Nr 47

Laadi alla

Jaga

Prindi

Hiina Rahvavabariigi infomõjutustegevus ja selle mõju Eesti Vabariigi julgeolekule

07. juuni 2023

Uuringud

RiTo nr 47, 2023

  • Martin Õunapuu

    Julgeolekuekspert, Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor

Hiina Rahvavabariigi mõju kasv maailmas viimastel aastakümnetel ja pürgimine globaalseks liidriks paneb läänemaailma riike üha sagedamini küsima neile Hiina suunalt suurenevate ja sellega kaasnevate võimalike ohtude kohta.

2012. aastal esitati Ameerika Ühendriikide kaitseministrile Leon Panettale küsimus, kas Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel on sõda? Ta vastas: „Ma arvan, et see sõltub sellest, mida te sõja all silmas peate. [—] Oleme täna jõudnud punkti, kus mõiste sõda definitsioon ei ole enam üheselt mõistetav ning tegemist ei pruugi olla enam pelgalt vägivaldse huvide konfliktiga. Arenenud on sõjas kasutatavad tehnoloogiad, täienenud on nii taktikad kui ka strateegiad.“ (Poindexter, 2018, lk 11)

Klassikalise sõjapidamise kõrval kasutatakse tänapäeval modernsemaid vastaspoole mõjutamise viise. Mittekonventsionaalne ja konventsionaalne sõjapidamine kombineeritult, tuntud ka kui hübriidsõda, on asümmeetriline, ent sünkroniseeritud vahendite kasutamine kogu spektri ulatuses, saavutamaks võimenduv koostoime. Antud juhul on vahenditeks erinevad võimuinstrumendid – sõjavägi, poliitika, majandus, ühiskond ja informatsioon. (Cullen ja Reichborn-Kjennerud, 2017, lk 26)

Hübriidsõja üks tahk on infomõjutustegevus, mida võib käsitleda tegevusena, millega luuakse sobiv keskkond mõjutamiseks, häirimiseks või sihtgrupi otsustustegevuse rikkumiseks. Sellise keskkonna loomisega on mõjutajal võimalik saavutada mõju ning ühtlasi täita oma püstitatud eesmärk. (Joint Chiefs of Staff, 2012, lk II-1)

Eesti, kuuludes riigina NATOsse ja Euroopa Liitu (EL), ei saa endale lubada ükskõikset suhtumist Hiina globaalse mõjukuse ja aktiivsuse kasvu suhtes. Hiina üks eesmärk on oma maailmavaate ja standardite globaalne kehtestamine, eesmärgiga saavutada seeläbi endale sobiv rahvusvaheline keskkond. Hiina soovib muu hulgas läbi välisinvesteeringute saada endale tööriista, millega teiste riikide poliitikat endale soodsas suunas juhtida. (Välisluureamet, 2020, lk 3)

Välispoliitiliselt nii aktiivset Hiinat pole varem nähtud

Hiina soovib täiendavalt enda huve edendada kogu maailmas ning selleks toimitakse sihistatult ja strateegiliselt (Euroopa Liidu Nõukogu, 2022; Välisluureamet, 2022, lk 62). Eesti asub geograafiliselt soodsas asukohas – transiidiriigina ida- ja läänemaailma vahel. Hiina on avaldanud soovi investeerida ka Baltimaadesse rajatava Rail Balticu ja Tallinna-Helsingi tunneli ehitusse. Tegemist oleks osaga Hiina uue Siiditee (Belt and Road Initiative – BRI) taristuprojektist. Samuti on Helsingi tunneli projekteerimisel ja rajamisel HRV päritoluga ettevõtted avaldanud soovi osaleda suurinvestorina. See annab suurinvestorile hääleõiguse taristu edasises majandamises ning pädevuse otsustada, kes ja millises mahus rajatist kasutada tohivad. (Kaitsepolitseiamet, 2020, lk 24–25)

Pehme jõu ametlik käsitlus sai Hiinas alguse 1992. aastal inspireerituna J. Nye Hiina keelde tõlgitud raamatust „Bound to Lead“.

Hiina on muutunud tunduvalt nähtavamaks maailmamajanduses ning nii välispoliitiliselt aktiivset Hiinat pole varem nähtud. (Kaitsepolitseiamet, 2020; Välisluureamet, 2020; Mearsheimer, 2021) Päevakorras olev, elektroonilise side seaduse muudatusega turule lisandunud 5G lahendus võib olla ohuks Eesti julgeolekule, kuna Eesti annab Hiinale potentsiaalse vahendi riigi mõjutamiseks ja surve avaldamiseks (Välisluureamet, 2020, lk 76–77). Teisalt on aga Pekingi huvi Eesti Vabariigi vastu põhjendatud meie ELi ja NATOsse kuulumisega.

Tasub meenutada, et 2012. aastal sõlmiti 16 Ida-Euroopa riigi ja Hiina vahel koostööleping, et edendada omavahelisi majandussuhteid, ja selle koostöölepinguga on liitunud ka Eesti. Kirjeldan seda koostöölepingut põhjalikumalt allpool. Praegu mainin, et tegemist võib olla potentsiaalse riskiga NATO-le, kuna Peking on püüdnud iga riigiga eraldi kahepoolseid suhteid luua. (Michta, 2020; Hillmann, 2019) See võib kujutada endast mastaapsemat probleemi, mistõttu vajab see ka põhjalikumat uurimist, ehkki Pekingi eesmärk majandussuhete edendamisel rõhub avalikult pigem tsivilisatsioonide vahelisele sallivusele ning üksteise tugevuste täiustamisele. (Hiina Rahvavabariik, 2015)

Hiina huvid Eestis pole hüpoteetilist laadi. Hiina sõjaväeluure heaks tegutsemise eest on saanud süüdimõistva kohtuotsuse endine mereteadlane Tarmo Kõuts. Mereteadlane tegutses Hiina sõjaväeluure kasuks vähemalt kolm aastat ning teenis tehtud tegevuste eest 17 000 eurot. (Aleksejev ja Otsmaa, 2021)

Kõike kirjeldatut arvesse võttes on põhjendatav uurida Hiina RV võimalikku „pehme jõu“ ja infomõjutustegevuse kasutamist Eestis.

