Kohaliku omavalitsuse mõte on selles, et kohaliku elu küsimusi lahendaks kogukond ise just sellele linnale või vallale sobival moel.
| Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
| Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
| Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
| Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
| Ants Käärma | Kommentaarid |
|
| Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
| Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
| Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
| Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
| Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
| Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Kohaliku omavalitsuse mõte on selles, et kohaliku elu küsimusi lahendaks kogukond ise just sellele linnale või vallale sobival moel.
21. sajandi esimese veerandi arengud on ühemõtteliselt kinnitanud tõdemust, et terve maailm on läbimas põhimõtteliste muutuste perioodi. Seda niihästi ideoloogias, rahvusvahelise arhitektuuri struktuurides kui ka inimhulkade eesmärkides ja käitumises. Kõnealused muutused väljenduvad üha arvukamate riikide avalikult välja öeldud taotlustes revideerida senist, Teise maailmasõja järgset rahvusvahelise suhtluse ja koostöö korraldust.
Poliitikud on praktikud. Neil võib küll olla oma erialane hariduslik taust ja nad võivad hoida silma peal ajakirjandusel ja valdkondlikel analüüsidel, ent peaasjalikult lähtuvad nad poliitikas ikkagi oma aastate jooksul kogunenud kogemustest, alates kohtumistest valijatega ja erakondlikest sisekoosolekutest kuni riigi igapäevase juhtimiseni. Selle põhjal hindavad nad, mis on õige ja vale, mida eelistada ja mida vältida, mis toimib ja mis mitte.
Me unustame sageli ära oma lähimad vennad. Ei, mitte soomlased, kes on samuti meile vennad. Ma mõtlen lätlasi. Pole ühtegi teist rahvast, kellega meid ajalugu ja veresidemed nõnda palju ühendaks. Jah, ka veresidemed: peaaegu kadunud soo-me-ugri rahvus liivlased on sulandunud nii eestlaste kui lätlaste sekka.
Põhjalik töö- ja kodukorrareeglite korrastamine Ülemnõukogus sillutas teed ka Riigikogu tegevuse ladusamaks kulgemiseks.
Mõtlemapanev kontrast – ühelt poolt natsismi ja selle tunnuste taunimine ning teiselt poolt kommunismiga seotu käsitamine minevikuna, iga riigi eraasjana.
* See on 4. ja viimane osa RiTo artiklite sarjast, milles autor meenutab esimest viitteist aastat Eesti eurosaadikuna Euroopa Parlamendis. Vt ka Kelam 2020, 2021a, 2021b.
Uute ELi liikmesriikide saadikute idee kujundada Euroopa Parlamendis Läänemere strateegiat andis eeskuju teiste makroregionaalsete strateegiate loomiseks.
Ajalugu näitab, et vahel võib olla mõistlik demokraatia ja julgeoleku huvides vabadust ja suveräänsust piirata.
Eesti aprillimässu teemalise resolutsiooni Euroopa Parlamendis päevakorda võtmine 2007. aastal oli uutesse liikmesriikidesse suhtumisel ajalooline saavutus.
Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistuste edukus rajanes rahvuslikule sihikindlusele ja koosmeelele.
Riigikogul oleks tark oma nappivad pädevused välja arendada ja võtta riigireformis parlamendile kohane roll.
Käesolev osa on järjeks Riigikogu Toimetistes nr 39 ilmunud I osale (lk 115–122).
Sotsiaalne sidusus mõjutab ühiskonna elu kõiki tahke. Vaba ja rikas ühiskond põhineb usaldusel.
Kodukorral on kahtlemata mõju parlamendi töö kvaliteedile ja saavutusvõimele.
Suure sõnaõiguse ja peremehetundega Riigikogu taandus esimese omariiklusaja lõpuaastateks vaikivaks pealtvaatajaks.
* Artikkel tugineb autori 2018. a Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööle „Eesti parlamentaarsete kogude välispoliitiline pädevus 1917–1940”, mis pälvis August Rei parlamendiuuringute stipendiumi.
Eesti valimisseadus on liiga keeruline, et ennustada kohtade arvu esinduskogus. Kui on soov valimissätteid muuta, tuleks neid lihtsustada.
Saateks.
* Tõlgitud on 24. peatükk „The Nuclear Age” Bernard Law Montgomery (1968) raamatust. „A Concise History of Warfare”. UK: George Rainbird Ltd.
Minimaalne kompetentsus valimisvaliku tegemiseks on 16- ja 17-aastastel noortel olemas. Kindlasti võiks poliitilise osalemise sooviga ja kompetentsemaid valikuid tegevaid noori olla rohkem, ent eelkõige sõltub see haridusest.
Meil on põhjust analüüsida, kus ja kuidas võiks Venemaa tekitada soodsad tingimused järgmise sõltuvuspartnerluse ja poliitilise kontrolli saavutamiseks ning kuivõrd see puudutaks Eestit.
* Artikkel on ilmunud online-väljaandena Eesti Välispoliitika Instituudi kodulehel.
Läti nagu Eestigi tähistab varsti oma 100. sünnipäeva. Läti kirjaniku ja ühiskonnategelase märkmed Läti Vabariigi loomise ajast pakuvad mõtteainet praegugi.
* Kārlis Skalbe Mazās piezīmes. Rīga. Zinātne. 1990. a. 416 lk. Eelnimetatud teos on avaldatud Rootsis kirjastuse Daugava üllitatud K. Skalbe „Kogutud teoste” IV köite järgi (K. Skalbe Kopoti raksti. IV//Stokholma – Daugava – 1953. a), mida toimetas K. Skalbe abikaasa Lizete Skalbe. Läti keelest tõlkinud Hannes Korjus.
Skalbe looming – muinasjutud, luule ja eriti „Marginaale” – on aidanud kujundada läti rahvuse eneseteadvust.
Eesti Vabariigis esimest korda toimunud erakorralised presidendivalimised on tugevdanud arusaama, et presidendivalimiste korda tuleb muuta. Eeldades, et riigipea valivad endiselt Riigikogu ja valimiskogu, ei tulegi palju parandada ja täpsustada, kuid lahendada tuleb uued tekkivad probleemid.
Eesti geograafiline asend ja väiksus on korraga nii meie suur võimalus kui ka paratamatu väljakutse. Eesti on Euroopa ja kogu läänemaailma väikseim riik, kes on suutnud poliitilis-geograafilisest sundolukorrast hoolimata ellu jääda ja edukaks saada.
Muutunud julgeolekukeskkonna tõttu tuleb suurendada vastupanuvõimet Eesti-vastasele mõjutustegevusele.
* Artikkel põhineb autori 2016. aastal Sisekaitseakadeemias kaitstud ja aasta parimaks tunnistatud magistritööl "Eesti kuvand Venemaa online-meedias 2015. aastal julgeoleku seisukohalt".
