Eesti laste liikumine ja tervislik toitumine: uurime ja katsetame toimivaid sekkumisi
-
Mõttekoja Praxis terviseprogrammi analüütik
-
Praxise tervisevaldkonna analüütik, kommunikatsioonispetsialist
Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partneritena uurime ja katsetame 2024–2025 Eestis tõenduspõhiseid sekkumisi, mis edendaksid lasteasutustes liikumist ja tervislikku toitumist. Oleme oma uurimisetappides kaasanud koolide-lasteaedade esindajaid ning koostöös oma ala ekspertidega välja valinud viis sekkumist, mida juba detsembris haridusasutustes katsetama hakkame.
Mõttekoda Praxis, Tartu Ülikooli liikumislabor ning peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut hakkavad Eesti koolides ja koolieelsetes lasteasutustes detsembris katsetama sekkumisi, mille eesmärk on toetada laste liikumist ja tervisliku toitumist.
VARAJANE SEKKUMINE VIIB PIKAAJALISEMATE POSITIIVSETE TULEMUSTENI
Teame, et nii tervislik toitumine kui aktiivne liikumine on olulised tervise hoidmiseks, erinevate terviseriskide ja haiguste ennetamiseks ja suremuse vähendamiseks (Kyu 2016; Aunde et al. 2017). Meid ümbritsev keskkond soodustab kehalist liikumist aga aina vähem, mistõttu on keeruline seda soovitatud mahus teha.
Nii on ka Eesti inimeste kehaline aktiivsus kesine: Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemel liigub vaid 22 protsenti Eesti elanikest; pooled inimestest tegelevad liikumisharrastustega vähemalt korra nädalas, kuid mitte piisaval koormusel, et tervisele positiivset mõju avaldada (Mikk 2019). Eesti noorte seas on kehaline aktiivsus ebapiisav ja toitumisega on olukord sama kesine. Laste puhul on täheldatud, et ülekaalulisus on muutumas aina tavapärasemaks (Metsoja, Nelis, Nurk 2018) ning koolilaste toitumisharjumused on halvad (Gluškova, Nelis, Nurk 2021).
Võimalikult varajane sekkumine inimeste tervisekäitumisse viib pikaajalisemate positiivsete tulemusteni (Rhodes et al. 2017). Lapseeas tervisliku toitumise ja liikumise edendamine on hädavajalik, et vajalikud oskused, teadmised ja käitumised ka vanemas eas tervist toetaksid ning seeläbi tervena elatud eluaastad ja oodatav eluiga kasvaksid. Kuigi meil on info käitumist mõjutavatest teguritest, teadvustame, et meil ei ole veel piisavalt teadmisi sekkumistest, mis neid käitumist mõjutavaid tegureid adresseeriks ja seeläbi käitumist soovitavas suunas kujundaks.
Üle maailma on kirjeldatud erinevaid toitumis- ja liikumisalaseid sekkumisi, Eestis on rakendust leidnud vaid mõningad sekkumised, näiteks Liikuma Kutsuva Kooli aktiivne ainetund, aktiivne vahetund ning Tervise Arengu Instituudi Seikluste Laegas. Selleks, et toetada piisavat liikumist ja tervislikumat toitumist nii lasteaedades kui koolides, peame tuginema tõenduspõhistele sekkumistele ja neid ka edukalt rakendama. Kui on soov, et tervise edendamine toimuks eesmärgipäraselt, tugineks parimatele võimalikele teadmistele ning hiljem ka positiivset mõju avaldaks, on vajalik uurida, kas sekkumised on kohalikus kontekstis valitud sihtrühmade hulgas rakendatavad. Selle jaoks on vaja läbi viia rakendatavusuuringuid, mille eesmärk on välja selgitada, kas ja kuidas on võimalik sekkumisi parimal moel ellu viia (Marteau, Hollands, Kelly 2015). See on oluline aspekt, et tagada kõige kuluefektiivsemal moel sekkumiste sobivus, kohandamisvajadused ja ka inimeste endi kaasamine.