Pehme jõu ametlik käsitlus sai Hiinas alguse 1992. aastal inspireerituna J. Nye Hiina keelde tõlgitud raamatust „Bound to Lead“. Esimest korda oli pehme jõud Hiina akadeemilistes kirjutistes mainitud juba järgmisel, 1993. aastal. (Edney, et al., 2020, lk 2)

Kuigi järgneval kümnendil mõiste kajastamist laiemalt ei toimunud, siis 2007. aastal, pärast riigisekretär Hu Jintao sõnavõttu Hiina Kommunistliku Partei (HKP) rahvuslikul kongressil, muutus pehme jõu kasutamise vajadus ja eesmärgistatus esimest korda aktuaalseks. Oma kõnes rõhus J. Hu nii Hiina „rahumeelsele tõusule“ kui ka visioonile harmoonilisest ühiskonnast. (Li, 2009, lk 24; Hu, 2007; Council on Foreign Relations, 2018) Eelnimetatud kaks avaldust on käsitletavad kui narratiivid lääneriikidele Hiina mõjuvõimu kasvust. Jättes kõrvale „pehme jõu“ kui termini kasutamise, tasub selle lähenemise juuri otsida tegelikult juba Hiina varasemast ajaloost.

Hiina välispoliitika arengus omab suurt tähtsust Rahvakongressi toonase eesistuja Deng Xiaopingi sõnavõtt pärast president Mao Zedongi surma 1976. aastal. Ta sõnastas välispoliitilise 24-sõnalise strateegia järgmiselt (Deng, 1990):

„Jälgige rahulikult, kindlustage meie positsioon, asjadega toimetulemisel säilitada rahulik meel, varjame oma võimeid ning ootame oma aega, oleme edukad madala profiili hoidmisel ning me ei nõua kunagi juhtivat positsiooni.“

See väljaütlemine ja lähenemine on eeldatavalt juhtinud ka Hiina välispoliitikat ja otsuseid. Lähtutakse sellest, et riigi positsiooni tagamiseks tuleb teha varjatult strateegilist tööd, samas olla tagasihoidlik ning mitte maailmale avalikult teadvustada oma võimu ulatust, plaane ja eesmärke. Märke on sellestki, et võimu ja tõe avaldamiseks oodatakse õiget aega ehk Hiina tõeline potentsiaal ja võimekus ei ole veel tõenäoliselt saavutatud.

„Hiina unistuse“ eesmärk on luua idealiseeritud kujutis Hiinast

Hiina RV eesotsas president Xi Jingpingiga on maailmas esitlenud seejuures ka hiinlaste ühist eesmärki „Hiina unistus“, mis on üks osa Hiina rahumeelsest ja harmoonilisest tõusust. Hiina president Xi kasutab oma kõnedes sageli eelnimetatud väljendit, näitamaks rahva ühtsust ja ühist tahet eesmärkide saavutamisel. (CPC News, 2013; Brown, 2017, lk 25) „Hiina unistuse“ üheks eesmärgiks võib pidada rahvastiku noorendamist ning seeläbi hiinlastele parema elukvaliteedi saavutamist. (Xi, 2016, lk 477) Viimast on võimalik saavutada ainult eeldusel, et elanikkonnal on turvaline julgeolekukeskkond. (Wang, 2014, lk 2) Seega on Hiina julgeolekustrateegia täiesti omaette, kuigi peaeesmärgiga põhjalikult seotud alamstrateegia, mis on eeldus „Hiina unistuse“ saavutamisel.

„Hiina unistus“ on käsitletav ka kui narratiiv Hiina elanikkonnale, mis püüab hiinlasi veenda HKP võimekuses ning eesmärkide täitumisel elukvaliteedi (kodud, haridus, rahvatervis ja sotsiaalhoolekanne) märkimisväärsel paranemisel. HKP näitab, et tegelikult on ainult nemad suutelised „Hiina unistust“ täide viima. (Heath, et al., 2016, lk 13)

TABEL 1. Hiina RV rakendatavad vahendid terava jõu kasutamisel (Singh, 2018, lk 9–17; autori koostatud)

TABEL 1. Hiina RV rakendatavad vahendid terava jõu kasutamisel (Singh, 2018, lk 9–17; autori koostatud)

Narratiivi kasutamise näol on tegemist propagandaprojektiga, mille levik on kõige efektiivsem erinevates Hiina kultuurikeskustes, üritustel ja Konfutsiuse instituutides. Seda ka mitte ainult riigisiseselt – „Hiina unistuse“ eesmärk on luua idealiseeritud kujutis Hiinast ning „rääkida hea Hiina lugu“ kogu maailmale. Konfutsiuse instituute on seejuures avatud üle maailma erinevates paikades ning neis õpetatakse tasuta hiina keelt ja kultuuri. (Brady, 2015, lk 52–56) Aktiivseimalt toimub hiina keele ja kultuuri õpetamine Aafrikas, kuhu on rajatud Konfutsiuse instituutide võrgustik. Õppetegevus toimub seal juba 2005. aastast. Hiina keele vastava taseme omandanuna võimaldatakse kohalikele reise Hiina RVsse.

Täiendavalt on nimetatud instituutide abil organiseeritud ka Aafrikasse elukvaliteeti parendavaid spetsialiste. (Cooke, 2009, lk 34–35) Muu hulgas asub üks Konfutsiuse instituutidest Eestis Tallinna Ülikoolis, kus toimub hiina keele ja kultuuri õpetamine.

„Hiina unistus“ on moderniseeritud Dengi 24-sõnaline strateegia ehk unistus lähtub traditsioonidest ning Hiina kõrgete riigiametnike seisukohtadest ja avalikest väljaütlemistest.

