Eesti Rahvusraamatukogu täidab juba 25 aastat ka parlamendiraamatukogu rolli, koondades riigivalitsemiseks vajalikku kirjandust, andmebaase ja luues infoportaale.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti Rahvusraamatukogu täidab juba 25 aastat ka parlamendiraamatukogu rolli, koondades riigivalitsemiseks vajalikku kirjandust, andmebaase ja luues infoportaale.
Riigikogu Kantselei tööst ja inimestest kõnelev artiklikogumik pakub huvitavat lugemist.
Kultuuripärand ei ole terviklik, kui jätame veebis avaldatu arhiveerimata.
Kui digitaalseid dokumente õigel ajal ei arhiveerita, ei ole praeguste riigiasutuste dokumentatsioonist tulevikus suurt midagi alles.
"Ideemaailma üks huvitavamaid paiku on see koht, kus saavad kokku ajakirjandus, poliitika ja teadus". Edward Lucas
David B. Grusky on Ameerika Ühendriikide maineka Stanfordi Ülikooli sotsioloogiaprofessor ning vaesuse ja ebavõrdsuse keskuse juhataja. Nii magistri- (1983) kui ka doktorikraadi (1987) sotsioloogias omandas ta Wisconsini Ülikoolis (Madison). Stanfordi Ülikoolis töötab ta 1988. aastast, algul dotsendina, praegu professorina.
Novembris 2012 avaldas uudisteportaal EurActiv edetabeli, mis järjestas 40 mõjukamat britti Euroopa Liidu poliitikas. UK 40 edetabel koostati esimest korda saareriigi ligi neljakümneaastase Euroopa Liidus oleku jooksul, 15-liikmeline otsustajate kogu koosnes Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhete asjatundjatest. Richard Corbett saavutas tabelis austusväärse neljanda koha, edestades selle tulemusega paruness Ashtonit ja David Cameroni.
Europeana (www.europeana.eu) on digitaalne raamatukogu, muuseum ja arhiiv, mis viib ellu Euroopa mäluasutuste ambitsiooni teha selle maailmajao rikas ja mitmekesine kultuur kõigile kättesaadavaks.
Ernst Bernard Haas oli Ameerika politoloog ja juhtiv rahvusvaheliste suhete teoreetik. Kui Nobeli preemia määrataks rahvusvaheliste suhete uuringutele, oleks Haas selle ka saanud. Ernst B. Haas sündis 31. märtsil 1924 Frankfurdis, 1938. aastal emigreerus perekond Ameerika Ühendriikidesse. Ernst Haas alustas õpinguid Chicago Ülikoolis ja pärast sõjaväeteenistust jätkas haridusteed kuni doktorikraadi saamiseni 1952. aastal Columbia Ülikoolis. Juba aasta varem oli ta alustanud tööd Berkeleys California Ülikoolis, kus veetis kogu oma 52-aastase akadeemilise karjääri. Legendaarne professor suri 6. märtsil 2003. Perekonna teadustöö traditsiooni jätkab Ernst B. Haasi poeg Peter M. Haas, politoloogia professor Massachusettsi Ülikoolis Amherstis, kes võttis kasutusele mõiste „epistemoloogilised kogukonnad”.
Eesti e-raamatute tootmise edukaks alguseks võib lugeda 2011. aastat. Nüüd saavad lugejad end kurssi viia, mida e-raamat endast kujutab, kust seda hankida ja kuidas lugeda.
Georg Sørensen (s 1948) on 1995. aastast Århusi Ülikooli rahvusvahelise poliitika ja majanduse professor. 1983. aastal kaitses ta filosoofiadoktori väitekirja sotsiaalteadustes ja 1993. aastal doktoriväitekirja poliitikateadustes. Ta on 15 raamatu ja ligikaudu 100 artikli autor. Sørensen on Westview Pressi raamatusarja „Dilemmas in World Politics” toimetuskolleegiumi liige.
Mitme tule vahel. Koostanud Lehte Hainsalu ja Rein Järlik. Tartu: Bookmill 2011.
Riigikogu XI koosseis: statistikat ja ülevaateid. Peatoimetaja Aaro Mõttus. Tallinn, 2011.
