist enam läbida. (E1)

Kolm eksperti viitasid, et kui ehitis lahingutegevuse käigus keldrile peale variseb, siis see on isegi hea, kuna keldris varjuvatele inimestele tekib lisakaitsekiht, mis hajutab järgnevate plahvatuste efekti. Samas võib sellisel juhul tekkida oht rusude alla lõksu jääda.

Teatud hetkedel /…/ on väga hea, kui hoone isegi tulebki alla, sest sellisel puhul, kui enne ta oli selline õhuline ja koosnes erinevatest sektsioonidest, siis nüüd on põhimõtteliselt keldri peal … seal 5-6 ja rohkem meetreid pinnast. /…/ ainult, jah, psühholoogiliselt on väga keeruline viibida keldris samal ajal, kui maja peale variseb. (E1) 

4.3. Uksed ja aknad

Kümne eksperti mainis varuväljapääsude olemasolu varjumiskohas, et põhisissepääsu kinnivarisemise või põlengu korral välja pääseda. Kahe eksperdi arvates peaks varuväljapääs asuma hoonest eemal, et vältida ka selle kinnivarisemist. Kaks eksperti tõid välja, et varjumiskoha uksed peavad olema metallist ning kindlalt suletavad, et kaitsta lööklaine ja õhuliikumise eest. 

Võiks olla varuväljapääs. /…/ kui maja sinu pea kohal /../. saab pihta, on ikka päris suur võimalus, et osa sellest rusust, mis tekib, kukub kusagile ette ja siis sa ei saa [keldrist] välja. Et kui on tagavaraväljapääsud, on hea. Lihtsalt pääsemise jaoks, sest vastasel korral pead hakkama ootama, kuna Päästeamet sinuni jõuab. (E9)

Viie eksperdi arvates on parem, kui varjumiskohal puuduvad aknad, kuna igasugused avad nõrgestavad konstruktsiooni ning aknad loovad võimaluse lisakahjude tekitamiseks. Samas ühe eksperdi hinnangul on aknad vajalikud, et hädaolukorras evakueeruda.

Iga auk on koht, kust saab sisse tulla [ka] lööklaine ja struktuuriliselt on ta ju nõrgem. (E1)

Kui sul on juba aken mõlemal pool, siis, kui ühel pool kukub maja ära, saad teiselt poolt välja ronida. (E4)

4.4. Ventilatsioon

Selle koodi all on esindatud üheteistkümne eksperdi arvamused, kelle hinnangul peab varjumiskohas olema tagatud õhuringlus. Viis eksperti tõid välja, et ventilatsioonisüsteem on eriti oluline pikaajalise varjumise korral ning juhul, kui inimesed jäävad varjumiskohta lõksu.

/…/ vähemalt ventilatsioon peab olema varjumiskohas tagatud. (E10)

Kindlasti peab olema seal ventilatsioon ette nähtud, et kui grupp inimesi on seal sees, siis nad ei jääks näiteks õhunälga isegi siis, kui neile paneel seal peale kukub. (E2)

V kategooria. Alternatiivsed varjumisvõimalused

5.1. Varjumine maapealsetes kohtades

Alateema koondas ekspertide seisukohad, millistel tingimustel võiks kaaluda maa peal varjumist. Neli eksperti tõid välja, et kui keldrit ei ole, siis saab varjuda ka betoonhoone esimesel korrusel tingimusel, et hoitakse kandvate seinte ligi ning pea kohal on võimalikult palju korruseid, lisaks on ka oluline leida akendeta ruum. Ühe eksperdi sõnul ei ole mitte mingil juhul maa peal varjumine aktsepteeritav, kuna alati on oht, et hoone variseb kokku ning inimesed jäävad sisse.

5.2. Kaitsealused ja ajaloolised ehitised

Selle teema all leidis enim kajastust kirikute kasutamine varjumiskohana, mis viie eksperdi hinnangul võib olla hea valik, kuna kirikuid on keelatud sõjaliselt rünnata või sõjalistel eesmärkidel kasutada (mis Ukrainas pole Vene vägesid takistanud neid tulistamast). Kolm eksperti viitasid, et kuigi kirikuseinad on tugevast kivist, siis katused on tavaliselt puidust, mis juhusliku tabamuse korral ei pea millelegi vastu ning võivad põlema süttida.

