Aktiivset vananemist soodustav elukeskkond algab kohalikult tasandilt
-
MTÜ Kuldne Liiga huvikaitsejuht
-
Tartu Ülikooli rakendusteaduslike sotsiaaluuringute keskuse analüütik
Inimeste eluea pikenemisega elanikkond vananeb. Vanemaealiste kui ühiskonna vähem kaitstud elanikkonna grupi teema on olnud globaalselt aktuaalne juba 1948. aastast, kui koostati ÜRO vanemaealiste õiguste deklaratsioon (ÜRO, 1948). Aja jooksul on rõhuasetus elanikkonna vananemisega seotud probleemidelt liikunud ennetamisele ja uue terminina on aktuaalseks saanud „aktiivne vananemine“, mis on uus suund poliitikas.
1982. aasta Viini rahvusvaheline tegevusplaan vananemise teemal (ÜRO, 1982), mis lõi globaalse aluse riikliku poliitika ja programmide loomiseks, põhines arusaamal, et „elukvaliteet on sama oluline kui eluea pikkus ja vanemaealistele peab olema tagatud võimalikult pikk, täisväärtuslik, terve, kindlustatud elu …“ (ibid.: 47).
2002. aastal uuendati vanemaealise elanikkonna kasvu küsimustega seotud tegevusplaani, mille prioriteetideks oli tervise ja heaolu edendamine vanemas eas ning vananemiseks sobiva keskkonna loomine. Madridi tegevusplaani koostamisse panustas ka Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization) koostatud programm „Aktiivne vananemine“ (WHO, 2002). Aktiivne vananemine tähendab mitte ainult võimet olla füüsiliselt aktiivne, vaid jätkuvat osalemist ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, kultuurilises ja vaimses sfääris.
Olulise suunana on tähelepanu all aktiivset vananemist soodustava keskkonna kujundamine. WHO on loonud juhendmaterjali linnade easõbralikkuse mõõtmiseks (WHO, 2023) füüsilise keskkonna, sotsiaalse kaasatuse ja elukvaliteedi valdkonnas. Füüsilise keskkonna ligipääsetavuse all mõeldakse näiteks avalike asutuste, ühistranspordisõidukite ja -peatuste ligipääsetavust, jalgsi liikumise võimalusi naabruskonnas ja eluasemepindade taskukohasust.
Sotsiaalse kaasatuse all tuuakse välja vanemaealiste kuvand ühiskonnas, vabatahtlikus tegevuses ja kohalikes otsustusprotsessides osalemine, kultuuriüritustel käimine, avaliku info kättesaadavus, majanduslik kindlustunne ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus. Elukvaliteedi all on oluliseks mõõteks oodatav eluiga sünnihetkel ja sihtrühma hinnang elukvaliteedile.
Sageli viidatakse vananemisele kui vanemaealistega seotud teemale, justkui algaks vananemine teatud elueast. Vananemine on protsess, mis algab inimese sünnist ja kestab elu lõpuni. Vananemine on elukaarepõhine. Tervislik eluviis ja sotsiaalne kaasatus on oluline kogu elu jooksul. Kiirema elanikkonna vananemisega riigid on ennetavalt alustanud aktiivse vananemise poliitika kujundamise ja juurutamisega.
AKTIIVSET VANANEMIST SOODUSTAVA KESKKONNA KUJUNDAMINE
Aktiivset vananemist soodustava poliitika kujundamisega on suure vananeva elanikkonna osakaaluga riigid, nagu Soome ja Jaapan, tegelenud juba aastakümneid.
Jaapan
Sihipäraselt on ligipääsetava keskkonna arendamisega tegeletud Jaapanis, kus 1995. aastal koondati eelnevad valdkonnapõhised poliitikad süsteemseks vananeva ühiskonna poliitikaks ning võeti vastu „Vananeva ühiskonna meetmete põhiseadus“ (Jaapani valitsuse büroo, 1995). See lõi seadusliku aluse, et elanikkonna kiire vananemisega kaasnevate probleemide ennetamiseks meetmeid rakendada, vajalike seadusemuudatuste ettepanekuid teha ja sisse viia. Juurutati iga-aastane regulaarne vanemaealiste olukorra analüüs, probleemsete teemade teadvustamine ja potentsiaalsete lahenduste arutamine jm. Ühiskonna vananemise poliitika on valitsuskabineti oluline poliitika.