Hiina praeguse presidendi jõuline ja demonstratiivne välispoliitika on erinevate akadeemikute arvates andnud HKP võimule ka uue teoreetilise perspektiivi, milleks on „terav jõud“. (Walker ja Ludwig, 2017; Singh, 2018, lk 9) See tähendab, et kasutatakse manipuleerivat diplomaatilist lähenemist sihtriigi poliitilise süsteemi mõjutamiseks ja õõnestamiseks. (Walker, 2018, lk 12–13) Tuntud politoloog M. Singh on Hiina RV kasutatava terava jõu liigitanud seitsme peamise kategooria alla (vt tabel 1). Nimetatud tegevus on kombineeritud mitmest erinevast toimijast ning koondab Pekingi peamiselt kasutatavad tegevused infomõjutustegevuse läbiviimisel.

Peking kasutab infomõjutustegevuse läbiviimisel erinevaid efektiivselt toimivaid ning sageli ka kombineeritud tegevusi. Tegevused on selgelt koordineeritud ja toimuvad ühise eesmärgi saavutamise nimel. Lisaks on eelnimetatud vahendid üksteist toetavad. Näiteks meedia­manipulatsiooni ja välisinvesteeringute kaasamisega ning ka teiste vahendite koostöös suurendatakse riigi poliitilist mõjuvõimu ning ulatuslikuma poliitilise võimu abil on võimalik luua efektiivsemalt akadeemilisi koostöövorme.

Akadeemilistest koostöövormidest on kirjutanud sinoloog Märt Läänemets 2020. aastal ilmunud artiklis, kus ta viitab asjaolule, et suurimat rolli akadeemilises mõjutustegevuses kannavad Konfutsiuse instituudid (Läänemets, 2020). Ta on jaganud Hiina riiklikult koordineeritud infooperatsioonid akadeemilises koostöövormis kolmeks.

  1. Laialdaselt levinud teadusspionaaž, milles esinenud episoodid on otseselt kvalifitseeritavad kuriteona – vargus, altkäemaks, varjatud eesmärgiga investeeringud.
  2. Välisinvesteeringud ühisprojektidesse, mille kaudu toimub mõjutustegevus Hiina huvides.
  3. Luues Hiina jaoks soodsaid hoiakuid läbi kultuuri- ja humanitaarteaduse (kasutades pehmet jõudu). HKP välisesindajatena, hiina kultuuri edendajatena käsitletavad Konfutsiuse instituudid, mis Hiina valitsuse rahastusel hiina keelt ja kultuuri laialdaselt õpetavad.

Sõltuvalt tegevuse toimumise asukohast ja eesmärgist on terava jõu rakendamisest tulenev mõju riigisisene või rahvusvaheline. Walkeri ja Ludwigu (2017) käsitluses taandub terava jõu kasutamine manipuleerivale, ent samas diplomaatilisele lähenemisele sihtriigi poliitika muutmiseks. Tabelis 1 toodud vahendid ilmestavad muu hulgas edukalt manipuleerivat diplomaatiat. 

Vastupidiselt varasemale on Hiina võtnud diplomaatiliste suhete loomise ja hoidmise üheks prioriteediks

Hiina strateegiline hoiak ja käitumine maailmapildis on läbinud aastakümnetega mastaapse reformi. Hiina RV loomisel märkimisväärset rolli kandnud endine president Mao Zedong ei pannud oma ametiajal suurt rõhku diplomaatiliste suhete ega sõprussidemete loomisele teiste riikidega. Praegune Hiina on aga midagi muud – loodud on hulgaliselt sidemeid riikidega üle kogu maailma. (Brown, 2017, lk 36–39)

Suunamuutus on vägagi märgatav, sest vastupidiselt varasemale on Hiina võtnud diplomaatiliste suhete loomise ja hoidmise üheks prioriteediks. Nagu eespool mainitud, on nüüdseks liitlassuhted loodud enamiku maailma riikidega. Suurbritannia diplomaat Robert Cooper on oma raamatus (2004, lk 91–92) toonud välja välispoliitika keerulisuse, kuna selle üle puudub enda lähteriigi valitsusel otsene ja ka kaudne kontroll.

Hiina praeguse presidendi jõuline ja demonstratiivne välispoliitika on erinevate akadeemikute arvates andnud HKP võimule ka uue teoreetilise perspektiivi, milleks on „terav jõud“.

Mitmed valdkonna eksperdid on märkinud, et aina arenenumas ühiskonnas on julgeolekukeskkond muutumas pidevalt keerulisemaks ja märkimisväärselt mitmekesisemaks. Viidatakse võimalikule hübriidohule, mis julgeolekupoliitika kujundamisel kaalukat rolli kannab. Suurbritannia luureagentuuri MI5 peadirektor Ken McCallum on võrrelnud Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni infomõjutustegevust meteoroloogiaga – Venemaa Föderatsiooni tekitatu on nagu halb ilm, ent Hiina tegevuse tagajärg on nagu kliima muutumine. (The Standard, 2020) Samas FBI peadirektor C. Wray (2022) on öelnud: „Pole ühtegi teist riiki, kes ohustaks rohkem meie ideesid, innovatsiooni ja majanduslikku julgeolekut kui Hiina.“

Eeltoodust on võimalik üheselt järeldada, et läänemaailma julgeolekuasutused näevad Pekingi otsuseid selgelt võimaliku julgeolekuohuna. Professor A. Organski nägi juba 1968. aastal (Organski 1968, lk 361), et Hiina mõjuvõim kasvab läbi riigi seesmiste komponentide arengu. Lisaks kirjeldas ta, et suurim oht lääneriikide ülemvõimule on Hiina. Probleemile lisab tõsidust kindlasti asjaolu, et tegemist on kompleksse ning mitmete toimijate rakendamisel läbi viidava hübriidse tegevusega, mida on keeruline tuvastada.

