Käesolev osa on järjeks Riigikogu Toimetistes nr 39 ilmunud I osale (lk 115–122).
Jüri Adams
VII, VIII, IX ja XIII Riigikogu liige; Eesti põhiseaduse üks autoreid
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Käesolev osa on järjeks Riigikogu Toimetistes nr 39 ilmunud I osale (lk 115–122).
Kodukorral on kahtlemata mõju parlamendi töö kvaliteedile ja saavutusvõimele.
Riigikogu Toimetiste vestlusring arutles 23. novembril eestlase identiteedi üle. Kes on eestlane? Kuidas on meie identiteet kujunenud ning kas ja kuidas see muutub?
Vestlusringis osalesid: Mart Nutt (IRL), Jüri Adams (Vabaerakond), Aadu Must (Keskerakond), Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Martin Helme (EKRE). Laine Randjärv (Reformierakond) saatis oma seisukohad eraldi kirjalikult. Vestlusringi juhtis Mart Raudsaar (Riigikogu Toimetiste peatoimetaja).
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 28. novembril heideti pilk Eesti erakonnasüsteemi kujunemisele taasiseseisvumise ajal ning edasisele arengule ja probleemidele. Vestlusringis osalesid endised Riigikogu liikmed Jüri Adams, Liia Hänni ja Ott Lumi. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
Kui Eestis hakataks uut põhiseaduse eelnõu koostama, lõpetaks see sellegi vähese rahu, mis meil on praegu kodakondsus-, keele- ja muudes tundlikes küsimustes.
Riigikogu kodukorra ülim eesmärk peaks olema töö võimalikult sujuv kulgemine. Kodukord peab abistama, mitte aga takistama töötegemist.
Põhiseadust tuleb teha kaua ja põhjalikult, seejärel ühel hetkel ümbertegemine lõpetada ning koondada tähelepanu praktilistele reformidele ja seadusloomele.