JOONIS 1. Rahvastiku vanuseline koosseis ja 65+ inimeste osakaal.
Allikad: Eesti ja Soome Statistikaamet, Jaapani valitsuse büroo, 2018
Kuigi Jaapanis on sobiva elukeskkonna loomisel pööratud tähelepanu vanemaealisele elanikkonnale, on eesmärk luua elukeskkond, mis sobib kõikidele ühiskonnagruppidele. Hoonete puhul on rõhk ratastooliga liikujatel ning sellest tulenevad nõuded koridoride, ukseavade, liftide, tualett-ruumide suuruse jm suhtes. Vaegnägijatele on vajalikud „mummuteed“ ja teadetetahvlid nii hoonetes kui ka tänaval. Tänavad peavad olema piisavalt laiad, et tagada ruum ratastooliga liikujatele, ülekäiguradadel ei tohi olla astmeid ning avalikus ruumis peab olema piisavalt pinke. Ühiskonnaelus osalemise ja teenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja, et transporditeenused oleks ligipääsetavad: astmeta bussid, treppide asemel kaldteed, liftid rongi- ja bussijaamades, suure ukseava ning mahutavusega taksod jm.
Kuigi Jaapanis on sobiva elukeskkonna loomisel pööratud tähelepanu vanemaealisele elanikkonnale, on eesmärk luua elukeskkond, mis sobib kõikidele ühiskonnagruppidele.
Ligipääsetava elukeskkonna jaoks on Jaapanis igale linnale seatud ülesanne kaardistada vaba liikumist võimaldavad piirkonnad peamisest transpordisõlmest, kuni peamiste avalike asutuste, ettevõtete, poodide ja parkideni. Tervet linna on keeruline mõne aastaga ligipääsetavaks muuta, kuid oluline on saavutada ligipääsetavus transpordile ja peamiste avalikku teenust pakkuvate asutusteni. Ülevaade kolmest olulisest paar aastakümmet väldanud riiklikust programmist ja seadusest koos näidetega on joonisel 2.
JOONIS 2. Olulised seadused ligipääsetava keskkonna loomisel.
Allikad: Jaapani valitsuse büroo, 2018; Jaapani Maa-, Infrastruktuuri-, Transpordi- ja Turismiministeerium, Bukyo linnaosa, Ise Linn, 2021
Konkreetsete tulemuste mõõtmiseks erinevates ligipääsetavuse valdkondades on seatud numbrilised eesmärgid ja võrdlusnäitajad, mida igal aastal analüüsitakse. Numbriliste eesmärkide kehtestamisel on esmalt oluline selekteerida valdkonnad ning seejärel defineerida mõõdikud ja andmestik selle mõõdiku arvutamiseks (Jaapani valitsuse büroo, 2018).
Viimastel aastatel on rõhk nihkunud elukeskkonna universaalsele disainile, et tagada kõikidele ühiskonnagruppidele soost või vanusest sõltumata mugav ja kasutajasõbralik elukeskkond nii avalikus ruumis kui ka kodus. 2019. aastal kinnitati „Universaalse disaini 2020. aasta tegevuskava“ (Jaapani Sise- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2017).
Soome
Soomes seati vananemise poliitika üldistele eesmärkidele alus 1996. aastal. Elukeskkonna kujundamisele nii kodus kui ka väljaspool on pööratud palju tähelepanu: „Turvaliselt igas vanuses: kodus ja vabal ajal juhtuvate õnnetuste ennetamise programm 2021–2030 ning kulude analüüs“ katab 29 mõõdet erinevates valdkondades alates kukkumise ennetamisest kuni mürgitusteni (Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium, 2021) ning „Turvaline ja kindel elu eakatele“ (ibid.) sisaldab nii ettepanekuid ohutuse tagamiseks kodus kui ka meetmeid kuritahtliku ärakasutamise ennetamiseks. Kohalikel omavalitsustel soovitatakse vanemaealiste vajadustega arvestada elukeskkonna planeerimise etapis ja neid ka planeerimisprotsessi kaasata.