Tema lugudes kasutatavad võõrkeelsed väljendid, tsitaadid ja viited
ei ole eputamine, vaid selle tõdemus, et olles inimestena eestlased
Eestimaal, oleme sulandumas kultuuri, mis pole enam päriselt meie
oma. Milline? – seda Unt ei öelnud, aga kunstnikuna tunnetas ta seda
teravalt. Eriti vt tema „Tühirand” ja „Elu võimalikkusest kosmoses”.
Mati Undile, kes seisis piiril
Eesti riik ei suuda muuta maailmas toimuvaid pikaajalisi protsesse. Samas võiksime säilitada oma keele, kultuuri, tavad, elu- ja meelelaadi ning traditsioonilised kooseluvormid võimalikult paljudele tulevastele põlvkondadele, kiirendamata ise nende hävimist ja sellega maailma üheülbalisemaks muutumist.
* Semiotic Knots in a Post-Modern State. Estonia. Kultuur jookseb ja kulgeb nagu tee üle põllu või niit läbi peo. Ühtlaselt. Aga mingil hetkel tabab vankriratas auku või ristteed ja niit peatub sõlme kohal. Nii ka siin: me kulgeme mingit sujuvat kadumist pidi (kaovad külad, dialektid, koolid, harjumused), aga ühel hetkel käib nõksak – ja tuleb “stopp!”. Viimati näiteks: Okupatsioonide Muuseumi ümbernimetamine torulukksepalt võetud nimega „Vabamuks” ... käis ju nõks läbi? See oli sõlme koht.
Kriisi ajal on kiusatus edendada konformsete kodanike kasvatust, millest demokraatia püsimiseks ei piisa. Tegelikult on demokraatias vajalike mitte-konformselt osalevate kodanike kasvatust võimalik edendada ka kriisi ajal.
Poliitikateaduses diagnoositud parlamendi nõrgenemist seostatakse ühiskonna- ja struktuurimuutustega poliitilises otsustusprotsessis. Ka avalikkuse struktuurimuutus, eelkõige meedia esilekerkimine on parlamentarismi jaoks olemuslik katsumus, peituvad ju parlamentide olulised võimuressursid toimivas väliskommunikatsioonis. Parlamentaarne ja meedia areen ristuvad kahes tegevusvaldkonnas: tahtekujunduses ja otsuste menetlemisel ning suhtekorralduses. Saksa Liidupäeva näitel on näha kohandumisprotsesse meediasüsteemi struktuuridega mõlemas valdkonnas. Need kohandumise piirid on seal, kus hoolimata avalikkuse postulaadist on vaja läbirääkimiste ruumi. Lisaks näitavad kohanemiseks tehtavad jõupingutused selgelt, kuidas poliitikud tunnevad ära avalikustamise ja võimu suhte ning püüavad seda rakendada institutsioonilises kokkuleppes.
* Tänan anonüümseid PVSi [Politische Vierteljahresschrift –tlk] eksperte abistavate märkuste eest. [Tõlgitud ajakirjast Politische Vierteljahresschrift, 42. aastakäik (2001), 3, 388–413.] © Westdeutscher Verlag, 2001. Autoriõigus: Stefan Marschall, 2016.
Populistlik demokraatia kehastab demokraatia ideaali ning korrigeerib, piirab ja tasakaalustab liberaalse esindusdemokraatia elitaarsust.
Pole mõtet teha nägu, nagu mahuks kogu maailm ära eksamitulemustesse ja Excelisse ning kõike väljaspool asuvat lihtsalt poleks olemas. Miski oluline läheb kaduma, ja enamasti murrab see miski ennast nagu maa-alune jõgi ühel hetkel taas välja, kuid siis võib olla juba hilja.
Artikkel täismahus kättesaadav paberväljaandes.
*Originaalartikkel: STRØM, K. (1997). Democracy, accountability, and coalition bargaining: The 1996 Stein Rokkan lecture. – European Journal of Political Research, 31, 47–62, doi: 10.1111/1475-6765.00303
Ajal kui Euroopa julgeolekut on hakanud ohustama Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse levik, küberterrorism, ressursside nappus ja vaesusmigratsioon, saab Eesti julgeolekut kindlustada eelkõige sidusam ühiskond ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus.
*Artikli aluseks on Marko Mihkelsoni kõne 16. oktoobril 2014 Riigikogus peetud julgeolekudebatil.
Oleme näinud, kuidas 20. sajandi keskel muutus Ida-Virumaa jõukast põllumajanduspiirkonnast karmi tööstusmaastiku ja sisserännanud rahvaga alaks. 21. sajandi esimesel poolel seisab aga IdaVirumaal tõenäoliselt ees uus muutus.
Eesti kuulub rahvastiku kasvu ja struktuuri poolest kõige problemaatilisemate Euroopa riikide rühma. Eestis mõjutavad rahvastiku kahanemist nii ränne kui ka loomulik iive. Eesti rahvastikupoliitika eelisvaldkond on sündimuspoliitika ja mõningal määral toetatakse ka immigratsiooni.
Eesti pensionisüsteem on viimase viie-teistkümne aastaga läbinud mitu reformi, näiteks sotsiaalmaksust sõltuva I samba loomine, II ja III samba loomine, pensioniea tõstmine. Sellistel muudatustel on ka tagasimõju pensionisüsteemile tervikuna.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Riik saab abistada lastega peresid mitmel viisil, pakkudes tasuta teenuseid või jagades rahalisi toetusi. Simulatsioonimudelit kasutades analüüsitakse eri toetusmeetmete mõju vaesuse vähendamisele ja töötamise stiimulitele.
*EUROMOD Tax-benefit microsimulation model for the European Union, https://www.iser.essex.ac.uk/euromod
Artiklis selgitatakse Tallinna eelarveraamatute näitel, kuidas kohaliku omavalitsuse eelarvete kaudu on eri perioodidel ühiseid väärtusi toetatud ja hoitud, mis on taganud jätkusuutliku arengu. Uuringu tulemuste põhjal tehakse ettepanekuid, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust.
Euroopa Liidus tuleb otsustada, millistes valdkondades on tulemuslikum toimida ühtse tervikuna ja millistes valdkondades võiksid riigid tegutseda iseseisvalt.
Välistoetused on muutunud Eesti riigieelarves põhiliseks investeerimisallikaks, kattes neist ligikaudu kolm neljandikku. Meil tuleb teadvustada, et toetussõltuvus on probleem.
Kõrghariduse tähtsaim arendusülesanne on garanteerida, et ülikoolides on parimad õppejõud-teadlased ja tudengitel parimad õppimis- ja töötingimused ning et nad kõik realiseeriksid end maksimaalselt.
Kasinuspoliitikas on Euroopa finantskriisi ajal nähtud makseraskustes riikide stabiliseerimise ideaalmudelit.