Samuti on Hiina leidnud, et infosõda saab läbi viia igal ajal, ka rahuajal, ehk infooperatsioonide läbiviimiseks ei ole vaja oodata õiget aega või olustikku.

Esimesed märgid Hiina huvist infomõjutustegevuse vastu ilmnesid pärast Lahesõda 1990. aastate alguses. Ameerika Ühendriikide juhtimisel kasutati siis oskuslikult olemasolevat informatsiooni ära ning see tõi Ameerika Ühendriigile ning liitlastele võidu. Samaaegselt leidis aset televisiooni- ning raadiolevi takistamine tehniliste abivahenditega. Et sõna laialdaselt leviks, jagati seevastu kohalikele tasuta taskuraadioid. (Singer, 2001)

Nähes, et infomõjutustegevus toimib efektiivselt, kujundati Hiina militaarvaldkonna revolutsiooni käigus ümber strateegiaid ning dokumentidesse lisati infosõja kontseptsioon. 1990ndate keskpaigast juurutas HRV informatsiooni üle domineerimise põhimõtet. (Ventre, 2010) Vaid mõni aasta hiljem hakkasid ka Hiina kõrged riigiametnikud infooperatsioonide ja infomõjutustegevuse teemadel avalikult sõna võtma.

Mõni aasta pärast Lahesõja lõppu ütles kindralmajor ning toonane strateegiaosakonna direktor Wang Pufeng (1995), keda peetakse ühtlasi Hiina doktriini üheks eestvedajaks, järgmist.

  1. „Informatsioonisõja eesmärk pole enam piirkondade vallutamine või vaenlase vägede hävitamine, vaid panna vastane vabatahtlikult alistuma.“
  2. „Informatsioonisõda on sõda, kus info ja oskus rünnata täpsemalt on sama olulised kui sõjavägi ise.“

1999. aastal kirjutasid Hiina kolonelid Qiao Liang ja Wang Xiangsui (2004, lk 35, 130) järgmist.

  1. „Tehnoloogiline areng on andnud meile võimaluse halvata vaenlase närvisüsteemi ilma, et teised asjad kannataksid. See aga annab meile omakorda palju uusi võimalusi võidu saavutamiseks. Parim võimalus võidu saavutamiseks on saavutada kontroll ning mitte tappa.“
  2. „Modernne, ka piiramatu sõjapidamise viis tähendab, et relvade ja tehnika arv on mitmekordistunud. Lahinguväli on sisuliselt kõikjal ning piirid rahu ja sõja vahel puuduvad.“

Hiina kõrgete riigiametnike seisukohad väljendavad infosõja mitmetahulisust ning Hiina eesmärki ja rolli infomõjutustegevuse läbiviimisel. Lisaks annavad need ülevaate infomõjutustegevuse organiseeritusest ja struktureeritusest.

Võrreldes infosõda konventsionaalse sõjaga, võib väita, et kuigi otsene oht inimeludele on väiksem, on tegevuse iseloom märkimisväärselt ohtlikum inimkonnale üldiselt. Seda peaasjalikult seepärast, et infosõda on võimalik pidada igal ajahetkel ja sõltumata asukohast. Infosõja psühholoogiline tegur ning olukorrateadlikkus on agressorriigile piisavate oskuste ja ettevalmistuse korral käsitletavad kui eelis.

Hiina on selle selgelt lahti mõtestanud ning leidnud, et infosõda võib olla palju efektiivsem ja kasumlikum viis oma eesmärkide täitmiseks. Samuti on Hiina leidnud, et infosõda saab läbi viia igal ajal, ka rahuajal, ehk infooperatsioonide läbiviimiseks ei ole vaja oodata õiget aega või olustikku. Samuti annab see mõista, et infosõda ei ole maailmapildis nii märgatav, sest selleks ei pea olema alanud reaalne sõjategevus. See võimaldab Hiinal infosõja ajal jätkata liitlassuhete loomist ja hoidmist. Kokkuvõtlikult on Hiina mõtestanud infosõda kui modernset lähenemist sõjapidamisele, kus kasutatakse ka kõiki nüüdisaja tehnoloogilisi leiutisi ja nende võimekust. Sõda võib toimuda igal ajal ja kõikjal ning piirid sõja ja rahu vahel on hägustunud ehk me oleme pidevalt sõjas, ilma et seda avalikult tunnistaksime või kuulutaksime.

Lisaks väljaöeldud riigi julgeoleku tagamisele tuleb arvestada, et Hiinal võib olla muidki motivaatoreid või alaeesmärke ning meetodeid infomõjutustegevuse läbiviimiseks. James Mulvenon (1999, lk 177) on öelnud, et „Hiina infooperatsioonide üheseks eesmärgiks on info üle domineerimine“. Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium (Office of the Secretary of Defense 2021, lk 78) kirjeldab Hiina Rahvavabastusarmee (RVA) infooperatsioone kui:

  1. tegevusi, mis võib mõjutada nii vastase kui Hiina võimet teavet kasutada ning jagada. See hõlmab endas mitte-konventsionaalseid sõjapidamise viise. Teabe kontrollimine on kriitilise tähtsusega eeldus konflikti lahendamisel.
  2. informatsiooni üle domineerimist, mis on vajalik initsiatiivi haaramiseks ning endale sobivate tingimuste määramiseks, et saavutada paremad eeldused lahinguruumis.
  3. investeeringuid tehnoloogilisse arengusse, küberoperatsioonidesse ning muudesse vastumeetmetesse, kombineerituna traditsioonilise propaganda, eitamise ja pettemanöövritega.

