Uuringus vaadeldud Euroopa riikides valitseb keskmiselt mõõdukas umbusk oma rahvusparlamendi vastu. Riikide erinev suhtumine usaldusküsimusse sõltub suuresti kehtiva valitsemisviisi tulemuslikkusest.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Uuringus vaadeldud Euroopa riikides valitseb keskmiselt mõõdukas umbusk oma rahvusparlamendi vastu. Riikide erinev suhtumine usaldusküsimusse sõltub suuresti kehtiva valitsemisviisi tulemuslikkusest.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Omavalitsuste ühendamise mõju on vähe analüüsitud ja prognoositud, kuigi haldusreform on Eestis päevakorral olnud juba aastaid. Artikkel püüab olukorda veidi parandada ning vaatleb valdade ja linnade ühendamise mõju nende finantsilisele jätkusuutlikkusele.
*Originaal: Janno Reiljan, Annika Jaansoo, Aivo Ülper. The Impact of Amalgamation on the Financial Sustainability of Municipalities in Estonia. – Public Finance and Management, 2013, vol 13, no 3, pp 167–194.
Kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkusele avaldavad negatiivset mõju valdade ja linnade suutmatus oma arengut kavandada, valdkondlike erialateadmistega inimeste puudus ning sisemise kontrolli ja demokraatia nõrkus. Elujõulise omavalitsuse saavutamiseks on muudatuste tegemine möödapääsmatu.
Üksikkandidaatide osalus ja edu sõltuvad suuresti sellest, kas tegemist on kandidaadi- või erakonnakeskse valimissüsteemiga.
Euroopa Parlamendi valimistel kipuvad valitsusparteid hääli kaotama ja opositsiooniparteid hääli võitma.
Lapse hooldusõigust või suhtlusõigust puudutava vaidluse põhjuseks on sageli vanematevahelised konfliktid, mille lahendamisele kaasatakse kas teadlikult või teadmatusest lapsed.
*Artikli aluseks on hooldusõigust ja suhtlusõigust käsitlevad analüüsid, mis on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel (http://www.nc.ee/?id=1252).
Usaldus Riigikogu vastu kõigub, sõltudes pigem valitsuse majandus- ja integratsioonipoliitikast ning erakondade mainest.
Riigikogus on välja kujunenud stabiilsete lääne demokraatiatega sarnased mustrid. Riigikogu ei erine suuresti ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa uutest parlamentidest.
*Artikkel põhineb konverentsi „Quo vadis, Riigikogu?” ettekandel 12. oktoobril 2012 Rahvusraamatukogus.
Kohtupraktika analüüsi tulemused näitavad, et suur osa tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid vaidlusi kohtusse ei jõua.
Riigilõiv peab olema piisavalt kõrge, et katta osalt kohtumenetluse kulud, ja piisavalt madal, et tagada isikule üks tema põhiõigusi – juurdepääs õigusemõistmisele.
*Artikkel põhineb Riigikohtus 2011. aasta mais koostatud analüüsil. Lähemalt vt: Vutt, M., Lillsaar, M., Rohtmets, E. Kõrge riigilõiv kui õigusemõistmisele juurdepääsu takistus. Kohtupraktika analüüs. Tartu, 9. mai 2011. – http://www.riigikohus.ee/vfs/1121/RiigiLoivud.pdf.
Aja kulgemisest hoolimata ei ole päevakajalisust kaotanud artikli ajendiks olev Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsus 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3‑4‑1‑8‑09).
Türgi on värvika põhiseadusliku traditsiooniga maa ning soov saada Euroopa Liidu liikmeks on sundinud riiki pingutama, et lahti saada militaarse demokraatia pärandist.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendid mõjutavad nii parlamendi kui ka ametiasutuste ja kohtute tegevust.
*Artikli aluseks on samanimeline analüüs, mis on avaldatud Riigikohtu kodulehel. Selles uuritakse seadusandja kõrval ka kohtute tegevust põhiseadusevastase õigusnormi tuvastamise tagajärjel.