Viimaseil aastail on sisseränne Eestisse kasvanud, kuid rändesaldo on püsivalt negatiivne. Väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb siia rohkem inimesi kui Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Aeg-ajalt tõusetub meie poliitilises publitsistikas probleem, kas on mõistlik, kui valitsuskoalitsiooni Toompeal moodustavad ühed erakonnad ja kohalik võim on hoopis teiste käes.
Diskussioon erakondade tegevuse, eesmärkide, sisemise demokraatia ja rahastamise reeglite ümber on viimasel ajal pälvinud ühiskonnas teravat tähelepanu.
Eesti naisel on õigus saada mehega sama tööd tehes täpselt samasugust palka.
Strateegiline planeerimine ei ole parlamendi põhiroll, kuid see ei tähenda, et ta selle valdkonnaga ei tegele.
Eesti on Euroopa õigusriik, kuid mõnele olulisele aspektile tuleks õigusriigi kontekstis siiski tähelepanu pöörata.
*Artikkel põhineb Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel peetud kõnel 22. veebruaril 2013 Tartu Ülikooli aulas.
Euroopas loodava föderatsiooni ja selle alternatiivi selgitamiseks tuleb käsitleda föderatsiooni idee ajalugu ning ära seletada föderatsiooni mõiste.
*Artikkel on koostatud 22. märtsil 2013 10. rahvusvahelisel konverentsil „Eesti ja Euroopa Liit” peetud ettekande põhjal.
Föderaliseerumine saab põhineda ainult kõigi liikmesriikide nõusolekul. Aluslepingute muutmist peavad toetama kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament.
USA-le vastandumise jätkumine või leevendumine sõltub sellest, kas Ladina-Ameerika riigid jõuavad koostööni ja kes on selle protsessi juhid.
Riikides, kus inimesed elavad kaua tervena, lähtuvad poliitikud teadmisest, et tervise säilitamisse ja haiguste ennetamisse pandud raha on riigile tulus investeering tulevikku.
Lõimitud noortepoliitika alus on valdkondadeülene koostöö ja noorte osalemine neid puudutavate otsuste tegemises.
Euroopa Liit ei ole hakanud üleöö föderaalriigiks muutuma, vaid Euroopa projekt ongi sellisena kavandatud. Küsimus on selles, kuidas liikmesriigid ja nende kodanikud seda teadvustavad.
Kui Tuneesia ja Egiptuse revolutsioonidega ühel ajal tulid tänavatele protestima mitme muslimiriigi alamad, läks käibele mõiste araabia kevad. Peagi ilmnes, et sellega toimuvat adekvaatselt edasi anda ei ole võimalik.
Mitmik- ja topeltkodakondsus on päevakohane teema, sest ränne nii Eestist kui ka Eestisse on paratamatu ning soosib mitmikkodakondsuse laienemist.
Üleminek passiivsust aktsepteerivalt ja töövõimetust hüvitavalt süsteemilt aktiivsust ootavale töövõimetuskindlustuse süsteemile eeldab osalistelt rollide ja rolliootuste muutumist.
Riigikogu liikmete eetika- või käitumiskoodeks suurendab kodanike usaldust Riigikogu vastu ning sellest on kasu Eesti poliitilisele kultuurile.
Soodustariifide kasutust Eestis mõjutavad toime elektri hinnale ja huvirühmade osalemine taastuvenergia tootmises.
Eestis on palju töökohti, kus eesti keele oskus ei ole mitte-eestlasele vajalik ning kõrge palga saamiseks on olulisem inglise keel.
Elektrooniline hääletamine areneb. Valijale olulise uuenduse, e-hääle kontrollimise rakendamisvõimaluste üle käib elav arutelu.
Eesti peab kujundama oma varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteemi ümber, et toime tulla pidevalt uuenevate ülesannetega.
Rahvusvahelise kaitse saanud isikute lõimimine Eesti ühiskonda pole siiani olnud kuigi tulemuslik.
Riigikogu valimistel eelistasid valijad alanud majanduskasvu tõttu koalitsioonierakondi, jätkuv tööpuudus tõi aga hääli opositsioonierakondadele.
Inimeste valimisaktiivsust mõjutavad paljud asjaolud, nagu sugu, vanus, rahvus, haridus, tööhõive, elukoht.
Valijate küsitlus näitas, et Eesti valija ei ole eriti erakonnatruu, seetõttu löövad erakonnad pidevalt üksteiselt hääli üle.
Eesti valija lähtub rohkem konkreetsest kandidaadist kui sellest, millist erakonda see isik esindab.
Eestis põhineb riigivalitsemine iseseisvatel ministeeriumidel, mis on toonud kaasa killustumise ning muudab valitsusel ühtsete eesmärkide seadmise ja saavutamise keeruliseks.
Mida kauemaks Eesti oma praeguse põhiseaduse juurde jääb, seda sügavamalt kinnistuvad selles fikseeritud riigiõiguslikud mustrid ning seda raskem on neid edaspidi muuta või uue sisuga täita.
Kui Eestis hakataks uut põhiseaduse eelnõu koostama, lõpetaks see sellegi vähese rahu, mis meil on praegu kodakondsus-, keele- ja muudes tundlikes küsimustes.
Kuigi Eesti põhiseadus ja tegelik elu ei astu esmapilgul enam paljuski ühte sammu, on põhiseaduse aluspõhimõtted ja stabiilsus väärtus, millest saame omariikluse kaitseks alati tuge otsida.
Uuringud näitavad, et poliitikute ja ajakirjanike seisukohad mõjutavad valijate tõekspidamisi rohkem kui valimiseelsed küsitlused.
Kaasamisest räägitakse Eestis palju, kuid avalikkuse ja otsustetegijate sisulise koostööni enamasti ei jõuta.
Eesti-sugune väikeriik ei tohi energeetika arendamisel rongist maha jääda.
Peame ennast ise energiaga kindlustama, elektri tootmine ja jaotamine tuleb muuta võimalikult tõhusaks.
Teadlane kannab vastutust oma teadustulemuste eest ning väljaspool oma eriala esinedes peab ta märkima, et astub üles kodaniku, mitte teadlasena.
Poliitilist kultuuri ei looda üksnes seadustega – käskude, keeldude ja karistustega. See oleks ummiktee. Lahendusi peaksime nägema pigem kokkulepetes ja heade tavade kujundamises.
*Artikkel põhineb autori ettekandel, mille ta pidas 20. novembril 2009 konverentsil “Valimised ja valitsemine infoühiskonnas”.
2Vt ka Maandi, K. (1995). Elections and Referendums in Estonia 1989–1995.
Kui valimisseaduses on vastuolud, tuleb seadust muuta, aga muudatuste mõte ei tohi olla päevapoliitiliste probleemide lahendamine.
Rasketel aegadel ei huvita suurt osa valijatest mitte teoreetilised ja ideoloogilised konstruktsioonid, vaid igapäevane toimetulek ning usk ja lootus paremasse tulevikku.
