Riigikogu IPU delegatsioon seab eesmärgi aastaks 2015 jõuda selleni, et Põhjamaade rühm esineks maailma parlamentide ühisfoorumil senisest rohkem ühel häälel ja ühel meelel.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Riigikogu IPU delegatsioon seab eesmärgi aastaks 2015 jõuda selleni, et Põhjamaade rühm esineks maailma parlamentide ühisfoorumil senisest rohkem ühel häälel ja ühel meelel.
Eesti Riigikogu delegatsioon on aastaid püsinud NATO Parlamentaarse Assamblee tegevuses nähtaval kohal.
Balti riikide koostöös on esmatähtis keskenduda regionaalsetele, kõiki kolme Balti riiki – Eestit, Lätit ja Leedut – hõlmavatele projektidele.
Parlamendiliikmed on oma seisukohtades vabamad kui valitsused, seetõttu saab väärtuspõhist välispoliitikat kõige paremini ajada suurte rahvusvaheliste organisatsioonide parlamentaarsete assambleede kaudu.
Piraatlus on globaalne probleem, mis ei puuduta ainult piraatlusega vahetult seotud regioone, seetõttu tuleb sellega võidelda ühiste jõupingutustega.
Harta 77 ilmumine 1970. aastate Tšehhoslovakkia poliitikas oli valitsevale kommunistlikule režiimile proovikiviks ning tähistas pärast 1968. aasta reformiliikumise, nn Praha kevade lüüasaamist riigi arengus uut algust.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) mitteliikmesriikide komitee väljasõiduistung: Peterburi – Pihkva – Irboska – Venemaa-Eesti piir – Petseri, 23.–27. oktoober 1994
Poliitikute varustamisest korruptsioonivastase tegevuse alaste teadmistega ei piisa, kui ei arvestata parlamendiliikmete huve ja motivatsiooni saadud teadmiste ja soovituste kasutamisel.
Oleme jõudnud olulise tähiseni, kus üha rohkem Euroopa riike aina tihedamalt NATO julgestava sirmi all lõimudes Euroopa ühiskodu rajab.
Kui avatusel lastakse kulgeda äärmuseni, muutub see iseenda vastandiks. Nüüd on see käes - lennukisse ei saa kaasa võtta isegi küüneviili.
Tulevastest julgeolekuriskidest ja kehtivast ohuanalüüsist lähtudes peab Eesti terrorismivastasele tegevusele senisest rohkem tähelepanu pöörama.
Artikli autor toob hästi esile veelahkme, kuhu Lääs 2001. aasta 11. septembril jõudis. 1990. aastaid on nimetatud ka puhkuseks ajaloost.
Paljudele rahvaesindajate küsimustele leiab kiiremini põhjalikumad vastused, kui teha koostööd teiste parlamentide teabeteenistustega.
Parlamendi teabeteenistus toetab tugevat seadusandlikku võimu.
*Artikkel on tõlgitud Euroopa Parlamendiuuringute ja -dokumentatsiooni Keskuse (ECPRD) tellimusel koostatud autori ettekannete ja uuringute (1997-2002) kokkuvõttest "Knowledge and Power. The Essential Connection between Research and the Work of Legislature." Dick Toornstra, ECPRD, European Parliament 2002. Täistekst ECPRD veebis: www.ecprd.org
Vabatahtlike kaasamise küsimus on tõusetunud üles paljudes parlamentides, kuid pikaajaliselt ja edukalt töötavat mudelit pole õnnestunud luua ühelgi.
Eesti on aastaid viljeldud Venemaa ignoreerimise poliitikaga seadnud end suhetes Moskvaga Euroopa Liidu eestkostealuse rolli, seepärast soovitatakse nüüd Brüsselist seda, mida me otseses vastasseisus Venemaaga iialgi ei teeks.
Ukraina integreerumist Euroopasse raskendab asjaolu, et Ukrainas ei toimi paljud demokraatia protsessid ning enamik rahvastikust ei mõista nende tähtsust ega väärtust.
Avalikkust tuleb maksimaalselt teavitada tulevikukonvendi tööst ning teha konvendi ja avalikkuse suhtlemine interaktiivseks: kodanikel peab olema võimalik aktiivselt väljendada konvendi liikmeile oma seisukohti ja muresid ning esitada küsimusi.
Kui tahame Euroopas suuremat julgeolekut, peame soovitama hallide tsoonide kadumist, ja see on võimalik, kui püüdleme Euroopa suurema organiseerituse poole.