Artikkel puudutab mõningaid praktikas karistuse mõistmisel tekkivaid probleeme, mille lahendamine peaks saama alguse seadusandja poolt.
Artikkel tutvustab maavanema järelevalve kui riikliku järelevalve menetluse õiguslikke probleeme. Kohtupraktika analüüsi tulemused kinnitavad vajadust täiendada järelevalve regulatsioone.
Artiklis on esitatud Riigikohtu õigusteabe osakonnas valminud kohtupraktika analüüsi “Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel” üldistavad järeldused. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade riigivastutuse sekundaarnõuetest ning käsitleda iga nõude juures kerkinud tõlgendamis- ja kohaldamisprobleeme.
Lissaboni leping on vähemasti formaalses mõttes välisleping, mis kuulub ratifitseerimisele parlamendis, kuid sisaldab sätteid, mis on sisu poolest konstitutsioonilised.
Ekspertarvamus
Põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioonis on õiguskantsleril Riigikohtu kõrval oluline roll põhiseaduse ja seaduste tõlgendamisel ning praktika kujundamisel.
Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna teinud tõhusat tööd Eesti Vabariigi normiloomingu korrastamisel ja seaduslikkuse kindlustamisel.
ÜRO on rahvaste tegevust kooskõlastav keskus, kus alati püütakse mõista ja mõjutada, enne kui midagi hukka mõistetakse.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu kõrgetasemeline inimõiguste ekspertide missioon selgitas olukorda Darfuris ning esitas raporti ja ettepanekud, mida edasi teha.
Euroopa Ühenduste Kohtu tööd ei pea tundma ainult kohtunikud, ka riigiametniku pädevuse lahutamatu osa on teadmised kohtupraktikast, mis aitab Euroopa Liidu õiguse toimimist mõista.
*Artiklis on toodud ainult autorite isiklikud arvamused ning need ei kajasta Euroopa Kohtu ametlikke seisukohti.
Eesti kohtuasjade lahendamisel – eriti haldusasjades, kus kokkupuude Euroopa Liidu õigusega kõige tihedam – ei piisa Eesti seaduste kohaldamisest ja Riigikohtu lahendite tundmisest. Vaja on analüüsida, kas valdkonda reguleerib Euroopa Liidu õigus, ja kui, siis millisel kujul.
Sajanditevanune idee ühendada Euroopa, kehtestada ühtsed kauplemisreeglid ja lihtsustada omavahelist läbikäimist on päädinud Euroopa Liiduga, mille kolmest põhiinstitutsioonist on just Euroopa Liidu Nõukogu see, kes reegleid ja seadusi kehtestab.
Euroopa Liitu tabanud institutsionaalsest kriisist heietamise asemel peaksid poliitikud inimestele selgitama, miks on Euroopa Liit neile kasulik, mitte ajama kõiki raskusi liidu või koguni liidu laienemise kaela.
Euroopa Komisjon teeb suuri jõupingutusi selleks, et vähendada reguleerimist Brüsselist ja muuta Euroopa asjaajamine läbipaistvaks, suurendades sellega usaldust euroliidu vastu.
Euroopa Komisjon pole Euroopa Liidu valitsus, nagu paljud tihti ette kujutavad, vaid teeb ennekõike seda, mida liikmesriigid käsivad.
Nii nagu Euroopa Liit ei ole liitriik, ei ole ka Euroopa Parlament rahvuslike esinduskogude üleeuroopaline vaste ega asendusaine.
Euroopa Parlamendi töö on orienteeritud konstruktiivsusele ja ühiste seisukohtade otsimisele ning pakub igale aktiivsele parlamendiliikmele oma rolli teostamiseks mitu võimalust.
Kohaliku omavalitsuse arendamine ei seisne ainult omavalitsusüksustele suurema autonoomia andmises ja kohalike võimuorganite suutlikkuse tõstmises.