Esimesed viis aastat Euroopa Liidus on Eestil kui liikmesriigil läinud suhteliselt hästi, sest suuri möödalööke on suudetud vältida ning Eesti maine näib olevat keskmisest kõrgem.
Tasakaalustatud arenguks on vaja toetada keskkonnasõbralikku põllumajandust ja maaelu.
Euroopa Liit reformib oma ühist põllumajanduspoliitikat juba ligi viisteist aastat, kuid selle radikaalsest uuendamisest ollakse veel kaugel.
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus parandada ja täiendada üldhariduskooli puudutavat seadusandlikku baasi.
Astmelise tulumaksu küsimuses ollakse Eestis vastandlikel seisukohtadel. Loodetavasti saavutatakse edaspidi siiski kompromiss, mis vastab avalikele huvidele.
Eesti maksupoliitika on jäänud arengule jalgu ja vajab tõsist ümbervaatamist, sest praegusel kujul pole enam jätkusuutlik.
Majandussurutise tingimustes on hoonete energiasääst oluline meede kulude kokkuhoiul ja uute töökohtade loomisel.
Riigikogu fraktsioonidest moodustatud töörühm analüüsis olukorda ja esitas ettepanekud, kuidas vajaduse korral Riigikogu tööd ümber korraldada.
Viie aasta eest tähendas eurorealism võimet näha ohte, mis tulenesid Euroopa Liidu liigsetest ambitsioonidest ja tsentraliseeritusest, nüüd tähendab realism seda, et tuleb kainelt hinnata ohte, mis euroliitu tulevikus ootavad.
Gruusia sündmustele tagasi vaadates ja Eestile mõeldes leiame ühe kindla ühisosa – riigi nõrkuse reageerida kriitilistes olukordades, sest keegi ei usu, et midagi niisugust võib juhtuda.
Töölepinguseaduse eelnõu asendab suured koondamistasud helde töötuskindlustushüvitise ja hästi toimiva abiga uue töö otsimisel.
Tööelu käsitlevate regulatsioonide uuendamisega maadlevad rohkem või vähem kõik Euroopa riigid.
Uue töölepinguseaduse eelnõu autoreil on kippunud meelest minema solidaarsus, euroopalikud sotsiaaltagatised, paindlikud töösuhted, austus töötegija vastu ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõuanded.
Põhiseaduskomisjon leiab, et Riigikogu menetluses olev korrakaitseseaduse eelnõu ei ole osaliselt kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega.
Riigikogu ei saa ega tohi vastu võtta seaduseelnõu, mis on ilmses vastuolus põhiseadusega.
Eestis räägitakse üha rohkem vaikivast ajastust, innovatsioonivallas koguni stagnatsioonist, eriti aga kõrgtasemel dialoogi puudumisest ühiskonnas. Mida annaks parandada?
Eesti maavalitsused ei ole praegusel kujul regionaalpoliitika subjekt euroopalikus mõistes. Maakondlikud omavalitsusliidud pole aga selleks veel piisavalt välja arendatud.
Riik üksnes võidab, kui iga Eesti püsielanik etnilisest päritolust olenemata valdab riigikeelt, jagab Eesti Vabariigi põhiväärtusi ja saab end vabalt teostada.
Integratsioon pole mingi lühiajaline projekt, mida peaks teostama käputäis ametnikke.
Haridussüsteemis on integratsioonitegevuse peamine eesmärk tagada kõigile koolilõpetajaile võrdsed võimalused toimetulekuks Eesti ühiskonnas ning konkurentsivõimelisus edasistes õpingutes ja tööjõuturul.
Eesti majanduspoliitika keskendub praegu põhiliselt stabiilse majanduskeskkonna kindlustamisele, eelarvevahendite suunamisele majanduskasvu ja tööhõive parandamisse ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele.
Erasektori tööandjate meelest on lubamatu, et eelarveläbirääkimistel esitatakse rahandusministeeriumile uute ametnike juurdepalkamise kava, mida hiljem ei kavatsetagi täita.
Küberrünnakuid tuleb teadvustada tegeliku, aktuaalse ja ülisuure ohuna demokraatlikele riikidele ja rahvastele. Küberjulgeolek peab kujunema NATO ja Euroopa Liidu tiheda koostöö prioriteediks.
Kahed viimased Riigikogu valimised on andnud mitmes mõttes sarnase tulemuse. See sunnib paratamatult küsima, kas Eestis hakkab tekkima spetsiifiline valimistulemuste süsteem, mis võib ka tulevastele valimistele iseloomulik olla.
Eesti majanduse lähiaastate väljakutse on ümberorienteerumine teadmismahukate toodete ja teenuste pakkumisele. Selleks peavad ettevõtted tegema suuri investeeringuid ning riik paigutama kapitali rohkem tehnilisse kõrgharidusse.
Eesti Arengufondi loomise tingis vajadus süvendatult tegelda tulevikuseirega ning osutada kaasabi uuenduslike ja kõrge riskiastmega ideede rahastamisel.
Maailmavaate ja hariduseelarve seoseid saab käsitleda haridusideoloogiate – väärtushinnangute – ja neist tuletatud hariduspoliitiliste otsuste seisukohalt, see määrab hariduse kättesaadavuse.
Üldhariduskooli õppekava uuendamisele kulutatud raha on siiani vähe tagasi toonud. Uue õppekava koostamine algas analüüsita, mida senises kavas muuta.
Õppekava arendus on pidev protsess, mis eeldab professionaalide pikaajalist süsteemset tegevust ning elanikkonna suurt osalust dokumendi arutelus.
Uus õppekava on Eestile tulevikku silmas pidades väga tähtis, seetõttu ei tohi jätta kõike õppekavaga seotut ainult kitsa inimesteringi otsustada.
Neljas Valge saali foorum keskendus küsimustele, kas Eesti kõrgharidusstrateegia aastaiks 2006–2015 tagab meie kõrghariduse konkurentsivõime. Kui strateegias seatud eesmärke ei seota finantseerimisega, ei muutu midagi.
Riigikogu töös osalemine nõuab kõigilt rahvaesindajailt järjest rohkem professionaalsust, seetõttu vajavad ka Riigikogu töökorraldus ja parlamendiliikme õiguslik regulatsioon paratamatult täiendamist.
Strateegilise planeerimise süsteemi puudumine tekitas olukorra, kus eri tasandeil kiideti heaks hulk arengukavu, mille eesmärgid ei olnud omavahel kooskõlas, sisu kattus osaliselt ja elluviimiseks puudus raha.
Rahvas usaldaks võimu rohkem, kui ühiskonnas toimiksid riikliku sunniga tagatud õigusnormide asemel hea tahte kokkulepped ning kui vabatahtlikult allutataks end ausa mängu reegleile.
Schengeni õigusruumiga liitumiseks peab Eesti pingutama, et riigi sisejulgeolek pärast õigusruumi sisepiiride kontrolli kaotamist ei halveneks, vaid hoopis paraneks.
