Lissaboni lepingu ja Euroopa põhiseaduse lepingu võrdlus
-
Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
-
Riigikogu põhiseaduskomisjoni konsultant
Ekspertarvamus
Õigusteaduse doktor Julia Laffranque leiab, et Euroopa põhiseaduse lepinguga kattuvas osas kohalduvad Lissaboni lepingule Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töö-rühma seisukohad. Seetõttu on vajalik peatuda Lissaboni lepingu ja Euroopa põhiseaduse lepingu erinevustel. Kui Lissaboni leping erineb oluliselt põhiseaduse lepingust, siis ei ole Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma järeldused reformilepingu põhiseadusele vastavuse osas kohaldatavad.
Tutvunud Vabariigi Valitsuse seletuskirjaga Lissaboni lepingule www.riigikogu.ee/?page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&file_id=241159), eriti selle V lisaga, ning kodanikuvabadusi jälgiva organisatsiooni Statewatch analüüside põhjal valminud võrdlusandmetega (Peers 2007, 2007a), võib Lissa-boni lepingus välja tuua järgmised muudatused Euroopa põhiseaduse lepinguga võrreldes. Tehnilist laadi erinevusi on kahe lepingu vahel rohkem, kuid need ei mängi lepingu põhisea-dusele vastavuse hindamise seisukohast olulist rolli.
1. Euroopa põhiseaduse lepingu preambulist on sisuliselt loobutud. Euroopa Liidu lepin-gusse lisatakse teiseks põhjenduseks Euroopa põhiseaduse lepingu preambuli esimene põhjendus: “Saades innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pä-randist, millest on kasvanud välja inimeste puutumatute ja võõrandamatute õiguste uni-versaalsed põhiväärtused, vabadus, demokraatia, võrd¬õiguslikkuse ja õigusriigi põhi¬mõte;”.
2. Euroopa Liidu eesmärkide hulgast jäetakse välja viide vabale ja häirimatule konkurentsi-le kui ühenduse eesmärgile, lisatakse protokoll siseturu ja konkurentsi kohta, mille koha-selt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 määratletud siseturg (kui liidu eesmärk) hõlmab süs-teemi, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Kuigi moonutamata konkurents ei ole enam sõnaselgelt sätestatud liidu eesmärgina, võib protokolli kohaselt liit moonu-tamata konkurentsi saavutamiseks meetmeid siiski võtta, sealhulgas artikli 308 alusel. Lisatakse sellise majandus- ja rahaliidu loomine, mille ühisraha on euro, samuti definee-ritakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala kui liidu eesmärki. Päris uudsed need eesmärgid siiski ei ole, sest kehtiv Euroopa Liidu lepingu artikkel 2 sätestab Euroo-pa Liidu eesmärkidena muu hulgas majandus- ja rahaliidu rajamise ning liidu kui vaba-dusel, turvalisusel ning õigusel rajaneva ala säilitamise ja arendamise. (Ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 2 näeb Euroopa Ühenduse ühe eesmärgina majandus- ja rahaliidu loomist ning artikkel 3 sisaldab viiteid tegevustele, mille laiem eesmärk on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala säilitamine ja arendamine.)
3. Artikli 3a lõikes 1 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, et pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele.
4. Euroopa Liidu põhiõiguste hartale antakse küll aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusmõju, kuid seda ei liideta aluslepingute tekstiga. Sellest tulenevalt ei saa põhiõigus-te hartat muuta Euroopa Liidu lepingu artiklis 33 sätestatud aluslepingute muutmise me-netluse kohaselt. Hartat muudetakse kolme liidu institutsiooni, komisjoni, nõukogu ja parlamendi koos¬töös ja nõusolekul.
5. Euroopa Liidu sümboleid (lipp, hümn, moto) käsitlevast artiklist on loobutud.
6. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust käsitlevast artiklist on loobutud, kuid aluslepingutele lisatakse 17. deklaratsioon ülimuslikkuse kohta. Selles märgitakse, et Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on aluslepingud ja liidu poolt aluslepingute alu-sel vastuvõetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtu-praktikaga kehtestatud tingimustel.
