Üleminek haridussüsteemist tööturule ning kasvuperest lahkumine ja oma iseseisva pere loomine on nooruse kui eluetapi määratlemise kesksed tunnused.
Marti Taru
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Üleminek haridussüsteemist tööturule ning kasvuperest lahkumine ja oma iseseisva pere loomine on nooruse kui eluetapi määratlemise kesksed tunnused.
Lõimitud noortepoliitika alus on valdkondadeülene koostöö ja noorte osalemine neid puudutavate otsuste tegemises.
Prantsusmaal, Soomes ja Eestis on noorte protestimeelsus seotud eeskätt konventsionaalsetes poliitilistes organisatsioonides osalemisega ning (ea)kaaslaste sotsiaalpoliitilise aktiivsusega ja vanemate aktiivsusega.
Kuidas mõõta Euroopa Liidu noorte sotsiaalpoliitilist aktiivsust, et tulemused oleksid omavahel võrreldavad? Selle väljaselgitamiseks tehti kaheksa euroliidu liikmesmaa uurimisorganisatsioonide osavõtul ulatuslik rahvusvaheline uuring.
Inimeste poliitiliste teadmiste ja hoiakute kohta on kogutud palju andmeid. Kuid mis kasu on andmetest, kui neid ei rakendata? Käesoleva analüüsi eesmärk ongi teavitada poliitikuid ja ametnikke neile otsustamiseks vajalikest eri ajal kogutud andmeist.