Vabaühenduste sisedemokraatia teema on seda aktuaalsem, mida aktiivsemalt ühendused osalevad poliitikakujundamises ja mõjutavad otsuseid.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Vabaühenduste sisedemokraatia teema on seda aktuaalsem, mida aktiivsemalt ühendused osalevad poliitikakujundamises ja mõjutavad otsuseid.
Linnakodanike kaasamine eelarve koostamisse lähendab neid riigile ja viib parema kodanikuühiskonnani.
Skvottimine annab tühjalt seisnud majadele uue hingamise ja toetab kogukonna kujunemist, kus toimivad vastastikuse abistamise põhimõtted.
Eesti Interneti Kogukond pakub internetikasutajaile võimalust osaleda interneti arengut suunavates aruteludes ja otsustes.
Riik ei saa kodanikuühiskonda ise ellu kutsuda, kuid peab looma selle toimimiseks vajaliku keskkonna.
Sotsiaalsed ettevõtted loovad oma kogukonnas ja ühiskonnas väärtust, mida enamasti keegi teine ei taha, oska ega suuda pakkuda.
Poliitikud, ametnikud ja teised otsustajad peaksid vajaduse korral kiiresti teada saama, kui palju kodanikuühendusi mingis Eesti elu valdkonnas tegutseb ja kus nad asuvad.
Ökokogukondade eesmärk on jätkusuutliku elukeskkonna loomine.
Eestis tehtavast heategevusest teame liiga vähe, et sellest tervikpilti luua. Rahvusvahelises võrdluses on siinne heategevus mahu poolest tagasihoidlik.
Eesti avalikus sektoris on levinud kaasamise viise töörühmapõhine kaasamine: valitsusasutus astub kontakti huvi- ja sihtrühmadega, et võimaldada neil poliitika kujundamises osaleda.
Maainimesed leiavad, et Eesti elu korraldajad ja selle üle otsustajad peaksid tutvuma valdades ja külades kohalike oludega, inimesi kuulama ning neile nõu ja abi andma.
Valimisplatvormi koostamine ja selle tutvustamine erakondadele enne valimisi võimaldab ka kodanikuühendustel mõjutada poliitikakujundamist.
Avaliku võimu ja kolmanda sektori koostöö on valdkond, kus põimuvad mitmesugused huvid, arusaamad ja väärtused ning nendes orienteerumine nõuab selget poliitilist tahet.
Kodanikuühenduste rahastamine vajab korrastamist, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest mõnd tüüpi ühenduste soosimine või kõrvalejätmine võib muuta ka ühiskonna struktuuri.
Kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon on Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni hädavajalik täiendus.
Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel käesoleva aasta 26. märtsil kiideti heaks regionaalministri esitatud kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioon.
Naabrivalve sünniaastaks võib pidada aastat 1972, kui USA politseijuhtide assotsiatsioon kutsus kogu riigi politseid üles toetama New Yorgi eeskujul loodavaid naabrivalveüksusi.
Avatud ruumi meetodi eeskuju on konverentside spontaansed kohvipausid, kus igaüks võib talle huvi pakkuva aruteluga liituda või soovi korral sealt lahkuda.
Eesti loomakaitsjad on mures loomade heaolu pärast ning üritavad selgitustöö ja tegudega muuta inimeste suhtumist.
Erinevalt Põhja-Euroopa riikidest ei ole Eesti kodanikuühendused olnud siiani alkoholipoliitika kujundamisel ja alkoholiprobleemide leevendamisel aktiivsed.
Rahastamine on avaliku võimu ja kodanikuühenduste koostöö vorme, mida ei tule käsitada ühesuunalise abina, vaid vastastikuste huvide elluviimisena.
Kui avalikul teenistusel pole väljakujunenud arusaama koostööst kodanikualgatusega, jääb kasutamata võimalus tugevdada kodanikuühiskonda ja demokraatlikke käitumisvorme.
Poliitikuil on aeg arvestada, et tänapäeval saavad arengueelise riigid ja ühiskonnad, kes suudavad valupunktidele reageerimiselt liikuda strateegilise kavandamise mudeli suunas.
Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal.
Demokraatlikes riikides peaks avaliku sektori ja kodanikeühenduste koostöö tuginema võrdse partnerluse põhimõtetele, Eestis on mittetulundussektori kaasarääkimisõigus küllaltki piiratud.
Asetanud Eesti üldhariduskooli kodanikukasvatuse laiemasse demokraatiateooria konteksti, leiame motiive, miks senised tulemused rahulolematust põhjustavad. Avastuste arvessevõtmine aitaks vältida ebarealistlike eesmärkide ja standardite püstitamist üldhariduskooli õppekava uue versiooni kujundamisel.
Vaidlused selle üle, kas koolide ühiskonnaõpetus peab kandma kodanikuhariduse vallas põhiraskust, on kaotanud mõtte, sest kodanikuharidus on muutunud kõigi ühiseks mureks.