7. Artikkel 8c liikmesriikide parlamentide kohta on täiesti uus. Artiklis loetletakse parla-mentide õigused ja pädevus. Need õigused ei ole Euroopa põhiseaduse lepinguga võrrel-des uued, kuid on koondatud ühte artiklisse. Varem olid sätted laiali eri osades, sealhul-gas protokollides.
8. Euroopa Liidu Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel hääletamise reeglite rakendamine on edasi lükatud viie aasta võrra, sellele järgneb 2,5-aastane üleminekupe-riood (1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017).
9. Esialgset otsust, mis võimaldas Euroopa Liidu Nõukogus vähem kui “blokeeriva vähe-muse” abil hääletust edasi lükata, on muudetud. Üldkorras peab blokeerivasse vähemus-se kuuluma vähemalt minimaal¬ne arv nõukogu liikmeid, kes esindavad rohkem kui 35 protsenti osalevate liikmesriikide elanikest pluss üks liige, ilma selleta loetakse saavuta-tuks kvalifitseeritud häälteenamus.
10. Euroopa Liidu lepingu artikli 10 alusel võivad liikmesriigid, kes soovivad omavahel sisse seada tõhustatud koostööd valdkonnas, kus liidul ei ole ainupädevust, kasutada liidu institutsioone ja teostada liidu pädevust, kohaldades aluslepingu asjakohaseid sätteid. Tõhustatud koostöö alustamiseks on Euroopa Liidu lepingu artikli 10 kohaselt edaspidi vaja üheksa liikmesriigi algatust. Euroopa põhiseaduse leping nõudis ühe kolmandiku Euroopa Liidu liikmesriikide ühist algatust.
11. Euroopa Kohtu piiratud pädevust ühise välis- ja julgeolekupoliitika üle on muudetud. Üldiselt ei kuulu tulevase Euroopa Liidu Kohtu pädevusse ühise välis- ja julgeolekupolii-tikaga seotud sätted ning nende alusel vastuvõetud õigusaktid. Sellel üldisel põhimõttel on kaks erandit, mille kohaselt kohus on pädev kontrollima Euroopa Liidu lepingu artikli 25b järgimist ning tegema otsuseid õigusakti tühiseks tunnistamise menetluses (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 230 lõige 4), millega kontrollitakse füüsiliste või juriidi-liste isikute suhtes nõukogu poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kehtestatud piiravaid meetmeid (rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine) sätestavate otsuste sea-duslikkust. Esimene erand Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonist sätestatakse aluslepin-gutes esimest korda, kuid kohtupraktikas on see põhimõte juba kinnitamist leidnud. Teise erandiga laiendatakse Euroopa Liidu Kohtu pädevust, et täita seni liidu õiguses eksistee-rinud lünk üksikisikute õiguskaitses.
12. Nn Kopenhaageni kriteeriumide täitmine on lisatud Euroopa Liidu liikmesuse eeltingi-muste hulka.
13. Vähendatud on liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste koostöö õiguslike aluste ulatust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 20. Otsekohaldava õi-gusakti (Euroopa Liidu seaduse) asemel võtab Euroopa Nõukogu nimetatud valdkonna koordineerimiseks vastu direktiivi, konsulteerides Euroopa Parlamendiga.
14. Artikkel 25a on kehtiva Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa põhiseaduse lepinguga võr-reldes uus säte, millega luuakse isikuandmete kaitset puudutav õiguslik alus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kui liikmesriigid töötlevad isikuandmeid. Kuna artik-kel 25a asub ühise välis- ja julgeolekupoliitika peatükis, siis erinevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 15a ei allu see Euroopa Liidu Kohtu kontrollile ning meetmed võetakse vastu ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatavate erimenetluste kohaselt.
15. Õiguslikud alused passi, isikutunnistuse, elamisloa ja muude selliste dokumentide suhtes võetavate meetmete kehtestamise kohta on üle viidud Euroopa Liidu toimimise lepingu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevasse jaotisesse ning piirikontrolli käsitlevasse artikli 62 lõikesse 3. Seega kehtivad nende meetmete kohta erandid, mis on sätestatud protokollis Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtade kohta vabadusel, turvali-susel ja õigusel rajaneva ala suhtes.
