Quo vadis, Eesti energeetika?
-
Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur
Eesti energeetika on aastate jooksul läbi teinud märkimisväärseid muutusi, otsides tasakaalu majandusliku arengu, keskkonnasõbralikkuse ja energiasõltumatuse vahel. Nüüdseks oleme jõudnud sellel arenguteel keerulisse ajajärku.
Erinevate asjaolude kokkulangemise tulemusel oleme kohas, kus meie ees seisavad mitmed kiiret otsustust nõudvad valikud ja väljakutsed, kuid oluline on hoida fookust ka pikaajalistel strateegiatel ja eesmärkide täitmisel. Euroopas toimuv sõda koos Venemaa nafta- ja gaasiboikotiga kiirendavad vajadust loobuda fossiilkütustest. Samas sunnib maailma poliitiline olukord meid hindama rohepöörde eesmärkide teostatavust ja elluviimisvõimalusi ning ühiskonna arengu loogikat, sealhulgas suutlikkust.
Maailmas on ideoloogilised vastasseisud, majanduslik ja poliitiline konkurents, sõjad ning vaesuse kasv. Euroopa energia- ja kütusetarnete pikaajalised kanalid on muutunud ebastabiilseks, uute avamine on logistiliselt keerukas ja kallis. Turul tekkinud defitsiit, energiastruktuuri muutused ja fossiilkütuste kasutamise oluline vähendamine on muutnud kallinenud kütuse ja energia tarbijatele kohati kättesaamatuks ning nende hinnad majandustegevusele vastuvõetamatuks. Kogu Euroopat vaevab inflatsioon ja elukalliduse tõus. Toimetulekutoetused ja piirhindade kehtestamine lõpptarbijatele on hetkel vajalikud majanduslanguse mõjude leevendamiseks, kuid ei loo eeldusi probleemse süsteemi muutmiseks. Eksportijad (Lähis-Ida, USA) saavad kasu, samas kui importiv Euroopa kannab kaotusi. Sedasi analüüsis sektoris ja maailmas toimuvat aastatagune Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakonverentsi kokkuvõte. Akuutse kriisi aasta-pooleteise jooksul on mainitud murekohtades tekkinud ka mõningat leevendust, kuid ei saa kindlalt väita, et probleemid on tänaseks ületatud ning oleme naasnud eduka ja muretu arengu teele.
Eesti energeetikasektor on ajalooliselt olnud sõltuv fossiilkütustest, eriti põlevkivist. Põlevkiviõli tootmine ja elektrienergia tootmine põlevkivist on olnud olulised majandusvaldkonnad, kuid praeguses maailmapildis on nende osakaal ilmselgelt vähenemas. See tekitab Eestile survet otsida säästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid energiaallikaid.
Oluline on, kuidas integreerida taastuvenergiaallikaid stabiilsesse energiavõrku
Energiamajanduse korralduse seadusega seatud eesmärk katta riigi elektritarbimine 2030. aastaks taastuvenergia toodanguga eeldab salvestusvõimekust, juhitavat elektritootmist ja tarbimise juhtimist. Üksnes ilmastikutingimustest sõltuvate tootmisvõimsuste ehitamine investeeringutega ei taga elektrisüsteemi varustuskindlust. 2021. aasta statistika põhjal oli tuuleparkide kasutegur 0,28 ja päikeseparkide oma 0,11. Elektrisüsteemi modelleerimisel, suurendades tuuleelektrijaamade võimsust kuni 11 korda (3500 MWni, viie meretuulepargi koguvõimsusega 3884 MW, mille hoonestusluba on menetluses), päikeseelektrijaamade võimsust kuni neli korda (2000 MWni) ning pump-hüdroelektrijaama võimsust kolm korda (1500 MWni), näitavad tulemused, et elektrisüsteemi varustuskindlus pole siiski tagatud. Salvestuse puhul on oluline mitte ainult lähtuda salvestite võimsusest, vaid ka salvestatud energia kogusest. See annab vajadustest parema pildi ning võimaldab turul olevat energiavajadust vajadusel ühtlustada või hajutada. Lisaks võib tulevikus tekkida probleem biomassi suure (57 protsenti) osakaaluga taastuvenergia tootmises. Kindlustunnet vähendab ka teadmine, et riigisiseselt nõutav juhitav elektrivõimsus 600–1000 MW ei pruugi olla alati kättesaadav.