“EU law: text, cases and materials”, mille viies trükk ilmus 2011. aasta augustis, on mõjukaim ingliskeelne Euroopa Liidu õiguse õpik ning Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse enim nõutud raamat. Mahuka, 1200-leheküljelise teose autorid on Paul Craig ja Gráinne de Búrca (s 1966). Kes on see iirlanna, kes Euroopa Liidu õigust on õpetanud ülikoolides nii siin- kui ka sealpool Atlandit ning kelle publikatsioonide hulk küündib kuuekümneni?
Eesti liitus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga 9. detsembril 2010 – ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva.
Sotsiaalvõrgustike kasutajate hulk on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud ning ka riikide parlamendid ei saa enam sellest mööda vaadata.
Raamatukogud ja selle kasutajad puutuvad paratamatult kokku autoriõigusega, sest suur osa kogusse kuuluvatest teavikutest on autorikaitse all.
Simon Hix on Londoni Majanduskooli Euroopa ja võrdleva poliitika professor. Ta on ülikooli politoloogia ja poliitilise ökonoomia grupi juht ning ajakirja European Union Politics kaastoimetaja. Euroopa Liidu poliitika juhtiva eksperdina on ta mitmete mainekate ülikoolide, sealhulgas USA Stanfordi ja Berkeley ülikooli, Pariisi Sciences Po ülikooli ning Brügge Euroopa Kolledži külalislektor. Akadeemilise tegevuse kõrvalt on ta nõustanud ka Ühendkuningriigi valitsust, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni. Tema nimi seostub Euroopa-uuringutega kursis olevatele inimestele eelkõige demokraatia defitsiidi temaatikaga. Koos mõttekaaslase Andreas Føllesdaliga on Hix seisukohal, et demokraatia defitsiit on suurimaid Euroopa Liidu demokraatia ja legitiimsuse probleeme. Euroopa Parlamendi uurimisgrupi juhina on Hixi teine suurim Euroopa Liidu teemaline uurimisvaldkond poliitiline käitumine Euroopa Parlamendis.
Ühe lugejana tuhandete hulgas haaran kinni võimalusest ja usaldan teile oma suhtumise raamatusse. Mu amet eeldab, et kohtlen teda, raamatut, kui isiksust, kes suunab minu isiklikku, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Nii hea on olla raamatuusku, olla vaba oma interpreteerimises ja minna kaasa mängulustiga, mida sõna alati võimaldab.
Vladimir Šljapentohh (Shlapentokh, Владимир Эммануилович Шляпентох), vene sotsioloogia rajajaid, sündis 1926. aastal Ukrainas Kiievis. Ta on lõpetanud Kiievi Ülikooli ajalooteaduskonna ja Moskva Statistikainstituudi. 1966. aastal sai ta majandusteaduste doktori kraadi.
Piraatlus on globaalne probleem, mis ei puuduta ainult piraatlusega vahetult seotud regioone, seetõttu tuleb sellega võidelda ühiste jõupingutustega.
“Kui 500 aasta pärast kirjutatakse maailma ajalugu, siis mäletatakse veel ehk maailmasõdu, aga kõige enam mäletatakse seda, et tuli internet.” (Tiit Hennoste)
Arend Lijphart. Demokraatia mustrid: valitsemisvormid ja nende toimimine kolmekümne kuues riigis. Tallinn: Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu, 2009.
Paul Krugman on Ameerika Ühendriikide majandusteadlane, akadeemik ja kolumnist. Tema peamised uurimisteemad on olnud rahvusvaheline kaubandus ja rahandus, ta on uue kaubandusteooria väljatöötajaid. Oma tegevuse eest pälvis ta 2008. aastal Nobeli majanduspreemia. Praegu uurib Paul Krugman majandus- ja finantskriise.
2. jaanuaril 2009 avati kasutajaile Eesti artiklite andmebaas Index Scriptorum Estoniae (ISE) aadressil http://ise.elnet.ee. ISE koondab raamatukogude inforessursid ning võimaldab jõuda artikli täistekstini vabalt kasutatavates digitaalarhiivides ja võrguväljaannetes.
