Toimiv vahend Putini režiimi ja nn Vene maailma ideoloogia nõrgestamisele venelaste endi silmis võiks olla sanktsioonide selge sidumine Putini režiimi võimult kõrvaldamisega.
Viljar Veebel
Balti Kaitsekolledži teadur
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Toimiv vahend Putini režiimi ja nn Vene maailma ideoloogia nõrgestamisele venelaste endi silmis võiks olla sanktsioonide selge sidumine Putini režiimi võimult kõrvaldamisega.
Euroopa Liit saab liikmesriigi huve esindada ainult siis, kui too ise suudab oma eesmärgid täpse ja selge sõnumina ELi institutsioonideni viia.
Venemaa heidutamine Balti regioonis on võimalik, aga see nõuab lisaks senistele pingutustele oluliselt enam leidlikkust, heidutuse esiplaanile seadmist ja regionaalset strateegilist koostööd teiste Balti riikidega.
Eesti seisukohast on tähtis, et EL peaks kinni normidest ja väärtustest, et hoida liidu ühtsust ja oma normeloovat rolli rahvusvahelisel areenil ka Ukraina konflikti vältel.
* Artikkel koos lisadega on avaldatud Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaberina: http://www.evi.ee/wp-content/uploads/2017/08/43.-Normeloov-v%C3%B5im.pdf
Meil on põhjust analüüsida, kus ja kuidas võiks Venemaa tekitada soodsad tingimused järgmise sõltuvuspartnerluse ja poliitilise kontrolli saavutamiseks ning kuivõrd see puudutaks Eestit.
* Artikkel on ilmunud online-väljaandena Eesti Välispoliitika Instituudi kodulehel.
Euroopa Liidul ja liitlastel tuleb rakendada otsustavaid meetmeid, et Venemaa-vastased sanktsioonid täidaksid oma eesmärki ja päästaksid Ukraina Venemaa surve alt.
Eesti on 2018. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistuja. Kas ja kuidas on meie ametnikud selleks valmis ning mida on neil vaja juurde õppida, uuriti aastail 2002–2013. Nende uuringute põhjal on antud hulk soovitusi ametnike koolitusvajaduste väljaselgitamiseks.
Kasinuspoliitikas on Euroopa finantskriisi ajal nähtud makseraskustes riikide stabiliseerimise ideaalmudelit.
Föderaliseerumine saab põhineda ainult kõigi liikmesriikide nõusolekul. Aluslepingute muutmist peavad toetama kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament.
Euroopa Liidu liikmesriikide mõjukuse, huvide ja koalitsioonivalmiduse tundmine on peamisi edutegureid, mis võimaldab planeerida tõhusaid läbirääkimisi.