Energiatootmise dekarboniseerimine ja taastuvenergia kasutuselevõtt peaksid olema kaasavad protsessid, mis võimaldavad kogukondadel aktiivselt osaleda ja kasu saada.
Ehk siis tegu on kompleksprobleemiga, kus oluline küsimus on, kuidas integreerida taastuvenergiaallikaid stabiilsesse energiavõrku. Taastuvenergia tootmine on ajas kõikuv ning vajab tõhusaid energiasalvestus- ja haldamissüsteeme, et tagada pidev energiatarnimine. Lisaks on vaja tugevdada energiavõrku ja luua nutikaid võrgulahendusi, et võimaldada sujuvat üleminekut taastuvenergiale. Samuti on oluline meie ülekandeliinide tervis, hajusast elektritootmisest tulenev kasvu- ja parenemisvajadus ning tormikindlus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata tsentraliseeritud tootmisest hajatootmisele muutuva süsteemi juures ka elektrienergia transpordiga seotud eripärade ja omapärade muutusele, mis tähendab muutusi elektrivõrgu arendamise ja investeeringute loogikas.
Siinkohal ei ole vähem tähtis meie energiajulgeolek. Sõltuvus imporditud energiast võib tekitada haavatavust ja turvariske. Seetõttu on oluline jätkata kodumaiste energiaallikate arendamist ning tugevdada energiavarustuse mitmekesisust. See võib hõlmata nii taastuvenergiaallikate kasutamist kui ka tehnoloogiate ja infrastruktuuri arendamist, mis võimaldavad meil saada oma energiavajadustes iseseisvaks. Oleme ühenduses teistega ning neid ühenduskanaleid tuleb tugevdada. Ees seisab Venemaast desünkroniseerimine, mis teoreetiliselt peaks olema suhteliselt sujuv protsess, kuid loob praktikas uusi väljakutseid. Tugevam sidusus meie naabritega lõunas, läänes ja põhjas kindlustab meie julgeolekut ning avab uusi võimalusi energiaallikate mitmekesistamiseks ning varustuskindluse suurendamiseks. Vähem tähtsaks ei osutu ka saadav kasu elektrienergia impordist ja ekspordist läbi tugevama osalemise ühisel energiaturul.
Üleminek rohelisele ja jätkusuutlikule energeetikale on Eesti jaoks suur väljakutse, kuid samal ajal pakub see ka olulisi võimalusi. See võimaldab vähendada keskkonnamõjusid, parandada energiajulgeolekut, luua uusi töökohti ja stimuleerida majandusarengut. Eesti peaks kasutama oma loodusressursse, teadmisi ja innovatsioonipotentsiaali, et saavutada säästlik ja keskkonnasõbralik energeetikasektor ning olla eeskujuks teistele riikidele.
Oluline on kaasata kogukondi ja inimesi energiatarbimise muutmisse. Energiatootmise dekarboniseerimine ja taastuvenergia kasutuselevõtt peaksid olema kaasavad protsessid, mis võimaldavad kogukondadel aktiivselt osaleda ja kasu saada. Kogukonnapõhised taastuvenergia projektid, näiteks energiaühistud, võivad aidata inimestel kaasa lüüa ning luua energiaomandit ja -kontrolli. Oleme ju pidevalt riigi ja ühiskonnana lõhkise küna ees, kus on problemaatiline luua uut tehast, tuulikut või kanalat, sest elanikkond on vastu ega näe selles kasu. Teadlikkuse suurendamine ja kaasamine võiks olla võti ühise parema tuleviku poole.