Eesti
Eestis kinnitati 2013. aastal „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“. 2019. aastal kutsus Vabariigi Valitsus kokku ligipääsetavuse rakkerühma, mille eesmärk oli kaardistada peamised ligipääsetavusega seotud probleemid, hõlmates liikuvuspõhiselt kõiki kasutajagruppe kogu elukaare vältel (Riigikantselei, 2021). Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne (Riigikantselei, 2020) toob välja, et „puudub nii kohustus kui ka võimekus kontrollida kõigi ehitiste vastavust ligipääsetavuse nõuetele“ (ibid.: 7). Olukorra muudab keeruliseks see, et ligipääsetavuse nõuded ei ole üheselt defineeritud ega käsitletud erinevates ehitusvaldkonda käsitlevates seadustes ja määrustes alates ehitise projekteerimisest kuni järelevalve teostamiseni. Paratamatult on ligipääsetavuse ees prioriteediks tuleohutus ja energiatõhusus. Samas ütleb strateegia „Eesti 2035“ üks aluspõhimõte, et „… ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud“ (Vabariigi Valitsus, 2023). Selle aluspõhimõtte teostamiseks on esmalt vaja tagada kõigile võimalus panustada ja selle oluline komponent on ligipääsetava elukeskkonna loomine.
Veelgi enam, „Heaolu arengukava 2023–2030“ (Sotsiaalministeerium, 2023) üldeesmärk on Eesti riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on pikk ja kvaliteetne tööelu. Ligipääsetava keskkonna loomise eesmärk on tagada avalike teenuste kättesaadavus kõigile, sõltumata vaimsest ja füüsilisest eripärast. Arengukava vanemaealisi puudutavas alaeesmärgis seatakse sihiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad tulevad majanduslikult hästi toime.
Eesmärk on Eesti riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on pikk ja kvaliteetne tööelu.
Arengukavas tõdetakse, et Eesti vanemaealisi iseloomustab suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus, samuti osalevad nad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Digipädevuse puudumine piirab vanema-ealiste ligipääsu teabele, teenustele ja suhtlusele, kuna arvutikasutus on kujunenud igapäevaelu osaks. Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Esineb vanuselist vanussurvet ja diskrimineerimist väga paljudes eluvaldkondades. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes.
Vananemise ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud ja puudub poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik.
Heaolu arengukava 2023–2030 näeb ette, et vanemaealiste heaoluks ja ühiskonnas osalemiseks tuleb:
- edendada vanusesõbraliku ühiskonna kujunemist arvestades vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtetega, võimestada vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetada vanemaealiste esinduskogude loomist;
- kaasata vanemaealised poliitikakujundamisse, et arvestada nende vajadustega igas eluvaldkonnas;
- parandada kogukondade eestvedajate ja vabatahtlike kaasajate teadlikkust vanemaealiste kaasamisvõimalustest ja kogukonna tegevuse aktiveerimisest;
- luua võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele;
- murda stereotüüpne mõtlemine ning vähendada vanemaealiste ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist;
- arendada vanemaealiste vajadusi arvestavaid teenuseid ja suurendada üldist ühiskondlikku sallivust.
MTÜ Kuldne Liiga töötas heaolu arengukava elluviimiseks Sotsiaalministeeriumi toetatud projektiga „Noored-vanad võrgustuvad koos (NOVA)“ välja soovituste kogu „Vanusesõbraliku Eesti põhimõtted“ (MTÜ Kuldne Liiga, 2024). Seal tuuakse esile, et üks olulisem keskkonna mõjutaja on teised inimesed ja kogukond. Me kõik – teadlikult või teadvustamata – loome oma igapäevaste tegude, suhtumiste, otsuste või nende tegemata jätmisega elukeskkonda. Nõnda ei saa ka vananemisega arvestavad poliitikameetmed ja tegevused piirduda vaid eakamatega, vaid peavad hõlmama kõiki vanuserühmi. Vanusesõbralikku ühiskonda iseloomustab põlvkondadeülene solidaarsus, suhtlemine ja koostöö.
Meie lähim ümbrus on meie kogukond, meie omavalitsus, kus me igapäevaselt suhtleme teiste inimestega ja kujundame koos oma elukeskkonda. Vanemaealised moodustavad aasta-aastalt üha suurema osa omavalitsuste elanikkonnast, mõnes neist juba kolmandiku. Seega on omavalitsustel oluline roll vanusesõbraliku keskkonna ja ühiskonna kujundamisel. Vanemaealiste heaolu luuakse ja vanuse-sõbralik elukeskkond kujundatakse just omavalitsustes. Järgnevalt toome näitena initsiatiivi ja püüdluse luua Tartu linnas aktiivne vananemist soodustav linnakeskkond.