Samantha Poweri teadustööde nimekiri ei ole pikk, kuid ta sai 33-aastaselt Pulitzeri auhinna ning 2004. aastal arvas ajakiri Time Samantha Poweri maailma 100 mõjukaima teadlase hulka.
Eesti Rahvusraamatukogu 90. aastapäeva künnisel on sobilik vaadelda riigi ühe olulisema mälu- ja infoasutuse teadus- ning arendustegevust lähimöödanikus, mis on mõjutanud ka Eesti raamatukogunduse arengut.
Ameerika majandusteadlase Alan B. Kruegeri uurimisvaldkond on lai – ta on avaldanud artikleid ja raamatuid hariduse, terrorismi, töö-ökonoomika, tulujaotuse, sotsiaalkindlustuse, ebavõrdsuse, heaolu ning halduspoliitika vallast.
Informatsiooni ülekülluse ajastul saab määravaks ajaleheartikli kvaliteet, seda ka Riigikogu liikmete kirjutiste puhul.
Kenichi Ohmae on sündinud 21. veebruaril 1943 Jaapanis Kitakyushus. Maailma juhtivate äristrateegide hulka kuuluv Ohmae on pälvinud hüüdnime härra Strateegia ning Financial Timesis on teda nimetatud Jaapani ainsaks juhtimisguruks. 1994. aastal valis ajakiri The Economist ta maailma viie mõjukama juhtimisasjatundja hulka.
Enamikus riikides, sealhulgas Soomes, on parlamendiraamatukogu parlamendi alluvuses, mõnes riigis, ka Eestis, täidab parlamendiraamatukogu funktsioone rahvusraamatukogu.
Riigikogu X koosseis: statistikat ja ülevaateid. Peatoimetaja Allan Sikk. Tallinn, 2007.
Edinburghi Ülikooli keskkonnapoliitika teooria professori Tim Haywardi teadustööd käsitlevad keskkonnateooriat üleilmses kontekstis, tema viimased uurimistööd on selle sidunud rahvusvahelise poliitika ja inimõigustega.
Eesti Euroopa Liidu teabetegevuse üldeesmärk peaks olema sama mis Euroopa Liidu teabevahetuspoliitikal: rakendada kommunikatsioon demokraatia tugevdamisse.
Üleriigilise teadusinfosüsteemi asutamise eesmärk oli koondada Eesti teadus- ja arendustegevuse andmed ühtseks tervikuks.
2003.–2004. aastal oli Ameerika Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ASA) president Michael Burawoy, kelle kohta on naljatamisi öeldud, et ta on ilmselt ainus inimene maailmas, kes on unistanud töötamisest Venemaa terasetööstuses.
Euroopa Raamatukogu nimeline veebiteenus pakub 2005. aastast kõigile huvilistele võimalust pääseda Euroopa rahvusraamatukogudes leiduvale teabele ligi ühe veebilehe vahendusel.
Juristide laialdaselt kasutatav Eesti õigusinfo otsisüsteem ESTLEX tähistas 2006. aastal 15. sünnipäeva. Algselt personaalarvutis paiknenud lihtsast andmebaasist on kujunenud keerukas ja mitmekülgne elektrooniliselt kättesaadavat õigusinfot integreeriv professionaalne töövahend.
Leedsi Ülikooli kommunikatsiooniuuringute instituudi professor Stephen Coleman, keda ajalehes The Guardian nimetatakse Suurbritannia tunnustatuimaks e-demokraatia teoreetikuks, on parlamendiliikmeid, ajakirjanikke, teadlasi ja poliitilisi huvigruppe ühendava poliitiliselt sõltumatu Hansard Society liige. Varem on ta olnud sealsamas e-demokraatia programmi juht. E-demokraatia programmi raames toimunud Suurbritannia Parlamendi online -konsultatsioonid olid teedrajav katse edendada kodanike dialoogi poliitikutega.
Kulutused raamatukogude infosüsteemide arendamisse on perspektiivne investeering, sest informatsioonist on saanud kaup, mis peab olema kiiresti ja kergesti leitav.
Tõsiasi, et Eesti raamatukoguterminoloogias puudub mõiste humanitaarraamatukogu, viitab sellele, et Eesti raamatukogupoliitikas ei ole humanitaarraamatukogude probleemidele ja spetsiifikale tähelepanu pööratud.