Muidugi, mis kiriku kasuks räägib, siis meil on kirikud UNESCO pärandite nimekirjas, mitte kõik, ütleme enamik, see ilmselt välistab nende kasutamist sõjalistel eesmärkidel. (E6)

Kolm eksperti nimetas ka ajaloolisi ehitisi, näiteks paekivimüürid ja vanad kindlused, mis on sajandeid püsinud ning mida on varjumiseks ka kasutatud. Üks ekspert tõi välja, et igasuguseid kaitsealuseid objekte võibki olla hea variant varjumiskohana kasutada, kuna neid ei tohi rünnata. 

Vanemad, võib-olla [aastast]1500. Et vanad kindluse seinad, kui seal on ikkagi seina paksust kuus meetrit, siis sellest läbi lasta /…/ on väga keeruline. Aga jah, need on ju kultuuriväärtused ja muististe kaitse ja kõik muu selline, aga kui me räägime tsiviilelanikkonna varjumisest, siis kindlasti oleks see koht, mida tasuks mõelda, sest … seesama muistise kaitse, äkki see töötab. Ja äkki võib-olla siis vastaspool ikkagi ei lase. (E1)

5.3. Maa-alused parklad ja tunnelid

Üheksa eksperti tõid välja, et ostukeskuste maa-aluseid parklaid on võimalik varjumiskohana ära kasutada, kuna need on üldjuhul üsna tugevate lagede ja põrandatega. Seitse eksperti nimetas igasuguseid maa-aluseid tunneleid, näiteks jalakäijate tunnelid või raudteealused läbikäigud, mille kohal on vastupidav pinnas. Seejuures tõid kaks eksperti välja, et tunnelite otsad peavad olema kinnised, et plahvatuse mõjud sisse ei ulatuks. Samas kaks eksperti ei pea tunnelite avatud otsi probleemiks, kuna pommi otse tunneli otsa kukkumine on ebatõenäoline.

Jalakäijate tunnelite peal on tavaliselt väga korralik pinnas ja see läbipääs ehk tunnel on ka suht tugevast betoonist ja raudbetoonist valatud, et see on väga hea pidavusega. (E5)

VI kategooria. Varjumise efektiivsus ja evakuatsioon

6.1. Varjumise efektiivsus

Kõikide ekspertide ühine seisukoht oli, et varjumine on äärmiselt oluline elanikkonnakaitse meede. Kaks eksperti märkisid, et on eluliselt vajalik õpetada tsiviilelanikkonnale vastavaid teadmisi ja oskusi, kuna õigesti varjudes on võimalik kaotusi oluliselt vähendada.

Varjumine on väga-väga oluline. Nii sõjaväelastele lahingutegevuses kui ka siis, kui on teada, et nüüd on oht tsiviilisikutele tulelöögi pärast, see päästab. (E9) 

6.2. Evakuatsioon

Eksperdid peavad kõige mõistlikumaks lahenduseks elanikkond konfliktipiirkonnast evakueerida ning soovitavalt juba enne lahingutegevuse algust. Ühel juhul ollakse arvamusel, et teised riigiasutused on plaanide ja kavadega valmistunud selleks, et vajadusel elanikkond evakueerida. Teisel juhul ei pooldata üldse elanikkonnale varjumisvõimaluste loomist, kuna evakuatsioon on kõige efektiivsem meede (omaette küsimus on, kas Eestil on selleks piisavalt strateegilist sügavust).