TARTU LINNA NÄIDE AKTIIVSET VANANEMIST SOODUSTAVA KESKKONNA KUJUNDAMISEL
Tartu linn soovib tasandada rahvastiku vananemisega kaasnevaid muutusi ning pakkuda linnakodanikele mugavat ja toetavat linnaruumi, ning on koostöös AS-iga Civitta Eesti loonud visioonidokumendi „Easõbralik Tartu 2030“ (AS Civitta Eesti, 2021). Dokument on loodud WHO easõbraliku linna kontseptsiooni alusel ja kirjeldab easõbralikku linna kaheksa valdkonna kaudu:
- avalik linnaruum
- transport
- kodune keskkond
- informatsioon ja kommunikatsioon
- kogukonna toetus ja tervishoiuteenused
- haridus ja kaasamine tööellu ning ettevõtlusesse
- sotsiaalne kaasatus
- väärtustamine ja kuuluvus
Tartu võttis eesmärgi seada neis kaheksas valdkonnas konkreetsed mõõdetavate väärtuste baastasemed, millest lähtudes saaks tegevuste planeerimisel ja tulemuste hindamisel juhinduda. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus koostöös Tartu linnaga töötas igas alagrupis välja mõõdikud koos defineeritud andmestiku ja arvutusega ning viis läbi fookusgrupi intervjuud, et saada linnakodanikelt otsest tagasisidet rahulolu kohta (Vain et al., 2024).
Tartu linn soovib tasandada rahvastiku vananemisega kaasnevaid muutusi ning pakkuda linnakodanikele mugavat ja toetavat linnaruumi.
Mõõdikute puhul on oluline järgida mõõdetavuse ja teostatavuse printsiipi. Mõõdetavuse printsiip tähendab, et mõõdikute puhul on andmed otseselt mõõdetavad või fikseeritavad. Teostatavuse printsiip viitab erinevatele tegevustele, millega saab mõõdiku väärtuse parandamisele kaasa aidata. Mõõdikute defineerimisel on oluline mõõdiku otstarbekus ja arvutamise võimalikkus läbi andmestiku konkretiseerimise, et tagada, et mõõdikuid oleks võimalik mõneaastase intervalliga taasarvutada.
Näiteks avaliku linnaruumi mõõdik eeldatav minimaalne kõnnikiirus peamistel ristmikel ristmiku ületamiseks (ibid.: 27) eeldab, et on defineeritud peamised ristmikud linnas ja on teada valgusfooritsükli pikkus nendel ristmikel. Teaduskirjandusele tuginedes on üle 65-aastaste inimeste kõnnikiirus alla 0,95 m/s, seega peaks ka olulisemate ristmike valgusfooride rohelise tsükli pikkus vastama sellele kiirusele (Alves et al., 2020). Koduse keskkonna mõõdik kodus juhtunud õnnetuste (sh kukkumised, tulekahjud jne) arv aastas (ibid.: 31) võimaldab aru saada, millised on peamised kodused õnnetused, ja ennetustööd suunata.
Sageli püütakse mõõdikuid seada seoses uuenduslike ja innovaatiliste projektide ning näiteks sotsiaalse elu elavdamise projektide arvukusega. Taoliste mõõdikute puhul on keeruline defineerida uuenduslikkust, innovaatilisust või sotsiaalse elu elavdamist nii, et need definitsioonid oleks ajas püsivad. Mõõdiku puhul on oluline definitsiooni püsivus aastate lõikes, mis tagab, et sama mõõdikut saab perioodiliselt taasarvutada ja tulemust eelnevate perioodidega võrrelda.
Lisaks mõõdikutele on soovituslik juurutada ka võrdlusnäitajaid, mille eesmärk on peegeldada muutumist ajas või võrdluses Eesti keskmisega. Need võrdlusnäitajad võiksid olla nii valdkonnaülesed, näiteks kohaliku piirkonna keskmine eluiga ja keskmine vanaduspension, kui ka konkreetse valdkonna kohta, näiteks infoliinile tulevate kõnede arv pensioniealistelt.