*Selle kirjatöö ajendiks on Eesti Rahvusraamatukogus 8. veebruaril 2006 vene raamatukoguajaloolase Boriss Volodini mälestusele pühendatud seminar “Humanitaarraamatukogu infoühiskonnas”.
Chris (Christopher) Patteni, Euroopa ühe silmapaistvaima riigimehe 2005. aastal ilmunud mälestusteraamat “Not quite the diplomat. Home truths about world affairs” (“Mitte päris diplomaat. Kodune tõde maailma asjadest”) on väärt ja nauditav lugemine. Raamat koondab Patteni Euroopa Komisjoni välisvolinikuks olemise ajal (1999–2004) nähtut ja kogetut. Toetudes aastatepikkusele kogemusele rahvusvahelises diplomaatias, kritiseerib ta oma mälestustes Euroopa Liidu selgrootut välispoliitikat. Eriti ebaõnnestunuks peab Patten Venemaa-suunalist poliitikat ning tunneb muret USA pärast, kes üha enam eemaldub omaenese püstitatud väärtustest. Nii oma mälestustes kui ka arvukates ajakirjanduses ilmunud artiklites rõhutab Patten multilateraalse lähenemise ning rahvuslike huvide arvestamise tähtsust rahvusvahelises koostöös.
Parlamendiraamatukogudel on demokraatlikus ühiskonnas eriline roll, sest käepärane professionaalne raamatukoguteenus tagab seadusandliku kogu liikmeile võimaluse saada informatsiooni sõltumatust allikast.
Lõppeval, 2005. aastal leidis Eestis laia kõlapinda majandusteadlane ning visionäär Jeremy Rifkin.
Teadus- ja tehnikainformatsiooni parema kättesaadavuse tagamiseks Eestis peaks riigi toetus teadusraamatukogudele olema kaks-kolm korda suurem.
Infoühiskonnas on raamatukogud üks riigi infopoliitika võtmeinstitutsioone, Eestis peetakse raamatukogu ikka veel pelgalt vaba aja veetmise kohaks.
Digitaalselt sündinud kultuuripärand on kõige suuremas hävimisohus olev teabeliik, mille kõiki vorme hõlmav säilitamine on keeruline ja kulukas ülesanne.
Alpbachis (Austria) tegutsevas Euroopa integratsiooni suvekoolis, mis algselt oli mõeldud Kesk- ja Kagu-Euroopa noortele, aga kus praegu on osavõtjaid kogu Euroopast, saab põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu põhiteemadest Euroopa Liidu õiguse vaatevinklist.
Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare. Peatoimetaja Aaro Mõttus. Tallinn: Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu, 2004. 326 lk.
Eesti ajalehtede poliitilisi karikatuure hinnates võib väita, et Lääne-Euroopa ja USA kollase ajakirjanduse pilapiltidega võrreldes on meie lehtedes avaldatu üldjuhul inimsõbralik.
Euroopa Liidu ja Eesti õiguskorra vaheliste seoste kajastamine elektroonilistes infosüsteemides on prioriteetne valdkond õigusandmebaaside edasiarendamisel nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidus.
Õiguskeel jõuab kõigi Eesti kodanikeni seaduste kaudu, olgu need Eesti enda omad või Euroopa Liidu seaduste tõlked. Eesti riigi toetus õiguskeele arendamisele on ülimalt oluline, sest see on asi, mida Euroopa Liit meie eest ei tee.
Euroopa Liit on muutumas ja laienemas, Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus on valmis vastama tekkivaile küsimustele.
Euroopa Nõukogu infotalitus näeb oma edasist eesmärki eelkõige selles, et ekspertide abil tutvustada ametnikele, eraisikuile, ajakirjanikele, õpetajaile ja õpilastele tänapäeva euroopalikke nõudeid ja võimaldada neile asjaomast õigusabi.
Rahvusraamatukogu teemavärav (http://w3.nlib.ee/lingid) on süstematiseeritud ja märksõnastatud otsisüsteem, mille kaudu saab leida humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid Interneti-lehekülgi, andmebaase (nii tasulisi kui ka tasuta), mitmesuguseid elektroonilisi tekste ja ajakirju, raamatukogusid ja nende katalooge.