16. Täpsustatud on sotsiaalkindlustuse põhimõtete üle otsustamise nn hädapidurit ehk õigust nõuda ülemkogu kaasamist Euroopa Liidu Nõukogu otsustamisse, kui tegemist on Eu-roopa Liidus võõrtöötajate või teise liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaal-kindlustuse põhimõtetega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42).
17. Uus artikkel finantssanktsioonide rakendamisest Euroopa Liidu siseselt isikute ja üksuste suhtes, keda kahtlustatakse terrorismi rahastamises või sellele kaasaaitamises, on viidud Eu-roopa Liidu toimimise lepingus isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine sektsioonist kol-manda osa IV jaotisesse ehk vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevasse alasse. Seega keh-tivad nende meetmete kohta erandid, mis on sätestatud protokollis Ühendkuningriigi ja Iiri-maa seisukohtade kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes.
18. Lisandunud on artikkel 61f, mis lubab liikmesriikidel omavahel ja omavastutusel riigi julgeoleku eest vastutavate teenistuste vahel kasutada asjakohaseid koostöö- ja koordi-natsioonivorme.
19. Euroopa Nõukogu võib tulevikus komisjoni ettepanekul võtta ühehäälselt vastu otsuse, määrates, millistes perekonna¬õiguslikes küsimustes võib Euroopa Liidu akte siiski tava-menetluse kohaselt vastu võtta. Enne sellise otsuse tegemist tuleb konsulteerida Euroopa Parlamendiga ning uudse lahendusena tuleb otsuse ettepanek edastada liikmesriikide par-lamentidele, kellel on kuue kuu jooksul küsimuses vetoõigus.
20. Täpsustatud on nn hädapiduri kasutamist, kui liikmesriik leiab, et mõne direktiivi eelnõu mõjutaks tema kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid. Liikmesriik võib nõuda vastava direktiivi eelnõu esitamist Euroopa Ülemkogule. Euroopa põhiseaduse lepingu kohaselt oli võimalus ülemkogul konsensuse saavutamata jäämise korral taotleda komisjonilt või liikmesriikide rühmalt ühe alternatiivina uue eelnõu esitamist, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 69a lõikes 3 sellist võimalust ette ei nähta.
21. Kuigi Euroopa prokuratuuri loomise võimalus sisaldus ka Euroopa põhiseaduse lepingus (artikkel III-274), on Lissaboni lepingus lihtsustatud tõhustatud koostöö võimalust liik-mesriikide vahel, kui ühehäälse otsuseni Euroopa prokuratuuri loomiseks ei jõuta. Samu-ti on kiirendatud “tõhustatud koostöö” rakendumist, kui nõukogu ei saavuta politseikoos-töös osalevate asutuste operatiivkoostöö valdkonnas meetme kehtestamise eelnõu suhtes konsensust. Kui puudub kokkulepe prokuratuuri moodustamiseks või politseikoostöös meetme kehtestamise eelnõu kohta, aga vähemalt üheksa liikmesriiki soovib sellise koos-töö tõhustamist, teavitavad nimetatud liikmesriigid tõhustatud koostöö sisseseadmisest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.
22. Lissaboni lepingus on loobutud siseturgu ja ühiseid poliitikaid käsitlevate sätete ümber-struktureerimisest, seetõttu säilib Euroopa Ühenduse asutamislepingu loogika, samal ajal kui Euroopa põhiseaduse lepingu ümberkorraldused oleksid võimaldanud Euroopa Liidu õigust antud valdkonnas teiseselt tõlgendada. Näiteks oleks struktuuri muutumisega la-hutatud põllumajandus- ja transpordipoliitika siseturust. Teisalt jääb status quo säilimi-sega lihtsustatud läbivaatamismenetluse ning hääletus- ja menetlusreeglite muutmise võimaluse kohaldamisalast välja osa Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätteid (artiklid 296–298).
23. Muudetud on nõukogu võimalust osutada liikmesriikidele rahalist abi, kui nad on sattu-nud energeetika valdkonnas suurtesse raskustesse (siinkohal on täiendatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 100 lõiget 1, täpsustades, et sellised raskused võivad tekkida ka teatud toodetega varustamisel, mille all mõeldakse energeetika valdkonda).