Vabatahtlik tegevus kui kodanikuühiskonna alustalasid ja küpse demokraatia tunnuseid on Eestis arenenud tunduvalt aeglasemalt kui teistes Euroopa riikides.
Et kodanikud oma riiki ikka tõsiselt võtaksid, tuleb kasutada mitmesuguseid demokraatlikke otsustusmudeleid ja -meetodeid.
Kodanikeühenduste rahastamist riigieelarvest kui olulist avaliku ja kolmanda sektori koostöö teemat on siseministeerium käsitlenud kahes uurimuses. Need näitavad, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata rahastamise läbipaistvusele ja tulemuslikkuse hindamisele.
Kodanikeühendustel ja huvirühmadel, kes on aktiivselt seotud Euroopa Liidu eri tasandi huvirühmade ja võrgustikega, on nii majanduslik kui ka sotsiaalne konkurentsieelis nende organisatsioonide ees, mis võrgustumist ei tähtsusta.
Erakondade hirm kodanikeühenduste ees võimu kaotamise pärast on asjatu, sest kodanikeühendused ei ole võimust huvitatud.
Mittetulundussektorit puudutav andmestik on Eestis ja ka mujal ühtaegu nii segadust tekitavalt mitmekesine kui ka puudulik.
Kodanikeühenduste tugivõrgustiku tõhus ja tõrgeteta toimimine sõltub mitmest asjaolust, kaasa arvatud sellest, kust ja kuidas tulevikus oma tegevuseks raha saada.
Regionaalsed probleemid on tihti seotud sellega, et inimesed, kellel on häid ideid ühiskondlikus tegevuses või ettevõtluses kaasalöömiseks, ei tea, millest alustada, sest puudub info nende ideede elluviimiseks vajalike tingimuste ja vahendite leidmiseks.
Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua1 tegevus on veennud, et üheskoos oleme valmis nendeks väljakutseteks, mis aitavad Eestis jõuda toimiva kodanikuühiskonnani.
Sedamööda, kuidas inimestel jääb elatusvahendite tootmise kõrvalt energiat ja aega üle, löövad nad kaasa ka ühiskonnaelus ja vabatahtlikus tegevuses.
Sihtasutus Eesti Õiguskeskus on kahe viimase aasta jooksul käivitanud kodanikeühiskonna kaasamiseks seadusloomesse projekti, millega on kõigil huvilistel võimalik osaleda Eesti ühiskonnale olulisimate seaduseelnõude väljatöötamises.
Eestis on heategevus alles lapsekingades ja välja arendamata nagu teisedki ühiskondlikud ettevõtmised.
Pikaajalisi muudatusi kujundades peaks Eesti valitsus tõsiselt üle vaatama senise maksusüsteemi. Peale ettevõtete ja riigikassasse laekuvate maksude arvestamise tuleks silmas pidada ka seda, kuidas maksusüsteem toetab kodanikeühiskonna arengut ja ühendusi ning aitab sellega kaasa riiklike eesmärkide saavutamisele.<
Riigikogu juhatusele anti Riigikogu sünnipäeval, 23. aprillil üle tähelepanuväärne dokument - Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsioon. Riigi ja kodanikeühiskonna keerukate suhete arutelu on jõudmas Riigikogu täiskogu päevakorda riiklikult tähtsa küsimusena.
Eestile sobivaim kodanikeühiskonna tulevikumudel on veel avatud poliitilisele diskussioonile. Kuid üldisem kokkulepe kodanikeühiskonna kesksest tähendusest Eesti ühiskonna sotsiaalsete ja poliitiliste reformide lõpetamiseks on saavutatud. Kodanikualgatuse arendamise üldiselt tunnustatud eesmärk on Eesti ühiskonna avatuse suurendamine. See tähendab osalusdemokraatia arengut kõigil tasandeil ja valdkondades. Ühiskonna avatuse mõõdupuu indiviidile on selle kui elumaailma, eneseteostamise keskkonna avatus. Ühiskonna seisukohalt tähendab avatus kõikide eluvaldkondade tõhusat lahtiriigistamist, kodanikualgatuse ja ühistegevuse toetamist ning koos sellega ühiskonna aineliste vahendite mitmekesistamist. Kodanikualgatuslikkus liidab ühiskonda arendades osalusmaailma ja täiendab formaalseid suhteid elavate inimsuhetega. Kodanikualgatuse arendamise keskne ülesanne on tõhustada turusuhete ja nõupidava demokraatia arengut ühiskonna resotsialiseerimise kaudu. Seega tuleb korraga üle saada nii postkommunistliku ühiskonna kui ka modernistliku elukorralduse postmodernistlikuga asendumisel tekkivatest probleemidest.
1998. aasta lõpukuudel sõlmisid Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa mittetulundussektori esindajad oma valitsustega üldised koostöökokkulepped.