1990. aastate lõpust HKP rakendatud seisukoht informatsiooniruumi domineerimise üle on ilmekalt jõudnud ka läänemaailma, kus üks valdkonna tuntuimaid politolooge ja eksperte J. Mulvenon on seda fakti ilmekalt analüüsinud ning Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium samuti teadvustanud. Info oma valdusse saamine, domineerimine ja sellest tulenev eelis teiste osapoolte ees on saanud ka väga oluliseks aspektiks infomõjutustegevuse osas. Selleks, et niisuguse eeliseni jõuda, on vajalik ka infot koguda. Info kogumiseks omakorda võib olla vaja kasutada riigi ettevõtteid, kellel on head andmete kogumise võimalused kliendibaasi ja selle suurendamise näol, milleks Hiinal on loodud hea baas, kuna ettevõtted ja vabaühendused on sageli riigi osalusega või riigile kuuluvad.

Hiina pole huvitatud riigi pangandussektorit maailmaturgudele avama

Üks selline asjakohane näide poliitiliste eesmärkideni jõudmisest on HKP tegevus 2019. aasta lõpus. Hiina esitas Fääri saartele ultimaatumi – vabakaubandusleppe sõlmimiseks Hiinaga peavad Fääri saared 5G arendamiseks sõlmima lepingu Huaweiga. (Välisluureamet, 2020, lk 77) Tegemist on välispoliitiliselt aktiivse riigiga ning seni sellist diplomaatiat rakendanud riikide jaoks võib Hiina tegevus tunduda agressiivne. Sellest intsidendist nähtub, et võrdlemisi agressiivse diplomaatia tulemusel lisandus Huawei kliendiportfelli koguni terve riik. See otsus lõi olulise ühenduse info liikumiseks mitte ainult Huawei, vaid Hiina RV ja Fääri saarte vahel. Selline otsus võib olla olulise tähendusega ka teiste riikide jaoks, kes on Hiina RVga majanduslikud lepped juba sõlminud või on alles sõlmimas, sest see näitab, millise resultaadiga võib koostöö kulmineeruda.

Vaadates Hiina majandust ja valuutat, pole Hiina jüaan kasutusel globaalsetel finantsturgudel. Peaasjalikult seetõttu, et Hiina pole huvitatud riigi pangandussektorit maailmaturgudele avama. See tagab riigile otsustusõiguse välja antavate laenude üle ning võimaldab laene väljastada parematel tingimustel kui näiteks USAs. (Lachmann, 2017, lk 85–87) 1978. aastal andis Hiina esimest korda välisinvestoritele loa tuua riiki väliskapitali, millega algas teekond vaese ja vähearenenud riigi maailma kõige aktiivsema majandusega riigiks saamiseni. (Piketty, et al., 2019, lk 2469) 2014. aastaks oli Hiina suurim välisinvesteeringute saaja maailmas, samal ajal oli Hiinast saanud ka suurim rahvusvaheline välisinvestor. Investeeringuid oli tehtud nii Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse kui ka Austraaliasse ja mujale maailma. Investeeringutest on nüüdseks saanud Hiina üks mõjusamaid vahendeid maailmapoliitika kujundamisel. (Brown, 2017, lk 37) Välisinvesteering võib Hiina jaoks olla üheks mõjutusvahendiks, seda nii investorina kui ka investeeringu sihtkohariigina.

Hiina osalusega ettevõtete investorid, kellel on poliitilised ja kuritegelikud huvid, varjavad sageli oma identiteeti, ostes välismaise ettevõtte, saavutades sellega kohaliku identiteedi ilma selle riigi kodakondust omamata. Pärast välismaise ettevõtte või selle osaluse soetamist kasutavad nad seda ära riigisiseste investeeringute tegemiseks. See on kasulik, kui eesmärgiks on mõjutustegevus ja varjatud eesmärgid. Lisaks võib see olla efektiivne vahend pääsu võimaldamiseks kohalike tehnoloogiate ja Hiina RV jaoks kasuliku teabeni. (RCMP-CSIS Joint Review Committee, 1997) Ehk Hiina välisinvesteeringud võivad endas peita nende jaoks kasulikke huve, mis esialgu on hoolikalt varjatud. Näiline üheselt mõistetav majanduslik huvi võib varjata seega muid eesmärke, millega kasuliku teabe või millegi muu Hiina jaoks vajalikuni teed luua.

Näiteks ilmestab Hiina varjatud huvisid juba aastatuhandeid vana transpordi­koridor nimega Siiditee. Tegemist on iidse kaubandusteega, mis ühendas läänemaailma Lähis-Ida ja Aasiaga. Siiditee loomise alguses oli see peamine kaubandustee Vana-Rooma ja Hiina vahel, hiljem aga Euroopa kuningriikide ja Hiina vahel. (The Editors of Encyclopaedia Britannica, 2021) Esialgset Siiditeed iseloomustas efektiivne kauba liikumine, tulus kauplemine ning erinevate religioonide tolerantsus Siiditee lõpp-punktis Hiina linnas nimega Xian. Tee sai nime Hiinas toodetud siidi järgi, mida kasutati kauplemisel. Kaubandustee sai nime „siiditee“ alles hiljem, kui sakslasest geograaf ning ajaloolane Ferdinand von Richthofen seda selliselt käsitles. (Chanda, 2015, lk 14)

President Xi Jingpini valitsuse initsiatiivil sai 2013. aastal alguse idee luua uus Hiina Siiditee ehk Belt and Road Initiative (BRI), varem tuntud ka kui One Belt, One Road (OBOR). Euroopa ja Aasia ühendamiseks rajatav BRI edendab majandussuhteid ja elavdab sisemajandust. Hiina näeb selles esimest sammu Euraasia majanduskoridori loomisel. (Rolland, 2015) Pealtnäha annab selline kaubandustee osapooltele võimaluse oma tooteid ning teenuseid edukamalt turustada. Küll tasub silmas pidada, et sellise kaubandusvormi looja omab põhjalikku ülevaadet, millised tooted, teenused ja kogused kust ja kuhu liiguvad. Antud juhul on risk, et HKP soovib leida võimalusi maailmamajanduse ülevaate hankimisest ning selle analüüsi tulemusel kohandada välispoliitilisi otsuseid oma mõjuvõimu kasvatamiseks.

