Jaga

Prindi

Nr 39, juuni 2019

Fookuses: Eesti riigireform.

RiTo uude numbrisse kirjutas ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare riigireformiteemalise essee. IX–XIII Riigikogu koosseisudesse kuulunud Andres Herkelilt on artikkel riigireformi põhialuste väljatöötamise probleemkomisjonist. Kokkuvõtva kommentaari nimetatud probleemkomisjoni töö kohta kirjutas politoloog Alar Kilp.

Fookusteemaga haakuvad veel Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teaduri Mihkel Solvaku kaastöö e-teenustest ja e-valimistest, Idapartnerluskeskuse SA projektijuhi Aimar Altosaare artikkel ühiskonna sidususest ning ICON-S CEE nõukogu liikme Ero Liiviku ülevaade presidendi otsevalimistest.

Hiljuti toimunud Riigikogu valimistest kirjutas kokkuvõtte Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õpetaja Rein Toomla. Riigikogu 100. aastapäeva puhul leiab ajakirjast artikli, mis tutvustab parlamendi juubeli puhuks kokku pandud e-raamatut. Rahvusraamatukogu koostatud teos koondab endas kõiki esimese Riigikogu liikmete elulugusid.

Peatoimetaja veerg

  • Kui Eesti riik on maja, siis milline?

    Igaüks, kes on ehitanud maja või on vähemalt olnud majaomanik, teab hästi, kui palju vaeva see nõuab. Asukoha valik, planeerimine, nulltsükli tööd, müüride ladumine, sooja sissesaamine, toru- ja elektritööd – aga see kõik on alles algus. Midagi laguneb kusagilt kogu aeg ning elanike soovid muutuvad ja tahetakse ikka enamat. Uut terrassi, aiamajakest, paremat soojustust. Iseenesest ju kõik omamoodi head soovid.

RiTo vestlusring

Fookus

Poliitiline mõte

Uuringud

Parlamendi ajalugu

  • I Riigikogu elulood

    Eesti Rahvusraamatukogus valmis parlamendi 100. aastapäevaks Riigikogu I koosseisu liikmete elulugude e-väljaanne. Eesti parlamendi uuem ajalugu on põhjalikult dokumenteeritud, aga oma esivanemate ees on meil võlg. Elulugude koostamise aluseks oligi soov selle võla kustutamisega algust teha.

  • Tihedama teaberuumi poole: hariv teatmik Eesti poliitikutest

    Pean tunnistama, et suurem osa minu põlvkonna inimesi (ja mina nende seas) ei ole juubelite usku. Ka „Eesti 100“ plaanidest kuuldes oli mul mure, ega me oma juubeldamisega üle heade kommete piiri lähe. Teadagi – meie ju mäletame neid „üldrahvalikke juubeldusi“, palagani ja õõnest paatost, millega tähistati kommunistliku pühaku 100. sünnipäeva või „revolvripühasid“. Õnneks saan eaka mehena oma arvamust oluliselt korrigeerida. Asi ei ole juubelis kui sellises. Oluline on ikka see, mida ja kuidas me tähistame.

Varia

Rahvusvahelised parlamendiuudised

Autoritest

Nimeregister

Tagasiside