Võib kasutada ka kvalitatiivseid ja kirjeldavaid näitajaid, näiteks vabatahtliku osalemise võimalused piirkonna ja valdkonna lõikes. See on oluline, sest enne, kui saab hakata mõõtma vabatahtlikku kaasatust, on otstarbekas teha inventuur võimalustest ja sellest, kuidas kohalikke elanikke olemasolevatest võimalustest teavitatakse.
Suur osa kasutatavatest andmetest on juba olemas kas avalikes andmebaasides või kohalikus omavalitsuses. Samuti on oluline mõõdikuid ja võrdlusnäitajaid ajas uuendada, sest erinevate põlvkondade vajadused ja eeldused on erinevad.
MIDA SAAVAD KOHALIKUD OMAVALITSUSED TEHA AKTIIVSENA VANANEMISE SOODUSTAMISEKS
Vanusesõbralik elukeskkond ja aktiivse vananemise soodustamine vajab pidevat ettevaatavat tähelepanu. Ei piisa senisest lähenemisest, kus reageeritakse esile kerkinud puudustele ja püütakse neid lahendada. Vaja on ettevaatavalt luua toetavat ja võimestavat keskkonda, et vähendada terviseriske ja kompenseerida inimese puudusi. Samuti tuleb pakkuda inimestele tuge, et igaühel oleks kogu elu jooksul võimalik arendada oma potentsiaali, sh kõrgemas vanuses. Ehk oluline on luua lahendusi probleemide ennetamiseks.
Vananemisega kaasnevate muutustega arvestamise ennetav ja ettevaatav lähenemine ja vastav elukeskkonna kujundamine tuleb kavandada omavalitsuse arengukavades. Arengukavades saab seada eesmärgid ja vajalikud tegevused vanusesõbraliku elukeskkonna kujundamiseks. Tartu linna initsiatiiv on hea näide, kuidas ennetava ja ettevaatava lähenemisega alustada.
Vanusesõbralikkuse edendamisel on soovitatav hoida tähelepanu all järgmised põhimõtted:
Kasutatav ja ligipääsetav avalik ruum
On oluline tagada, et avalik ruum (tänavad, pargid, väljakud, virgestusalad jm, samuti avalikud hooned ja avalikus kasutuses olevad siseruumid) toetaks inimese tervist ja iseseisvat toimetulemist läbi elukaare ja oleks tagatud ligipääsetavus ja mugav kasutus.
See tähendab nii elukeskkonna füüsilist ligipääsetavust (barjäärivaba liikumist), näiteks kaldteed ja pandused treppide või astmete asemel ning piisavalt pinke ja muid puhkamisvõimalusi teekonnal kui ka kasutatavust (näiteks pinkide puhul selja- ja käetugede olemasolu või ebamugavate materjalide, nagu betoon ja metall, vältimist). Tänavamööbli valikul arvestatakse vanusesõbralikus ühiskonnas inimese ergonoomika ja kasutusmugavusega.
Kasutatavus tähendab ka, et on kohti, kuhu minna – avalikud kohtumispaigad, eriti pargid ja haljasalad, on vanemaealiste olulised sihtkohad. Avaliku ruumi, sh parkide kujundamisel arvestatakse vanusesõbralikus ühiskonnas ka eakamate tegevusvõimalustega, seda nii omaette kui ka koos teistega. Mänguväljakud, puhkealad ja treeningpaigad on turvalised ja ligipääsetavad nii lastelastega kui ka üksi liikuvatele eakatele ja puuetega inimestele. Ligipääsetavuses on kriitilise tähtsusega ka avalike tualettide olemasolu.
Aktiivse liikumise võimaluste loomine on oluline ennetustegevus tervena elamisel
See tähendab turvalise ja ohutu ruumi kujundamist, et soodustada liikuvust. Luuakse jalgrattaga liikumise edendamiseks terviklikud rattateede võrgustikud, soodustatakse ühistranspordi kasutamist, arendatakse nõudepõhist ja sotsiaaltransporti.
Oluline on ennetustöö ja tervisealase kirjaoskuse omandamine. Seda aitab saavutada tervislike eluviiside, aktiivse liikumise ning näiteks kukkumisennetuse sarnastes programmides osalemine. Tervisealane kirjaoskus võimaldab mõista tervena vananemise protsessi ja oma tervislikku olukorda, tervisemuutusi ning õige toitumise ja füüsilise aktiivsuse abil säilitada elukvaliteeti vanemas eas.