Eelnevast lähtudes on sellel ja järgmisel aastal plaanis mitmed asjakohased tegevused: aasta alguses sai koostatud kirjanduse ülevaade, et leida parimaid tõenduspõhiseid toitumis- ja liikumisalaseid sekkumisi, ning kvalitatiivuuring, et selgitada välja koolide ja lasteaedade kaasamise võimekusi. Sihtrühmade käest saadud sisendi põhjal ja koos ekspertidega valiti välja viis laste tervisekäitumist toetavat sekkumist, millest neli keskenduvad laste toitumisharjumuste parendamisele ning üks seab fookusesse liikumise edendamise. Töö tulemusel valmis raport „Koolide ja koolieelsete lasteasutuste liikumis- ja toitumissekkumiste uuring“ (Praxis 2024).
Detsembris hakkavad sekkumisi katsetama Eesti koolid ja lasteaiad. 2025. aasta kevadel hinnatakse katsetatud sekkumiste rakendatavust.
ERINEVATE RIIKIDE KOGEMUS NING OLUKORD EESTIS
Valminud on kirjanduse ülevaade, mis kirjeldab erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisi, mida on välismaal haridusasutustes rakendatud. Kirjeldatud 26 sekkumisest seitse seadsid rõhu toitumisele ja kehalisele aktiivsusele korraga, kümme oli suunatud vaid toitumisele ja ülejäänud kehalise aktiivsuse teemale. Lasteaia sihtrühmale oli suunatud vaid kaks mõjusat sekkumist.
Ajendatuna soovist mõista, kuidas võiksid sekkumised sobituda Eesti kultuuriruumi, korraldati kevadel haridusasutustele kaks koostööseminari – Tallinnas ja Tartus. Grupitöö vormis läbi viidud seminaride käigus uurisime, mida õppeasutused juba praegu laste tervisekäitumise edendamiseks teevad ning millest kõige enam puudust tuntakse. Näiteks selgus, et õppeasutused on kohandanud oma igapäevast keskkonda: loonud rattaparklaid, sise- ja väliterviseradu, pikendanud söögivahetunde, võtnud arvesse laste ja noorte maitse-eelistusi ning võimalusel ümber kujundatud oma menüüd. Tähelepanuväärne on ka õppeaasta jooksul korraldatavate üksikürituste hulk ja nende mitmekesisus. Kehalist aktiivsust toetatakse matkadega, tähtpäevade puhul kaasatakse liikuma kogu pere, toidukultuuri edendatakse teemapäevadega ja ühiste kokkamistega. Samuti pakutakse lastele võimalust osaleda eri laadi huviringides.
Üheks suuremaks kitsaskohaks toitumise vaates pidasid paljud haridusasutuste esindajad oma köögi ja köögipersonali puudumist.
Üheks suuremaks kitsaskohaks toitumise vaates pidasid paljud haridusasutuste esindajad oma köögi ja köögipersonali puudumist. Liikumise edendamise osas nähti puudustena ruumikitsikust ning spetsialistide ja spordivahendite puudust.
EESTISSE SOBIVATE SEKKUMISTE VALIK
Haridusasutuste esindajad said anda tagasisidet kõikidele eelmainitud sekkumistele ning hinnata, kas ja kuivõrd teostatavad ja mõjusad need võivad olla. Seminaridega paralleelselt viidi läbi süvaintervjuud mitme õppeasutuse personali, laste ja lapsevanematega.
Tuginedes kirjanduse ülevaatele, koostööseminaridele ja intervjuudele, tehti valik sekkumistest, mille rakendamist võiks Eestis kaaluda. Arutelu käigus otsustati iga sekkumise puhul veel eraldi välja tuua aktiivse toimeaine komponendid, toetudes käitumise muutmise tehnikate taksonoomiale (Michie et al. 2013). Aktiivse toimeaine kirjeldamine võimaldas luua parema arusaama, milliste sekkumiste puhul on fookus keskkonna ümberkujundamisel. Selle alusel valiti sekkumiste seast välja keskkonnaga seotud tegevused, mis kooskõlastati ekspertidega.
Analüüsi tulemusel selgus, et sekkumised, mida uuringu käigus katsetada võiks, on toitumise ja liikumise teemadel eraldiseisvad.
