Elektri börsihind ja inflatsioon
-
Eesti Panga ökonomist
Elektri järsk kallinemine 2021. ja 2022. aastal on pakkunud Eestis palju kõneainet ja elektriga seonduv on olnud olulisel kohal ka majanduspoliitilistes diskussioonides. Ehkki elektri kallinemises on avalikkuses sageli süüdistatud Nord Pooli elektribörsi, mille üheks hinnapiirkonnaks on Eesti, tulenevad elektri hinna tõusu juurpõhjused mujalt ja on suures osas seotud maagaasi poliitiliseks relvaks muutumisega.
Soodsa majanduskeskkonna tõttu on elektri hinna tõusu tõenäoliselt võimendanud ka ettevõtete kasumite kasv, mis on toonud kaasa teiste kaupade kallinemise.
Elektri börsihinna tõus on osutunud keeruliseks ka statistika seisukohast, sest erinevate mõõtmismetoodikate alusel arvutatud hinnaindeksid annavad erineva signaali elektri börsihinna majapidamistele ja ettevõtetele ülekandumise kohta.
Elektri börsihinna kujunemine sarnaneb hariliku turumehhanismiga
Elektri börsihinna puhul on avalikkuses peamiselt kõneldud Elspotist ehk päev-ette-elektriturust, kus kaubeldakse järgmise päeva elektriga. Päevane viitaeg hinna kokkuleppimise ja elektri tegeliku müümise vahel on vajalik, sest elektrijaamade käivitamine võtab aega. Tegelikult kaubeldakse elektriga ka lühiajalisel Elbasi turul: kui elektrijaam ei suuda näiteks rikke tõttu toota nii palju kui eelmisel päeval loodeti või suurema tuule tõttu on tuuleenergia toodang ootamatult kasvanud.
Elektrimüüjad teevad turule pakkumise, missuguse hinnaga on nad valmis oma toodangut turule pakkuma. Sarnaselt teevad elektri ostjad ettepaneku, millise hinnaga on nad valmis mingisuguse koguse elektrit ostma. Elektritootjate pakkumiste alusel koostatakse pakkumiskõver ja ostjate ettepanekute põhjal nõudluskõver. Turuhinnaks kujuneb nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikumiskoht.
Niisugune hinnakujunemise mehhanism on küllaltki tavaline, kuid see on saanud palju kriitikat, sest paljude jaoks tundub ebaõiglane, et elektri hinnaks kujuneb kõrgeima turule pääseva pakkumise hind, mitte pakkumiste keskmine hind.
JOONIS 1. Fragment Nord Pooli nõudluse ja pakkumise kõveratest
Allikas: autori koostatud. Algandmed: Nord Pool AS Elspoti hinnakõverad – https://www.nordpoolgroup.com/4991f8/globalassets/download-center-market-data/mcp_data_report_30-04-2023-00_00_00.xlsx
Turule pääsemiseks peab pakkumine olema turuhinnast soodsam või sellega võrdne. Madalama pakkumise tegemine suurendab tõenäosust, et elektrimüüja pääseb turule ja soodsama pakkumise tegemine on niisiis kasulik. Niisuguse turukorralduse juures tasub elektrimüüjatel teha pakkumine madalaima hinnaga, mille juures elektri tootmine on müüja jaoks veel majanduslikult võimalik. Asjaolu, et kõigile pakkujatele makstakse elektri eest sama hinda, võimaldab madalama hinnaga pakkumise teinud müüjatel teenida tasa ka püsikulud ja saada kasumit. Niisuguse turukorralduse juures maksimeerib enamiku elektrimüüjate jaoks kasumi võimalikult madala hinnapakkumise tegemine.
Kõige enam elektrit kulub hommikuti tööpäeva alguses ja õhtuti tööpäeva lõpus, kui valgustus töötab nii kodus kui ka tööl ja kodudes valmistatakse hommiku- või õhtusööki.
Ehkki esmapilgul võib tunduda ahvatlev maksta elektripakkujatele seda hinda, millega nad elektrit turule pakuvad, tuleb arvestada, et kui turureeglid muutuvad, poleks pakkujatel enam huvi pakkuda võimalikult head hinda. Kui börsil ei makstaks kõigile sama hinda, vaid igaüks saaks nii palju kui elektri eest küsis, tasub müüjatel teha kõrgem hinnapakkumine. Sel juhul muutuks elektriturule pakkumine müüjate jaoks omamoodi prognoosimisülesandeks: tuleks ette näha, milline on kõrgeim hind, millega turule pääseb.
