Nr 49

Jaga

Prindi

Kuidas kajastub Eesti tööstuse seis meedias?

03. juuli 2024

Fookus

RiTo nr 49, 2024

Kellelegi pole ilmselt üllatus, et Eesti tööstusel ei lähe praegu kõige paremini. Kuidas paistab see aga meediaandmetest välja?

Eesti meedia kajastab võrdlemisi stabiilselt kohaliku tööstusega seotud teemasid. Balti Meediamonitooringu Grupi (BMMG) platvormi Station andmetest nähtub, et aastast aastasse ulatab tööstuse kajastuste arv 20 000 kanti. Viimase nelja aasta jooksul on tööstusega seoses aga kahel korral kasvanud koondamisi, pankrotte ja muid negatiivseid märksõnu sisaldanud uudiste hulk.

Esimene järsk kasv toimus 2020. aastal kevadel, mil algas koroonapandeemia. Järsult kasvasid tööstuse kontekstis uudised, mis mainisid koondamisi ja pankrotte. See vaibus aga mõne kuuga ja aasta teises pooles olukord taas normaliseerus.

Järgmine tõus algas 2022. aasta teises pooles. Iga kuuga kasvas Eesti tööstusest pajatavate pessimistlike uudiste hulk Eesti meedias. Haripunkt jäi 2022. aasta sügisesse ja negatiivsete kajastuste arv pärast seda langes. Mullu aga püsisid tööstuse negatiivsed kajastused siiski pigem üle keskmise.

Kui kajastuste sisse vaadata, siis ilmneb, et palju räägitakse kohalikust toidutööstusest. Ja tööstusega seotud kajastustes mainiti kõige rohkem poliitikuid, esindusliitude juhte ja pankade ökonomiste, sest viimased kommenteerivad sektori seisu sageli oma majandusülevaadetes.

Näiteks on tööstuse kajastustes enim mainitud isikute seas endine regionaalminister Madis Kallas, toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Organisatsioonidest mainiti tööstuse kajastuste seas kõige sagedamini Euroopa Liitu, RMKd ja Eesti Energiat.

Tasub ka veel välja tuua, et kui negatiivsed uudised Eesti tööstusest ilmusid meediasse rohkem 2022. aasta teises pooles, siis üldisemalt vaadates on pilt veidi teistsugune. BMMG Meeleolu mõju indeks, mis mõõdab negatiivsete majandusuudiste hulka Eesti meedias, hakkas kasvama umbes aasta varem.

2021. aasta sügisel hakkas meedia aktiivselt kajastama hinnatõusu ja inflatsiooni. Selle järel hakkas langema Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter, mis mõõdab seda, kuidas inimesed majanduse olukorda näevad. Tööstuse muresid hakkas meedia rohkem kajastama siis, kui inflatsioon oli haripunkti jõudmas.

Meeleolu mõju indeks on selle aasta algusest olnud languses, mis tähendab, et negatiivsete majandusuudiste hulk on languses. Paistab, et ka tööstusega seotud negatiivsed kajastused on vaibumas. Küsimus on nüüd, kas tööstuse jaoks on taevas ka päriselt selginemas või on oodata veel halbu üllatusi.

Tagasiside