Toitumise teemal katsetatakse järgmisi sekkumisi.
- Lõunasöögil suurema valiku väikseks lõigatud puu- ja juurviljade pakkumine
See sobib nii koolidele kui ka koolieelsetele lasteasutustele. Sekkumine seisneb selles, et pakutavaid juur- ja puuvilju lõigatakse väiksemaks, viilutatakse või riivitakse, selle asemel et pakkuda neid tervel kujul. Oluline on, et väiksemaks tehtud juur- ja puuviljade maht oleks suurem kui enne sekkumist. Eelistada võiks sekkumise käigus juurvilju, kuid ka puuvilju võib töödelda. Sekkumise kestus on vähemalt viis nädalat.
Haridusasutused andsid sekkumisele tagasisidet, et see on hästi teostatav ja potentsiaalne kasu võib olla väga suur. Nii hindasid ka eksperdid, kelle sõnul sekkumise komponent on väga mõistlik. Lisaks kasutab seda sekkumise komponenti ka Sapere meetodil põhinev Meelte Kooli programm.
- Toitude järjekorra muutmine lõunasöögil: salatid ja juurviljad esimesena, puuviljad viimasena
Koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele mõeldud sekkumise ülesehitus on lihtne – lõunasöögil pakutakse kõigepealt salateid ja juurvilju, seejärel süsivesikurikkaid toite (nt tatar, kartul, riis) ja seejärel liha- ja kalatoidud või supid. Kõige viimasena on valikus puuviljad, mida võiks pakkuda eraldi ning mida võetakse alles pärast soolase toidu söömist. Kui salatid ja juurviljad on esimesena kättesaadavad, on tõenäolisem, et lapsed võtavad neid rohkem, sest taldrikul on nende jaoks rohkem ruumi. Sekkumine peaks kestma vähemalt viis nädalat.
Sellist toitude järjekorra muutmist on katsetatud USAs osana suurematest sekkumistest, mille tulemusel suurenes laste hulgas kas puu-, köögi- või juurviljade tarbimine. Ühistel analüüsipäevadel leiti, et sekkumise elluviimist lihtsustab asjaolu, et selleks ei ole vaja lisaressursse.
- Müügiautomaatide eemaldamine ja puhvetite või kohvikute sulgemine
Koolidele suunatud sekkumise käigus vaadatakse üle õppeasutuse müügikohtades pakutav tootevalik lähtudes Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovitustest (TAI 2019).
Pakutavate toiduainete hulgast eemaldatakse kõik tooted, mida TAI müügikohtades müüa ei soovita. Sekkumise eesmärk on piirata suhkru-, soola- ja rasvarikaste snäkkide ja karastusjookide tarbimist ning soodustada igapäevase tasakaalustatud koolilõuna söömist õpilaste seas.
Eesti koolides on puhvetid üpris populaarsed, lisaks müügiautomaatidele, kus müüakse suhkru-, rasva- ja soolarikkaid snäkke.
Kirjanduse ülevaatest nähtus, et puhvetite ja kohvikute tootevaliku tervislikumaks muutmist on sekkumise osana rakendanud. See lähenemine sai positiivset tagasisidet ka analüüsi käigus, kus ühiselt tõdeti, et erinevatest soovitustest hoolimata soetavad õpilased meelsasti pea iga koolipäeva jooksul erinevaid ebatervislikke snäkke ja karastusjooke.
- Puhvetis või kohvikus tootevaliku tervislikumaks muutmine
Sekkumine on mõeldud koolidele, kus kasutatakse snäkke sisaldavaid müügiautomaate ja/või puhvetit või kohvikut. Kui müügiautomaadis müüakse ainult tarbeesemeid või joogivett, siis ei ole selle eemaldamine sekkumise raames asjakohane. Sekkumise eesmärk on eemaldada koolikeskkonnast maiustusi, soolaseid ja rasvarikkaid snäkke ning karastusjooke sisaldavad müügiautomaadid ja/või sulgeda puhvet või kohvik ning seeläbi piirata suhkru-, rasva- ja soolarikaste snäkkide tarbimist ning edendada koolilõuna väärtustamist.