24. Rahvatervist käsitlevas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 152 on tehtud muudatu-si, uus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 152 lõige 7, mis täpsustab liikmesrii-kide ainupädevust tervishoiuteenuste korraldamisel ning tervishoiupoliitika kujundami-sel. Sellest lähtuvalt ei saa Euroopa Liit harmoneerida liikmesriikide seadusi seoses tõ-siste piiriüleste terviseohtude seire, varajase hoiatuse ja nende vastu võitlemisega.
25. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 172a loodav alus koostööks kosmose vald-konnas on varasemaga võrreldes piiratud, nii et selle alusel liikmesriikide seadusi ühtlus-tada ei saa.
26. Lissaboni lepingu artiklisse 174 on lisatud viide võitlusele kliimamuutuste vastu.
27. Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga toimub nõukogu ühehäälse otsuse alusel. Tavapäraselt langetatakse otsused kvalifitseeri-tud häälteenamusega.
28. Pädevuse andmine Euroopa Liidu Kohtule aluslepingute põhjal vastuvõetud õigusaktide vaidluste üle, mis puudutavad Euroopa intellektuaalomandit, toimub nõukogu ühehäälse otsuse alusel ja selle ratifitseerimisega liikmesriikides ning mitte kvalifitseeritud häälte-enamuse meetodil (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 229a).
29. Paindlikkuse klausel (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 308) ei laiene ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, s.t artiklisse 308 lisatakse lõige, milles sätestatakse, et ni-metatud artiklit ei saa kasutada alusena ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud ees-märkide saavutamiseks.
30. Aluslepingutele on lisatud uusi protokolle, mis puudutavad üldhuviteenuseid, häirimatut konkurentsi, Euroopa Liidu pädevust ja põhiõiguste harta kohaldamist Poolas ja Ühend-kuningriigis.
31. Ühendkuningriigi ja Iirimaa viisa-, varjupaiga-, sisserände- ning muu isikute vaba liiku-misega seotud poliitika koostöö protokolli on laiendatud kõigile vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkondadele (sealhulgas politseikoostööle ja õigusalasele koos-tööle kriminaalasjades). Ühtlasi nõudsid Ühendkuningriik ja Iirimaa, kui hakatakse muutma selliseid meetmeid, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa juba osalevad, endale õi-gust uuesti otsustada, kas nad soovivad muudetud meetmetes osaleda.
32. Schengeni protokolli on muudetud lubamaks Ühendkuningriigil ja Iirimaal, kui hakatak-se muutma selliseid Schengeni acquis’sid, milles Ühendkuningriik ja Iirimaa juba osale-vad, uuesti otsustada, kas nad soovivad muudetud meetmetes osaleda.
33. Protokolli, mis käsitleb Taani seisukohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes, on muudetud nõnda, et Taanil on võimalik loobuda muudatustes osalemast (v.a Schengeniga seotud meetmed).
34. Rahvusparlamente käsitlevat protokolli on muudetud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise puhul, mis puudutab kõigi Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude edastamist rahvusparla-mentidesse ning nende kooskõla hindamist nimetatud põhimõttega.
35. Aluslepingutele lisatud üleminekusätete protokollist on Euroopa Liidu Kohtu pädevusest viieks aastaks pärast Lissaboni lepingu jõustumist välja jäetud politseikoostöö- ja krimi-naalasjades tehtava õiguskoostöö valdkonnas vastuvõetud õigusakti(de) kontroll; lisaks on Ühendkuningriigil õigus otsustada kuus kuud enne viieaastase üleminekuperioodi lõppu, kas ta aktsepteerib antud osas Euroopa Liidu Kohtu pädevust rikkumismenetlustes.
36. Euroopa Parlamendi koosseisu kohta sätestas Euroopa põhiseaduse leping ülempiiriks 750 liiget, Euroopa Liidu leping sätestab 750 liiget + Euroopa Parlamendi presidendi, s.t kokku 751 liiget.