Osana Siiditeest on käsitletav ka 2018. ja 2019. aastal laiemat kõlapinda leidnud kavatsus rajada Tallinna-Helsingi tunnel, mis teoorias edendaks Aasia ja Põhja-Euroopa vahelist kaubavahetust ning elavdaks oluliselt ka osapoolte majandust. Kuigi Eesti-Soome vahelise tunneli rajamine on arutlusel olnud varemgi, pole see realiseerunud peaasjalikult projekti suure maksumuse tõttu. (FinEstlink, 2018)

21. sajandi Siiditee näol võib olla tegu Trooja hobusega

2018. aastal asutasid soomlased Jan-Peter Edvin Vesterbacka ja Mikko Veikko Kustaa Valtonen osaühingud nii Soomes kui ka Eestis, eesmärgiga rajada välisinvesteeringute abil Helsingit ja Tallinna ühendav tunnel. (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, 2022; Finnish Tax Administration, 2022) Teiste hulgas tundis tunneli rajamise vastu huvi Hiina investeerimisfond TouchStone, kes oli valmis investeerima 15 miljardit eurot. Investeerimishuvi on peaasjalikult põhjendatud sooviga ühendada Rail Balticu abil Põhja-Euroopat Aasia riikidega, sealhulgas Hiinaga. (Liive, 2021) Investeeritavast 15 miljardist eurost koguni 2/3 on laen ning 1/3 Hiina investorite enamusosalus (Jõgi, 2019), mis garanteerib suurinvestoritele otsustuspädevuse juhatuse tasemel.

Council on Foreign Relations (Chatzky ja McBride, 2020) on kajastanud, et 21. sajandi Siiditee näol võib olla tegu Trooja hobusega, mis kätkeb endas Hiinale võimalust adresseeritult arenemiseks ja sõjaväe laiendamiseks Pekingi instantside poolt kontrollituna. Ehk välisriikides taristu loomine annab välisinvestorile võimaluse osaleda sihtriigi poliitika kujunemisel. (Heilmann, 2017, lk 109) Hiina president Xi Jinping on kõnelnud BRI elluviimisel kogu Aasia eest, väites, et Aasia riikide huvid on sarnased ning Hiina juhtimisel BRI on oluliseks teguriks Aasia kogukonna sidumisel ja ühtsel arengul. Lisaks viitas ta asjaolule, et ka teiste vastutus peab olema suurem piirkondliku ja maailmarahu säilitamisel. (Chanda, 2015, lk 14)

Lisaks investeeringutele majandus- ja koostöökontekstis annavad infooperatsioonidele soodsa pinnase kriisiolukorrad. Seda ilmestab näiteks Covid-19 kriis, kus epideemilise leviku lahendamisel on Hiina sellest tekkinud olukorda suhteliselt edukalt ära kasutanud. Kui 2020. aasta kevadel jõudis eurooplasteni toona veel tundmatu hingamisteede nakkushaigus, oli Hiina esimene, kes aitas Itaalias tekkinud kriisi lahendada. Nimelt maandus Roomas Hiina Punase Risti lennuk, mis võeti vastu suure avaliku huvi saatel. Hiinas resideeriv Huawei pakkus võimalust ühendada Itaalia haiglate serverid Hiina omadega, loomaks sujuvat koostöövormi, ning Hiinas kõneldi endist kui Itaalia päästjast.

Lisaks investeeringutele majandus- ja koostöökontekstis annavad infooperatsioonidele soodsa pinnase kriisiolukorrad. Seda ilmestab näiteks Covid-19 kriis.

Itaalia rahvusvaheliste suhete instituudi läbi viidud uuringust nähtub, et 70 protsenti itaallastest on veendunud, et EL ei taganud Itaaliale piisavat abi kriisi puhkemise alguses. (Instituto Affari Internazionali, 2020) Narratiivi ümberlükkamiseks ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Euroopa Liit on Hiina propagandale vastu astunud. Saksamaa ja Prantsusmaa on Itaaliat suurema koguse maskidega varustanud kui Hiina.“ (Verma, 2021, lk 205; Chen, 2021)

Covid-19 viirus on andnud Hiina Rahvavabariigile muu hulgas võimaluse korraldada sihistatud mõjutamisoperatsioone ja väärinfokampaaniaid ELis, selle naabruses ja kogu maailmas, püüdes õõnestada demokraatlikku arutelu, süvendada sotsiaalset polariseerumist ning seejuures oma mainet parandades. (Euroopa Komisjon, 2020) Hiina pehme jõu kasutamine antud olukorras omas seda enam mõju, kuna ELil puudus varasem kogemus sarnase tervishoiualase kriisiga. Põhiline mõju avaldus Ida-Euroopa ja Vahemere piirkonnas. (Chen, 2021, lk 8)

Hiina pehme jõu kasutamine väärinfot levitades ei alanud Covid-19 kriisiga, vaid oli Hiina inforuumiga kokku puutuvatele ringkondadele juba varemgi tuttav. (Bauer & Wilson, 2022, lk 6) Siiski oli kriisis toimunu maailma jaoks olulise tähtsusega, sest infomõjutustegevust kasutati väga oskuslikult ja seda õigel ajal, kui maailmas valitses niigi palju paanikat ja segadust. Poliitikateadlane L. van Middelaar on veendunud, et Covid-19 on juba praegu muutnud maailma võimupoliitikat ning jõudude tasakaal ja rahumeelne kooseksisteerimine on võimalik vaid siis, kui EL suudab olla konkurentsis Hiina ja Ameerika Ühendriikidega. (Middelaar, 2021) Konkureerimine maailma võimupoliitikas on kõikide osapoolte jaoks raske, sest Covid-19 kriis on esmakordne pretsedent, kuna sellist kriisi pole kaasaja ühiskond varem näinud. Konkurendid on võrdses seisus ning peavad suutma kohaneda kiiresti muutuva keskkonnaga.

