Meil on lastelt palju õppida. Üks, mida meil on neilt õppida, on ehe uudishimu meid ümbritseva ning elu sügavamate nähtuste vastu. Mis see on? Miks see nii teeb? Kuidas see tehtud on?
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Fookuses: Eesti teadus.
Jaak Aaviksoo käsitleb oma essees teaduse rahastamist. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere annab ülevaate Akadeemia viimasest viiest aastast ning tulevikuplaanidest.
Koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnaga ilmub värskes ajakirjas ühekordne rubriik „Rahvusülikool 100 – Eesti läbi sotsiaalteaduste prisma“. Rubriigis võtavad sõna Tartu Ülikooli psühholoogid, sotsioloogid, politoloogid ning haridus- ja õigusteadlased.
Riigikogu kodukorra kujunemisest kirjutab enda järjejutus Jüri Adams. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Lauri Leppik annab ülevaate uurimusest Eesti pensionite piisavuse ja jätkusuutlikkuse kohta.
Meil on lastelt palju õppida. Üks, mida meil on neilt õppida, on ehe uudishimu meid ümbritseva ning elu sügavamate nähtuste vastu. Mis see on? Miks see nii teeb? Kuidas see tehtud on?
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 16. aprillil oktoobril arutlesid teaduse rahastamise ning teaduse ja poliitika suhete üle Maris Lauri (Reformierakond), Mihhail Lotman (Isamaa), Lauri Läänemets (SDE), Aadu Must (Keskerakond) ja Jaak Valge (EKRE).
Akadeemiline teadus on tervikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi lõiketera, mille rahastamistki tuleb vaadelda osana sellest kooslusest.
Eesti teaduse mitmesaja aasta jooksul loodud tugevale vundamendile toetudes edendavad teadlased alusteadusi ja loovad ühiskonnale vajalikke teadusrakendusi.
Arendades ja esindades teadusmaailma tervikuna, levitavad teaduste akadeemiad uusi teadmisi, annavad nõu riigi paremaks valitsemiseks ning populariseerivad teaduslikku maailmavaadet.
Sotsiaalteadlasteta poleks Eesti riiki loodud ning nende tegevus aitab riigil ja selle elanikel paremini toime tulla.
Psühholoogia uurimistulemuste ja meetodite läbimõeldud kasutamisega võib säästa nii riigi vara kui ka inimeste elusid.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Venemaa lõhub liberaalset maailmakorda, rikkudes rahvusvahelise suhtluse mängureegleid, et suurendada oma mõjujõudu tema enda seatud tingimustel, survevahendiks de facto riigid.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti loodusvarade mõistlikuks ja tõhusaks kasutamiseks tuleb arendada kohalikku teadmust, tehes seda avaliku ja erasektori ühise teadus- ja arendusegevuse kaudu.
* Artikli kontseptsioon on kirjutatud ETAGi projekti PRG346 „Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel“ toel.
Eelretsenseeritud artikkel.
Turismi edendamiseks tuleks riigil lõimida see muude valdkondade poliitikatega ja nutilahenduste kõrval tõsta rohkem esile inimlikke väärtusi – teeninduskultuuri ja -kvaliteeti.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Me ei tohi unustada lapsi ja nende heaolu, hoolimata sellest et ühiskond tervikuna vananeb.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Uudsed tasemetööd suunavad õpilast rohkem üldisi oskusi omandama, toetavad paremini nii õppimist kui ka õpetamist ja annavad tagasisidet.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Kui otsustame kakskeelse hariduse üle vaid poliitilise kokkuleppe, isikliku tunnetuse või siira hea tahte põhjal, võime me teha vigu, mida ei ole võimalik tagasi pöörata.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti esimese õigusteaduste doktori ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rajajana väljendas Nikolai Maim seisukohti, millest on õppida tänapäevalgi.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Käesolev osa on järjeks Riigikogu Toimetistes nr 39 ilmunud I osale (lk 115–122).
Ühiskond võidab, kui avalik võim suudab mitmekülgses koostöös kasutada läbimõeldult ning läbipaistvalt ära vabaühenduste eeliseid.
Küllaltki erineva ülesehitusega pensionisüsteemid saavad olla tõhusad hoolimata pensionireeglite ja rahastamisviiside erinevustest.
Eestis on enamik riiklikke registreid väga heas seisus ning andmevahetussüsteem turvaline. E-riigina on nüüd vaja suurendada registrite rahvastikuandmete kasutusala, sh loenduste korraldamisel.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2019. aasta aprillist novembrini. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.
Riigikogu koosseisude tööd kokku võtvad kogumikud on ilmunud 2004. aastast. 15 aastat tagasi ilmunud esimene kogumik sisaldas Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu statistikat ja kommentaare. Kui esimesel korral käsitleti korraga kolme Riigikogu koosseisu, siis järgnevad kogumikud on ilmunud vahetult koosseisu volituste lõppemise järel ja käsitlenud valdavalt just viimast koosseisu.