Elektrituru oksjonimehhanism kopeerib mikroökonoomikast tuntud hinnakujunemise mehhanismi. Joonisel 1 on kujutatud fragmenti 2023. aasta aprilli ühe konkreetse tunni Nord Pooli süsteemi elektri pakkumise ja nõudluse kõveratest. Pakutavad kogused kasvavad pakkumiskõveral koos hinnaga ja nõutavad kogused vähenevad koos hinna suurenemisega. Pakkumiskõvera ja turuhinna vahelist osa nimetatakse tootja ülejäägiks ehk see on raha, mille tootjad on teeninud müüdavate ühikute eest rohkem, kui on nende ühikute piirkulu ehk ühe täiendava ühiku tootmise hind. Sarnaselt kujutab nõudluskõvera ja turuhinna vahele jääv ala tarbijate ülejääki ehk see on raha, mille tarbijad on säästnud turuhinnaga ostes, võrreldes oma maksevõimega.
JOONIS 2. Elektri hind erinevates hinnapiirkondades
Allikas: Nord Pool. Päev-ette-hindade kuine keskmine – https://www.Nord Poolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/ALL1/Monthly/?view=table
Päriselus ei saa tootjad sageli endale kogu turul tekkivat tootja ülejääki. Osa müüjaid ja vahendajaid on sõlminud lepingud, mille korral maksab elektri vahendaja tootjale kinni hinnavahe, kui elektri hind on väga madal, ja tootja maksab vahendajale, kui börsihind on väga kõrge. Sellised lepingud võimaldavad tootjal teenida vähemalt mingisuguse osa ennustatavat tulu ja elektri vahendajad saavad pakkuda fikseeritud hinnaga lepinguid, mille risk on turul maandatud.
Kuigi elektri börsihinna kujunemine järgib samu põhimõtteid nagu turuhinna moodustumine majandusteoreetilistes mudelites, on börsihinna kujunemine pärismaailmas mõnevõrra keerulisem. Elektriturg ei ole ideaalne kas või seetõttu, et elektri ülekandevõimsuste puudus tekitab geograafilisi pudelikaelu, mille tõttu arvutatakse turuhinda erinevate hinnapiirkondade arvestuses. See on põhjus, miks Balti riikides on olnud elektri hind sageli kõrgem kui Soomes – ühenduste puuduse tõttu ei jõua Põhjamaade odav elekter alati siia (vt ka joonis 2). Samuti tuleb hinna kujunemisel arvestada rahvusvaheliste voogudega, mis puudutavad ka hinnapiirkonnavälist kaubandust. Ka sellised vood on viimasel ajal muutunud – näiteks on lõppenud elektri ostmine Venemaalt.
Elektri järsku kallinemist selgitab suuresti gaasi hind
Elektri hind sõltub nii nõudluse kui ka pakkumise muutumisest. Nõudlust mõjutavad oluliselt ilm ja tööintensiivsus. Samuti kõigub elektri tarbimine ööpäeva sees kaasaegsete mugavuste kasutamise tõttu. Kõige enam elektrit kulub hommikuti tööpäeva alguses ja õhtuti tööpäeva lõpus, kui valgustus töötab nii kodus kui ka tööl ja kodudes valmistatakse hommiku- või õhtusööki. Samuti suureneb elektritarbimine Eesti kliimas ilma jahenedes, kui rohkem energiat kulub nii kütmiseks, soojuspumpadele, aga ka teisi kütuseid kasutavate küttesüsteemide tööshoidmisele.
JOONIS 3. Gaasi hind Get Baltic gaasibörsil ja elektri hind Eesti hinnapiirkonnas
Allikad: Get Baltic päeva hindade kuu keskmine BGSI indeks – https://www.Get Baltic.com/en/market-data/trading-data Nord Pool AS. Päev-ette-hindade kuine keskmine – https://www.Nord Poolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/ALL1/Monthly/?view=table
Elektri päevasiseste tarbimisprofiilide põhjal saab kergesti eristada tööpäevi puhkepäevadest ja riigipühadest. Samuti eristuvad koolivaheajad, mil lapsed on kodus ja vanemad kasutavad tõenäoliselt enam puhkepäevi. 2020. aasta koroonakriisi ajal olid elektritarbimise päevasisesed profiilid üheks vahendiks, mille abil sai jooksvalt hinnata majandusaktiivsust.