Eluaseme kohandamine ja elukohavalik võimaldab jätkata harjumuspärast elu
See tähendab, et tegeletakse sihipäraselt inimeste teadlikkuse tõstmisega nende vanusest tingitud muutuste ja vajadustega. Selle põhimõtte kohaselt selgitatakse inimestele võimalikke piiranguid ja probleeme, mis kaasnevad elukohaga, mida ei ole vanusele/võimetele vastavalt kohandatud või mis ei toeta liikuvust, ning seda, et nende valikud mõjutavad otseselt iseseisvat hakkamasaamist tulevikus. Soodustamaks vajaduspõhist elukohavahetust, luuakse vanusesõbralikud elukohavõrgustikud, milles on kombineeritud nii era- kui ka avaliku sektori eluasemed (vanemaealiste endi kodud, teenusmajad, kohandatud sotsiaaleluruumid, hooldekodud) ning vastavad asjakohased tugitegevused ja -meetmed. Inimesi teavitatakse õigeaegselt elukohavalikutest ja võimaldatakse nõustamist elukoha vahetamiseks või kohandamiseks.
Vanemate inimeste pideva arengu keskkond hoiab inimesed virgena
See tähendab sotsiaalset suhtlust ja aktiivset eluviisi pakkuvate võimaluste loomist sisukate ühiskondlike tegevuste ning toetavate sotsiaalvõrgustike kaudu. Kohalike omavalitsuste roll on kaasata kõiki inimesi, sõltumata nende terviseseisundist, elukohast ja teistest näitajatest, eriti neid, kes on kõige suuremas üksilduse riskis, vajavad kõige enam suhtlemist ning emotsionaalset ja praktilist tuge (sotsiaal- ja päevakeskused, vaba aja veetmise võimalused, terviseliikumised, kogukonnatöö jt). Tuleb selgitada nende inimeste huvid ja kogukonda panustamise võimalused, kõrvaldada takistused ja pakkuda mitmekesiseid tegevusi.
Eakamad inimesed kaasatakse ühiskondlikku ellu
Kohalikel omavalitsustel on suur roll inimeste ühiskonda kaasamisel, toetades selleks olemasolevaid ühinguid, leides uusi partnereid, võimaldades ruumide kasutamist, kaasates vabatahtlikke ja koordineerides nende tegevust. Dialoogi ja kaasamise edendamiseks ning vanemaealiste seisukohtade ja ettepanekute teadasaamiseks on oluline luua kohalike omavalitsuste juurde vanemaealiste huve esindavad nõukogud. Kasutada saab ka teisi vanemaealiste kaasamise vorme: foorumid, fookusgrupid, ümarlauad, infopäevad, avalikud arutelud jt. Nii saavad vanemaealiste huvid ja probleemid esindatud ning neil on aktiivne roll otsuste tegemisel.
Kättesaadav elukestev õpe ja vananemise õppimine on võimalus isiklikuks arenguks
See põhimõte tähendab, et elukestva õppe kaudu pakutakse inimestele võimalusi isiklikuks arenguks vanemas eas ja osalemiseks põlvkondadevahelises suhtlemises. Vananemist on vaja õppida ja õpetada, et teada, milles seisnevad normaalse vananemise muutused ja kuidas neile reageerida.
Eakamatel inimestel ja vananemisel on positiivne kuvand
Oluline on põlvkondadevaheline koostöö igas eluvaldkonnas. Omavalitsuses ja kogukondades tuleb rakendada eakamate inimeste positiivse kuvandi loomise strateegiaid, mis võimaldavad kasvatada austust vanemaealiste suhtes ja võidelda vanuselise tõrjumise vastu. Tuleb suurendada teadlikkust vananemisest, väärtustada eakate kogemust ja panust ning edendada põlvkondadevahelist suhtlust ja teavitust, samuti vanemaealisi tunnustada.
