Eesti valijate e-valimiste omaksvõtt põhineb selle valimisviisi ebatavaliselt suurel usaldusel.
Mihkel Solvak
Tartu Ülikooli teadur
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti valijate e-valimiste omaksvõtt põhineb selle valimisviisi ebatavaliselt suurel usaldusel.
Uuringud näitavad, et tehnoloogia iseenesest ei too kedagi valimiskastide juurde, küll aga võib see lihtsustada kodanike osalemist poliitikas. Samal ajal tuleb arvestada, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusi ei tohi hinnata kohe, sest nendega harjumine võtab aega.
Üksikkandidaatide osalus ja edu sõltuvad suuresti sellest, kas tegemist on kandidaadi- või erakonnakeskse valimissüsteemiga.
Riigikogus on välja kujunenud stabiilsete lääne demokraatiatega sarnased mustrid. Riigikogu ei erine suuresti ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa uutest parlamentidest.
*Artikkel põhineb konverentsi „Quo vadis, Riigikogu?” ettekandel 12. oktoobril 2012 Rahvusraamatukogus.
Suur osa saadikute esitatud seaduseelnõudest on ekspressiivse funktsiooniga ega hakka kunagi mingit valdkonda reguleerima.
*Põhineb artikli autori 2011. aasta novembris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööl „Private Member’s Bills in Parliament – a Comparative Study of Finland and Estonia”.
Valijate küsitlus näitas, et Eesti valija ei ole eriti erakonnatruu, seetõttu löövad erakonnad pidevalt üksteiselt hääli üle.
Pseudoseadusandluseks võib nimetada selliste eelnõude esitamist ja menetlemist, mille seaduseks saamise lootused on kaduvväikesed ning mille eesmärk on pigem parlamendisisene ja -väline kommunikatsioon.
Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest, alates parlamenditöö eeskirjadest ning lõpetades rahvaesinduse ja selle komisjonide suurusega.