Analüüsi käigus anti tagasisidet selles osas, et Eesti koolides on puhvetid üpris populaarsed, lisaks müügiautomaatidele, kus müüakse suhkru-, rasva- ja soolarikkaid snäkke.
Liikumisega seotud positiivset tagasisidet saanud sekkumiste osas selgus, et nende aktiivseks toimeaineks ehk käitumise muutmise tehnikaks on olnud kõigis uuringutes füüsilise keskkonna ümberkujundamine. Kaasatud uuringutes on füüsilise keskkonna ümberkorraldamist viidud läbi erinevatel viisidel, nt lõunapausidel või vahetundidel korraldatakse kehalise aktiivsuse sessioone, õppeasutuse keskkonda lisatakse liikumist edendavaid elemente, nt ronimisseinad, võrkkiiged, pallid, lisaks varustuse pakkumisele ka taristu parandamine, esteetilise meeldivuse tõstmine ja koolihoovi kasutamise võimaldamine erinevatele klassidele. Samuti olid uuringud, mille käitumise muutmise tehnikaks oli ainetundide aktiivsemaks kohandamine ja lastele kehalist aktiivsust võimaldavate koolitranspordi võimaluste pakkumine.
Eelnimetatud füüsilise keskkonna ümberkujundamise viisid on väga sarnased Liikuma Kutsuva Kooli elementidega, millega Eestis mitmed haridusasutused on juba alustanud. Eestis läbi viidud uuringu (Lemberg et al. 2023) tulemused näitavad, et õpilased, kes osalesid õuevahetundides, kulutasid kaks korda rohkem aega füüsilisele tegevusele võrreldes õpilastega, kelle vahetunnid toimusid ruumides.
Arvestades Eesti konteksti, seda, et paljudes Eesti haridusasutustes on juba alustatud Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste rakendamist ja uuringutulemusi, mis näitavad, et õuevahetund toob liikumisaktiivsuse seisukohalt suurima kasu, on liikumisega seotud sekkumisteks valitud aktiivne vahetund, täpsemalt aktiivne õuevahetund.
- Õuevahetund
Õuevahetund annab õpilastele võimaluse mängida ja sportlikes tegevustes igapäevaselt kaasa lüüa, toetab värskes õhus viibimise harjumust ja loomulikku liikumisaktiivsust. Õuevahetund peaks kestma päevas vähemalt 20 minutit.
Rahvusvahelistest uuringutest on selgunud, et õuevahetund on üks parimaid viise lisada liikumist õpilaste päevadesse, ka nendele, kes nii koolipäeval kui ka väljaspool seda eelistavad mitte liikuda. Just õues viibides saavad lapsed olla sel määral liikuvad, mida teaduskirjanduses liigitatakse mõõdukaks kuni tugevaks liikumisaktiivsuseks. Liikumisvõimalused õues pakuvad ka vaba mängu võimalusi ja aitavad seetõttu taastada laste fookust ja keskendumisvõimet. Lisaks füüsilisele arengule toetab õuevahetund õpilaste sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset arengut ning aitab hoida silmade tervist. Vabam mäng pakub häid võimalusi õppida suhtlema, luua ise mängureegleid, võtta juhipositsiooni, lahendada konflikte, mis kõik on eluks vajalikud oskused (Jarrett et al. 1998; Holmes 2012; Pellegrini & Bohn-Gettler 2005).
VÕIMALUS KATSETADA
Oktoobris said kõik Eesti haridusasutused meilt kutse, et valituks osutunud sekkumisi katsetada. Novembri keskpaigani kestnud registreerimise tulemina andis enda huvist märku 68 haridusasutust – 39 kooli ja 29 lasteaeda. Esialgse kokkuvõtte põhjal näidati enim huvi üles toitude järjekorra muutmise vastu: lõunasöögil pakutakse salateid ja juurvilju esimesena, puuvilju viimasena. Lisaks oli 31 kooli valmis panustama uuringusse, jagades oma õuevahetunni kogemust.