Eesti rahva siiras usk Euroopasse on väga tõsine argument, et valitsus senisest palju aktiivsemalt tegutseks meie Euroopa-poliitika kujundamisel ja elluviimisel.
Kuigi Eesti sisejulgeolekuasutuste põhiprobleem on väikesed palgad ja personali lahkumine, on sisekaitsevaldkonna tuleviku võtmeküsimus sisekaitseharidus.
Euroalaga ühinemine on lähiaastail Eesti tähtsamaid majanduspoliitilisi eesmärke, sest kui euro tulek venib, võib investoreil kaduda usk meie majanduspoliitika elujõulisusse.
Eesti, Leedu ja Läti peatne euroalaga liitumine on muutunud paljude Euroopa majandusekspertide silmis üha enam küsitavaks. Sellest hoolimata ei saa Eesti eesmärki võimalikult kiiresti euroalaga ühineda mingil juhul päevakorrast maha võtta.
Venemaa katsed kasutada oma välispoliitiliste positsioonide parandamiseks gaasitehingute politiseerimist on viinud selleni, et läänes ei hoita kriitikat Moskva käitumise kohta enam sordiini all.
Eestit ja teisi Läänemere-äärseid riike ei tee Läänemerre rajatava gaasijuhtme puhul rahutuks mitte ainult keskkonnareostuse oht, vaid ka gaasijuhtme ette kerkinud energiapoliitilise vaikuse loor.
Eestil on oma energiapoliitika väljatöötamisel palju arenguruumi, sest erinevalt Euroopa Liidust tervikuna kujutab meie energiasäästupoliitika pigem eraldiseisvat poliitikat, mille seos ülejäänud poliitikatega on nõrk.
Eesti õigusloomes on tormi ja tungi ajad möödas – meie õigusvaldkonnad on üldiselt hästi reguleeritud. Nüüd peaksime keskenduma õigusloome kvaliteedile, mis tähendab võimet näha probleeme süvitsi ja lahendada neid kiiresti.
Viimasel ajal ei räägita palju meie õigussüsteemi üldisest arengust ja probleemidest. Seda ei saa pidada õigeks, sest üleminekuperiood rahvusliku õiguskorra kujundamisel ei ole lõppenud, vaid on üle läinud keerulisemasse arengujärku.
Kui tahame olla jätkusuutlikud, peame turuosalistele andma maksupoliitiliste meetmetega signaali, et tarbimise ja loodusvarade kasutamise ning keskkonna saastamise eest tuleb maksta õiglast tasu.
Septembri lõpus Riigikogusse jõudnud uue keskkonnatasude seaduse eelnõu tegelik sisu ei ole ökoloogiline maksureform, vaid lihtlabane keskkonnatasude tõstmine, et lappida riigieelarve auke.
Eesti säilitav-elitaarne kultuuripoliitika, kus kultuuri hindamisel domineerivad kõrgkultuuri normid, ei vasta enam dünaamiliselt areneva ühiskonna vajadustele. Seetõttu on kultuuripoliitika suund muutumas.
Loomeinimesed hindavad niisugust kultuuripoliitikat, mida nad oma töös õieti ei märkagi, aga mis neid siiski tunnustab ja toetab.
Balti Assamblee ei peaks olema ainult poliitikute kokkusaamise koht, vaid senisest rohkem tuleks keskenduda välispoliitiliste küsimuste lahendamisele, välistamata riigisiseste eluvaldkondadega tegelemist.
Jätkates koostööd Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukoguga, peab Balti Assamblee arendama dialoogi ka teiste Euroopa regionaalsete, sealhulgas Vahemere piirkonna organisatsioonidega.
Meie kolme Balti riigi, Leedu, Läti ja Eesti koostöö tähendab, et üksteist toetades otsime loovalt oma ühist kohta Euroopas.
Üha süveneva haridusliku kihistumise peatamiseks tuleb riigis tagada ühtlaselt hea tasemega üldharidus, ühtlustatud õppekavad ning asjakohane nõustamine, õppevara, järelevalve ja riigieksamikorraldus.
Et luua tõsiseltvõetavat haridusstrateegiat, mis on vaba poliitiliste jõudude lühiajalistest eri- ja erahuvidest, tuleb kaasata kõik kolm ühiskonna sektorit – avalik, äri- ja kolmas sektor.
Kui mõelda tagasi hariduse arengule viimase viieteistkümne aasta jooksul, siis nii loomingulist ja huvitavat aega kui 1990. aastate alguse üleminekuperiood ei ole Eesti koolielus varem olnud ja tõenäoliselt ka ei tule.
Esimesel Valge saali foorumil kirjeldasid ülikoolide esindajad ja poliitikud kõrghariduse olukorda ja otsisid vastust küsimusele, milline võiks olla rahvusliku kõrghariduse tulevikustrateegia.
Valitsus ei pea tegema kõike ise, ta saab oma programme juhtida ka kodanike koostöövõrgu kaudu ja lihtsustada nõnda riigi ülesehitust.
Kodanikuühiskonna areng ei ole paari päeva ja mõne otsuse küsimus – see nõuab aega, vahendeid, valikute tegemist ja ühiste arusaamade kujundamist.
13. oktoobril korraldasid Riigikogu ja Pärnu Konverentsid esimest korda poliitikakonverentsi, mille teema oli "Õnnestumised ja ebaõnnestumised maailmapoliitikas". Juba traditsiooniks saanud juhtimiskonverentsile eelnenud poliitikakonverents täitis sisukate ettekannete ja avatud diskussiooniga hästi oma eesmärgi.
Mida enam räägitakse maailmas hajusatest ohtudest ja vajadusest neile ühiselt vastu seista, seda selgemaks saab, et tagajärgede likvideerimise asemel tuleb keskenduda põhjuse ärahoidmisele.
Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks tuleb prioriteediks kuulutada suure lisandväärtusega kõrgtehnoloogilise töötleva tööstuse edendamine, orienteeruda tehnosiirdele ja tehnoloogiate adapteerimisele ning teha rohkem rakenduslikke teadusuuringuid.
Eesti arengu hoogustamiseks on vaja klastripõhist konkurentsivõime arendamise strateegiat, mis põhineb pikaajalistel arengukavadel ning arvestab nii uute kõrgtehnoloogiliste kui ka oluliste traditsiooniliste alade arengut.
Me vajame kõige laiapõhjalisemat ühiskondlikku kokkulepet selle kohta, et õpi-Eesti on ainuke mõistlik, riigi jätkusuutlikkust ja inimeste kõrget elukvaliteeti tagav arengusuund.
Kuigi viimasel kümnel aastal on koostatud arvukalt strateegiaid hariduse ja teaduse edendamiseks, pole enamik neist leidnud rakendust ning Eesti vajaks uut teadmistepõhist hariduskontseptsiooni.
