Anu Toots
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi professor
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 28. mail oli teemaks Eesti inimarengu aruanne.
Vestlusringis osalesid Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel, Riigikogu liige Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit), Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Kaire Põder, Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk ja Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
Tugevnevas majanduskonkurentsis on poliitikute huviorbiiti tõusnud õpetaja – õpetajakoolitus, õpetajate pakkumise ja nõudluse klapitamine ning tulevaste ja praeguste õpetajate õpetamiskvaliteedi ja arengu kindlustamine.
Uuringud infotehnoloogia juurutamisest hariduses on avastanud sarnasusi nii riikide kui ka haridustasemete vahel. Need ühised suundumused ongi olulised probleemide tuuma mõistmiseks.
Riigikogu Toimetised kutsus 27. mail vestlusringi kolm sotsiaalpoliitika asjatundjat rääkima majanduslanguse tingimustes kalliks osutunud sotsiaalsüsteemist.
Riigikogu Toimetised kutsus 21. mail 2007.a ühe laua ümber poliitikud ja poliitikavaatlejad arutama tänavust Riigikogu uue koosseisu valimist ja sellele eelnenud valimiskampaaniat ning meedia rolli debattide kujundajana.
Asetanud Eesti üldhariduskooli kodanikukasvatuse laiemasse demokraatiateooria konteksti, leiame motiive, miks senised tulemused rahulolematust põhjustavad. Avastuste arvessevõtmine aitaks vältida ebarealistlike eesmärkide ja standardite püstitamist üldhariduskooli õppekava uue versiooni kujundamisel.
Riigikogu Toimetised kutsus 14. novembri õhtupoolikul ühe laua äärde poliitikud ja politoloogid, et kohalike omavalitsuste volikogude valimise tulemuste taustal rääkida inimeste valimiskäitumisest ja parteide kohast poliitikas.
Kohalikus esindusvõimus on erakondade roll mõjukas eeskätt valimiskampaania ajal. Oma hoiakutes ja saadikutöös arvestavad volikogu liikmed rohkem kohaliku rahva kui erakonnaga.
Valimistega seonduv on demokraatliku poliitilise kultuuri stabiilsemaid osi. Kui valimiskorralduses, -propagandas ja -õiguses on viimase poole sajandi jooksul toimunud olulisi muutusi, siis arusaamad kodaniku rollist valimistel on jäänud enam-vähem samasugusteks. Tulevase valija harimine on ikka kuulunud demokraatlike maade kooli õppekavasse, olgu siis töötavate õpilasomavalitsuste või kuivalt drillitava kodanikukasvatuse näol. Hääletusstatistika aga on jätkuvalt kriteerium, mille abil riike kõrvutatakse, klassifitseeritakse või koguni pingeritta seatakse.
Arenenud riikide poliitika üheks tunnuseks on avaliku ehk halduspoliitika probleemide tõusmine avalikkuse jaoks populaarseteks teemadeks.