37. Uus on Lissaboni lepingule lisatud 38. deklaratsioon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 kohta, mis käsitleb Euroopa Kohtu kohtujuristide arvu. Deklaratsiooni koha-selt, kui Euroopa Kohus taotleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 esimese lõi-gu põhjal kohtujuristide arvu suurendamist kolme koha võrra (kaheksa asemel üksteist), nõustub nõukogu ühehäälselt seda arvu suurendama. Sellisel juhul lepib konverents kok-ku, et Poola saab alalise kohtujuristi koha, nagu juba praegu on Saksamaal, Prantsus-maal, Itaalial, Hispaanial ja Ühendkuningriigil, ega osale enam rotatsioonisüsteemis, sa-mal ajal kui kehtiva rotatsioonisüsteemi alusel roteerivad kolme asemel viis kohtujuristi.
38. Uus on ka protokoll nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu artikli 9c lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 205 lõike 2 rakendamist ajavahemikus 1.11.2014–31.03.2017 ja alates 1.04.2017.
39. Muutunud on mõne lepingus ettenähtud ametikandja nimetus: ülemkogu presidendi ase-mel kasutatakse nimetust ülemkogu eesistuja ning Euroopa Liidu välisministri asemel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. On jäädud kehtivate õigusaktide (määrus, direktiiv) nimetuste juurde.
Laias laastus võib Lissaboni lepingu muutused Euroopa põhiseaduse lepinguga võrreldes jagada järgmistesse rühmadesse.
1. Konstitutsioonile viitavast keelekasutusest loobumine.
On loobutud ühe lepingu – mida nimetati põhiseaduse lepinguks – kontseptsioonist ja muu-detud aluslepinguid. On loobutud Euroopa põhiseaduse lepingu preambulist, Euroopa Liidu sümboleid käsitlevast artiklist, Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust käsitlevast artiklist lepin-gu põhitekstis ja Euroopa põhiseaduse lepingus ettenähtud õigusaktide nimetustest, eemalda-tud lepingu põhitekstist Euroopa Liidu põhiõiguste harta, muudetud Euroopa Liidu ameti-kandjate nimetusi (Euroopa Liidu välisministri asemel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ülemkogu presidendi asemel ülemkogu eesistuja).
2. Euroopa Liidu pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmes-riikide kasuks.
Sõnaselgelt on fikseeritud põhimõte, et pädevus, mida aluslepingutega ei ole antud liidule, kuulub liikmesriikidele. Lisatud on uus artikkel liikmesriikide parlamentide kohta, muudetud protokolli subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ning tõhustatud koostöö künnist, nn hädapiduri võimalust sotsiaalkindlustuse, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, rahvatervise valdkonnas jms.
3. Kompromissid skeptiliselt meelestatud Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Lissaboni lepinguga on tehtud teatud valdkondades erandeid skeptiliselt meelestatud Euroo-pa Liidu liikmesriikidele. Näiteks jäeti Prantsusmaa nõudel Euroopa Liidu eesmärkidest välja viide vabale ja häirimatule konkurentsile (lisatakse aluslepingutega võrdse õigusjõuga proto-koll siseturu ja konkurentsi kohta), lepingule lisati protokoll harta kohaldamise kohta Poola ja Ühendkuningriigi suhtes, milles viimased deklareerivad ennast harta kohaldamisega mitte-seotuks, lükati Poola nõudel viie aasta võrra edasi kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtte rakendamine; Ühendkuningriigi ja Iirimaa erisused viisa-, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumisega seotud küsimustes, Schengeni protokolli muudatused nimetatud riikide osas, Euroopa kohtujuristide rotatsiooni põhimõtete muutmine Poola nõudel jms.
4. Euroopa Liidu pädevuse täiendamine.
Lissaboni lepingusse on lisatud pädevusi, mida kehtivad aluslepingud ega Euroopa põhisea-duse leping ei sisaldanud. Näiteks artikliga 25a luuakse õiguslik alus isikuandmete kaitsele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kui liikmesriigid töötlevad isikuandmeid. Lepingusse on viidud näiteks alus võitlemaks kliimamuutustega jms. Siiski ei ole Lissaboni lepinguga lisatud Euroopa Liidu ainupädevuse valdkondi ning on deklareeritud, et uued valdkonnad ei too kaasa kohustust liikmesriikide õigusaktid ühtlustada.
Kokkuvõte
Seega ei ole Lissaboni leping olemuslikult midagi uut Euroopa põhiseaduse lepinguga võr-reldes. Professor Franz C. Mayer leiab, et lepingu muudatused vastavad normatiivselt sisult peaaegu täielikult põhiseaduse leppele. Võiks rääkida peaaegu eranditult redaktsioonilisest ümbertöötamisest, kui ei oleks materiaalseid muudatusi näiteks kliima ja energiajulgeoleku valdkonnas (Mayer 2007, 1184).