Projekti järgmises etapis kohtume iga haridusasutusega ja räägime läbi, kuidas asuda rakendama just nendele sobivat sekkumist. Samuti toimub novembri lõpus kaks katsetamise avakohtumist, Tallinnas ja Tartus. Katsetamise protsessi on kaasatud head koostööpartnerid, maakondlikud terviseedendajad. Sekkumiste rakendatavust hindame pärast katsetusperioodi, 2025. aasta teises kvartalis.
„Koolide ja koolieelsete lasteasutuste liikumis- ja toitumissekkumiste uuringu“ tutvustuse leiab Praxise kodulehelt.
KASUTATUD ALLIKAD
- AUNDE, D. et al. (2017). Fruit and vegetable intake and the risk of cardiovascular disease, total cancer and all-cause mortality – a systematic review and dose-response meta-analysis of prospective studies. – International Journal of Epidemiology, 46 (3): 1029–1056. – https://doi.org/10.1093/ije/dyw319
- GLUŠKOVA, N., NELIS, L., NURK, E. (2021). Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. – https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-09/COSI_2021_EST_lingitud_WEB.pdf
- HOLMES, R. M. (2012). The outdoor recess activities of children at an urban school: Longitudinal and intraperiod patterns. – American Journal of Play 4 (3). – https://www.museumofplay.org/app/uploads/2022/01/4-3-article-the-outdoor-recess-activites-of-children-at-an-urban-school.pdf
- JARRETT, O. S. et al. (1998). Impact of Recess on Classroom Behavior: Group Effects and Individual Differences. – The Journal of Educational Research 92 (2). – https://doi.org/10.1080/00220679809597584
- KYU, H. H. et al. (2016). Physical activity and risk of breast cancer, colon cancer, diabetes, ischemic heart disease, and ischemic stroke events: systematic review and dose-response meta-analysis for the Global Burden of Disease Study 2013. – BMJ, 354. – https://doi.org/10.1136/bmj.i3857
- LEMBERG, G. M. et al. (2023). School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping. – Children 10 (4). – https://doi.org/10.3390/children10040702
- MARTEAU, T. M., HOLLANDS, G. J., KELLY, M. P. (2015). Changing population behavior and reducing health disparities: Exploring the potential of „choice architecture“ interventions. Kaplan, R. M., Spittel, M., David, D. H. (ed). Emerging Behavioral and Social Science Perspectives on Population Health. Bethesda, M.D: National Institutes of Health / Agency for Healthcare Research and Quality.
- METSOJA, A., NELIS, L., NURK, E. (2018). WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Tervise Arengu Instituut. – https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-03/152586931296_WHO_Childhood_Obesity_Surveillance_Initiative_COSI.pdf
- MICHIE, S. et al. (2013). The Behavior Change Technique Taxonomy (v1) of 93 Hierarchically Clustered Techniques: Building an International Consensus for the Reporting of Behavior Change Interventions. – Annals of Behavioral Medicine 46 (1). – https://doi.org/10.1007/s12160-013-9486-6
- MIKK, M. (2019). Eesti täiskasvanute vaba aja kehaline aktiivsus ja sellega seotud tegurid 2000–2016. Magistritöö. Tartu Ülikool. – https://dspace.ut.ee/bitstreams/8695a2a7-f504-4284-b9ad-a5a534233e66/download
- PELLEGRINI, A. D. & BOHN-GETTLER C. M. (2005). The Role of Recess in Children’s Cognitive Performance and School Adjustment. – Educational Researcher 34 (1). – https://doi.org/10.3102/0013189X034001013
- PRAXIS (2024). Koolide ja koolieelsete lasteasutuste liikumis- ja toitumissekkumiste uuring. – https://www.praxis.ee/tood/koolide-ja-koolieelsete-lasteasutuste-liikumis-ja-toitumissekkumiste-uuring/
- RHODES, R. E. et al. (2017). Physical activity: Health impact, prevalence, correlates and interventions. – Psychology and Health, 32 (8):942–75. – DOI: 10.1080/08870446.2017.1325486
- TERVISE ARENGU INSTITUUT (2019). Juhend lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu kohta. – https://www.tai.ee/et/valjaanded/juhend-lasteasutuste-puhvetites-ja-muugiautomaatides-pakutava-toidu-kohta