Tegemist ei olnud aga viimase kriisiga, vaid üsna pea algas järgmine, milleks on Ukraina-Venemaa sõjaline konflikt. Hiina on sõja osas võtnud diplomaatiliselt korrektse seisukoha. Riigi esindajad on jätnud avalikkusele mulje, et HKP ei poolda sõjalist sissetungi, ent samas nad ka ei kritiseeri seda. Antud juhul juhindutakse selgelt Deng Xiaopingi 1990. aasta Rahvakongressil öeldust – Hiina jälgib rahulikult, hoiab madalat profiili ning on toimuva osas ootaval seisukohal. Riigi juhtkond on teadlik, et läänemaailma või vastupidi, Venemaa kasuks langetatud otsusega võivad kaasneda mitmed sanktsioonid, mis Hiina rahulikku ja harmoonilist tõusu pärsiksid. (Barkin, 2022, lk 2–3) HKP peab oluliseks hoida suhteid nii läänemaailma kui ka Venemaaga, sest (Asia Global Institute, 2021; Sahakyan, 2021, lk 9):

  1. Venemaa impordib Hiinale vajaminevat relvastust ning erinevaid maavarasid. See näitab, et tegemist on üksteisest sõltuvate kaubanduspartneritega, kes on loonud teatava strateegilise koostöövormi, suurendamaks riigi mõjuvõimu maailmas.
  2. HKP jaoks on oluline ka Ukraina, sest viimast on võimalik kasutada transiidiriigina Aasia ja Euroopa vahel. Tegemist on alternatiivse lahendusega, mis võimaldaks kauba liikumisel jätkuda ka Venemaa taristut ja logistilisi teenuseid kasutamata.
  3. osa planeeritavast uuest Siiditeest läbib märkimisväärses osas Venemaad ehk see on Hiinale oluline ühenduslüli Euroopaga, mistõttu pole HKP jaoks aktsepteeritav Venemaa jaoks ebasoodsa otsuse langetamine, kuna sellisel juhul poleks neil võimalik kasutada Venemaa pakutavaid logistilisi teenuseid kaupade ja teenuste tarnimisel ning BRI jääks seni planeeritud mahus rajamata.
  4. kui HKP jääb selles konfliktis diplomaatiliselt korrektseks, on neil võimalik olla lepitaja rollis ja tänu sellele kanda minimaalseid kaotusi nii konflikti ajal kui ka pärast seda. Peking on säilitanud neutraalsuse seetõttu, et vaid nii säilivad HKP jaoks kasumlikud diplomaatilised suhted.

Venemaa on esitlenud aastaid suhteid Hiinaga avalikult väga positiivselt. Ilmekaim esitlus nendest on taliolümpiamängudel Pekingis. Vladimir Putin kirjeldas Hiina ja Venemaa läbisaamist kui „enneolematu sõpruse ja strateegilise partnerluse vaimus tegutsemist“. Ühist harmooniat ilmestab kindlasti veel 2021. aasta jaanuaris esitletud Hiina välisministri Wang Yi seisukoht Venemaa osas. Nimelt selgitas ta Ameerika Ühendriikide riigisekretärile Antony Blinkenile, et riigid ei järgi külma sõja mentaliteeti ning Euroopa julgeoleku võtmes peab EL arvestama Venemaa arvamuse ning seisukohtadega poliitilistes küsimustes. (Ng & Jun, 2022)

Veelgi Eesti ja Hiina suhteid käsitledes oli 2021. aasta relevantse tähendusega, kuna selle aasta märtsis mõistis Harju maakohus esmakordselt süüdi isiku Hiina Rahvavabariigi sõjaväeluure kasuks spioneerimises

Kesk- ja Ida-Euroopa (CEEC) riikide koostöölepe

Ehk Hiina jaoks on oluline käituda ses olukorras võimalikult neutraalselt, sest ainult sellise poliitikaga saavad nad tagada võimaluste paljususe. Ühe või teise poole kasuks otsustamise tagajärjed võivad Pekingi jaoks kujutada majanduslikku kahju, seda näiteks Siiditee rajamise lubatavuse küsimustes.

Tulles veelgi lähemale Eestile, on üheks Eesti ja Hiina koostöövormiks 2012. aastal Budapestis Hiina ning 16 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEEC) riikide vahel sõlmitud koostöölepe 16+1, mille eesmärk oli Hiina ja CEEC riikide majanduse, sh väliskaubanduse edendamine. Koostööleppega liitunud ELi riigid nägid leppe sõlmimises head võimalust luua otsene kontakt kiirelt areneva Hiinaga. (Ondriaš, 2018, lk 22) Seitse aastat hiljem liitus koostööleppega ka Kreeka. (Ciurtin, 2019)

2021. aastal lahkus koostööleppest Leedu, kuna riik ei näinud enam esialgselt sõlmitud eesmärgi olemasolu ega lepingu piisavat tasuvust. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis andis soovituse ka teistele senistele liikmetele Pekingi initsiatiivil toimivast ühendusest lahkuda. Koostööleppe Hiina-poolse esindaja hinnangul põhjustas Leedu lahkumise ELi tegevus. Lisaks soovitas esindaja ELil vähem keskenduda emotsionaalsusele ja olla ratsionaalsem. Sõltumata koostööleppest lahkunud Leedust on Hiina jätkanud riikide värbamist selle koostööleppega liituma. Praegu käivad aktiivsed kõnelused Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Põhja-Makedoonia ja Montenegro esindajatega. Pekingi aktiivne värbamistegevust on suuresti sõltuv ka asjaolust, et 2021. aasta esimeses pooles toimunud virtuaalsel kohtumisel osalesid vaid pooled koostööleppe osalistest. Kindlasti on praegu aktiivsusele mõju Ukraina-Venemaa sõjal, kus Peking pole väljendanud selget seisukohta toimuva osas. Arvestades ELi ja koostööleppe osapoolte diplomaatide seisukohti, on tõenäoline, et senisel kujul see koostöövorm ei jätku. (Politico, 2021; Barkin, 2022, lk 2) Senine koostöövorm on tõenäoliselt muutumas suuresti ka Ukraina-Venemaa sõja tõttu, kuna mastaapset rolli resultaadi mõjudest tingitud poliitika kujunemisel kannab Hiina.