Aasta-aastalt on omavalitsustele ülesandeid lisandunud, raha nende täitmiseks on aga alati puudu jäänud ning lõpuks võib see hakata Eesti edu vundamenti kõigutama.
Kuigi Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke auditiülesandeid, arvestab ta oma tööplaani koostamisel võimaluse korral ka Riigikogu liikmete, ministrite ja avalikkuse ettepanekutega.
Eestile on hädavajalik ühineda Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga, et säilitada soodsad investeerimisvõimalused ning pikaajaline ja tasakaalustatud majanduskasv.
Eesti liitumiseks euroalaga juba 2006. aastal tuleb vältida lõtva makromajanduspoliitikat, mis liigselt stimuleerib kodumaist nõudlust ja viib märkimisväärse hinnatõusuni.
*Artikli aluseks on 30. septembril Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil peetud ettekanne.
Eesti valitsustele on iseloomulik kõrge stabiilsuse tase. Kuigi viimaseil aastail on valitsused sageli vahetunud, ei peitu vahetumise põhjused poliitilises süsteemis.
Kogu maailma ootab ees ülesanne ümber hinnata senised tõekspidamised majanduses, välispoliitikas, riigikaitses, demograafias ja paljudes muudes valdkondades.
Presidendi otsevalimise idee asemel oleks õigem mõelda sellele, kuidas presidendiinstitutsiooni likvideerida.
Põhiseadust tuleb teha kaua ja põhjalikult, seejärel ühel hetkel ümbertegemine lõpetada ning koondada tähelepanu praktilistele reformidele ja seadusloomele.
Põhiseaduse tähendus ühiskonnaelule ja poliitiliste otsuste langetamisele ei sõltu üksnes sellest, milline on poliitikute teadlikkus või põhiseaduslikkuse järelevalve mehhanismid, vaid eelkõige rahva suhtumisest õigusesse.
Juriidiliselt korrektne küsimus euroreferendumil oleks: "Kas olete nõus loobuma Eesti praegusest iseseisvusest Eesti astumise korral Euroopa Liitu?"
Õiguskantsleri ametkonna tegevuse üheks põhieesmärgiks peab kujunema aktiivne osalemine põhiseaduse paragrahvis 14 sätestatu elluviimisel: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. See omakorda tähendab kõigi avaliku võimu kandjate aktiivset ja mõtestatud koostööd ning avatust.
Alustuseks sobib meenutada turumajanduse üht suuremat teoreetikut Adam Smithi, kes märkis, et äri ja tootmine võivad üksnes harva õitsema jääda riigis, kus puudub regulaarne õigusemõistmine, kus inimesed ei tunne end oma vara omanikena turvaliselt, kus seadused ei toeta usku lepingutesse.
Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse artikli "Kohtuvõimu sõltumatus ja kohtuhaldus" (RiTo 3, lk 87-95) kommenteerimine ei ole Riigikohtu esimehe ja justiitsministri vaheliste aastaid tulutult kestnud vaidluste jätkamine, vaid soov lähendada arutelu Eesti õigusemõistmise tegelikkusele.
Kohtute haldamise korraldus on Euroopa riikides lahendatud erinevalt. Kohtute administreerimine toimub nii eraldiseisva administratsiooni kui ka täitevvõimu kaudu justiitsministeeriumi haldusalas. Viimastel aastatel on siiski märgatav suund administreerimisele eraldiseisva haldusorgani kaudu ja seeläbi kohtusüsteemi separatsiooni ning autonoomsuse suurendamisele. Tulenevalt kultuurilise, ajaloolise, majandusliku ja ka poliitilise tausta eripärast ei ole võimalik Eestisse kohandamata kujul üle kanda ühegi teise riigi kohtuhalduse mudelit. Kohtuhalduse korraldamisel tuleks aluseks võtta rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted ning neid Eesti tingimustele kohandades töötada välja Eesti Vabariigi Põhiseadusega kooskõlas olev kohtuhalduse mudel.1
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!