IDA-VIRUMAA VARJEKOHTADE KAARDISTUSE JA VAATLUSE TULEMUSED

Uuringu teises etapis püüdis autor teooria ning intervjuude tulemusel selgunud kriteeriumite põhjal välja selekteerida varjumiseks sobilikud objektid neljas Ida-Virumaa linnas: Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Jõhvis, mis osutusid valituks tulenevalt Maret Aarla-Kask (2018) magistritöö ning ekspertintervjuude tulemustest. Nimetatud magistritöö uuris Ida-Viru maakonna elanike evakueerimisvõimalusi olukorras, kus idapiiril on toimumas konflikt ning Kaitsevägi ning liitlasväed kasutavad põhimaanteid varustuse transportimiseks. Töö tulemustes leiti, et Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe jääksid täielikult evakueerimata (Aarla-Kask, 2018). Valimisse on neljandaks linnaks võetud ka Jõhvi, mis on ühe eksperdi hinnangul Ida-Viru maakonna kõrgema rünnakuriskiga linn.

Samuti oli vaja välja selgitada maa-aluse korrusega objektid, mis on nii teooria kui intervjuude tulemustel vastavad varjumiskoha põhikriteeriumitele. Kuna ekspert­intervjuude tulemustest selgus, et Eestis peetakse tuumarünnakut ebatõenäoliseks, siis kaardistas autor konventsionaalsete relvade eest varjumiseks sobivaid kohti, milleks on asjakohane kasutada ka sellist olemasolevat hoonestust, mida ei ole eelnevalt varjumiseks kohandatud.

Niisuguse hoonestuse leidmiseks kasutati ehitisregistrit. Registrisse tehtud päringute tulemusel selgus, et ehitisregistril puudub täielik ning adekvaatne ülevaade objektide omadustest, sealhulgas maa-aluste korruste olemasolust. Seetõttu pöördus autor märtsis 2021 Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Jõhvi kohaliku omavalitsuse ehitusvaldkonna ametnike poole. Pöördumisest selgus, et ka kohalikel omavalitsustel ei ole täit ülevaadet nende üksuses asuvatest objektidest, mistõttu koostas autor iseseisvalt nimekirjad avalikest objektidest, mis võiksid olla varjumiseks sobivad kandidaadid. See nimekiri täienes edasisel suhtlemisel kohalike omavalitsuste ametnikega, kes kinnitasid või lükkasid ümber maa-aluse korruse või ruumide olemasolu ning andsid objektide valiku osas ka omapoolseid soovitusi.

Objektidest valiti avalike kohtadena välja koolimajad, lasteaiad, tervishoiuasutused (haiglad, polikliinikud, apteegid), kultuuriasutused (rahva- ja kultuurimajad), kohaliku omavalitsuse hooned ning KOV ametnike poolt nimetatud objektid, milleks olid raamatukogu, noortekeskus ja ka need objektid, kus asub kunagine pommivarjend.

Edasi vaatles autor objekte Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Jõhvi linnas, milleks kasutas esmalt Google Mapsi rakendust. Seejärel sõitis autor kahel korral nendesse linnadesse kohale ja vaatas objektid oma silmaga üle. Vaatlus tuvastas eelnevalt kaardistatud maa-aluste korrustega objektide olemasolu ning seisukorra: ehitusmaterjali ja akende puudumise või olemasolu. Eesmärgiks oli saada vastus teisele uurimisküsimusele „Milline on varjumiseks sobivate avalike objektide hulk Ida-Virumaa kõrgema rünnakuriskiga piirkondades?“. Tulemused kaardistati (tabel 2).

Esmase ja ettevalmistuseta varjumiskoha põhinõueteks on nii teooria kui ka ekspert­intervjuude tulemuste kohaselt 1) maa-alune asukoht, 2) raudbetoonist või kivisest materjalist konstruktsioon ning 3) akende puudumine. Maa-aluse korrusega objektide kaardistamise järel oli vaja teostada kaardistatud objektide vaatlus, et selgitada välja ehitusmaterjal ning akende puudumine või olemasolu maa-alustel korrustel.

Vaatlusega välistati lõplikust valikust objektid, mille maa-alusel osal on aknad ning mille maapealse osa seinad ei ole kivimaterjalist, välja arvatud maa-alused parklad. Samuti välistati objektid, mis ei ole enam kasutusel ning seisavad tühjana, olles osaliselt ka lagunenud ning mis võivad olla varisemisohtlikud.

ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD

Tuleb arvestada, et pole võimalik ette näha, milliseid relvi lahingutegevuses kasutatakse või mis objektid ning kuidas võivad tabamuse saada. Elanikkonda ohustavad enim erinevate relvasüsteemide omadustest tulenevad juhuslikud tabamused, millega kaasnevad pea kõikidel juhtudel erinevas ulatuses hoonekahjud, mistõttu on tsiviilohvrite tekkimise tõenäosus suur. See tähendab, et sobiv varjumiskoht peab omama piisavat kaitsetaset, et kaitsta kõikide lahingutegevusega kaasnevate ohtude eest.

Intervjuude tulemusel selgus, et mõnel juhul ei ole vajalik eraldi varjumiskohta minna, vaid piisava kaitsetaseme tagab ka siseruumidesse jäämine ehk sisuliselt võivad inimesed oma koju jääda juhul, kui hoone on betoonist. Teooria kohaselt peab maapealses osas varjumiseks olema hoone ehitatud selliselt, et see peab plahvatusele vastu, mis tähendab, et hoone on varisemiskindel ja neelab plahvatusenergiat. Olemasolev tsiviilhoonestik ei ole paraku üldiselt ehitatud plahvatuskindlaks, mistõttu ei saa selle maapealset osa lugeda kõikide relvadega kaasnevate ohtude eest kaitsvaks varjumiskohaks.

Tabel 2. Varjekohtade kriteeriumitele vastavad objektid Narvas, Sillamäel ja Jõhvis

Tabel 2
Autori koostatud.

Teooriast ja intervjuude tulemustest selgus, et varjumiseks ei ole ilmtingimata vaja selleks ettevalmistatud kohti, vaid piisava kaitsetaseme tagab ka tavalise betoonhoonestuse kelder ning seda kõikide relvade puhul. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist ei saa olla pikaajalise varjumisega, kuna hetkeseisuga ei ole ükski maa-alune koht spetsiaalselt varjumiseks mõeldud ega selleks ette valmistatud, mis tähendab, et olemasolevat hoonestust saab kasutada esmaseks ja lühiajaliseks varjumiseks.

Sellest tulenevalt saab üldiselt öelda, et Ida-Virumaa elanikele on kõige kiirem ja lihtsam võimalus kasutada varjumiseks elamute maa-aluseid korruseid. Samas ei ole eluhooned üldjuhul kõikidele avalikuks kasutamiseks, mistõttu saavad vastavat varjumisvõimalust kasutada vaid konkreetse hoone elanikud, seega peab olema võimalus varjuda ka avalikuks kasutamiseks mõeldud hoonetesse. Avaliku varjumiskohana tuleb eelistada hoonete ristkasutust ehk rahuajal on ruumid tavakasutuses ning ohu korral muutuvad need varjumiskohtadeks, mis lihtsustab oluliselt ruumide kiiret kasutuselevõttu ning tagab ka nende kasutusvalmiduse. Avalikest kohtadest tuleb eelistada selliseid, kus liigub palju inimesi ning kus ollakse harjunud käima, et tagada lihtne ja kiire varjumisvõimalus ka neile, kelle elamus puudub kelder või sellele ligipääs.

Joonis 1. Narva varjekohad kaardil

Esimese kategooria (kõrgem tase) objektid vastavad kõigile kolmele kriteeriumile, milleks on maa-alune asukoht, kivine ehitusmaterjal ja akende puudumine. Teise kategooria (keskmine tase) objektid vastavad kahele kriteeriumile, milleks on maa-alune asukoht ja kivine ehitusmaterjal. Kolmanda ning ühtlasi kõige nõrgema kategooria (madalam tase) objektid vastavad ainult maa-aluse asukoha kriteeriumile.


Autori koostatud.

Joonis 2. Sillamäe linna varjekohtade paiknemine kaardil

Joonis 2
Autori koostatud.