Tuleb õigeaegselt märgata negatiivseid ilminguid vanemaealiste suhtes ja rakendada meetmeid nende kõrvaldamiseks. Diskrimineerimine vanuselise tõrjumisena, eelarvamused ja stereotüübid, hoiakud ja suhtumised võivad põhjustada eakatele takistusi teenustele juurdepääsul ja nende potentsiaali realiseerimisel. Need võivad viia hooldusvajaduse tähelepanuta jätmiseni, väärkohtlemiseni ja inimõiguste rikkumiseni. Vanuseline diskrimineerimine kujundab käitumismustreid nii eakamates inimestes kui ka ühiskonnas laiemalt ning sellel on negatiivne mõju tervena ja aktiivsena vananemisele.
Tuleb suurendada teadlikkust vananemisest, väärtustada eakate kogemust ja panust ning edendada põlvkondadevahelist suhtlust ja teavitust, samuti vanemaealisi tunnustada.
Kogukondlik tegevus ja koostöö kogukondadega toetab osalemist ühiskonnaelus
Kogukondlik tegevus võimaldab inimesi märgata, neist hoolida ja vajadusel toetada. Kogukonnad saavad toetada nii eakate sotsialiseerumist kui ka tervena vananemist, pakkudes inimestele kohta, kuhu kuuluda, võimalust suhelda ning ühiselt tegutseda ja panustada. Kogukonnad tegelevad kodukeskkonna riskide teadvustamise ja ennetamisega, et vältida terviseriske ja traumasid ning suurendada turvalisust.
Omavalitsus saab aidata kaasa vajaliku keskkonna kujundamisel ja kogukondliku tegevuse toetamisel, seda väärtustada ja asjakohast teavitustööd korraldada.
Vanemaealiste turvalise elukoha jaoks on väga oluline ka kuriteo- ja väärkohtlemise ennetus. Soodustada tuleb koostööd naabrivalveorganisatsioonide, politsei, päästeameti, turvaettevõtete ja kogukonna vahel, nõustada vanemaealisi turvasüsteemide ja turvaprotseduuride kasutamisel.
Oluline on koostöö omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja kogukonna vahel.
Vanemaealised vajavad vanusesõbralikku ja vanemaealistele ligipääsetavat informatsiooni
Vanemaealistele on vaja neile oluline teave teha kättesaadavaks arusaadavalt, õigeaegselt, usaldusväärselt ja asjakohaselt, piisavalt ja mitmekesiselt, rakendades vanusesõbralikke kommunikatsiooniformaate. Veebis peab info olema ligipääsetav nii, et inimene jõuab talle vajalikuni ühe alamlehe kaudu.
Omavalitsustel ja kogukondadel on väga oluline roll tagamaks, et vanemaealistele vajalik informatsioon tegevuste ja teenuste kohta jõuaks nendeni. Olla ühiskonnas toimuvast informeeritud on inimõigus.
Järjepidevalt tuleb tegeleda digitaalse lõhe vähendamisega
Võimekuse lõhet aitavad tasandada vanemaealistele mõeldud veebilehed ja platvormid, seenioritöö foorumid, eale ja kogemusele vastavad digitaalse õppe programmid, noorte ja vanade koosõppe võimalused, infotehnoloogia ja arvutiõppe kursused.
Vanusesõbralikkust tuleb adekvaatselt hinnata ja hinnangut perioodiliselt uuendada
Soovitame vanusesõbraliku Eesti põhimõtetest lähtuvalt koostatud kvalitatiivse vanusesõbralikkuse hindamisvahendi ja juhendi (Kurmiste & Kangro, 2024) ning käesolevas artiklis toodud konkreetsete mõõdikute abil juurutada ja viia regulaarselt läbi vanusesõbralikkuse hindamist, et selgitada, mis on hästi korraldatud ja millised on prioriteetsed lahendamist vajavad teemad.
KASUTATUD ALLIKAD
- Alves, F. B., Cruz, S. S., Ribeiro, A., & Silva, A. B. (2020). Walkability Index for Elderly Health: A Proposal. MDPI Sustainability. 2020, 12(18): 7360.