Seega võib kinnitada, et järeldused Lissaboni lepingu põhiseadusele vastavuse kohta ei saa erineda kardinaalselt sellest, mis anti Euroopa põhiseaduse lepingu kohta. Ka formaalne põhjus põhiseaduse muutmiseks langeb ära, sest senised aluslepingud, millele põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahv 2 liitumislepingu kaudu viitab, jäävad kehtima.
Õigusteaduse doktor Julia Laffranque’i arvates tuleks tuleviku jaoks välja töötada pidevalt toimiv mehhanism, mis võimaldaks hinnata Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste vasta-vust Eesti põhiseadusele ja põhiseaduse täiendamise seadusele. Ühe võimalusena näeb Julia Laffranque Riigikohtu pädevuse laiendamist. Teatud küsimustes annab ka nüüd Riigikohus seisukohti, kuidas põhiseadust Euroopa Liidu õigusega koostoimes tõlgendada.
Säärase sõltumatu ja autoriteetse hinnangu vajadust tuleb kindlasti toetada. Samas tekib küsimus, kas sellega ei panda meie kõrgemat kohut ebamugavasse olukorda, sundides teda andma väärtushinnanguid, mida esindusdemokraatia tingimustes on pädev tegema parlament. Kas on võimalik näiteks väita, et põhiseaduse aspektist on pädevuse delegeerimine välis- ja energiapoliitika valdkonnas rohkem lubatav kui tsiviil- või kriminaalõiguses? Ka võib palju-del juhtudel anda lepingu muudatustele ambivalentseid hinnanguid, tulenevalt hindaja enda hoiakust Euroopa Liidu integratsiooniprotsessi suhtes. Näiteks Euroopa Parlamendi rolli suurendamine on ühest küljest samm demokraatlikuma otsuste langetamise suunas Euroopa Liidus, teisalt aga ka samm üha enam föderaalriigi tunnustele vastava liidu suunas. Kindlasti on hulk küsimusi, mis tuleb enne Riigikohtule vastava pädevuse andmist läbi mõelda.
Praegu raskendab Euroopa Liidu aluslepingute põhiseaduse aluspõhimõtete vastavuse kont-rolli läbiviimist ka asjaolu, et seni puudub ühene arusaam nende põhimõtete olemusest ja kehtivuse piiridest. Loodetavasti annab lähitulevikus kohtupraktika neis küsimustes selge-maid vastuseid.
Kasutatud kirjandus
- Mayer, F. C. (2007). Die Rückkehr der Europäischen Verfassung? Ein Leitfaden zum Vertrag von Lissabon. – Zeitschrift für ausländisches öffentliches Recht und Völkerrecht, Vol 67, No 4.
- Peers, S. (2007). Statewatch Analysis no 5: Analysis of the amended text of the draft Reform Treaty: 12 October 2007. – http://www.statewatch.org/news/2007/oct/analysis-5-reform-treaty-oct-2007.pdf
- Peers, S. (2007a). Analysis no. 2.1: Revised text of the Treaty establishing the European Union (TEU) (except for the foreign policy provisions; Analysis no. 2.2: Foreign policy provisions of the revised text of the Treaty on the European Union (TEU); Analysis no. 3.1: Revised text of Part One of the Treaty establishing the European Community (TEC); Analysis no. 3.2: Revised text of Part Two of the Treaty establishing the European Community (TEC); Analysis no. 3.3: Revised text of Part Three, Titles I to VI of the TEC: Internal Market and competition; Analysis no. 3.4: Revised text of Part Three, Titles VII to XVII of the TEC: Other internal EC policies; Analysis no. 3.5: Revised text of the Treaty establishing the European Community (TEC) External relations provisions; Analysis no. 3.6: Revised text of Part Five of the Treaty establishing the European Community (TEC): EU institutions; Analysis no. 3.7: Revised text of Part Seven of the Treaty establishing the European Community (TEC): Final provisions: 10 November 2007. – http://www.statewatch.org/euconstitution.htm