Eesti kaitsejõude saab reformida üksnes Riigikogu ja kõigi erakondade toetusel. Meil peab jätkuma riigimehelikkust, et hoida riigikaitseküsimused kõrgemal igapäevasest poliitilisest võitlusest, nagu see on kombeks kõigis normaalsetes riikides.
Parlamentidevaheline organisatsioon GLOBE (Global Legislators Organisation for a Balanced Environment - Ülemaailmne Seadusandjate Organisatsioon Tasakaalus Keskkonna eest) loodi 1989. aastal Washingtonis Euroopa Parlamendi tollase liikme Hemmo Munthingi initsiatiivil. Asutamisel nimetas väike organiseeriv rühm parlamendiliikmeid oma sünnitist The Inter-Parliamentary Consultative Group on the Environment and Animal Welfare (Parlamentidevaheline konsultatsioonirühm keskkonna ning loomade heaolu kaitseks). 1990. aasta märtsis määrati rahvusvahelise sekretariaadi direktoriks Francois Roelants du Vivier, Euroopa Parlamendi endine liige Belgiast, nüüdki GLOBE-is juhtivalt tegev. See valitsusteväline organisatsioon on registreeritud Belgia seaduste järgi.
Euroopa Parlamenti valitakse iga viie aasta tagant, viimased valimised toimusid 9.-13. juunini 1999. a, kus valiti 626 uut liiget.
Selle aastatuhande esimene poolaasta esitas Eestile kahekordse väljakutse – olla eesistuja nii Balti Ministrite Nõukogus kui ka Balti Assamblees1, s.t nii valitsuste kui ka parlamentide tasandil. Muidugi sunnib see meid senisest veelgi nõudlikumalt küsima: milles ikkagi on Balti koostöö sügavam mõte?
Riigikogu liikmed osalevad seitsme rahvusvahelise parlamentaarse organisatsiooni töös.
“Saabub päev, mil Sina, Prantsusmaa, Sina, Venemaa, Sina, Itaalia, Sina, Inglismaa, Sina Saksamaa – kõik meie mandri riigid – sulandute kõrgemaks ühenduseks ja rajate Euroopa Vennaskonna, säilitades rahvused sellel mandril, säilitades oma eripära ja kordumatu individuaalsuse.”
Victor Hugo, 1849*
*Voices of Europe 1949–96. Council of Europe Publishing, 1997.
Endiste parlamentääride mitteformaalsed või ametlikult registreeritud assotsiatsioonid on maailmas laialt levinud tava. Peale rahvus ühenduste on Saksa, Prantsuse, Belgia, Itaalia ja Türgi saadikute initsiatiivil loodud ka Euroopa endiste parlamendiliikmete katus assotsiatsioon. Samuti eksisteerib Põhjamaade assotsiatsioon. Nimetatud assotsiatsioonide ametlikuks kooskäimise vormiks on iga-aastased koosolekud, samuti korraldatakse loengusarju, külastusreise oma riigis (Saksamaa, Soome, Belgia) ja teistesse riikidesse (Prantsusmaa, Saksa maa, Soome, Rootsi, Belgia). Endistele saadikutele on tagatud sissepääs parlamendihoonesse, raamatukokku, organisatsioonilistes küsimustes teenindavad neid parlamendiametnikud. Assotsiatsioonide tegevust finantseeritakse tavaliselt liikmemaksudest. Regulaarselt toetavad aga nn veteranide klubisid Bundestag, Belgia Ülem- ja Alamkoda ning Riksdag. Taani parlament toetab osaliselt oma endiste saadikute üksikuid üritusi. Oma infolehte või nädalalehte annavad välja Jaapani Ülemkoja ja Saksa assotsiatsioonid.
Käesolevas Riigikogu Toimetiste (RiTo) esimeses numbris annan lühiülevaate Riigikogu 8. ja 9. koosseisu poolt vastu võetud õigusaktidest ja Riigikogu töö intensiivsusest erinevatel istungjärkudel. Lisaks Riigikogu seadusandliku tegevuse algatajate, valdkondade ja juhtivkomisjonide osakaalu kajastavale statistikale on edaspidi kavas antud rubriigis tutvustada ka teisi Riigikogu infosüsteemis elektrooniliselt kogutavaid ning töödeldavaid andmeid.
Rahvusvahelise võrdluse vajadus parlamendiliikmete töötasude ja hüvitiste kohta on tulenenud parlamendiliikmete töö tasustamist puudutavate õigusaktide väljatöötamisest, muutmisest ja täiendamisest. Ka Riigikogu liikmete töötasude ja hüvitiste korra kohta on korduvalt andmeid küsitud välisparlamentidest