Elektri pakkumist mõjutavad elektrijaamade sisendhinnad ja erinevatest allikatest pärineva elektri kättesaadavus. Elektri hinda aitab alla viia see, kui turule lisandub rohkem pakkujaid, kelle täiendava elektritoodangu hind on madal. Näiteks on üleminek keskkonnasäästlikule energiale toonud kaasa suurema päikeseenergia pakkumise keset päeva. Tuulise ilmaga on turul rohkem tuuleenergia abil toodetud elektrit. Pikaajaliselt peavad need pakkujad katma ka oma püsikulud, kuid lühiajaliselt toob selliste pakkujate lisandumine kaasa väga soodsa hinnaga tunde.
Ilm ei mõjuta pelgalt taastuvallikatest elektrit tootvaid elektrijaamu, vaid ka soojus- ja tuumaelektrijaamu, mis vajavad jahutust. Põuastes tingimustes ei pruugi jaguda jahutusvett ja seetõttu ei saa neid elektrijaamu täisvõimsusel rakendada. Osa elektrijaamadest töötab koostootmisjaamadena, pakkudes ka piirkondlikku kaugkütet. Ajal, mil jahutusvett ei saa suunata kaugküttevõrku, võib elektritootmine sellistes jaamades olla kallim või mõnel juhul ka välistatud.
Kõige tähtsam elektri pakkumist ja ka börsihinda kujundav tegur on viimastel aastatel olnud gaasi hind. Selle taga on asjaolu, et suur osa Euroopa nn juhitavast elektrivõimsusest toodetakse gaasielektrijaamades. Joonisel 3 on esitatud Balti riikide ja Soome gaasibörsi Get Baltic gaasi hind ning Eesti hinnapiirkonna elektri börsihind. Suures pildis on elektri ja gaasi hinnadünaamika sarnased.
Gaasi hind tõusis kiiresti 2021. aasta sügisel, kui süvenesid pinged Venemaa ja lääneriikide vahel. Euroopa gaasi hind reageeris näiteks uudistele „põgenikekriisist“ Valgevene ja Euroopa Liidu piiril. Gaasi järsk kallinemine leidis aga aset, kui Venemaa esitas 2021. aasta detsembris oma nõudmised NATO riikidele. Euroopa Liidu (EL) sõltuvuse vähenemine Venemaa gaasist on toonud kaasa gaasi hinna languse, ehkki hind on seni jäänud kõrgemale tasemele, kui oli 2021. aastal.
Kuigi Eesti otsene sõltuvus maagaasist on suhteliselt väike, mõjutab gaas Eestis hindasid märkimisväärselt, sest see on lisaks elektriturule oluline sisend ka kütmisel ja keemiatööstuses. Väetise hinna kaudu mõjutab gaas ka toiduainete hindasid.
Tarbijate jaoks pole elektri hinna kõikumised olnud nii suured kui elektri börsihinna muutused
2022. aastal tõusid hinnad ühtlustatud tarbijahinnaindeksi põhjal aastaga 19,4 protsenti ja võrreldes 2020. aastaga ligikaudu veerandi. Elekter kallines tarbijahinnaindeksi alusel samal ajavahemikul vastavalt 94 protsenti ja 181 protsenti. Elektri mõju tarbijahinnaindeksi tõusule oli ligikaudu viiendik kogu tarbijahinnaindeksi kasvust1.