Tugev ahel, kus kõrgetasemelised ülikoolid ja teadusasutused loovad kindla põhja teadusmõttele ning teadusmõte saab omakorda toitu alusuuringutest, tagab Eesti tuntuks saamise teadmiste keskmena rahvusvahelisel areenil.
Aastail 2002-2003 paljude teadlaste, äri-, tehnoloogia- ja keskkonnaanalüütikute ühistööna koostatud jätkusuutliku arengu strateegia "Säästev Eesti 21", sisuliselt teadmistepõhise Eesti tuumideestiku menetlemine on poliitilise tahte nõrkuse tõttu takerdunud.
Et Eesti majandus ei jääks ka tulevikus allhanke ja odava tööjõu keskseks, on valitsus kavandanud kümme sammu, mis peavad teadus- ja arendustegevuse edendamise kaudu aitama tõsta meie riigi konkurentsivõimet.
Euroopa Liidu otsustusmehhanism peab olema läbipaistev, kindlustama riikide parlamentide informeerituse ning võimaldama sekkumist juhul, kui Euroopa Liidu organid on ületanud võimupiire, mis liikmesriigid neile on andnud.
Kas ühinemine Euroopa Liiduga on Eestile hea või halb, selle üle pole enam mõtet arutleda. Nüüd peame mõtlema, milline peaks olema Eesti uuenevas Euroopa Liidus.
Kuigi riiklikus valitsemissüsteemis pole Eesti presidendile Euroopa Liidu alast pädevust eraldi ette nähtud, ei tähenda see, et president ei saa eurointegratsioonipoliitikas üldse kaasa rääkida.
Ühiskondliku leppe peaeesmärk peab olema sõnastatud selliselt, et see oleks selge igale Eesti ühiskonna liikmele.
Ühiskondlik lepe on elujõuline ja elluviidav, eriti siis, kui kõhklejadki kaasa löövad.
X Riigikogu vaieldamatult tähtsam ülesanne on Eesti integreerumine Euroopa Liitu nii tervikuna riigi kui ka eraldi parlamendi tasemel.
*Artikli kirjutamisel on kasutatud raportit: The EU and Democracy in the Nordic Region. European Affairs Committees in Finland, Sweden and Denmark. October 2002.
Liiga vähe pööratakse tähelepanu sellele, milline näeb välja pärast Euroopa Liidu laienemist selle lähiümbrus.
*Käesolev kirjutis on põhjalikult ümbertöötatud versioon ettekandest, mille esmaesitus oli 11. septembril 2002 Londonis Kuninglikus Välissuhete Instituudis (The Royal Institute of Foreign Affairs). Tahan siinkohal tänada toetuse eest Suurbritannia saatkonda Tallinnas.
Venemaa ei suutnud mõista Schengeni leppe olemust, kui tõstatas 2002. aastal vaidluse Kaliningradi suhtes. See, mida Venemaa tõlgendas kui Venemaa-vastast viisanõuet, ei ole tegelikult midagi muud kui Euroopa Liidu kodanike igati soositud sisepiirideta Euroopaga kaasnev juhuslik kõrvaltingimus ja sel poliitilisel sammul ei ole mingit seost Venemaa küsimusega.
Läbirääkimisprotsessis Euroopa Liiduga oleme saanud unikaalse ja hindamatu kogemuse, osaledes Euroopa riikide omavaheliste suhete keeruka, kulissidetaguse igapäevaelu tundmaõppimisel.
Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisega 28. juunil 1992 astus Eesti riik esimese kindla sammu Euroopa õigusruumi. Tänane päev nõuab aga edasiliikumist.
Parlamendi valik pärast Euroopa Liiduga liitumist sõltub suurel määral ka riigis enne liitumist tavaks olnud täitevvõimu ja seadusandliku võimu suhetest.
Ametis olev Eesti valitsus on iseseisvuse taastamise järel moodustatuist üheteistkümnes. Kõik valitsused on tegutsenud kirjalikult vormistatud tegevuskava alusel.
Eestist saab arenenud demokraatiaga riik alles siis, kui enamik kodanikke mõistab oma rolli ja vastutust poliitiliste valikute tegemisel, sest poliitikat ei kujunda mitte lärmajate kisa, vaid sihikindlalt tegutsevate inimeste toimingud.
Koalitsioonileppe kaunid loosungid lapsesõbralikkusest ei maksa riigi ja kohalike omavalitsuste toetuste-teenuste süsteemita midagi.
Praegune koalitsioonileping meenutab oma mahult ja üksikasjalikkuselt peaminister Edgar Savisaare ja Tiit Vähi esimese valitsemisaja programmdokumente, olles seega võrreldav 1990. aastate algusega.
Põhiseadus on omamoodi ühiskondlik kokkulepe ning seepärast peab ta olema vastuvõetav nii Toompea riigimeestele kui ka armastatud tädi Maalile.
Riigikogu ja valitsuse pädevus on kõige paremini tasakaalustatud võimusuhe põhiseaduses.
Põhiseaduses sätestatud eesmärkide ja põhimõtete alusel tuleb otsustada, kas teha valikud põhjamaise sotsiaalriigi ja säästva arengu põhimõtteid järgiva heaoluühiskonna suunas või ühiskonna kasuks, kus igaüks peab ise hakkama saama.
Riigikogu kodukorra ülim eesmärk peaks olema töö võimalikult sujuv kulgemine. Kodukord peab abistama, mitte aga takistama töötegemist.
Riigikogu kodukorra seaduse muudatused peavad muutma Riigikogu tõhusamalt toimivaks ning enam legitiimsust tootvaks demokraatliku süsteemi institutsiooniks.
Nelja viimase kohaliku omavalitsuse valimise statistikast on näha, et kandideerijate arv pidevalt kasvab. Seega suureneb inimeste hulk, kes tahavad aktiivselt osaleda kodukoha arengu suunamises.
Omavalitsuste rahastamise reform Eestis tuleb läbi viia Euroopa riikide praktikast ja Eesti praeguse arenguetapi majanduspoliitilise olukorra analüüsist lähtudes.
Eesti 20. sajandi regionaalne areng oli maailma kontekstis küllaltki eripärane: seda on mõjutanud globaliseerumine, Eesti asukohast tulenevad geopoliitilised, aga ka ajaloolis-kohakultuurilised tegurid.
Ehkki 1998. aastal Riigikogus heaks kiidetud kütuse ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava pole halb, ei rahulda see meid enam. Arengukava ei ole andnud ammendavaid vastuseid Eesti energeetika suundumuste ja võtmeprobleemide kohta.
Eesti energeetika arenguvõimalustest rääkides annavad mitmesuguste elualade esindajad ajakirjanduse vahendusel väga konkreetseid näpunäiteid, mis on õige ja mis vale. Tihtipeale on nendes õpetussõnades kaduma läinud nii energeetika eesmärk kui ka reaalsusest arusaamine.