- AS Civitta Eesti. (2021). Easõbralik Tartu. 2030. https://www.tartu.ee/et/uurimused/easobralik-tartu-2030
- Eesti Statistikaamet. (s. a.). Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV084. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis
- Ise Linn. (2021). 伊勢市バリアフリーマスタープラン (Ise Linna ligipääsetavuse üldplaan). https://www.city.ise.mie.jp/_res/projects/default_project/_page_/001/005/985/barihuri_honpen240408.pdf
- Kurmiste, A. & Kangro, K. (2024). Vanusesõbralikkuse hindamisvahend ja juhend. Praxis. https://liiga.ee/wp-content/uploads/2024/06/Vanusesobralikkuse-hindamisvahend-ja-juhendmaterjal_loplik.pdf
- MTÜ Kuldne Liiga. (2024). Vanusesõbraliku Eesti põhimõtted. Soovituste kogu riigiasutustele, omavalitsustele, vabaühendustele ja ettevõtetele. https://liiga.ee/wp-content/uploads/2025/02/Vanusesobraliku-Eesti-pohimotted.pdf
- Riigikantselei. (2020). Ligipääsetavuse rakkerühm. Riikliku korralduse töögrupp. Lõpparuanne. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2021-02/lopparuanne_riiklik_korraldus.pdf
- Riigikantselei. (20.10.2021). Ligipääsetavuse rakkerühm. https://riigikantselei.ee/ligipaasetavus
- Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium. (2021). Implementation of the Madrid International Action Plan on Ageing. Finland’s follow-up report. Reports and Memorandums of the Ministry of Social Affairs and Health 2021:30, Helsingi. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/163586
- Soome Statistikaamet. (s. a.) Population projection. https://stat.fi/til/vaenn/2021/vaenn_2021_2021-09-30_tie_001_en.html
- Sotsiaalministeerium. (2023). Heaolu arengukava 2023–2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf
- Vabariigi Valitsus. (24.11.2023). Strateegia „Eesti 2035“ Aluspõhimõtted ja sihid. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#aluspohimotted
- Vain, K., Bachmann, J., Timberg, M., & Laius, A. (2024). Tartu Linna Vanemaealiste Uuring. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. https://tartu.ee/sites/default/files/research_import/2024-12/Tartu_linna_vanemaealiste_uuring_l%C3%B5pparuanne.pdf
- WHO. (2002, aprill). Active Ageing. A Policy Framework. A contribution of the World Health Organization to the Second United Nations World Assembly on Ageing. https://extranet.who.int/agefriendlyworld/wp-content/uploads/2014/06/WHO-Active-Ageing-Framework.pdf
- WHO. (2023). National programmes for age-friendly cities and communities: a guide. World Health Organization. https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/366634/9789240068698-eng.pdf?sequence=1
- ÜRO. (1948). Peaassamblee (3. istungjärk) (Pariis jm, 1948–1949). Declaration of old age rights. https://digitallibrary.un.org/record/210078?v=pdf#files
- ÜRO. (1982). Peaassamblee (Viin, 26.07–06.08.1982). Report of the World Assembly on Aging. https://www.un.org/esa/socdev/ageing/documents/Resources/VIPEE-English.pdf
- 文京区 (Bunkyo linnaosa). (s. a.). バリアフリー整備例 (Ligipääsetavuse korraldamise näited). https://www.city.bunkyo.lg.jp/documents/4447/sannkou1.pdf
- 総務省 (Jaapani Sise- ja Kommunikatsiooniministeerium). (2017). ユニバーサルデザイン2020行動計画 (Universaalse disaini 2020. aasta tegevuskava). https://www.soumu.go.jp/main_content/000546194.pdf
- 国土交通省 (Maa-, Infrastruktuuri-, Transpordi- ja Turismiministeerium). (s. a.). ハートのあるビルをつくろう (Ehitame maju südamega). https://www.mlit.go.jp/common/001113083.pdf
- 内閣府 (Jaapani valitsuse büroo). (1995). The Basic Law on Measures for the Aging Society (Law No. 129, 1995). https://www8.cao.go.jp/kourei/english/measure/kihon-e.html
- 内閣府 (Jaapani valitsuse büroo). (2018). 数値目標及び参照指標 (Numbrilised eesmärgid ja võrdlusnäitajad). https://www8.cao.go.jp/kourei/measure/taikou/h29/hyo.html
- 内閣府 (Jaapani valitsuse büroo). (2018). ユニバーサル社会の実現に向けた諸施策の総合的かつ一体的な推進に関する法律 (Seadused mitmesuguste universaalse ühiskonna elluviimise meetmete igakülgse ja integreeritud edendamise kohta). https://www8.cao.go.jp/souki/barrier-free/pdf/h30_joukyou.pdf