Lühiülevaade Eesti 1992. aasta põhiseadust käsitlevast õigusteaduslikust kirjandusest. Vaatluse all on monograafiad ning õigusajakirjades (peamiselt Juridicas) ilmunud vastavateemalised artiklid.
Infoteaduses tuleb seadusandlikku kogu vaadelda eri tüüpi infotarbijana. Infootsikäitumise mõistmiseks tuleb käsitada infovajadust ja -otsingut ning kogutud teabe kasutamist ühtse protsessina.
1990. aastad on olnud tähiseks elektroonilise teabe leviku kiirele kasvule. Aina olulisemaks muutub teadmine, kuhu ja kelle poole soovitud informatsiooni saamiseks pöörduda. Andmebaaside kasutusõiguse ostmine on raamatukogude praktikas uus ala.
Elektrooniliste andmebaaside kasutamisega ning erinevatest valikutest teadlikuna avaneb võimalus mitte ainuüksi parlamendi tööprotsesse kiirendada ja tõhusust parandada. Selle tulemusena luuakse eeldused ka kodanikele paremate teenuste ja kõrgema kvaliteedi pakkumiseks. Riigikogu Toimetised ja selle rubriik Kirjandus ja andmebaasid on andnud hea võimaluse antud teema üle arutelu alustamiseks.
Inforohkes maailmas muutub üha olulisemaks teadmine, kuhu ja kelle poole soovitud teabe saamiseks pöörduda. Eestis on selleks rahvusvaheliste organisatsioonide osas üldsusel kolm võimalust: 1) Eesti Rahvusraamatukogu; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu ning 3) Eesti Põllumajandusülikooli Raamatukogu.
David G. Victori uurimis- ja tegutsemisvaldkond on lai ja mitmekesine: politoloogia, õigus-, kliima- ja energiaküsimused. Mahukas on ka tema kirjutiste hulk. Sealt võib leida analüüse erinevate energialiikide ja nendega seonduvate turgude, kliimamuutuste, kliimapoliitika ja alternatiivenergia kohta.
Ülevaade tutvustab Rahvusraamatukogu koostatud Riigikogu tegevust kajastavaid või parlamenditeeninduseks vajalikke väljaandeid võrdluses Põhjamaade samalaadsete trükistega, mida parlamendi lugemissaalist leida võib.
Valik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi õppetoolide juures kaitstud riigi-, haldus- ja kriminaalõiguse teemalistest bakalaureusetöödest 1997-2000.
Internet, tänapäeva üks olulisemaid infoallikaid, on kiire ja mugav võimalus poliitilistele organisatsioonidele ennast tutvustada.
Käesolevaga avame uue alarubriigi, kust leiate lühiülevaateid ja refereeringuid raamatutest ja akadeemilistest artiklitest, mis võiks riigi ning ühiskonnaelu analüüsi või juhtimisega tegelevatele inimestele olla inspiratsiooni allikaks.
World Encyclopedia of Parliaments and Legislatures. Ed. by G. T. Kurian. Vol. I, II. Washington (D.C.) : Washington Congressional Quarterly, 1998. 991 p.
Eesti Rahvusraamatukogul on andmebaaside koostamise kogemus juba 1991. aasta sügisest, mil lugeja- ja parlamenditeeninduse hõlbustamiseks võeti kasutusele personaalne bibliograafiliste andmebaaside ohjesüsteem ProCite.
Õigusloomealases tegevuses võib sageli tekkida vajadus sotsiaalseid probleeme või elanikkonna erinevaid rühmi käsitleva informatsiooni järele. Sellise info hankimiseks eksisteerib mitmeid võimalusi. Järgnevalt tutvustame Eesti Sotsiaalteaduslikku Andmearhiivi (ESTA), mille põhitegevuseks ongi sotsiaalteadusliku info kogumine, talletamine ja kasutajatele edastamine. Seni on ESTA inforessursse valdavalt kasutanud akadeemiliste ringkondade esindajad, kuid arhiivis leidub huvitavaid materjale ka seadusloomega tegelejatele.