Euroopa Ühenduse loomisest saadik on olnud Euroopa integratsiooni keskne teema selle laienemine ja süvenemine. Süvenemine hõlmab nii koostöövaldkondade laiendamist kui ka koostöö tihendamist ning allutamist ühtsele riigiülesele (supranatsionaalsele) juhtimisele.
Euroopa tulevik sõltub nii integratsiooni laienemise kui ka süvenemise korral majanduslikest teguritest. Ka mittemajanduslike valdkondade, nt julgeoleku- ja sotsiaalpoliitika arendamine nõuab adekvaatset majanduslikku baasi ja majanduse kandevõimele vastavat maksukoormust.
2002. aasta kevadel tulevikukonvendi näol tuult tiibadesse saanud Euroopa Liidu tulevikudebatt algas pool tosinat aastat tagasi, kui varises kokku Berliini müür ja endistele idabloki riikidele pakuti võimalust ühineda liiduga.
Erakondade rahastamise põhimõtted riigiti kardinaalselt ei erine, mis on andnud võimaluse üldist laadi soovituste väljatöötamiseks. Soovitused jätavad riikidele vabad käed vajadustele vastavate finantseerimisskeemide väljatöötamiseks, artiklis pakutud Eesti erakondade uus rahastamise mudel ei lähe vastuollu Euroopa Nõukogu koostatud soovitustega.
Arutelu parteide rahastamise reguleerimise üle on kestnud Eestis peaaegu kogu taastatud iseseisvuse aja. Liigutakse ühes suunas, püüdes lahutada parteide ja parlamendi tegevust poolanonüümsete annetajate majandushuvidest ning suurendada riigieelarvevahendite osakaalu poliitilises protsessis.
Eesti 1990. aastate poliitika kinnitab tõika, et Riigikogu või omavalitsuste valimised muudavad tuntavalt erakondade üldpilti ja poliitilist õhustikku. 1996. aasta, eriti aga 2001. aasta presidendivalimised muutsid enam üksnes poliitilist õhustikku.
Seekordsed presidendivalimised kujunesid selgelt erakondlikeks valimisteks. Seda võib pidada Eesti poliitilise maastiku küpsuse ja kindlasti ka poliitiliste erakondade tugevuse tunnistuseks.
Kompleksse reformi tulemusena saavad paremini kaitstud patsiendi huvid ja kahanevad ravijärjekorrad, arstidel ja õdedel avaneb võimalus teenida suuremat palka ja, mis ehk riigi seisukohalt eriti tähtis, tervishoiuraha hakatakse kulutama arukalt, mitte kilplase kombel.
Tervishoiuprojekt on mööda hiilinud tervisest ning taandunud pelgalt arstiabi küsimustele. Et süsteemi korrastada, tuleb teha selgeks, mis on olemas ja mida vajatakse. Puudub teadmine, milline on vajadus arstiabi järele.
Demokraatliku ühiskonnakorralduse aluseid iseloomustab kolm põhimõtet: võimu legitiimsus, kodanike osalus ja ratsionaalsete valikute tegemise võimalus.
Omariiklust on eesti rahvas aastasadu ihaldanud kui rahvuslikku eesmärki. Demokraatia on see, kui rahvas kõrgeima võimu kandjana valib enda hulgast esindajad riigivõimu juurde ja jätab endale riigialama rolli.
Teadus- ja arendustegevus (T&A) ning innovatsioon on need tänapäeva ühiskonna arengu alustoed, mis lisaks vaimsete väärtuste toetamisele ja edendamisele loovad eeldused majandusliku konkurentsivõime kasvuks ning elukvaliteedi parandamiseks.
Hoolimata teadusstrateegia valmimisest, on riigi seisukohalt endiselt kõige olulisem teaduspoliitiline ülesanne määratleda Eesti teaduse koht ja roll üldriiklike eelistuste ehk prioriteetide hulgas. See määratlus peaks sisaldama kaht aspekti: esiteks - meie praeguste võimaluste kainet hinnangut nii rahalises kui ka vaimses mõttes, teiseks - strateegilisi sihiseadeid nt viie-, kümne- ja viieteistaastase ettevaatega. Sihiseaded peaksid küündima kodutanumalt kaugemale, olema üldjoontes kooskõlas praegu Euroopa Liidus väga aktiivselt kujundatava Euroopa teadusruumi arenguloogikaga ning kajastuma ka valitsuse eelarvepoliitikas.
Teadustegevus on muutunud viimasel aastakümnel omaette nokitsemiseks, üldsus ei tea, mida teadlased teevad, rääkimata sellest, et teadlased saaksid sõna sekka öelda riigile tähtsate otsuste tegemisel, kuigi peamine rahastamine toimub riigieelarvest, s.t maksumaksja rahast. Vesteldes inimestega, selgub, et varem teati, millised olid meie teadlaste saavutused, kes kraadi kaitses - edukaid teadlasi peeti rahvuslikuks uhkuseks.
Teadmiste- ja teadusekeskne ühiskond on muutumas meie järjekordseks lööklauseks, võimaldades põhjendada mis tahes teaduspoliitilisi otsustusi. Samas oleme sedavõrd väikesed, et peame väga täpselt küsima, millist teadust väheste omaenda põhivaradega teha. Loomulikult peame olema kursis olulisemate teadussaavutustega. Kahjuks on eeltoodud lihtsa ja ilmselge küsimuse esitamine ja teaduse arendusstrateegia koostamine lükkunud aastast 1990, mil loodi Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN), käesoleva aastani, kus Riigikogu laudadele ilmus Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia projekt.
Tänan Riigikogu Toimetisi ettepaneku eest kirjutada artikkel Eesti majandusest globaliseeruvas maailmas. Nõustumiseks ei kulunudki palju aega, kuigi alguses tekkis kiusatus muuta artikli pealkirja, sest pakutu tundus kirjutajale liialt suure väljakutsena.
Iga riigi ees seisab ülesanne oma piiratud ressurssidest välja pigistada maksimaalne kasu. Majanduspoliitika ülesanne on täpsustada teed, kuidas seda iga riigi konkreetses olukorras saavutada.
1999. aastal arutati Riigikogus pikalt ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Selgus, et Eestile pakutavad kaubandustingimused olid halvemad ükskõik millise Eesti peamise kaubanduspartneriga võrreldes. Senisest libaliberaalsest poliitikast tulenevalt ja valitsuskoalitsiooni kollaboratsionismi kasutades suruti Eestile peale tingimused, mis laostavad Eesti põllumajanduse ja selle tulemusena ka maaelu.
Kodu mõiste on seotud inimese paljude põhiväärtustega, nagu hoolitsemine pere eest, turvalisus, sisemine tasakaal. Need väärtused määravad inimese käitumise erinevates olukordades. Inimese enesehinnangut ja enesest lugupidamist mõjutab see, millisel määral ta suudab käituda vastavalt oma väärtushinnangutele. Mida enam ta seda suudab, seda enam on ta rahul keskkonnaga, kus ta viibib. Eluase kuulub inimese põhivajaduste hulka ning normaalse kvaliteediga eluaseme kättesaadavus tagab sotsiaalse stabiilsuse ühiskonnas.