Tarbijahinnaindeks on loodud selleks, et mõõta hinnastabiilsust, mitte tingimata elukallidust. Olukorras, kus turul toimuvad kiired muutused, ei pruugi tarbijahinnaindeks anda metoodilistel põhjustel täpset ülevaadet, kuidas on muutunud kodudesse jõudnud elektri hind. Tarbijahinnaindeks mõõdab möödunud aasta lõpus kasutusel olnud toodete ja teenuste kallinemist aasta jooksul, kuid turuolukorra muutudes võivad majapidamised vahetada elektripakette, mis teeb elektri majapidamiste jaoks odavamaks. Selliseid muutuseid aga tarbijahinnaindeksis üldjuhul arvestada ei saa. Elektrimüüjate kogutud andmed elektriarvete kohta annavad kodudesse jõudnud elektri hinnast omajagu erineva ülevaate võrreldes tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeksi ja tegelike elektriarvete põhjal koostatud hinnastatika erinevus oli 2022. aastal probleemiks üle Euroopa (vt joonis 4). Joonisel tähistavad punktid elektri hinna tõusu ELi riikides 2022. aastal võrreldes 2020. aastaga. Iga punkt tähistab üht riiki. Joonisel 4 punktiirjoone peal paiknevad punktid osutavad sellele, et elektri hinna tõus majapidamistele oli ühesugune nii elektrimüüjate kui ka tarbijahinnaindeksi statistika alusel. Enamik punkte paikneb punktiirjoonest eemal.
Kõige kõrgema elektri hinnaga poolaasta on seni olnud 2022. aasta teine pool.
Kõige kõrgema elektri hinnaga poolaasta on seni olnud 2022. aasta teine pool. Kuna energia kiire hinnatõus algas juba 2021. aastal, on kasulik võrrelda elektri hinna muutust võrreldes 2020. aasta teise poolega.
JOONIS 4. Elektri kallinemine tarbijatele ELi riikides 2022. aastal võrreldes 2020. aastaga erinevate andmeallikate põhjal
Allikas: Eurostati andmebaas tabel NRG_PC_204 – https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/NRG_PC_204 ja tabel PRC_HICP_MIDX https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser//product/view/PRC_HICP_MIDX
Valitud riikide võrdluses on Eesti ja Läti keskmiste kodutarbijate jaoks olnud elektri kallinemine kiiremate seas (vt joonis 5), kuid hinnatasemed jäävad ELi keskmisele jätkuvalt alla. Samuti tasub pöörata tähelepanu sellele, et tarbijateni jõudnud hinnakasv on olnud oluliselt väiksem, kui börsil toimunud hinnatõus. 2022. aasta II poolaastal oli elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas ligikaudu kuus korda kõrgem kui kaks aastat varem. Tarbijateni jõudnud hinnatõus oli aga ligi kahekordne.
Majapidamisteni jõudnud ja börsil toimunud hinnatõusu erinevus osutab peamiselt kolmele tegurile. Esiteks koosneb elektri hind tarbijate jaoks erinevatest hinnakomponentidest – lisaks börsil kujunevale hinnale mõjutavad elektri maksumust ka võrgutasud, maksud jms. Teiseks toetasid valitsused 2022. aastal majapidamiste elektri ostmist ja see leevendas hinnatõusu. Kolmandaks ei osta majapidamised elektrit börsilt, vaid vahendajatelt, kes kauplevad börsil.
Ehkki Eesti tarbijad eelistavad sageli paindlikkust ning lepingud on seetõttu lühiajalised ja sageli seotud börsihinnaga – sama suundumus paistab Eestis silma paljude lepingute puhul –, on tarbijate seas ka omajagu neid, kes kasutavad fikseeritud hinnaga lepinguid või muid lepinguvorme, mis jagavad hinnatõusuriski kellegi teisega. See on pehmendanud majapidamiste jaoks keskmist elektri hinna tõusu. Euroopas on fikseeritud hinnaga lepingud levinumad ja seetõttu on sealne hinnatõus olnud väiksem kui Eestis. Keskeltläbi võimaldab osa hinnatõusuriski võtmine aga osta elektrit soodsamalt ja varasemalt on see pakkunud Eesti tarbijatele soodsamaid lepinguid.
Ettevõtetele mõeldud soodustusi elektri hinnale oli vähem kui majapidamistele ja seeläbi oli elektri hinna tõus ettevõtjate jaoks suurem kui majapidamiste jaoks (vt joonis 6). Keskmise suurusega ettevõtetest tarbijatele muutus elekter Eestis kallimaks kui teistes ELi riikides keskmiselt.