Koostöö avaliku ja erasektori vahel
Lisaks taastuvenergiale on oluline ka energiatõhususe parandamine. Eesti valitsus on loonud meetmeid hoonete energiatõhususe suurendamiseks. Energiaefektiivsuse parandamine on oluline mitte ainult keskkonnasäästlikkuse seisukohalt, vaid ka majanduslikult jätkusuutliku arengu tagamiseks. Peame jätkama ja suurendama investeeringuid hoonete renoveerimiseks, et vähendada nende energiatarbimist, ja edendama energiatõhusaid tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada energia raiskamist erinevates sektorites, sealhulgas tööstuses ja transpordis. Renoveerimisprojektid, näiteks fassaadide soojustamine, akende väljavahetamine ja tõhusa küttesüsteemi paigaldamine, aitavad vähendada energia tarbimist ning toovad kaasa olulisi sääste energiakuludes. Samuti on vaja jätkata teadlikkuse tõstmist energiatõhusa käitumise osas, et inimesed saaksid igapäevaelus teha teadlikke valikuid energiasäästuks. Nagu näha, on ka siin võtmeks inimene – ühiskond, teadlikkus, kaasatus.
Kvalifitseeritud töötajate ja inseneride puudujääk energeetikas ja laiemalt töötlevas tööstuses on väga tõsine.
Eesti energeetika hetkeseisuga seotud väljakutseid ei saa lahendada ainult riiklikul tasandil. Oluline on koostöö avaliku ja erasektori vahel, et luua soodne ärikeskkond, toetada innovatsiooni ja investeeringuid ning arendada välja uusi tehnoloogiaid. Oluline osa on ka energeetikaga seotud teadlaskonna, inseneride ja sektoris oluliste muude oskustööliste järelkasvu tagamine. Isegi mitte ainult tagamine, vaid suurendamine, sest kvalifitseeritud töötajate ja inseneride puudujääk energeetikas ja laiemalt töötlevas tööstuses on väga tõsine. OSKA analüüsi järgi on 2030. aastaks puudu 2/3 inseneridest. See on oluline arengupidur Eesti energeetikale, tööstusele ja ühiskonnale laiemalt, mis vaieldamatult tekitab probleeme ka Euroopa Liidu seatud eesmärkide täitmisega, millega Eesti on seni üldjoontes edukalt hakkama saanud.
Süsinikuneutraalsuse poole püüdleva energeetikasektori ümberkujundamisega kaasneb vaieldamatult ka vajadus muuta olemasolevaid struktuure ja tööprotsesse. Üleminek süsinikuvabale majandusele mõjutab ka traditsioonilisi energiatootmissektoreid ja tööstusharusid. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ümberõppe- ja ümberkvalifitseerimisprogrammidele, et tagada töötajatele vajalikud oskused ja toetada nende üleminekut uutele töökohtadele ja valdkondadele. Kui asjakohaste otsuste ja lahendustega viivitada, on oht, et kvalifitseeritud tööjõu puudujääk süveneb veelgi.
Tundub veidi morn ja tumedates toonides? Võib-olla tõesti. Kuid seda kõike ei tohiks vaadelda maailmalõpu kuulutamisena, vaid hoopis keeruliste aegade pakutava otsustuskohana, kus on võimalik targalt tegutsedes kõvasti võita ning teha arenguhüpe. Eesti energeetika hetkeseis ja väljakutsed nõuavad laiapõhjalist lähenemist ning pidevat koostööd erinevate osapoolte vahel. Selle saavutamiseks on vaja selget ja tulevikku suunatud energiapoliitikat, mis toetab taastuvenergia arengut, energiaefektiivsust, energiaallikate mitmekesistamist ja energiasektori innovatsiooni. Samuti on oluline jätkata investeeringuid kõrgharidusse, teadus- ja arendustegevusse ning luua soodne ärikeskkond, mis meelitab ligi uusi investeeringuid ja innovatsiooni. Samas tuleb tõdeda, et energeetikasektori investeeringud ei tohi tulla emotsioonide ajel, sest sektori omapäraks ja võtmesõnaks on just pikaajalisus. Seda ka sissepandava raha ja sellest saadava tulemuse kontekstis. Unustades sellest jadast kasvõi ühe olulise muutuja, satume kiiresti olukorda, kus on keerukas saavutada säästlik, keskkonnasõbralik ja energiasõltumatu tulevik. Lahendagem meie ees olevad väljakutsed nii, et tunneli lõpus oleks alati valgus. Elektrivalgus!