Veelgi Eesti ja Hiina suhteid käsitledes oli 2021. aasta relevantse tähendusega, kuna selle aasta märtsis mõistis Harju maakohus esmakordselt süüdi isiku Hiina Rahvavabariigi sõjaväeluure kasuks spioneerimises. Kuigi varem on Eestis tehtud süüdimõistvaid otsuseid spioneerimise eest, näiteks Venemaa huvides, siis Hiina kasuks spioneerimine on esmakordne pretsedent. Süüdimõistetuks oli 1963. aastal sündinud mereteadlane ja NATOs kõrgel ametikohal olnud Tarmo Kõuts (tegemist on admiral Tarmo Kõutsi nimekaimuga), kes oli varem kriminaalkorras karistamata. Ta tegutses Hiina sõjaväeluure huvides vähemalt kolm aastat ning selle ajaga maksti talle info eest 17 000 eurot. Seega oli staažikas teadlane nõus riskima kriminaalkorras karistamisega riigireetmise eest pisut vähem kui 6000 euro eest aastas, mille eest määras Harju maakohus talle liitkaristuseks kolme aasta pikkuse reaalse vangistuse.

Asjaolu, et Hiina sõjaväeluure suutis seni seaduskuulekalt elanud Eesti teadlast mõjutada sellises mahus, et viimane paneks toime korduvaid õiguskorra rikkumisi, ilmestab Hiina eriteenistuste oskusi pehme jõu kasutamisel.

Veel ühe võimaliku juhtumina Eestist võib leida turvakaamerate soetamise riigihanke, mille politsei- ja piirivalveamet (PPA) kuulutas välja veebruaris 2021, mida veidi hiljem pisut täiendati. Eesmärk oli hankida sada kaamerat (numbrituvastuskaamerad, panoraamkaamerad 180 kraadi koos kiirpöördkaameraga, panoraamkaamerad 360 kraadi koos kiirpöördkaameraga, panoraamkaamerad reguleeritavate sisekaamerate asetusega, mootorjalaga positsioneerimiskaamerad, kiirpöördkaamerad 30x, kiirpöördkaamerad 36x ning torukaamerad).

Kuna PPA korraldatud hankes sobivat pakkumust ei esitatud, hankemenetlus lõpetati. Teist korda kuulutati hange kaamerate soetamiseks välja augustis 2021 ning selles hankes esitati viis pakkumust. Tulemuseks sõlmiti raamlepingud firmadega G4S, BK EESTI ning Hansavalve. (Rahandusministeerium, 2021)

Oli tähelepanuväärne, et hankes esitati pakkumustega Hikvisioni tooteid. Riigihangete läbiviimisel on üks olulisemaid aluspõhimõtteid, et kedagi ei saa diskrimineerida, kui pakkumus vastab hanke tehnilistele tingimustele ning 2021. aastal aset leidnud hanke tehnilised tingimused vastasid üheselt Hiina firma Hikvisioni toodete tehnilistele näitajatele. Pakkumuse esitanud ja hiljem raamlepingus nimetatud Eesti ettevõtted turustavad aktiivselt Hikvisioni tooteid, mis oli ka ühtlasi pakkumuste sisu.

Vaatamata asjaolule, et mujal läänemaailmas on tuvastatud hulk turvaintsidente seoses Hikvisioni kaameratega, hanke läbiviimisel seda arvesse ei võetud. Konkreetse toote välistamiseks leiab seadusest vähe aluseid ja üldiselt sõltub see, näiteks kaamerate korral, hankija ettenähtud tehnilistest nõuetest ja neile vastamisest. Pakkuja kõrvaldamine pole samuti asjakohane, kui ta kõrvaldamise aluste kontrollimise järgselt kvalifitseerub. Ehk praegu kehtiva seaduse järgi on hanke läbiviijal kohustus hankida majanduslikult soodsaim pakkumine arvestamata võimalike infomõjutustegevusega kaasnevaid julgeolekuohte. (Riigihangete seadus, 2017) Kuna aga infomõjutustegevus on tihti vähenähtav ning see pole kvalifitseeritav kuriteona, ei jää riigile ka aluseid konkreetsest tootest või konkreetse riigi teenusest keeldumiseks, kui välja arvata erijuhud.

Seega, kuigi uued tehnoloogilised lahendused lihtsustavad paljudes valdkondades elu ning parandavad sageli ka inimeste elukvaliteeti, on oluline säilitada teatav valmisolek nendest tingitud julgeolekuohtudega silmitsi seista. Siinkohal võib tegemist olla näiteks nutitelefoniga, mis võimaldab selle kasutajal olla kergema vaevata internetiga ühendatud ning kasutada erinevaid programme, mis võimaldavad nautida teatavaid hüvesid.

Küll aga on oluline silmas pidada, et nii seadme tootja kui ka kasutatavad programmid oleksid kasutaja jaoks usaldusväärsed. Seda enam, et Hiinas kõrgel auastmel olevad toonased riigiametnikud olid juba 1999. aastal veendunud, et tehnoloogiline areng on andnud Hiinale palju eeliseid, tänu millele on paremad võimalused võidu saamiseks. Tähelepanu tasub avalikus sektoris osutada isegi sellistele valdkondadele nagu riigihanked, kus mõne toote või teenuse pakkumise ja soetamisega võib tekkida soodne võimalus viia läbi infomõjutustegevust.

Kasutatud allikad

Tagasiside