Kommunistliku maailmasüsteemi lagunemise järel on maailma majanduspoliitiline seisund tugevasti muutunud. Viimase kümne aasta jooksul on eriti arenenud globaliseeruv nn transnatsionaalne kapitalistlik süsteem ja selle tähendust on Eestis hakatud alles hiljaaegu analüüsima poliitökonoomia ning majandusteaduse kategooriates/põhiküsimustes, sh kuidas kasvatada Eesti rahva tulusid ja vähendada kulusid, kes omandab tulud ja kes kannab kulud, milline majanduspoliitiline vahend on kõige sobivam põhiseaduses ette antud eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelised ja teiste riikide kapitaliühingud on väga kiiresti tunginud endistesse postsotsialistlikesse maadesse, sh Eestisse.
Kas meile on vaja kodanikuühiskonda? Kuidas saame kaasa aidata ühiskonna arengule? Kuidas on kolmas sektor organiseerunud Inglismaal ning millised on kodanikeühenduste arenguvõimalused Eestis?
Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakond koos prof Rein Ruutsoo ja Juhan Kivirähuga ES Turu-uuringute ASist töötasid välja riigi ja kodanikeühiskonna suhteid ning arenguprobleeme käsitleva uurimisankeedi, millega küsitleti mittetulundusorganisatsioonide foorumil osalejaid (n=156) kui ekspertgruppi ja avaliku arvamuse uuringu valimit (n=957).
Rääkides ühiskonna arengusuundadest Eestis ja mujal maailmas, armastatakse mõnikord rõhutada, et siin maal on ajalooline olukord hoopis teistsugune kui mujal, mille tõttu teiste riikide kogemused ja nende ümber käiv teaduslik ja poliitiline diskussioon ei ole Eesti oludesse üle kantav. Siiski on ka Eestis praegu alanud diskussioon valitsusväliste organisatsioonide ühiskondliku rolli üle äravahetamiseni sarnane nende mõttevahetustega, mis samal teemal on alates 1980. aastatest mujal aset leidnud (ja mille lõpp sugugi ei paista lähenevat).
5.-8. juulini 2000 toimus Iirimaal Dublinis neljas kolmanda sektori uurijate ühenduse aastakonverents. Konverentsi teemaks oli “Kolmas sektor: kelle ja mille jaoks.”
Artiklist leiab kuue mittetulundusühingu kommenraarid koostöömemorandumile.
*Ettepanek kommenteerida koostöömemorandumit saadeti kõikidele memorandumile allakirjutanud mittetulundusühingute katusorganisatsioonidele, vt RiTo 1.
Tulenevalt ühisest huvist tugevdada riigi ja mittetulundusühenduste koostööd avaliku poliitika kujundamisel ja osalusdemokraatia edendamisel Eestis ning soovist võrdväärsete partneritena anda panus kodanikuühiskonna kujundamiseks, mis on kodanike heaolu ja riigi konkurentsivõime suurendamise oluliseks eelduseks, peavad käesolevale memorandumile allakirjutanud Eesti erakonnad ja mittetulundusühendused vajalikuks, et
Kommentaarid
Tõeliselt vabas riigis teevad kodanikud kõike oma kätega ja mitte rahaga. Nad ei mõtlegi end oma kohustuste täitmiseks vabaks osta, vaid oleksid pigem nõus maksma selle eest, et saaksid ise oma kohustusi täita.
Jean-Jacques Rousseau
Kui ühelt kuulsalt poliitikult mõned aastad tagasi küsiti, mida ta arvab Prantsuse revolutsioonist, siis ta vastas: “On veel liiga vara öelda.”* Me võiksime vastata samamoodi kaalutlusele, kas kaheksa aastat pärast iseseisvuse saavutamist on Eesti õigel teel oma tsiviilühiskonna arendamisel.
*Tegelikult on seda kommentaari omistatud erinevatele inimestele, kaasa arvatud Chou en Lai’le Hiinast.
Viimasel ajal on Eestis hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama osalusdemokraatiale ehk lahti seletatuna väljaspool riigivõimuasutusi seisvate huvigruppide kaasamisele õigusloomesse. Esimeseks suuremaks sammuks avatuse poole tuleb kahtlemata pidada võimalust jälgida Internetist Riigikogusse saadetud eelnõude menetlemist, võimalust lugeda stenogramme ja vaadata-kuulata Riigikogu istungeid. Kuid see on seadusloome puhul vaid jäämäe veepealne osa, kus me näeme seaduseelnõusid juba peaaegu valmiskujul. Riigikogu seinte vahel ei õnnestu tihti seaduseelnõu sisu ja vastuvõtmist poliitikutest vähemuselgi mõjutada, rääkimata siis tavakodanikust. Katse tungida “allapoole vett” ehk siis seadusloome köögipoolele on teinud Sihtasutus Eesti Õiguskeskus, kus pandi alus kodanike kaasamisele seadusloomeprotsessi.