Eesti rahvas on ajaloos olnud korduvalt väljasuremise äärel. Kõige kriitilisem hetk oli ehk Põhjasõda, kui väidetavalt langes rahvaarv 100 000 inimeseni. Oma rolli selles kriisis mängisid lisaks agressiivsele idanaabrile katk ja näljahäda.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Fookuses: Eesti rahvastik
Eestis on juba mõnda aega sündinud vähem lapsi, kui oleks vaja meie püsimiseks rahvana.
See on paraku meie kõige suurem probleem, mida peame teadvustama.
Eesti rahvas on ajaloos olnud korduvalt väljasuremise äärel. Kõige kriitilisem hetk oli ehk Põhjasõda, kui väidetavalt langes rahvaarv 100 000 inimeseni. Oma rolli selles kriisis mängisid lisaks agressiivsele idanaabrile katk ja näljahäda.
Eestil on juba pikemat aega olnud probleeme sündimusega. Vabaduse tulles nägime korraks rohkem sünde, viimastel aastatel aga paraku kogeme selles osas rekordilist madalseisu. Riigikogu Toimetiste vestlusringis arutlesid Vadim Belobrovtsev (Keskerakond), Andre Hanimägi (SDE), Irja Lutsar (Eesti 200), Evelin Poolamets (EKRE), Pipi-Liis Siemann (Reformierakond) ja Riina Solman (Isamaa).
Hallipäine Euroopa, vahel ka Euroopa hall tsunami (Martinez 2022) – niisuguse metafooriga iseloomustatakse demograafilist olukorda Euroopas. Tegelikult sobib see võrdlus kirjeldamaks kõiki tehnoloogiliselt arenenud riike ka väljaspool Euroopat, sest keskmine eluiga neis riikides näitab kasvutendentsi.
Eestis toimus 2004. aastal vanemahüvitise süsteemi põhjalik reform, mille tulemusena hakati vanematele ühesuguse ja väikese lapsehooldustasu (600 krooni kuus) asemel maksma nende eelnevast palgast sõltuvat vanemahüvitist.
Tuleviku ennustamine on alati põnev tegevus. Meid kõiki huvitab, milline on Eesti maa ja rahvas tulevikus, kes siin elavad, kus elavad, mis keeles räägivad, millega tegelevad ja kuidas välja näevad. Neile küsimustele annavad (vähemalt osalise) vas-tuse rahvastikuprognoosid.
Maailma rahvastiku arengus on kuju võtmas uus etapp – juba selle sajandi teises pooles asendub maakera rahvaarvu kasv vähenemisega. Muutuse põhjuseks on kiiresti vähenev sündimus, mis langeb värskete rahvastikuprognooside kohaselt järgmise 15 aastaga globaalselt allapoole taastetaset.
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.
Kuidas Tartu Riikliku Ülikooli perelabor tekkis, kuhu see kuulus? Kes seda rahastas ja toetas? Kes oli tellija? Mis oli selle uurimisrühma tegevuse eesmärk? Mis oli ametlik nimi?
Rahvastikustatistika kogumine ja avaldamine on sajandite jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui 20. sajandil oli peamiseks andmekandjaks paber ja väljaannete trükiversioonid, siis tänapäev on toonud kaasa digiteerimise ja andmebaaside kasutamise.
Kohaliku omavalitsuse mõte on selles, et kohaliku elu küsimusi lahendaks kogukond ise just sellele linnale või vallale sobival moel.
21. sajandi esimese veerandi arengud on ühemõtteliselt kinnitanud tõdemust, et terve maailm on läbimas põhimõtteliste muutuste perioodi. Seda niihästi ideoloogias, rahvusvahelise arhitektuuri struktuurides kui ka inimhulkade eesmärkides ja käitumises. Kõnealused muutused väljenduvad üha arvukamate riikide avalikult välja öeldud taotlustes revideerida senist, Teise maailmasõja järgset rahvusvahelise suhtluse ja koostöö korraldust.
Personaalse riigi mõiste on Eestis tänaseks laiemas kasutuses olnud ligikaudu aasta. Seni on tegemist olnud looga elevandist pimedas toas, kus selle sõnapaari kasutamine sõltub ekspertiisist või eesmärgist.
Käsitleme Narva noorte identiteeti ja selle seoseid väärtustega 21. sajandi kolmandal kümnendil.
* Eelretsenseeritud artikkel
Kuigi kiire interneti viimine iga Eesti inimeseni on olnud riiklikes kavades juba kaks kümnendit, liigub Eesti oma eesmärgi suunas vaevaliselt ja tähtaegu pidevalt ülehomse varna lükates.
Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partneritena uurime ja katsetame 2024–2025 Eestis tõenduspõhiseid sekkumisi, mis edendaksid lasteasutustes liikumist ja tervislikku toitumist.
Ajaloolased on üsna üksmeelselt tõdenud, et Eesti ja veel mitme rahvusriigi sünd sai teoks tänu Vene tsaaririigi lagunemisele Esimese maailmasõja tulemusena.
Hoone omanikel ja ühiskonnal on ühine huvi, et hoonete kütteks-jahutuseks ning tehnosüsteemide tööks kuluks vähem põlevkütust-energiat ehk hoonete kasutus oleks energiatõhus ning väiksema kahjuliku mõjuga keskkonnale.
Vaimulike ja aktiivsete usklike osalemist Teise maailmasõja eelses Riigikogus on seni vähe uuritud. Teema on aktuaalne, sest vaimulikud tegutsevad poliitikas ka tänapäeval.
“Kolm kokku leppinud inimest suudavad rohkem kui kolm tuhat, kes pole milleski kokku leppinud.“ See sotsioloogiaõppejõud Asser Murutari juhtmõte viis mind maaühiskonna uuringute juurest 1993. aastal Riigikogu majanduskomisjoni nõunikuks ja on märgiline ka Riigikogu Toimetiste (RiTo) idee elluviimisel.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2024. aasta aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.