Iseenesest ei ole elektri osakaal ettevõtete kuludes suur. 2021. aastal moodustas elekter ettevõtete energiakuludes statistikaameti andmetel ligikaudu kolmandiku, käibest 0,8 protsenti ja toodangust 1,3 protsenti. Suhtena ettevõtete lisandväärtusesse kulus elektrile 3,5 protsenti. Seejuures tuleb aga arvestada, et need suhtarvud on majandusharuti erinevad ja elektrimahukate harude jaoks võis tootmine muutuda märkimisväärselt kallimaks.
JOONIS 5. Elektri hind keskmise suurusega majapidamistele
Allikas: Eurostati andmebaas tabel NRG_PC_204 – https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/NRG_PC_204
JOONIS 6. Elektri hind keskmise suurusega ettevõtetele
Allikas: Eurostati andmebaas tabel NRG_PC_205 – https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/NRG_PC_205
Suur osa ettevõtteid suutis kallinenud energia kulu tõenäoliselt siiski oma väljamüügihinda üle kanda. Saamaks aru kasumite suurenemise ulatusest, tuleb analüüsida hinnalisandit, mille lähendina on kasutatud toodangu suhet toodangusse ilma kasumita. Kuna viimased aastad on olnud majanduses turbulentsed – lisaks energiakriisile olime hiljuti ka koroonakriisis –, on võrdlus koostatud 2022. aasta ja koroonakriisile eelnenud 2019. aasta põhjal.
Joonis 7. Ettevõtete toodangu maksumus võrreldes sisendihindadega
Allikas: autori koostatud. Andmeallikas: statistikaameti andmebaas tabel RAA0043 – https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-koguprodukt-(skp)__sisemajanduse-koguprodukt-tootmise-meetodil/RAA0043
Energiakriisi ajal on ettevõtete hinnalisand majanduses kasvanud, kuid see tuleb suuresti energiasektorist, kus väljamüügihind kujuneb elektribörsil Eesti-väliste tegurite mõjul. Teistes ettevõtetes on aga hinnalisand jäänud keskmiselt sarnaseks nagu enne energia- ja koroonakriisi. See näitab, et ettevõtted on suutnud kanda tõusnud sisendihinnad üle toodanguhindadesse ja teha seda moel, et kasumi proportsioon toodangus on jäänud samaks ehk ka kasum on kasvanud keskmiselt sama kiiresti, kui on kallinenud sisendid. Suure hinnašoki puhul võiks arvata, et ettevõtted pehmendavad hinnatõusu sellega, et vähemalt nende kasum ei suurene samas proportsioonis.
Suur osa ettevõtteid suutis kallinenud energia kulu tõenäoliselt siiski oma väljamüügihinda üle kanda.
Niisugune kasumite kasv eeldab inimeste valmisolekut toodete eest rohkem maksta – ettevõtjad poleks saanud sisendihindade tõustes ilmselt suurendada kasumeid, kui tarbijad poleks olnud valmis selle eest maksma. Eesti majandusel on läinud viimasel kümnendil suhteliselt hästi ja inimeste ostujõud on kasvanud. Koroonaajal ära jäänud tarbimine suurendas säästupuhvreid, pensionisüsteemi muudatused muutsid suure osa säästudest likviidseks ja toetuste jagamine nii koroona- kui ka energiakriisi ajal on aidanud inimestel paremini hakkama saada, kuid samas on andnud majapidamistele ka hulga raha, mida tarbimisse suunata.
Kokkuvõttes oleme olnud viimastel aastatel tunnistajaks väga hoogsale elektri kallinemisele ja hinnakõikumisele, mis tuleneb ühest küljest elektri hinna tõusust börsil. Viimase taga on energiakandjate, eeskätt gaasi kallinemine. Teisalt on aga ka üldine majanduskeskkond aidanud kaasa sellele, et elektri kallinemine on saanud edasi kanduda teistesse hindadesse. Nüüd, kui elekter taas odavneb, tekib küsimus, kas vahepeal tõusnud teiste toodete hinnad kohanevad ja odavnevad. Kõrgem hinnatase piirab konkurentsivõimet ja majapidamiste edasisi tarbimisvõimalusi, mis võivad ettevaates majandusarengut pidurdada.
1 Eurostati andmebaas tabel PRC_HICP_MIDX – https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/product/view/PRC_HICP_MIDXhttps://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/PRC_HICP_MIDX/default/table?lang=en – ja tabel PRC_HICP_INW – https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser//product/view/PRC_HICP_INW