Euroopa ühiskodu idee autoriks võib pidada möödunud sajandi esimese poole mõtlejat krahv Richard von Coudenhove-Kalergit. 1923. aastal avaldas ta oma idee raamatus "Pan-Europa". Tema Euroopa Ühendriikide idee oli Teise maailmasõja eel tunnustatud ja laialt levinud. Ja sugugi mitte abstraktsetel kaalutlustel, vaid lähtudes veendumusest, et üksnes Euroopa riikide koostöö ja tihe koordineeritud tegevus suudab ära hoida tulevikusõjad. Coudenhove-Kalergi unistus ei täitunud ja Teisest maailmasõjast kujunes senise Euroopa ajaloo veriseim.
Avaliku arvamuste uuringute tulemused viitavad euroskepsise süvenemisele Eestis (Rosimannus 2000; Mattson 2001).1 Laskumata arutellu uuringute metoodika usaldusväärsuse üle, nendiks, et Eesti pole erandiks Euroopas, kus on alati olnud küllalt nii eurovastaseid kui ka euroentusiaste. Nii üks kui teine tugineb konkreetsete sotsiaalsete gruppide huvide erinevustele. Selles kontekstis tundub just üleüldine euroeufooria kaheldava väärtusena. Euroopa ühe või teise piirkonna majanduslik ja sotsiaalne arengutase, ajalugu, rahvuslik ja kultuuriline omanäolisus (loetelu võiks jätkuda) on dominant, mille ühtlustumine on ehk võimalik mitme inimpõlve kooseksistentsi tulemusel.
Eesti laiemalt ja Riigikogu iseäranis on asju küllaltki mõistlikult ajanud ja suund on paremuse poole.
Antud teemat saab mõistagi käsitleda väga erinevatelt tasanditelt ning võrdlustest. Nimekas õpetlane Rein Taagepera on Eesti parlamentaarset kultuuri vaadeldes aluseks võtnud demokraatlike mõtteviiside mitmed politoloogilised teoreetilised lähtekohad ning nende realiseerumised eri maades. Toodud järeldustega tuleb nõustuda.
Eesti poliitilise kultuuri küpsusest kõneleb asjaolu, et oma erakondade, rahvalike poliitiliste aktsioonide ja poliitilise meedia üldises kogumis vastab nähtus, mida võiks tinglikult nimetada “Eesti poliitikaks”, sellele, mis Hegeli või Spengleri mõistesüsteemis oleks kas eesti rahva vaim või eestluse idee (mõistagi selle modernsel, 21. sajandi kujul).
Viimastel aastakümnetel eri riikides toimunud avaliku halduse reformide fundamentaalsed põhjused on üsna sarnased. Ühise nimetajana on reformide ajendiks olnud majanduslikud probleemid – riik on muutunud liiga suureks ja kulukaks ning kontroll kulutuste üle ebapiisavaks.
Haldusreformi vajalikkuses Eesti Vabariigis ei kahtle küll vist keegi. Kümneaastane iseseisvusperiood on andnud piisava hulga kogemusi, et nende põhjal püüda säilitada seda, mis on hästi, ja parandada seda, mis halvasti.Kahjuks tuleb tõdeda, et probleemile on lähenetud pealiskaudselt.
Haldusreformist on räägitud juba 1990. aastate algusest. Omariikluse taastamine nõudis kvalitatiivseid muudatusi avaliku halduse kõigil kolmel, nii riigi, maakonna kui ka valla ja linna tasandil. 8. augustil 1989. aastal võeti vastu ENSV Ülemnõukogu otsus haldusreformi läbiviimise kohta aastail 1990–1994.
XX sajandi viimastel aastatel avastab Eesti ühiskond jahmunult: erinevate narkootikumide tarvitamine levib väga kiiresti, seda eriti kuni 30-aastaste inimeste hulgas.
Eesti narkopoliitika aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt 1997. aasta novembris heaks kiidetud “Narkomaania ennetamise ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastateks 1997-2007” ning nende põhimõtete alusel ametkondadele konkreetsed töösuunad sätestav “Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007”.
Narkoprobleem on Eestis suhteliselt uus nähtus, kuigi Eesti Vabariik oli Rahvaste Liidu liikmena ühinenud oopiumikonventsiooniga ning võtnud vastu oopiumi ja teiste uimastusainete ja -preparaatide sisse- ja väljaveo ning müügi seaduse juba 1930 aastal.
Ajakirjandus on avalikustanud äärmiselt murettekitavat informatsiooni AS Narva Elektrijaamad erastamise tingimuste kohta. Peaministri ja majandusministri vastused arupärimistele ja avalikud arvamusavaldused annavad tunnistust asjaolust, et praegune valitsus ei ole võimeline mõistma AS Narva Elektrijaamade erastamise tegelikku tähtsust ja oodatavaid tagajärgi Eesti majandusele.
21 Riigikogu liiget on kutsunud kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, arutamaks olulise tähtsusega riiklikku küsimust – NRG Energy Inc. sajaprotsendilise tütarühingu NRG Generating Holdings B.V. poolt AS-i Narva Elektrijaamad 49-protsendilise osaluse omandamise lepingu tingimusi.
Riigikogu stenogramm. 28. august 2000.
Käesolevast Riigikogu Toimetiste numbrist leiab lugeja Riigikogu liikme Janno Reiljani ettekande AS-i Narva Elektrijaamad vähemusosaluse omandamisest NRGenerating Holding poolt. Teema on paljukõneldud ja korduvalt ka ajakirjanduse tähelepanu all olnud. Välja on toodud erinevaid rõhuasetusi, rohkem või vähem olulisi detaile. Olles küll protsessiga seotud, kuid siiski kõrvaltvaataja, näib mulle, et lugejal võib selles detailide rägastikus kaduma minna ülevaade protsessi läbivast loogikast. Ehk kas me kõik märkame veel puude taga metsa?
Sotsiaalses mõttes kujutab õigus üht vahendit, mille abil püütakse saavutada ühiskonna kui terviku talitlemine ja taastootmine ning selles elavate inimeste kooskõlastatud tegevus. Õigusega püütakse inimesed ühiselt allutada võimuteostajate tahtele ja seda kandvale esindusele – olgu see siis kas parlament, kuningas või diktaator.
Seadusi ei looda selleks, et parlamentidel tööd oleks, või selleks, et ainult kitsas ühiskonnaliikmete ring nendest aru saaks. Seadus ja selles sisalduv õigus on olnud ja on riigi käes peaaegu ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil on võimalik kõigile inimestele öelda, milline peaks olema nende käitumine.