Varjumiskoha esimene ning põhiline kriteerium on maa-alune asukoht, mida ümbritsev pinnas tõstab intervjuude tulemuste põhjal varjumiskoha kaitsetaset, millele on keerulisem pihta saada ning kuhu lööklaine või plahvatuse mõjud üldiselt ei ulatu. Ka teooria kohaselt tuleb maa-aluseid korruseid eelistada just pinnasega loodud lisakaitse tõttu, mis vähendab nii lööklaine kui ka plahvatuse mõjusid.

Varjumiskoha esimene kriteerium on maa-alune asukoht, seega peaks andmebaasid kajastama infot, millised objektid on (osaliselt) maa-all.

Varjumiskoha teiseks kriteeriumiks on betoonist ehituse olemasolu, mille konstruktsioon on tugevam, kuna iga betoonpaneel on kandev element, mis jookseb üldjuhul keldrikorruseni välja. Samas on teooria kohaselt tavaline betoon minimaalse vastupidavusega, mis variseb esimese plahvatuse järel kokku, mistõttu tuleb nii intervjuude tulemuste kui ka teooria kohaselt eelistada raudbetooni, mis on seest täidetud ja armeeritud ning mis plahvatuse tagajärjel ei lagune, seega vähendab ka riski hoonevaringuks.

Varjumiskohal on ka kolmas oluline kriteerium, milleks on akende puudumine. Lisaavad nõrgestavad intervjuude kohaselt konstruktsiooni ning võimaldavad lisakahjude tekkimist. Seega tõstab akende puudumine oluliselt olemasolevate hoonete kaitsetaset.

Lähtuvalt toodud kriteeriumitest jagunevad varjekohad kolme kategooriasse. Kolme põhinõudega kohad on kõrgeima tasemega varjumiskohad, mida uuringu tulemustel on Ida-Virumaa linnades kõige vähem ning mõnel juhul pole üldse. Uuringu tulemuste põhjal on kõigi kolme kriteeriumiga avalikke objekte Narvas 18, Sillamäel 8 ja Jõhvis 6 ning Narva-Jõesuus pole ühtegi. Varjekohtade asukohta ja kategooriaid nendes linnades näitavad joonised 1–4.

Joonis 3. Jõhvi linna varjekohtade paiknemine kaardil

Jõhvi
Autori koostatud.

Joonis 4. Narva-Jõesuu linna varjekohad kaardil

Narva-Jõesuu
Autori koostatud.

Võib väita, et varjumiseks sobilike varjumiskohtade planeerimise juures on oluliseks võimelüngaks nii riiklike kui ka kohalike omavalitsuste andmebaaside puudulikud andmed. Tulenevalt asjaolust, et varjumiskoha esimene kriteerium on maa-alune asukoht, peaksid andmebaasid kajastama vähemalt seda informatsiooni, millised objektid on (osaliselt) maa-all. Kindlasti on vajalikud järgnevad varjekohtade uuringud Eesti suuremates linnades, samuti Kagu-Eesti piirkonnas, mis võib olla teine Venemaa sisenemistee.

KASUTATUD ALLIKAD

  • AVARMAA, P. (2021). Elanikkonna varjumise võimalused lahingutegevusega kaasnevate ohtude eest Ida-Virumaa näitel. Magistritöö. Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituut. Tallinn.
  • AVARMAA, P. (2022). Tsiviilelanikkonna ohustatus sõjatehnika arengu tõttu ja varjevõimalused. – Riigikogu Toimetised, 45, 69–80.
  • AARLA-KASK, M. (2018). Tsiviilisikute liikumine kriisi- ja sõjaolukorras ning selle mõju riigikaitseliste üksuste tegevusvabadusele. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.
  • FLICK, U. (2009). An Introduction to Qualitative Research. 4th ed. London: SAGE.

* See on teine osa artiklist, mis põhineb Piret Tipneri (Avarmaa) Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritööl (Avarmaa 2021), esimene osa artiklist ilmus Riigikogu Toimetiste eelmises numbris (Avarmaa 2022).

Tagasiside